Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 37 ja 38 järgmises sõnastuses: ”37) ümberpaigutumise riskiga sektor – sektor, mille Euroopa Liidu tasandi kaubanduse intensiivsuse ja elektritarbimise intensiivsuse korrutis ulatub vähemalt 0,6 protsendini ning mille kaubanduse intensiivsus ja elektritarbimise intensiivsus Euroopa Liidu tasandil on vastavalt vähemalt neli protsenti ja viis protsenti; 38) märkimisväärse ümberpaigutumise riskiga sektor – sektor, mille Euroopa Liidu tasandi kaubanduse intensiivsuse ja elektritarbimise intensiivsuse korrutis ulatub vähemalt kahe protsendini ning mille kaubanduse intensiivsus ja elektritarbimise intensiivsus Euroopa Liidu tasandil on kummagi näitaja puhul vähemalt viis protsenti.”; 2) paragrahvi 59² lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”
(1)Käesoleva seaduse §-des 59, 594 ja 596 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu ning §-s 59, § 59² lõigetes 4¹–423 ja §-des 594–596 nimetatud toetuste haldamise, arvestuse, vähempakkumise läbiviimise, vaidlustega seotud ja taastuvenergia toetuste infosüsteemi haldamise põhjendatud kulu ning energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud biometaani, vesiniku, elektri-, soojus- või jahutusenergia päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamise ning vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud elektroonilise andmebaasi haldamise põhjendatud kulu eest tasub tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust ning käesoleva paragrahvi lõike 49 alusel riigieelarvest makstavat hüvitist.”; 3) paragrahvi 59² täiendatakse lõigetega 4¹–423 järgmises sõnastuses: ”(4¹) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamise kulu katmisel võib taotleda, et elektrienergia tarbija suhtes rakendatakse vähendamismäära võrguteenuse tarbimise mahu ulatuses arvestatavale taastuvenergia tasule selliselt, et vähendamismäär moodustab tegutsemisel ümberpaigutumise riskiga sektoris 75 protsenti ja märkimisväärse ümberpaigutumise riskiga sektoris 85 protsenti samas lõikes nimetatud megavatt-tunnipõhisest kulust, kuid selliselt, et taastuvenergia tasu ei ole väiksem kui 0,5 eurot tarbitud võrguteenuse megavatt-tunni kohta, kui ta: 1) aastane liitumispunktidepõhine elektrienergia tarbimise maht on vähemalt kahel aastal käesoleva paragrahvi lõikes 48 nimetatud taotluse esitamisele eelnenud kolmest aastast üle 1 GWh, elektrienergia uue tarbija puhul peab 12 järgmise kuu liitumispunktidepõhine prognoositav elektrienergia tarbimise maht olema üle 1 GWh; 2) on taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootja või selle toodangut vahendava elektrimüüjaga sõlminud käesoleva seaduse § 3 punktis 8³ nimetatud elektrilepingu sama paragrahvi punktis 1¹ või punktis 17 nimetatud tarne teostamiseks ja tõendab taastuvelektrienergia tarbimist nimetatud tootja taastuvelektrienergiale väljastatud päritolutunnistuste kustutamise kaudu, mille alusel tõendatakse, et taotleja kogutarbimisest moodustab taastuvelektrienergia osa 2026. aastal vähemalt kümme protsenti, 2027. aastal 25 protsenti, 2028. aastal 35 protsenti ja alates 2029. aastast 50 protsenti; 3) teeb energiaauditi kas eraldiseisvana või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi või keskkonnajuhtimissüsteemi raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791, mis käsitleb energiatõhusust ja millega muudetakse määrust (EL) 2023/955 (ELT L 231, 20.09.2023, lk 1–111), artikli 11 kohaselt; 4) tegevusala kuulub Euroopa Komisjoni teatise ”Kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022” (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) lisas 1 nimetatud loetellu. (4²) Kontserni emaettevõtja võib taotleda vähendamismäära rakendamist: 1) oma tütarettevõtja suhtes, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ sätestatud tingimustele; 2) mitme tütarettevõtja (edaspidi grupp) suhtes ühiselt. (4³) Käesoleva paragrahvi lõike 4² punktis 2 nimetatud grupi suhtes vähendamismäära rakendamise taotlemisel liidetakse gruppi kuuluvate abikõlblike tütarettevõtjate näitajad lõike 4¹ punktides 1–3 sätestatud tingimustele vastavuse hindamisel. Käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 4 sätestatud tingimusele peab iga gruppi kuuluv tütarettevõtja vastama eraldi. Kui taotlus on esitatud grupi suhtes ühiselt, ei määrata grupile ühtset vähendamismäära. Vähendamismäära rakendatakse iga gruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes eraldi vastavalt selle tütarettevõtja tegevusala kuulumisele käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 4 viidatud Euroopa Komisjoni teatise lisas 1 nimetatud loetellu ja tema võrgutarbimise mahule.
(44)Kui käesoleva paragrahvi lõike 4² punktis 2 nimetatud grupi suhtes rakendatakse vähendamismäära ja järelevalve käigus tuvastatakse, et mõni gruppi kuuluv tütarettevõtja ei vasta enam lõike 4¹ punktis 4 sätestatud tingimusele, lõpetatakse vähendamismäära rakendamine üksnes selle tütarettevõtja suhtes vastavalt lõikes 412 sätestatule. Kui grupp tervikuna ilma käesoleva paragrahvi lõikes 4² nimetatud tütarettevõtjata ei vasta enam lõike 4¹ punktides 1–3 sätestatud tingimustele, lõpetatakse vähendamismäära rakendamine kõigi ülejäänud gruppi kuuluvate tütarettevõtjate suhtes.
(45)Käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 3 nimetatud energiaauditi aruande esitav elektrienergia tarbija peab täitma vähemalt ühe järgmistest tingimustest: 1) rakendama auditiaruandes esitatud soovitusi, kui asjaomaste investeeringute tasuvusaeg ei ületa kolme aastat ja nende investeeringute kulud on proportsionaalsed; 2) vähendama oma elektritarbimise CO2-heidet ja katma vähemalt 30 protsenti oma elektritarbimisest CO2-vabadest allikatest; 3) investeerima vähemalt 50 protsenti vähendamismäära rakendamise tulemusel säästetud summast projektidesse, mis toovad kaasa rajatise kasvuhoonegaaside heitkoguste olulise vähenemise, kusjuures asjakohasel juhul peab investeering tooma kaasa olulise heitkoguste vähenemise võrreldes võrdlusalusega, mida kasutatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemis.
(46)Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamine isiku suhtes on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, mille andmisel järgitakse käesoleva paragrahvi lõike 4¹ punktis 4 nimetatud Euroopa Komisjoni teatises sätestatut ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust. Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendatakse pärast Euroopa Komisjoni riigiabi andmist lubavat otsust.
(47)Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamiseks esitab isik põhivõrguettevõtjale taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad samas lõikes sätestatud ja lõikes 414 viidatud nõuetele vastavust, ja volitab võrguettevõtjat tutvuma isiku mõõteandmetega käesoleva seaduse §-s 42¹ nimetatud andmevahetusplatvormis. Käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamist saab taotleda alates lõike 48 kohase otsuse tegemisele järgnevast kuust nii, et taotleja maksmisele kuuluvat igakuist taastuvenergia tasu vähendatakse võrguteenuse tarbimise mahu ulatuses. Otseliini kaudu tarbitud elektrienergia koguse eest arvestatavat taastuvenergia tasu ei vähendata.
(48)Põhivõrguettevõtja hindab isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 4¹ ja 414 sätestatud tingimustele ning esitab kahe kuu jooksul lõikes 47 nimetatud nõuetekohase taotluse saamisest arvates Kliimaministeeriumile ettepaneku isiku suhtes otsuse tegemiseks lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamise kohta. Vähendamismäära rakendamise ja isiku suhtes kohalduva vähendamismäära suuruse otsustab Kliimaministeerium vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4¹, lähtudes sellest, millisesse sama lõike punktis 4 nimetatud Euroopa Komisjoni teatise lisas 1 nimetatud loetellu isiku tegevusala kuulub. Kliimaministeerium teavitab vähendamismäära rakendamise otsusest põhivõrguettevõtjat, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, taotlejat ja taotleja elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat.
(49)Käesoleva paragrahvi lõikes 46 nimetatud riigiabi ja lõikes 416 nimetatud vähese tähtsusega abi antakse eelarveaastal riigieelarvest põhivõrguettevõtjale selleks eraldatud vahendite piires. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab riigieelarvest hüvitise maksmise põhivõrguettevõtjale vähendamismäära rakendamise tulemusel puudujääva tulu ning käesoleva paragrahvi lõikes 416 nimetatud vähese tähtsusega abi andmisega seotud kulu kompenseerimiseks. Kui prognoosi või jooksva arvestuse alusel selgub, et põhivõrguettevõtjale eelarveaastaks eraldatud vahenditest ei piisa, taotleb põhivõrguettevõtja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt täiendavate vahendite eraldamist. Kui täiendavaid vahendeid ei eraldata või nende eraldamine ei taga, et eelarveaastal antava riigiabi kogusumma ei ületa käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud vahendeid, teeb põhivõrguettevõtja Kliimaministeeriumile ettepaneku otsustada käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamise muutmine, peatamine või lõpetamine kõigi isikute puhul, kelle suhtes rakendatakse lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära. Otsust kohaldatakse arveldusperioodi kohta viisil, mis tagab riigiabi andmise eraldatud vahendite piires, ning järelarvestuse tulemusel vähem laekunud tasu osa kuulub täiendavale tasumisele.
(410)Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära, esitab põhivõrguettevõtjale iga aasta 1. veebruariks dokumendid, mis tõendavad, et tema eelmise kalendriaasta liitumispunktidepõhine elektrienergia tarbimise maht oli üle 1 GWh ja ta vastab sama lõike punktides 2–4 ja lõikes 414 sätestatud tingimustele. Vähendamismäära rakendamisel käesoleva paragrahvi lõike 4² punktis 2 nimetatud grupi suhtes tuleb eelnimetatud kuupäevaks esitada dokumendid, mis tõendavad vähendamismäära rakendamisest tuleneva rahalise eelise täies ulatuses edasikandmist gruppi kuuluvale tütarettevõtjale. Põhivõrguettevõtja on kohustatud hindama makstud abisumma vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäärale ja käesolevas lõikes sätestatule ning ülekompenseerimise korral esitab Kliimaministeeriumile põhjendatud ettepaneku abi tagasi nõudmiseks. Kliimaministeerium teeb otsuse abi tagasi nõudmiseks. Tagasimaksmisele kuuluva summa tagastab abisaaja põhivõrguettevõtjale koos viivisega hiljemalt sama aasta 1. juuliks. Uuesti saab abi taotleda, kui täidetakse toetuse saamise tingimused.
(411)Isiku õigus kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära lõpeb hetkel, kui ta ei vasta enam sama lõike punktides 2–4 sätestatud tingimustele ning tema elektrienergia tarbimise maht kontrollitaval aastal ei ületa 1 GWh. Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära, teavitab põhivõrguettevõtjat viivitamata, kui ta ei vasta enam samas lõikes sätestatud tingimustele.
(412)Kui põhivõrguettevõtja saab abisaajalt teavituse vähendamismäära rakendamise omal soovil lõpetamise kohta või käesoleva paragrahvi lõikes 411 sätestatud teavituse või tuvastab, et isik, kelle suhtes rakendatakse lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära, ei vasta enam lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamise tingimustele, teeb ta Kliimaministeeriumile põhjendatud ettepaneku teha otsus isiku suhtes lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamise lõpetamise kohta. Kliimaministeerium määrab otsuses aja, millest alates rakendatakse isiku suhtes käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kindlaks määratud kulu suurust tarbitud võrguteenuse ühe kilovatt-tunni kohta. Otsus võib olla ka tagasiulatuv, mille tulemusel peab vähendamismäära ebaõiglaselt kasutanud isik tagastama saadud summa tagasiulatuvalt täies ulatuses koos viivisega arvates hetkest, mil ta lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamise tingimustele enam ei vasta.
(413)Kliimaministeerium teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 412 nimetatud otsusest viivitamata põhivõrguettevõtjat, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit ning isikut, kelle suhtes lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamine lõpetati, ja tema elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat.
(414)Käesoleva paragrahvi lõikes 46 nimetatud riigiabi ei anta raskustes olevale isikule Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses ega isikule, kes ei ole täitnud Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.
(415)Vähendamismäära rakendamise ja lisategevusala arvestamise täpsemad tingimused, arvutusmetoodika, tõendite loetelu, dokumentide säilitamise ja abi kumuleerimise tingimused, aruandluse nõuded ning tagasimaksmise tingimused koos viivise arvutamise metoodikaga kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(416)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamise kulu katmisel võib elektrienergia tarbija suhtes eelmise kalendriaasta kohta taotleda vähese tähtsusega abi andmist ühekordse tagasimaksena, mille suurus vastab lõikes 4¹ sätestatud vähendamismäärade rakendamisel saadavale soodustusele, kui elektrienergia tarbija vastab lõike 4¹ punktides 1, 2 ja 4 sätestatud tingimustele.
(417)Käesoleva paragrahvi lõikes 416 nimetatud vähese tähtsusega abi antakse kooskõlas komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).
(418)Käesoleva paragrahvi lõikes 416 nimetatud vähese tähtsusega abi taotlemiseks esitab isik põhivõrguettevõtjale taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad lõigetes 416 ja 417 viidatud nõuetele vastavust, ja volitab võrguettevõtjat tutvuma isiku mõõteandmetega käesoleva seaduse §-s 42¹ nimetatud andmevahetusplatvormis.
(419)Põhivõrguettevõtja hindab abisaaja vastavust käesoleva paragrahvi lõigetes 416 ja 417 viidatud tingimustele, arvutab vähese tähtsusega abi suuruse võrguteenuse tarbija eelmise kalendriaasta tegeliku tarbimise alusel, lähtudes lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäärast ja vähendamismäära alammäärast, ning esitab Kliimaministeeriumile ettepaneku vähese tähtsusega abi andmise otsuse tegemiseks. Kui nõuetekohastes taotlustes esitatud käesoleva lõike alusel arvutatud abi suuruste kogusumma ületab käesoleva paragrahvi lõikes 49 nimetatud arvestusaluseks eelarveaastaks eraldatud vahendeid, vähendatakse antava vähese tähtsusega abi suurust proportsionaalselt vastavalt vähendamiskoefitsiendile.
(420)Vähese tähtsusega abi andmise ja selle suuruse otsustab Kliimaministeerium ning teavitab otsusest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit, põhivõrguettevõtjat ja taotlejat.
(421)Põhivõrguettevõtja maksab vähese tähtsusega abi taotlejale Kliimaministeeriumi otsuse alusel ühekordse tagasimaksena.
(422)Isik ei või sama kalendriaasta samade liitumispunktide tarbimise eest samal ajal kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära ja lõikes 416 nimetatud vähese tähtsusega abi. Taotluse esitamisel isik kinnitab, et ta on nimetatud kalendriaasta puhul valinud ühe abi liigi. Vähese tähtsusega abi ei anta tarbimise mahu eest, mille kohta on tehtud tagasinõude otsus.
(423)Vähese tähtsusega abi andmise täpsemad tingimused, vähese tähtsusega abi saamiseks esitatavad nõuded, lisategevusala elektritarbimise arvestamise korra, arvutusmetoodika, taotluse esitamise ja menetlemise korra, dokumentide säilitamise tingimused ning abi kumuleerimise tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”; 4) paragrahvi 111³ täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: ”
(31)Käesoleva seaduse § 59² lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. jaanuarist.
(32)Perioodil 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 30. aprillini tarbitud võrguteenuse tarbimismahu eest saab käesoleva seaduse § 59² lõikes 4¹ nimetatud vähendamismäära rakendamist taotleda tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. maist ühekordse tagasimaksena. Tagasimakse teeb põhivõrguettevõtja.”.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 203 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna ”tootmist” tekstiosaga ”ega elektrienergia salvestamist”.
Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: ”13) tulu, mis on teenitud elektri tasakaalustamisturgudel osalemisel kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmega või kuni 15 kW energiasalvestusüksusega või tarbimiskajaga, sealhulgas tasakaalustamisturgude ja elektribörsi turgude hinnavahe hüvitis.”; 2) paragrahvi 15 lõige 4¹ muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(4¹) Lõike 4 punktides 12 ja 13 sätestatud maksuvabastust kohaldatakse ka juhul, kui nimetatud tulu ja hüvitis on saadud elektrienergiat müüva või tasakaalustamisturgudel või tarbimiskajas osaleva korteriühistu liikmena ning tootmisseadme ja energiasalvestusüksuse või tarbimiskajas koormuse juhtimise netovõimsus ei ületa 15 kW ühe liitumispunkti kohta või 11 kW ühe korteriomandi kohta.”.
Käesoleva seaduse § 3 rakendatakse tagasiulatuvalt 2026. aasta 1. jaanuarist.