(1)Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus.
(2)RMK ingliskeelne nimi on Estonian State Forest Management Centre.
Oma ülesannete täitmisel esindab RMK riiki.
RMK juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Euroopa Liidu õigusaktidest, rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute, millega Eesti Vabariik on ühinenud, nõuetest, Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, kliimaministri määrustest ja käskkirjadest, teiste ministrite asjaomastest määrustest ja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest.
RMK asukoht on Tallinn.
(1)RMK-l on väikese riigivapiga ja oma nimega pitsat.
RMK sümboliks on logo, mida kasutatakse RMK tunnusgraafilise elemendina. Logo kujutis on esitatud käesoleva määruse lisas.
(3)RMK kasutab oma kaupade ja teenuste tähistamiseks registreeritud kaubamärke.
(1)RMK kulud kaetakse nõukogu kinnitatud eelarvest, mille hulka kuuluvad riigieelarvest tehtavad eraldised.
(2)RMK-l on arvelduskontod pankades.
(1)RMK dokumendid vormistatakse ja registreeritakse RMK dokumendihalduse juhendis sätestatud korras.
(2)RMK-l on oma nimega dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhendis.
RMK tegevusalad on: 1) metsa korraldamine; 2) metsa uuendamine; 3) metsa kasvatamine, sealhulgas raietööde tegemine, ja metsakaitse; 4) metsa või muu kinnisasja kasutamine ja kasutusse andmine kõrvalkasutuseks, rekreatsiooniks, jahinduseks ning teadus- ja õppetööks; 5) metsamaterjali ja teiste metsasaaduste müümine; 6) metsasaaduste töötlemine ja töötlemissaaduste müümine; 7) metsataimede kultiveerimismaterjali ja dekoratiivtaimede kasvatamine ja müümine ning puuseemnete varumine ja müümine; 8) RMK puhkealadel mitmekülgsete rekreatsioonivõimaluste loomine ja metsa kasutamise suunamine; 9) maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine; 10) praktiliste looduskaitsetööde korraldamine; 10¹) kaitsealuste kalade ning veeselgrootute kasvatamine; 11) kaitstavate loodusobjektide külastamise korraldamine; 11¹) metsa- ja loodusteadlikkuse edendamine; 11²) kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja looduskaitseseaduse § 20 alusel omandamine; 12) riigile jäetud jahipiirkondades jahinduse, jahiulukite asurkondade seire ning jahindusalase väljaõppe korraldamine, jahipidamise heade tavade, viiside ja jahiulukite hooldamise tänapäevaste kogemuste rakendamine ning loomaökoloogilise teadus- ja õppetöö läbiviimine; 13) konsultatsioonitegevus, metsandusteabe kogumine, analüüsimine ja väljastamine, metsandusliku oskusteabe vahendamine, arendusprojektide elluviimine ja teabematerjalide kirjastamine; 14) oma tegevusega seonduva täiendus- ja ümberõppe ning teadus- ja arendustegevuse korraldamine, läbiviimine ja toetamine kooskõlas õigusaktidega; 15) kruusa ja liiva kaevandamine ja müümine; 16) turismiteenuste pakkumine ja osutamine; 16¹) RMK valduses oleva kinnisvara väärtuse säilitamiseks ja kasutuse tagamiseks vajalikud tegevused, sealhulgas kinnisasja kasutusse andmine ja sellelt muul viisil tulu teenimine; 17) riigimetsa riigikaitseks kasutada andmine ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmine; 18) käesolevas paragrahvis nimetamata muu tegevus, mis on vajalik riigimetsa ja RMK valduses oleva muu vara võimalikult ulatuslikuks mitmekülgseks kasutamiseks seaduses või seaduse alusel antud õigusaktides sätestatud alusel ja viisil.
RMK-l on järgmised õigused ja kohustused: 1) saada oma majandustegevusest tulu seaduse nõuetele vastavaks riigimetsa majandamiseks ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmiseks; 2) sõlmida riigi nimel riigimetsa kasutusõiguste, kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali, teiste metsasaaduste, nende töötlemissaaduste, metsataimede kultiveerimismaterjali, sealhulgas metsapuuseemnete võõrandamise lepinguid; 3) 4) sõlmida riigi nimel lepinguid vara omandamiseks, RMK valduses oleva vara kasutusse andmiseks, piiratud asjaõigustega koormamiseks, võõrandamiseks ja vahetamiseks ning oma tegevusaladega seotud teadus- ja arendustegevuseks; 5) sõlmida riigi nimel RMK tegevuseks vajalikke, käesoleva lõike punktides 1–4 nimetamata lepinguid; 6) korraldada iseseisvalt oma personali- ja palgapoliitikat; 7) teha maakorraldus- ja ehitustöid RMK valduses oleva riigivara osas; 8) taotleda Rahandusministeeriumilt tagastatavat toetust nõukogu otsusega määratud tingimustel ja korras; 9) täita omaniku ootusi ja seatud eesmärke ning Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid; 10) välja töötada oma arengukava ja tegevussuunad; 11) koostada aastaeelarve, aastaeelarve täitmise aruanne ja majandusaasta aruanne; 12) pidada tema valduses oleva vara, sealhulgas bioloogilise vara arvestust; 13) koostada või tellida riigimetsa majandamiskava ja finantseerida selle koostamist; 14) kanda puhaskasumist riigieelarvesse Vabariigi Valitsuse määratud summa; 15) täita kinnisasja- ja metsaomanikule seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega pandud muid kohustusi ning teostada metsa majandamisest tulenevaid metsaomaniku õigusi; 16) teha metsanduse valdkonna eest vastutavale ministrile ning maakasutuspoliitika eest vastutavale ministrile ettepanekuid vastava valdkonna õigusaktide muutmiseks ja uute vastuvõtmiseks; 17) koostada igal aastal finantsprognoos, mille kiidab heaks RMK nõukogu ja mis on aluseks RMK eelarve koostamisel; 18) koostada ja avalikustada kasumiaruanne, bilanss ning rahavoogude aruanne majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaatega kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 19) koostada ja avalikustada koos majandusaasta aruandega ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on RMK tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud ning näidata selles igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, eristades juhatuse liikmetele makstud täiendava tasu; 20) täita muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
(1)RMK nõukogu (edaspidi nõukogu) on üheksaliikmeline. Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega kolmeks aastaks.
(2)Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust ning juhib nõukogu koosolekuid; ja nõukogu esimehe asetäitja, kes täidab esimehe kohustusi esimehe äraolekul.
(1)Nõukogu pädevuse sätestab metsaseaduse § 49 lõige 7.
(2)Nõukogu teostab oma pädevust nõukogu koosolekutel vastuvõetavate otsuste kaudu.
(1)Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt nõukogu kinnitatud aastatööplaanile või vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku ka siis, kui nõukogu esimehele esitatud kirjalikus põhjendatud taotluses nõuab seda nõukogu liige, audiitor või juhatus.
(2)Nõukogu koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab nõukogu esimees, nõukogu esimehe äraolekul nõukogu esimehe asetäitja.
(3)Nõukogu koosolek kutsutakse kokku teatega, kus märgitakse koosoleku toimumise aeg, koht ja päevakord. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teade edastatakse nõukogu liikmetele hiljemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist.
(4)Nõukogu koosoleku kokkukutsumise teate ja nõukogu esimehelt või teda asendavalt nõukogu liikmelt saadud teabe alusel materjalide ettevalmistamise ning saatmise nõukogu liikmetele tagab juhatus, v.a juhul, kui nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige ei otsusta teisiti. 4 (4¹) Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu päevakorda võtta üksnes juhul, kui koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed ja otsuse päevakorda võtmise poolt on vähemalt 3/4 nõukogu liikmetest.
(5)Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt pool liikmetest, sealhulgas esimees või tema äraolekul esimehe asetäitja. 5 (5¹) Nõukogu võtab otsuseid vastu nõukogu koosolekul või koosolekut kokku kutsumata põhimääruses, muudes töökorralduslikes dokumentides ja seaduses sätestatud korras.
(6)Nõukogu otsused tehakse koosolekul osalevate nõukogu liikmete häälteenamusega. Kui ükski nõukogu liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus ühehäälselt vastuvõetuks. Hääletamine viiakse läbi avalikult, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab teisiti.
(7)Hääletamise korral on otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem kui pool kohalolevatest nõukogu liikmetest. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav nõukogu esimehe hääl. Nõukogu otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval, kui otsuses endas ei ole märgitud hilisemat tähtpäeva.
(8)Nõukogu koosolekutest võtavad sõnaõigusega osa kõik RMK juhatuse liikmed, kui nõukogu ei otsusta teisiti. 8 (8¹) Nõukogu liige ei tohi osa võtta hääletamisest, kui otsustatakse tema ja RMK vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmine, samuti kolmanda isiku ja RMK vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmine, kui nõukogu liikme sellest tehingust tulenevad huvid on vastuolus RMK huvidega.
(1)Nõukogu võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. Otsuse vastuvõtmiseks saadab nõukogu esimees või tema korraldusel nõukogu sekretär otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele ja määrab seisukoha esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kaks tööpäeva. Otsus on vastu võetud, kui üle poole liikmetest hääletab selle poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui liige ei teata oma seisukohta tähtaja jooksul, loetakse, et ta ei osalenud hääletamisel.
(2)Hääletustulemuste kohta koostatakse nõukogu koosoleku protokolli asendav hääletusprotokoll, mille allkirjastavad nõukogu esimees ja protokollija. Hääletusprotokoll saadetakse viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele. Hääletusprotokolli kantakse: 1) vastuvõetud otsused koos hääletustulemustega, sealhulgas otsuse poolt hääletanud liikmed nimeliselt; 2) otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme nõudel tema eriarvamuse sisu; 3) muud hääletamise suhtes olulise tähtsusega asjaolud.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad on hääletusprotokolli lahutamatu lisa.
(1)Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) koosolekul osalevate nõukogu liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed; 3) koosoleku juhataja ja protokollija nimed; 4) koosoleku päevakord; 5) ettekande teinud isikute nimed ja ettekande teema; 6) sisulise arutelu kirjeldus ja nõukogu liikme soovil tema esitatud seisukoht; 7) koosolekul vastuvõetud otsused. Kui otsus võeti vastu hääletamise teel, siis kantakse protokolli ka hääletustulemus; 8) koosolekul vastuvõetud otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme nõudel tema eriarvamuse sisu; 9) päevakorraväliselt tekkinud küsimused ja nende arutelu kirjeldus ning nõukogu liikme nõudel muud koosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud.
(2)Protokolli allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile lisatakse koosolekule esitatud kirjalikult taasesitatavas vormis ettepanekud, ettekannete põhiseisukohad ja arvamused.
(3)Nõukogu teenindab ja koosolekute protokollimist korraldab RMK.
(1)RMK juhatus (edaspidi juhatus) esindab ja juhib RMK-d. Juhatuse pädevuses on kõigi RMK kohustuste täitmisega seotud otsuste ja tehingute tegemine ning toimingute sooritamine, mille osas ei ole juhatuse pädevust seadusega piiratud. Juhatusel on õigus anda volitusi otsuste ja tehingute tegemiseks ning toimingute sooritamiseks. Volituste andmine ei ole lubatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks. Nõukogu seaduslikud otsused ja korraldused on juhatusele täitmiseks kohustuslikud.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevuse teostamiseks juhatus: 1) esitab nõukogule heakskiitmiseks RMK arengukava ja tegevussuunad; 2) esitab nõukogule kinnitamiseks RMK aastaeelarve ja aastaeelarve täitmise aruande; 3) esitab nõukogule heakskiitmiseks RMK strateegia, sealhulgas finantsprognoosi ning kinnitamiseks aastaeelarve ja aastaeelarve täitmise aruande, lähtudes omaniku ootusest, ning esitab need audiitorile kontrollimiseks ja nõukogule kinnitamiseks; 4) esitab nõukogule ülevaate RMK tegevusest ja majandusolukorrast vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, üldjuhul kvartalile järgneval nõukogu koosolekul; 5) kinnitab nõukogu kinnitatud aastaeelarve alusel struktuuriüksuste eelarved; 6) esitab nõukogule ettepaneku audiitori valimiseks ja audiitorile makstava tasu suuruse otsustamiseks; 7) esitab nõukogule tagastatava toetuse taotlemise ettepaneku; 8) kinnitab RMK struktuuri ja koosseisu ning tasustamisjuhendi; 9) kinnitab RMK raamatupidamise sise-eeskirja, töökorralduse reeglid, struktuuriüksuste põhimäärused ning vähemalt kahe juhatuse liikme tegevusvaldkonda üheaegselt kuuluvates küsimustes muud juhendid, eeskirjad, reglemendid ja protseduurireeglid; 10) otsustab RMK vara omandamise, kasutusse andmise, piiratud asjaõigustega koormamise ja võõrandamise küsimused seaduses nimetatud juhtudel ja teeb nendes küsimustes ettepanekuid nõukogule, kui otsustamine on nõukogu pädevuses; 11) otsustab kollektiivlepingu sõlmimise; 12) moodustab töörühmad ja komisjonid RMK ülesannete täitmiseks ning kinnitab nende koosseisu, töökorraldused ja tasustamise; 13) vastutab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja toimimise eest; 14) otsustab muid seadusest tulenevaid ning RMK igapäevase tegevuse korraldamisega seotud küsimusi, mille otsustamist on taotlenud vähemalt üks juhatuse liige.
(1)Juhatuse liikmeks võib nimetada teovõimelise isiku, kes: 1) on omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) omab RMK juhtimiseks vajalikke teadmisi, kogemust ja laitmatut erialast reputatsiooni.
(2)Juhatuse liikmeks ei või nimetada: 1) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega sätestatud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialase kuriteo või tahtlikult toime pandud muu kuriteo eest; 2) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise; 3) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja; 4) isikut, kes on RMK nõukogu liige.
(3)Juhatuse liige ei või nõukogu nõusolekuta olla metsaseaduse § 50 lõikes 7 nimetatud isik.
(4)Juhatuse liige on kohustatud täitma oma ülesandeid heas usus ja RMK huvides kõige otstarbekamal viisil ning tegutsema oma ülesannete täitmiseks vajaliku kõrgendatud hoolsuse ja temalt oodatava ettenägelikkuse ning kompetentsiga.
(5)Juhatuse liige peab hoiduma tegudest, mis kahjustavad RMK tegevust, vara ja mainet.
(1)Juhatuse esimehe valib nõukogu konkursi korras nõukogu otsusega kehtestatud tingimustel. Teised juhatuse liikmed valib nõukogu juhatuse esimehe ettepanekul.
(2)Konkursil osaleda soovija esitab nõukogule kirjaliku kinnituse, et puuduvad seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema valimise juhatuse esimeheks, ning nõusoleku olla valitud juhatuse esimeheks.
(3)Juhatuse liikme volitused algavad tema valimise otsuses nimetatud kuupäevast.
(4)Nõukogu võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
(5)Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda mõjuval põhjusel, esitades sellekohase kirjaliku teate nõukogule.
(6)Nõukogu esimees või mõni muu nõukogu volitatud nõukogu liige sõlmib juhatuse liikmega ametilepingu nõukogu otsuse alusel ning otsuses toodud tingimustel.
(1)Juhatuse liige on pädev esindama RMK-d erivolituseta. Töökorralduslikult esindab juhatuse liige RMK-d ja teostab oma individuaalset pädevust oma vastutusvaldkonna piires. Juhatuse liige annab volitusi RMK esindamiseks.
(2)Juhatuse liige vastutab nõukogu otsusega ja ametilepinguga määratud valdkonna või valdkondade eest.
(3)Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad vastavad käesoleva põhimääruse §-s 9 nimetatud RMK tegevusaladele.
(4)Juhatuse esimehel on õigus teha nõukogule ettepanekuid juhatuse liikmete vastutusvaldkondade määramise ja muutmise kohta.
(5)Juhatuse liikmed annavad oma vastutusvaldkondades RMK tegevuse korraldamiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.
(6)Juhatuse liige teostab oma individuaalset pädevust oma vastutusvaldkondade piires tehingute, toimingute, käskkirjade ja korralduste kaudu. Juhatuse liikme vastutusvaldkondade väliselt on juhatuse liige õigustatud oma pädevust teostama vaid juhul, kui see toimub nõukogu otsuse alusel. Vastasel korral võib juhatuse liikme tegevus olla käsitatav juhatuse liikme kohustuse rikkumisena.
(1)Juhatus teostab oma kollegiaalset pädevust juhatuse otsuste kaudu.
(2)Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.
(3)Juhatuse koosoleku võib kokku kutsuda iga juhatuse liige.
(4)Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest, kellest üks on juhatuse esimees või esimehe asendaja.
(5)Juhatuse koosolekut puudutavad küsimused määrab nõukogu juhatuse töökorras, sealhulgas: 1) juhatuse koosolekust teatamise kord; 2) 3) koosoleku protokolli kantavad andmed, sealhulgas juhatuse otsuse sisu ja hääletamistulemuste jäädvustamisega seotud küsimused; 4) juhatuse otsuste vastuvõtmise protseduur ilma koosolekut kokku kutsumata, hääletusprotokolli kantavad andmed ja otsuse eelnõu, juhatuse liikmete seisukohtade ja eriarvamuste säilitamise kord.
(6)Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
(7)Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole juhatuse liikmetest, sealhulgas juhatuse esimees või esimehe asendaja.
(1)RMK auditikomitee (edaspidi auditikomitee) ülesanne on kindlustada RMK juhtimise vastavus headele juhtimise ja järelevalve teostamise tavadele, nõustades nõukogu järelevalvega seotud küsimustes. Selleks koordineerib auditikomitee RMK sise- ja välisaudiitorite tööd, analüüsib regulaarselt sise- ja välisauditite tulemusi, jätkusuutlikkuse ja finantsaruandluse protsesse, riskijuhtimis- ja sisekontrollisüsteemi, finantsriskide juhtimist, eelarvestamise ja majandusaasta aruande koostamisega seonduvat ning tegevuse seaduslikkust. Auditikomitee esitab nõukogule ülevaateid RMK olukorrast ja teeb ettepanekuid oma pädevusega seonduvates küsimustes.
(2)Nõukogu moodustab kolmeliikmelise auditikomitee ning valib ja nimetab komitee liikmete hulgast esimehe. Auditikomitee liikmed nimetatakse tähtajaliselt kolmeks aastaks.
(3)Vähemalt kaks auditikomitee liiget valitakse nõukogu liikmete hulgast.
(4)Nõukogu otsusel võib auditikomitee liikme enne volituste tähtaja lõppu tagasi kutsuda.
(5)Auditikomitee tegevus toimub nõukogu otsusega kinnitatud auditikomitee reglemendi alusel.
(1)RMK siseauditi struktuuriüksuse ülesanne on nõukogule, auditikomiteele ning juhatusele riskipõhise ja objektiivse ning sõltumatu hinnangu andmine RMK eesmärkide saavutamise, valitsemise, otsuste tegemise seaduslikkuse ning riskijuhtimise ja kontrolliprotsesside toimimise kohta.
(2)Siseauditi struktuuriüksus on aruandekohustuslik RMK nõukogu, auditikomitee ja juhatuse ees.
(3)Siseauditi struktuuriüksuse töö toimub nõukogu otsusega kinnitatud põhimääruse alusel.
RMK struktuuri kinnitab juhatus vastavuses RMK põhiülesande ja tegevusaladega.
(1)RMK struktuuriüksused kinnitab RMK juhatus otsusega.
(2)RMK struktuuriüksuste ja nende juhtide ülesanded, õigused ning kohustused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes, ametijuhendites ja töölepingutes.
(3)RMK struktuuriüksuse juht annab struktuuriüksuse tegevuse korraldamiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.
(1)RMK vara (edaspidi vara) kasutusse andmise ja selle konkreetsed tingimused otsustab metsaseaduses sätestatud juhtudel RMK nõukogu, juhatus või juhatuse volitatud isik (selles jaos edaspidi otsustaja), arvestades metsaseadust, riigivaraseadust ja nende alusel kehtestatud õigusakte. 1 (1¹) Vara antakse kasutusse vähemalt turupõhise kasutustasu eest. Vara võib kasutusse anda turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta üksnes riigivaraseaduse alusel.
(2)Vara kasutusse andmist korraldab otsustaja määratud volitatud isik või vähemalt kolmeliikmeline komisjon (selles jaos edaspidi korraldaja).
(3)Vara võib anda tasu eest kasutusse, kui see ei ole põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalik RMK-le ega riigivõimu ning valitsemise teostamiseks teistele riigivara valitsejatele või volitatud asutustele. Otsustaja hindab vara vajalikkust ning enne kinnisasja kasutusse andmist selgitab välja kinnisasja vajalikkuse riigile, lähtudes riigivaraseadusest ja selle alusel kehtestatud korrast.
(4)Vara kasutusse andmine ei ole lubatud, kui see muudaks võimatuks või oluliselt raskendaks RMK vara otstarbekohast ja eesmärgipärast kasutamist või õiguste teostamist.
(5)Vara kasutusse andmise otsustamisel määrab otsustaja: 1) vara kasutusse andmise tähtaja ja muud põhitingimused, sealhulgas vajadusel kohustuse pakkuda avalikes huvides teatud teenuseid; 2) vara kasutusse andmise viisi (läbirääkimise või enampakkumise või läbirääkimise koos enampakkumisega); 2¹) kirjalikul, sealhulgas digitaalsel enampakkumisel pakkumiste avamise tähtpäeva ja koha; 2²) enampakkumisel ja läbirääkimisel koos enampakkumisega osalemise tingimused ja korra; 3) vara kasutustasu alghinna; 4) enampakkumise osavõtutasu ja vara kasutamise tagatisraha suuruse, tasumise aja ja korra; 5) tagatisraha rakendamise korral tagatisraha suuruse ja tasumise või pangagarantii esitamise korra; 6) muud pakkumismenetluse tingimused.
(6)Vara kasutusse andmise otsusest teatatakse metsaseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning riigivaraseaduses sätestatud korras. Teates peavad sisalduma järgmised andmed: 1) kasutusse antava vara nimetus ja selle täpne asukoht; 2) kasutusse antava vara kirjeldus ja vajadusel kohustus pakkuda avalikes huvides teatud teenuseid; 3) kasutusse andmise lepingu põhitingimused ja kasutusse andmise tähtaeg või märge, et vara antakse kasutusse tähtajatult; 4) kasutusse andmise viis; 5) kasutusse antava varaga tutvumise aeg, koht ja kord; 6) enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha suurus, nende tasumise tähtaeg ja viis või pangagarantii esitamise kord; 7) isikute ring, kes võivad esitada taotlusi või pakkumisi vara kasutusse võtmiseks ning selliste taotluste või pakkumiste esitamise tähtaeg ja tingimused; 8) muud andmed, mida otsustaja ja korraldaja avalikustavad.
(1)Läbirääkimisi peetakse juhul, kui: 1) otsustaja on määranud selle viisi majanduslikust otstarbekusest lähtudes; 2) vara kasutusse andmise tingimuseks on kasutaja kohustus kasutusse antava vara suhtes või kohustus teha selle abil teatud töö või osutada teatud teenust; 3) vara kasutusse andmiseks korraldatud enampakkumisel selgub, et osavõtjaid on ainult üks; 4) vara kasutusse andmiseks toimunud enampakkumisel ei osalenud ühtegi isikut ning korraldaja ei pea otstarbekaks korraldada kordusenampakkumist.
(2)Läbirääkimisi peab korraldaja. Korraldaja võib vajadusel kaasata läbirääkimistesse eksperte või vajalike eriteadmistega RMK töötajaid. Läbirääkimistest osavõtjatel on kohustus hoida konfidentsiaalsena läbirääkimiste käigus neile teatavaks saanud teise poole ärisaladust või tema kohta käivat muud informatsiooni, välja arvatud õigusaktidega sätestatud avalikustamisele kuuluv teave.
(3)Läbirääkimiste kestus ei saa ületada 30 päeva nende alustamise päevast arvates. Juhul kui selle tähtaja kestel ei saavutata kokkulepet vara kasutusse andmiseks, tunnistab korraldaja läbirääkimised nurjunuks või teeb otsustajale põhjendatud taotluse läbirääkimiste tähtaja pikendamiseks. Otsustaja võib teatud asjaoludest lähtuvalt määrata erandkorras vara kasutusse andmise otsustamisel läbirääkimisteks ka pikema tähtaja kui 30 päeva.
(4)Läbirääkimiste käigu protokollib korraldaja. Protokollis fikseeritakse vähemalt poolte vahel saavutatud kokkulepped, poolte tehtud ettepanekud ja vastuväited. Protokollile lisatakse kõik korraldajale esitatud vara kasutusse võtmist taotlevate isikute kirjalikud avaldused ja taotlused.
(5)Juhul kui läbirääkimiste käigus selgub, et muutmist vajab mõni otsustaja kinnitatud vara kasutusse andmise tingimus, peatab korraldaja läbirääkimised ning esitab otsustajale taotluse asjaomase tingimuse muutmiseks. Juhul kui otsustaja ei pea võimalikuks taotletava tingimuse muutmist, lõpetab korraldaja läbirääkimised ning tunnistab vara kasutusse andmise nurjunuks.
(6)Juhul kui läbirääkimistel osaleb mitu taotlejat, teeb korraldaja läbirääkimiste tulemusel, arvestades nii lisatingimuste täitmist kui ka pakutud hinda, otsustajale põhjendatud ettepaneku tunnistada üks läbirääkimistel osalenud taotleja parimaks pakkujaks ja sõlmida temaga vara kasutusse andmise leping.
(7)Juhul kui läbirääkimistel osales üks isik ja läbirääkimistel saavutatud kokkulepe vastab otsustaja kinnitatud vara kasutusse andmise alustingimustele, sõlmivad juhatuse liige või tema volitatud isik ja vara kasutusse võtmist taotlenud isik vara kasutusse andmise lepingu.
(1)Enampakkumine või läbirääkimine koos enampakkumisega toimub metsaseaduses sätestatud juhtudel.
(2)Enampakkumist võib korraldada kas suuliselt, kirjalikult, sealhulgas digitaalselt või elektrooniliselt.
(3)Enampakkumisel osaleja võib esitada korraldajale protesti enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamise kohta kolme päeva jooksul enampakkumise tähtpäevast arvates. Korraldaja esitab kahe päeva jooksul protesti laekumise päevast arvates otsustajale põhistatud arvamuse protesti arvestamise või arvestamata jätmise kohta. Juhul kui otsustaja leiab, et protestis nimetatud asjaolud mõjutasid enampakkumise tulemust, tunnistab ta enampakkumise nurjunuks ning määrab kordusenampakkumise.
(4)Otsustaja otsustab enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise, sealhulgas nurjunuks tunnistamise tõttu 20 tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates. Enampakkumise võitjale saadetakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teade enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta viivitamata pärast vastava otsuse tegemist.
(5)Enampakkumisest osavõtjale, kes ei teinud parimat pakkumist, tagastatakse tagatisraha viie päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist.
(6)Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmib juhatuse liige või tema volitatud isik hiljemalt 30 päeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvates enampakkumise võitjaga vara kasutusse andmise lepingu.
(1)Suulise enampakkumise teostab korraldaja, kes kuulutab enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks ning kontrollib osavõtutasu ja tagatiste kohta esitatud dokumentide vastavust enampakkumise teates avaldatud tingimustele ja registreerib enampakkumisel osalejatena isikud, kes on täitnud kõik teates ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded. Registreeritud osalejate nimed kantakse enampakkumise protokolli. Registreerunud osalejatele väljastatakse registreerimisnumber, mille all nad osalevad kuni enampakkumise lõpuni. Korraldaja võib võimaldada soovijail end enampakkumisest osavõtjatena registreerida ka enne enampakkumise avatuks kuulutamist.
(2)Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidilise või füüsilise isiku esindajal tuleb esitada esindusõigust tõendav dokument.
(3)Enampakkumise teates avaldatud ajal ja kohas esitavad enampakkumisel osaleda soovijad dokumendid, mis tõendavad osavõtutasu ja tagatisraha tasumise või pangagarantii vastavust teates avaldatud nõuetele, ning allkirjastatud kirjaliku tõendi selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja tingimustest ja nõustuvad nendega. Pakkuja esindamise korral tuleb esitada esindusõigust tõendav volikiri. Isikut, kes ei esita teates või käesolevas paragrahvis märgitud nõuetele vastavaid dokumente, enampakkumisel osalema ei lubata. 3 (3¹) Korraldaja tutvustab enampakkumisel osalemise ja pakkumiste esitamise tingimusi, teatab osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid ning vajadusel enampakkumise minimaalse ja maksimaalse sammu. Korraldajal on õigus nõuda nende osalejate või kohalviibijate lahkumist, kes ei allu enampakkumise protseduurireeglitele.
(4)Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 31 nimetatud toimingute teostamist ning korraldaja vastava märguande andmist alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist alghinnast või selle puudumisel korraldaja määratud hinnast. Enampakkumisest osavõtja annab korraldajale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse. Pakkumised esitatakse enampakkumise tingimustes sätestatud korras. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis lisatakse enampakkumise protokollile.
(5)Korraldaja kuulutab enampakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud kasutustasu kolmekordset teatamist. Enampakkumise tulemused tehakse osalejatele teatavaks suuliselt enampakkumise ruumis ning fikseeritakse enampakkumise protokollis. Suulise enampakkumise võitjaks on kõrgeima pakkumise teinud isik. Osavõtja, kelle pakutud kasutustasu on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara kasutusse enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kehtestatud korras kinnitatakse.
(6)Kui osaleja ei allkirjasta nimetatud nõusolekut, kaotab ta õiguse sõlmida vara kasutamiseks leping ja tema tasutud tagatisraha ei tagastata või nõutakse sisse tema esitatud pangagarantii. Enampakkumise võitja allkirja andmisest keeldumise korral teeb korraldaja enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse kasutusse enampakkumisest osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise. Ka selle osavõtja keeldumise korral korratakse eespool nimetatud protseduuri, kuni selgub nõusolekule allkirja andev osavõtja.
(1)Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks tuleb pakkumine esitada vastavalt enampakkumise teates avaldatud tingimustele kinnises ümbrikus, millele on üheselt arusaadavalt märgitud enampakkumise objekt ja pakkumise esitamise tähtpäev. Digitaalse enampakkumise korral tuleb pakkumus esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks RMK e-postile [email protected]. Pakkumus peab olema märgusõna kandvas digitaalselt allkirjastatud ümbrikus. Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja registri- või isikukood ja elu- või asukoht ning aadress, kuhu enampakkumise korraldaja saab saata enampakkumise protokolli ja muud menetluse dokumendid; 2) juriidilise isiku õigusaktidest ja põhikirjast või ühingulepingust tuleneva pädeva organi otsus enampakkumisel osalemise kohta; 3) nõusolek enampakkumisel osalemiseks enampakkumiseks kehtestatud tingimustel; 4) tõendid tagatisraha ja osavõtutasu tasumise või nõutud pangagarantii esitamise kohta; 5) numbrite ja sõnadega kirjutatud kasutustasu täiseurodes pakkumissumma, mis ei tohi olla alla avaldatud alghinna. Kui need ei lange kokku, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud kasutustasu summa; 6) pakkumise esitaja allkiri; 7) füüsilise isiku esindaja volikiri ja juriidilise isiku esindaja volikiri, kui juriidilise isiku nimel pakkumise esitaja esindusõigus ei kajastu Eesti äriregistris.
(2)3
(3)Kirjalik pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või pakkumise saabumisel selleks määratud kohta, kui pakkumine ei ole esitatud posti teel. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras.
(4)Pakkumiste läbivaatamise käigus avab korraldaja pakkumised nende registreerimise järjekorras. Korraldaja on kohustatud kõik enampakkumises osalevad pakkumised viseerima ja kandma need enampakkumise protokolli.
(5)Kirjaliku, sealhulgas digitaalse enampakkumise tulemused kantakse protokolli, mille alusel esitab korraldaja otsustajale kinnitamiseks parima pakkumise. Enampakkumise võitja on kõrgeima pakkumise teinud isik.
(6)Enampakkumise tulemustest teatab korraldaja kirjalikult või digitaalselt kõigile osavõtjatele viie päeva jooksul kirjaliku, sealhulgas digitaalse enampakkumise tähtpäevast arvates.
(1)Elektrooniline enampakkumine avatakse enampakkumise teates märgitud ajal ja kohas vajaliku teabe kättesaadavaks muutmise ning pakkumiste tegemise võimaldamise teel.
(2)Enampakkumisel osaleda soovija registreerib end üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel ning tasub osavõtutasu ja tagatisraha. Osalema volitatud esindaja esitab lisaks enda andmetele ka selle isiku andmed, kelle nimel ta enampakkumisel osaleb, kinnitab volikirja olemasolu ning korraldaja nõudmisel esitab volikirja kirjalikult. Osavõtutasu ja tagatisraha peavad laekuma enampakkumise teates märgitud arvelduskontole hiljemalt üks tund enne enampakkumise teates märgitud pakkumiste esitamise tähtaega.
(3)Osaleda soovija tutvub enampakkumise protseduurireeglite, vara kasutustingimuste ja protestide esitamise korraga ning annab kinnituse selle kohta, et ta nõustub tingimustega ja kohustub tasuma enda pakutud hinna, kui ta osutub enampakkumise võitjaks ning enampakkumise tulemused tema kasuks kinnitatakse.
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuded täitnud enampakkumises osaleda soovija registreeritakse enampakkumises osalejana ning talle avatakse unikaalse kasutajanime ja parooli alusel juurdepääs enampakkumisele. Nimetatud kasutajanime ja parooli all esineb enampakkumisel osaleja kuni enampakkumise lõpuni.
(5)Isikuid, kes ei nõustu andma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnitust või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha või kelle pangaülekande selgituses ei sisaldu enampakkumise tingimustes nõutud andmed, enampakkumisele ei lubata.
(6)Enampakkumisel osalejate arv, kasutajanimed ja osalejate tehtud pakkumised on üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas nähtavad kõigile enampakkumisel osalejatele alates hetkest, mil osavõtutasu ja tagatisraha laekuvad korraldajale. Registreeritud osalejate nimed ning iga osaleja tehtud kõrgeim pakkumine kantakse enampakkumise protokolli.
(7)Pakkumisi alustatakse alghinnast. Enampakkumisel osalejad sisestavad oma pakkumised elektrooniliselt. Kõik enampakkumisel osalejad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise protseduurireeglitele.
(8)Korraldajal on õigus keelata pakkumiste esitamine osalejal, kes on teist korda rikkunud sama enampakkumise protseduuri või ei ole täitnud korraldaja põhjendatud korraldust. Enampakkumine lõpeb enampakkumise tingimustes märgitud tähtpäeval.
(9)Enampakkumise võitja on kõrgeima pakkumise esitanud isik.
(1)Vara kasutusse andmise lepingu ning vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib juhatuse liige või tema volitatud isik, järgides õigusaktidega sätestatud tehingu vorminõudeid.
(2)Kasutusse andmise lepingus tuleb sätestada: 1) lepingu sõlmimise aeg ja koht, kasutaja nimi, elu- või asukoht, isiku registri- või isikukood; 2) kasutusse antava vara andmed ja viited pakkumise korraldamise otsusele ning pakkumise tulemuste kinnitamise otsusele; 3) kasutusse antava vara kohustuslik kasutusotstarve; 3¹) vajadusel avalikes huvides pakutava teenuse sisu ja ulatus; 4) lepingu tähtaeg või märge vara tähtajatu kasutusse andmise kohta; 4¹) tähtajalise kasutuslepingu puhul lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 5) vara üleandmise ja tagastamise tähtaeg ja kord; 6) kasutustasu ja muude lepingujärgsete tasude suurus ning nende tasumise tähtajad ja kord ning nende muutmise põhimõtted; 7) vajadusel kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) kasutusse antava vara korrashoiu kohustuse ulatus, samuti vajadusel abinõud, mida kasutaja on kohustatud teostama, et oleks võimalik vara kasutamine lepingus määratud sihtotstarbel ka pärast lepingu lõppemist; 9) kasutusse andmise lepingu erakorralise ülesütlemise täiendavad alused; 10) vajaduse korral lepingu täitmise tagatised; 11) lepingu rikkumise korral rakendatavad sanktsioonid; 12) kord, mille kohaselt reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse omaja hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ehitamisel ja kasutamisel tekkiva kahju, avarii ja selle likvideerimise käigus tekitatud kahju ning reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse lõppemisel tehnorajatise kõrvaldamisega tekkinud kahju; 13) kas ja millistel tingimustel ning korras võib kasutaja anda kasutusse antava vara allkasutusse; 14) lisatingimused, mida otsustaja peab vajalikuks kehtestada või mis on kehtestatud seaduste või muude õigusaktidega või mis on vajalikud keskkonna- ja looduskaitsenõuete täitmiseks või muul põhjusel.
(3)Kasutusse antava vara üleandmine kasutajale toimub kirjaliku akti alusel, milles fikseeritakse vara iseloomustavad põhinäitajad ja vara seisukord.
(4)Vara kasutusse andmise lepingu sõlmimise korral muutub tasutud tagatisraha lepingujärgseks makseks.
(5)Lepingus muudatuste tegemist ning lepingu lõpetamist võivad algatada mõlemad lepingupooled. Lepingu muutmise ning koormamise lõpetamise otsustab RMK-s otsustaja põhistatud otsusega. Lepingus muudatuste tegemise või lepingu lõpetamise ettepanekule tuleb vastata 30 päeva jooksul.
(6)Riigi omandis oleva kinnisasja reaalservituudiga koormamise eest tasu maksmise kohustus kantakse otsustaja volitatud isiku avalduse alusel valitseva kinnisasja kinnistusraamatu kinnistusregistri 3. jakku reaalkoormatisena riigi kasuks. Koormamisega seotud kulud, sealhulgas notaritasu, kinnistamisel tasutava riigilõivu ja kasutustasu suuruse määramiseks koostatud eksperdiarvamuse eest kantud kulud tasub reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse omandaja.
(7)Vara kasutusse andmise leping lõpeb: 1) tähtaja möödumisel; 2) poolte kokkuleppel; 3) erakorralise ülesütlemisega; 4) vara kasutuskõlbmatuks muutumisel; 5) juriidilise isiku äriregistrist kustutamisel äriühingu lõppemise tõttu; 6) muudel seaduses sätestatud juhtudel.
(8)Lepingu lõppemisel poolte kokkuleppel allkirjastavad pooled lepingu lõpetamise kokkuleppe.
(9)Vara tagastamisel koostavad RMK esindaja ja vara kasutaja akti, milles on märgitud, milline vara tagastatakse, millises seisukorras on vara tagastamisel ning vara üleandmise koht ja aeg. Rahalise tasaarvestamise korral toimub tasaarvestus hiljemalt 30 päeva jooksul akti allakirjutamise päevast arvates.
(1)Vara võõrandamise ja selle täpsemad tingimused otsustab metsaseaduses sätestatud juhtudel RMK nõukogu või juhatus (selles jaos edaspidi otsustaja), arvestades metsaseadust, riigivaraseadust ja nende alusel kehtestatud õigusakte. Vara võõrandamine metsaseaduses nimetamata juhul toimub riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. 1 (1¹) Kinnisasja võõrandamine kooskõlastatakse metsanduse ning maakasutuspoliitika valdkondade eest vastutavate ministritega või nende volitatud isikutega.
(2)Vara võib võõrandada, kui see ei ole vajalik RMK-le seadusest ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks ega teistele riigivara valitsejatele või volitatud asutustele. RMK selgitab enne kinnisasja võõrandamise algatamist välja kinnisasja vajalikkuse riigile, lähtudes riigivaraseaduses sätestatud korrast.
(3)Vara võõrandamist korraldab otsustaja määratud vähemalt kolmeliikmeline komisjon. Korraldaja määratud komisjon (selles jaos edaspidi korraldaja) on otsustusvõimeline juhul, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest.
(4)Vara võõrandamise otsustamisel määrab otsustaja: 1) vara võõrandamise alghinna; 2) vara võõrandamise viisi (enampakkumise või muu viisi, kui sel viisil võõrandamine annab suuremat kasu). Juhul kui otsustaja peab vajalikuks põhistatud otsusega kehtestada enampakkumisest erinev võõrandamise viis, kinnitab otsustaja sama otsusega ka selle korraldamise protseduuri; 3) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse.
(5)Vara võõrandamise otsusest teatatakse metsaseaduses, riigivaraseaduses ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Teates peab olema märgitud: 1) võõrandatava vara nimetus, põhinäitajad ja täpne asukoht; 2) vara võõrandamise viis; 3) vara võõrandamise alghind; 4) võõrandatava varaga tutvumise aeg, koht ja kord; 5) osavõtutasu ja tagatisraha suurus, selle tasumise tähtaeg ja viis; 6) muud otsustaja ja korraldaja poolt avalikustatavad andmed.
(6)Vara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamine toimub riigivaraseaduses sätestatud juhtudel ja korras.
(1)Enampakkumine korraldatakse riigivaraseaduses sätestatud korras.
(2)3
(3)Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmib juhatuse liige või tema volitatud isik hiljemalt 60 päeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvates enampakkumise võitjaga vara võõrandamiseks võlaõiguslepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu, järgides õigusaktides sätestatud vorminõudeid. Põhjendatud juhtudel võib nimetatud tähtaega 30 päeva võrra pikendada.
(1)Vara omandamise ja selle tingimused otsustab metsaseaduses sätestatud juhtudel valdkonna eest vastutav minister, RMK juhatus või juhatuse volitatud isik (selles jaos edaspidi otsustaja).
(2)Juhul kui vara omandatakse läbirääkimiste korras, määrab otsustaja läbirääkimisi pidava isiku või isikud (selles jaos edaspidi läbirääkija). Läbirääkija tellib vajadusel vara omandamise läbirääkimiste alustamiseks sõltumatu eksperdi arvamuse omandatava vara hariliku väärtuse kohta.
(3)Läbirääkija juhindub läbirääkimiste korraldamisel ja pidamisel käesoleva määruse §-s 25 sätestatud korrast.
(4)Juhul kui läbirääkimistel saavutatud kokkulepe vastab otsustaja kinnitatud vara omandamise kõikidele tingimustele, sõlmivad otsustaja ja vara omanik võlaõiguslepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu, järgides õigusaktides sätestatud vorminõudeid.
(5)Juhul kui RMK-l on vajadus oma õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks nõuda kolmandatelt isikutelt nende vara koormamist piiratud asjaõigusega RMK kasuks, peab läbirääkimisi piiratud asjaõigusega koormamise tingimuste üle läbirääkija otsustaja kinnitatud protseduurireeglite alusel. Vara omandamise lepingu sõlmib RMK juhatuse liige või tema volitatud isik.
RMK korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seadusega.
Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2007. a.