(1)Käesoleva määruse eesmärgiks on säilitada valla territooriumil olemasolevad kaugküttevõrgud kui soojuse tootmiseks hädavajalikud tehnilised ja keskkonnasõbralikud insenerirajatised, piirata ressursside raiskamist, viia korteriomanike tasu suurus tarbitud sooja eest korterelamutes vastavusse tegeliku tarbimisega ja anda soojusettevõtjatele kindlust kaugküttesüsteemide arendamisel.
(2)Käesolev määrus piiritleb Kuusalu valla territooriumil asuvad kaugkütte piirkonnad ja kehtestab kaugküttevõrgust eraldumise tingimused ning korra.
(1)Kaugkütte piirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud tiheasustusala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojavarustus.
(2)Võrguettevõtja on kaugkütte piirkonnas soojatootmise- ja müügiga tegelev soojusettevõte, kes haldab nimetatud piirkonnas kaugküttevõrku.
(1)Kuusalu aleviku kaugkütte piirkond kehtestatakse vastavalt lisa 1 skeemile.
(2)Kolga küla kaugkütte piirkond kehtestatakse vastavalt lisa 2 skeemile.
(1)Võrgust eraldumine on võrguühenduse alaline likvideerimine. Võrgust eraldumiseks loetakse ka soojuse ostu-müügilepingu ülesütlemist ning soojatarbimise lõpetamist.
(2)Soojusvarustuse ajutise katkestamise ja taastamise üldtingimused ning kord võrguettevõtjale on sätestatud Kaugkütteseaduse paragrahvis 17.
(3)Soojavarustuse ajutine katkestamine ja taastamine tarbija taotlusel peab olema kooskõlastatud võrguettevõtjaga.
(4)Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud.
(5)Enne kaugkütte piirkonna määramist kaugküttesüsteemist eraldunud korteri omanik peab korterelamu haldajale või võrguettevõtjale tasuma kaugkütte kaudse kasutamise eest osa korteri üldpinna alusel arvutatud küttekuludest. Küttekulude osa määrab elamu korteriomanike üldkoosolek, vajadusel kaasates soojuseksperte.
(6)Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel: 1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine; 2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu.
(7)Eralduja peab võrgust eraldumise taotluse esitama võrguettevõtjale 3 kuud ette.
(8)Eraldumistingimused esitab võrguettevõtja eralduja taotluse alusel 10 tööpäeva jooksul.
(9)Eraldumistingimustes määratakse kindlaks: 1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest; 2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
(10)Eraldumist taotlev tarbija peab tasuma võrguettevõtjale eraldumisega seotud põhjendatud kulud.
(11)Omavolilise eraldumise või ajutise katkestamise puhul peab tarbija taastama kaugküttesüsteemi ja hüvitama kõik sellega tekitatud kahjud.
(1)Määrus jõustub 01. jaanuarist 2005.
(2)Määrus kuulub avalikustamisele Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis.