Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „
(4)Kauba müümise või teenuse osutamise eest kohese tasumise korral on kaupleja kohustatud esitama tarbijale ostu tõendava dokumendi.”; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 4¹ ja 4² järgmises sõnastuses: „(4¹) Ostu tõendav dokument sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) kaupleja nimi või ärinimi ja tegevuskoha aadress; 2) kauba müügi või teenuse osutamise kuupäev; 3) iga kauba või teenuse nimetus ja hind ning tasutud summa. (4²) Tarbija nõudmisel tuleb talle esitada ostu tõendav paberdokument. Ostu tõendav paberdokument esitatakse tarbijale vaikimisi juhul, kui tarbija sooritab ostu sularahas ega kasuta kliendikaarti, mis võimaldaks tarbijal elektroonilises klienditeeninduskeskkonnas juurde pääseda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ostudokumendile perioodil, millal kaupleja vastutab asja või teenuse lepingutingimustele mittevastavuse eest või asja või teenuse vastavuse eest müügigarantiis ettenähtud tingimustele.”; 3) paragrahvi 4 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „(5¹) Ostu tõendava paberdokumendi esitamise kohustust ei kohaldata, kui tarbija on andnud sõnaselge nõusoleku ostu tõendava dokumendi edastamiseks oma e-posti aadressile või muusse kanalisse, mis võimaldab tarbijal pääseda juurde kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ostudokumendile käesoleva paragrahvi lõikes 4² sätestatud perioodi jooksul.”; 5) paragrahvi 4 lõike 6 neljas lause tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 6¹–64 järgmises sõnastuses: „(6¹) Tarbijal on õigus saada arve kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kaupleja edastab arve tarbija näidatud kontaktaadressile, eelistades elektroonilist edastamist, kui see on tarbija esitatud andmete põhjal võimalik. (6²) Kaupleja võib arve teha tarbija sõnaselgel nõustumisel kättesaadavaks üksnes elektroonilises keskkonnas, mille kaudu on võimalik arvega tutvuda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijalt nõusoleku saamist tõendab vaidluse korral kaupleja. (6³) Kui tarbijale ei ole esitatud ostu tõendavat dokumenti kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, on kaupleja kohustatud tarbija nõudmisel selle talle viivitamata esitama käesoleva paragrahvi lõikes 4² sätestatud perioodi jooksul.
(64)Kui tarbija soovib saada arvet mitmel viisil ja üks neist on arve edastus postiaadressile, on kauplejal õigus nõuda tarbijalt postikulude hüvitamist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kauplejal ei ole õigust nõuda postikulude hüvitamist, kui teiseks arveedastusviisiks on raamatupidamise seaduse § 7¹ lõikes 7 nimetatud masintöödeldava arve ehk e-arve edastus.”; 7) paragrahvi 4 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 9 ja 9¹ järgmises sõnastuses: „
(9)Võlaõigusseaduse kohase kestvuslepingu puhul võib tarbija enda valitud arveedastusviisi igal ajal muuta. Kui kaupleja teeb tarbijale arveedastusviisi muutmise ettepaneku, loetakse tarbija sellega nõustunuks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6² sätestatud juhul, kui ta ei ole kaupleja sellesisulises tahteavalduses ettenähtud tähtaja jooksul, mis ei või olla lühem kui 30 päeva, teatanud, et ta ei ole muudatusega nõus. Kaupleja on kohustatud tarbijat vaikimise tagajärgedest teavitama. (9¹) Kui kaupleja soovib tarbijale teha ettepaneku kasutada paberarve saamise asemel muud arveedastusviisi, tuleb tal vastavasisuline tahteavaldus teha posti teel.”; 9) paragrahvi 36 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „vahelisele” sõnadega „kauba müügi- või teenuse osutamise”.
Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. septembril.