lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Õigusaktid›Määrus
KehtivMäärusEL õigus

Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas

Vabariigi Valitsus · jõustunud 20.05.2005
Kehtiv redaktsioon
alates 01.01.2021
5 redaktsiooni
⇄ Võrdle redaktsioone
looduskaitseala

§ 1.Ida-Viru maakonnas kaitse alla võetavad hoiualad ja kaitse alla võtmise eesmärk

(1)Ida-Viru maakonnas võetakse kaitse alla järgmised hoiualad: 1) Arupealse hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüübi – puisniitude (6530*)2 kaitse; 2) Atsalama hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liigirikaste niitude lubjavaesel mullal (6270*) ja puiskarjamaade

(9070)kaitse; 3) Avijõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade

(3260)kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaikade kaitse; 4) Kalvi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – kadastike

(5130)kaitse; 5) Loode-Peipsi hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), sõtkas (Bucephala clangula), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena); 6) Narva jõe alamjooksu hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade

(3260)kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), hingi (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis), merisuti (Petromyzon marinus), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), vinträime (Alosa fallax) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse; 7) 8) Pada jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade

(3260)kaitse ning II lisas nimetatud liigi – jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaiga kaitse; 9) Pühajõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade

(3260)kaitse ning II lisas nimetatud liigi – jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaiga kaitse; 10) Raju hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – lamminiitude

§ 2.Hoiualade valitseja

Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud hoiualade valitseja on Keskkonnaamet. [ RT I 2009, 7, 48 - jõust. 01.02.2009] ¹ EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53) ja EÜ nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 25.04.1979, lk 1–18; L 291, 19.11.1979, lk 111; L 319, 7.11.1981, lk 3–15; L 233, 30.08.1985, lk 33–41; L 302, 15.11.1985, lk 218; L 100, 16.04.1986, lk 22–25; L 115, 8.05.1991, lk 41–55; L 164, 30.06.1994, lk 9–14; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 223, 13.08.1997, lk 9–17; L 236, 23.09.2003, lk 667–702). ² Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. ³ Hoiualade piirid on märgitud määruse lisas esitatud kaardile Eesti põhikaardi alusel (mõõtkava 1 : 000) (välja arvatud Narva jõe alamjooksu ja ülemjooksu hoiualad, mis on põhikaardi puudumise tõttu kantud katastrikaardile (mõõtkava 1 : 10 000)), kasutades Lamberti koonilist Euref EST 92 projektsiooni, kinnitatud kaitsealade välispiire ja maakatastri andmeid 2004. a juuni seisuga. Alade kaartidega saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). [RT I 2010, 13, 70 - jõust. 01.04.2010]   Arupealse Atsalama Avijõe I Avijõe II Kalvi Loode-Peipsi Narva jõe alamjooks Narva jõe ülemjooks[Kehtetu - RT I, 22.12.2020, 19 - jõust. 01.01.2021] Pada jõe Pühajõe Raju Sahmeni Tagajõe Uljaste [Kehtetu - RT I, 04.04.2017, 8 - jõust. 14.04.2017]

Viited teistele aktidele

LKS
Riigi Teatajas ↗RT I, 2021-01-01

(6450)kaitse; 11) Sahmeni hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoitelise mõõdukalt kareda veega järvede

(3130)kaitse ning II lisas nimetatud liigi – hariliku tõugja (Aspius aspius) elupaiga kaitse; 12) Tagajõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – lamminiitude

(6450)kaitse. 13)

(2)Lõikes 1 nimetatud hoiualade piirid on esitatud kaartidel määruse lisas3.