(1) Käesoleva määruse eesmärgiks on säilitada valla territooriumil olemasolevad kaugküttevõrgud kui soojuse tootmiseks hädavajalikud tehnilised ja keskkonnasõbralikud insenerirajatised, piirata ressursside raiskamist, viia korteriomanike tasu suurus tarbitud sooja eest korterelamutes vastavusse tegeliku tarbimisega ja anda soojusettevõtjatele kindlust kaugküttesüsteemide arendamisel.
2(2) Käesolev määrus piiritleb Kuusalu valla territooriumil asuvad kaugkütte piirkonnad, kehtestab kaugküttevõrguga liitumise ja kehtestab kaugküttevõrgust eraldumise tingimused ja korra ning määratleb nõuded piirhindade kooskõlastamisekskorra.
(1) Kaugkütte piirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud tiheasustusala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojavarustus.
2(2) Võrguettevõtja on kaugkütte piirkonnas soojatootmise- ja müügiga tegelev soojusettevõte, kes haldab nimetatud piirkonnas kaugküttevõrku.
(1) Kuusalu aleviku kaugkütte piirkond kehtestatakse vastavalt lisa 1 skeemile.
2(2) Kolga küla kaugkütte piirkond kehtestatakse vastavalt lisa 2 skeemile.
(1) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omanduses või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks välja arvatud käesoleva paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud juhtudel.2(2)Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.3(3)Alljärgnevate kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel on lubatud kasutada muud viisi kui kaugküte:11) ajutised ehitised;22) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;4(4)Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub Kaugkütteseadusega sätestatud üldises korras.5(5)Võrguettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Energiaturu Inspektsioonil on õigus kontrollida Kaugkütteseaduse paragrahvi 9 lõikes 1 nimetatud võrguettevõtja ning vallavalitsusel muu võrguettevõtja poolt määratud liitumistasu põhjendatust.
(1) Võrgust eraldumine on võrguühenduse alaline likvideerimine. Võrgust eraldumiseks loetakse ka soojuse ostu-müügilepingu ülesütlemist ning soojatarbimise lõpetamist.
2(2) Soojusvarustuse ajutise katkestamise ja taastamise üldtingimused ning kord võrguettevõtjale on sätestatud Kaugkütteseaduse paragrahvis 17.
3(3) Soojavarustuse ajutine katkestamine ja taastamine tarbija taotlusel peab olema kooskõlastatud võrguettevõtjaga.
4(4) Korterelamu puhul ei ole üksiku korteri eraldumine kaugküttesüsteemist lubatud.
5(5) Enne kaugkütte piirkonna määramist kaugküttesüsteemist eraldunud korteri omanik peab korterelamu haldajale või võrguettevõtjale tasuma kaugkütte kaudse kasutamise eest osa korteri üldpinna alusel arvutatud küttekuludest. Küttekulude osa määrab elamu korteriomanike üldkoosolek, vajadusel kaasates soojuseksperte.
6(6) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on lubatud tarbijal taotleda alljärgnevatel juhtudel:11 1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamine;22 2) ehitise soojusvarustuse parameetrite muutmine rekonstrueerimise käigus selliselt, et ehitise varustamist soojusega kaugküttevõrgu kaudu ei ole võimalik jätkata võrgu tehniliste võimaluste tõttu.
7(7) Eralduja peab võrgust eraldumise taotluse esitama võrguettevõtjale 3 kuud ette.
8
(1) Võrguettevõtja, kes lähtuvalt Kaugkütteseadusest ei pea soojuse hinda kooskõlastama Energiaturu Inspektsiooniga, esitab soojuse piirhinna kooskõlastamiseks põhjendatud taotluse vallavalitsusele.2(2)Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud:11) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine;22) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks;33) keskkonnanõuete täitmine;44) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine;55) põhjendatud tulukus.3(3)Võrguettevõtja poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamisel lähtub vallavalitsus eelkõige Kaugkütteseaduse paragrahvides 8 ja 9 sätestatust.4(4)Vallavalitsus teeb soojuse piirhinna kooskõlastuse kohta otsuse 30 kalendripäeva jooksul, alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest.5(5)Vallavalitsuse nõudel peab soojuse müüja selgitama ja põhjendama piirhinna moodustamise aluseid.6(6)Võrguettevõtja võib taotleda piirhinna ja hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks võrguettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite (nt hinna muutuvkulu komponentide muutumine) ilmnemisel.7(7)Võrguettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist.8(8)Vallavalitsus ei avaldada seoses soojuse piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik Kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(1) Määrus jõustub 01. jaanuarist 2005.
2(2) Määrus kuulub avalikustamisele Riigi Teataja elektroonilises andmebaasis.