(1) Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) on Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev riigitulundusasutus. (2) RMK ingliskeelne nimi on Estonian State Forest Management Centre.
RMK nimi eri keeltes on: 1) inglise keeles State Forest Management Centre; 2) saksa keeles Estnische Staatsforsten; 3) vene keeles Центр Управления государственными лесaми; 4) soome keeles Valtionmetsien Hallintokeskus.
RMK aadressasukoht on Sagadi küla, Haljala vald, 45403 Lääne-Viru maakondTallinn.
(1) RMK-l on väikese riigivapiga ja oma nimega pitsat. RMK struktuuriüksusel võib olla oma nimega lihtpitsat, kui see on sätestatud struktuuriüksuse põhimääruses.
(2) RMK ja RMK struktuuriüksus kasutavad oma sümboleid. RMK sümboliks on logo, mida kasutatakse RMK tunnusgraafilise elemendina. Logo kujutis on esitatud käesoleva määruse lisas.
(3) RMK kasutab oma kaupade ja teenuste tähistamiseks registreeritud kaubamärke.
(1) RMK kulud kaetakse nõukogu kinnitatud eelarvest, mille kinnitab RMK nõukogu, jahulka kuuluvad riigieelarvest tehtavatest eraldistesttehtavad eraldised.
(2) RMK-l on arvelduskontod pankades.
(1) RMK dokumendid vormistatakse seadustega, Vabariigi Valitsuse määruste, Kliimaministeeriumi ja registreeritakse RMK asjaajamiskorragadokumendihalduse juhendis sätestatud korras.
(2) RMK-l on oma nimega dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks RMK asjaajamiskorraskäesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhendis. RMK struktuuriüksusel võivad olla oma nimega dokumendiplangid, kui see on sätestatud struktuuriüksuse põhimääruses.
RMK tegevusalad on: 1) metsa korraldamine; 2) metsa uuendamine; 3) metsa kasvatamine, sealhulgas raietööde tegemine, ja metsakaitse; 4) metsa või muu kinnisasja kasutamine ja kasutusse andmine puidu saamiseks, kõrvalkasutuseks, rekreatsiooniks, jahinduseks ning teadus- ja õppetööks; 5) metsamaterjali ja teiste metsasaaduste müümine; 6) metsasaaduste töötlemine ja töötlemissaaduste müümine; 7) metsataimede kultiveerimismaterjali ja dekoratiivtaimede kasvatamine ja müümine ning puuseemnete varumine ja müümine; 8) RMK puhkealadel mitmekülgsete rekreatsioonivõimaluste loomine ja metsa kasutamise suunamine; 9) maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine; 10) praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal; 10¹) kaitsealuste kalade ning veeselgrootute kasvatamine; 11) kaitstavate loodusobjektide külastamise korraldamine; 11¹) metsa- ja loodusteadlikkuse edendamine; 11²) kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja looduskaitseseaduse § 20 alusel omandamine; 12) riigile jäetud jahipiirkondades jahinduse, jahiulukite asurkondade seire ning jahindusalase väljaõppe korraldamine, jahipidamise heade tavade, viiside ja jahiulukite hooldamise tänapäevaste kogemuste rakendamine ning loomaökoloogilise teadus- ja õppetöö läbiviimine; 13) konsultatsioonitegevus, metsandusteabe kogumine, analüüsimine ja väljastamine, metsandusliku oskusteabe vahendamine, arendusprojektide elluviimine ja teabematerjalide kirjastamine; 14) oma tegevusega seonduva täiendus- ja ümberõppe ning teadus- ja arendustegevuse korraldamine või
RMK-l on järgmised õigused ja kohustused: 1) saada oma majandustegevusest tulu seaduse nõuetele vastavaks riigimetsa majandamiseks ja riigimetsale pandud avalike funktsioonide täitmiseks; 2) sõlmida riigi nimel riigimetsa kasutusõiguste, kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali, teiste metsasaaduste, nende töötlemissaaduste, metsataimede kultiveerimismaterjali, dekoratiivtaimede ja puuseemnetesealhulgas metsapuuseemnete võõrandamise lepinguid; 3) 4) sõlmida riigi nimel lepinguid vara omandamiseks, RMK valduses oleva vara kasutusse andmiseks, piiratud asjaõigustega koormamiseks, võõrandamiseks ja vahetamiseks ning oma tegevusaladega seotud teadus- ja arendustegevuseks; 5) sõlmida riigi nimel RMK tegevuseks vajalikke, käesoleva lõike punktides 1–4 nimetamata lepinguid; 6) korraldada iseseisvalt oma personali- ja palgapoliitikat; 7) teha maakorraldus- ja ehitustöid RMK valduses oleva riigivara osas; 8) võtta laenutaotleda Rahandusministeeriumilt tagastatavat toetust nõukogu otsusega määratud piiridestingimustel ja korras; 9) täita omaniku ootusi ja seatud eesmärke ning Vabariigi Valitsuse antud lisaülesandeidülesandeid; 10) välja töötada oma arengukava ja tegevussuunad; 11) koostada aastaeelarve, aastaeelarve täitmise aruanne ja majandusaasta aruanne; 12) pidada tema valduses oleva vara, sealhulgas bioloogilise vara arvestust; 13) koostada või tellida riigimetsa majandamiskava ja finantseerida selle koostamist; 14) kanda puhaskasumist riigieelarvesse Vabariigi Valitsuse määratud summa; 15) täita
(1) RMK nõukogu (edaspidi nõukogu) on üheksaliikmeline. Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega kolmeks aastaks.
(2) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust, ning juhib nõukogu koosolekuid; ja nõukogu esimehe asetäitja, kes täidab esimehe kohustusi esimehe äraolekul.
(1) Nõukogu pädevuse sätestab „Metsaseaduse”metsaseaduse § 49 lõige 7.
(2) Nõukogu teostab oma pädevust nõukogu koosolekutel vastuvõetavate otsuste kaudu.
(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt nõukogu kinnitatud aastatööplaanile või vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolek kutsutaksevõib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku ka siis, kui nõukogu esimehele esitatud kirjalikus põhjendatud taotluses nõuab seda nõukogu liige, audiitor või juhatuskutsumata.
(2) Nõukogu koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab Otsuse vastuvõtmiseks saadab nõukogu esimees, või tema korraldusel nõukogu esimehe äraolekul nõukogu esimehe asetäitja.
(3) Nõukogu koosoleku kutse saadetakse nõukogusekretär otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile liikmetele kirjalikult vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist aadressil, mille nõukogu liige on selleks viimati teatanud. Kutses peavad olema märgitud koosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku kavandatud päevakord.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kutse võib edastada ka faksi teel või elektrooniliseltmäärab seisukoha esitamiseks tähtaja,
(1) Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli kantakse: 1) koosoleku toimumise aeg ja koht; 2) koosolekul osalevate nõukogu liikmete ja teiste kohalviibivate isikute nimed; 3) koosoleku juhataja ja protokollija nimed; 4) koosoleku päevakord; 5) koosoleku päevakorrapunktide kohta ettekande teinud isikute nimed ja ettekande sisu kirjeldus, kui ettekande põhiseisukohti ei ole eelnevalt koosoleku juhatajale kirjalikult esitatudteema; 6) esitatud küsimusedsisulise arutelu kirjeldus ja nendele antud vastusednõukogu liikme soovil tema esitatud seisukoht; 7) koosolekul vastuvõetud otsused. Kui otsus võeti vastu hääletamise teel, siis kantakse protokolli ka hääletustulemus; 8) koosolekukoosolekul vastuvõetud otsuse suhtes eriarvamusele jäänud nõukogu liikme nõudel tema eriarvamuse sisu; 9) päevakorraväliselt tekkinud küsimused ja nende arutelu kirjeldus ning nõukogu liikme nõudel muud koosolekul olulist tähtsust omavad muud asjaolud.
(2) Protokollile kirjutavad alla
(1) RMK juhatus (edaspidi juhatus) esindab ja juhib RMK-d. Juhatuse pädevuses on kõigi RMK kohustuste täitmisega seotud otsuste ja tehingute tegemine ning toimingute sooritamine, mille osas ei ole juhatuse pädevust seadusega piiratud. Juhatusel on õigus anda volitusi otsuste ja tehingute tegemiseks ning toimingute sooritamiseks. Volituste andmine ei ole lubatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks. Nõukogu seaduslikud otsused ja korraldused on juhatusele täitmiseks kohustuslikud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevuse teostamiseks juhatus: 1) esitab nõukogule heakskiitmiseks RMK arengukava ja tegevussuunad; 2) esitab nõukogule kinnitamiseks RMK aastaeelarve ja aastaeelarve täitmise aruande; 3) koostabesitab nõukogule heakskiitmiseks RMK majandusaasta aruandestrateegia, sealhulgas finantsprognoosi ning kinnitamiseks aastaeelarve ja tegevusaruandeaastaeelarve täitmise aruande, lähtudes omaniku ootusest, ning esitab need audiitorile kontrollimiseks ja nõukogule kinnitamiseks; 4) esitab nõukogule ülevaate RMK tegevusest ja majandusolukorrast vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, üldjuhul kvartalile järgneval nõukogu koosolekul; 5) kinnitab nõukogu kinnitatud aastaeelarve alusel struktuuriüksuste eelarved; 6) esitab nõukogule arvamuseettepaneku audiitori valimiseks ja audiitorile makstava tasu suuruse otsustamiseks; 7) esitab nõukogule laenu võtmisetagastatava toetuse taotlemise ettepaneku; 8) kinnitab RMK struktuuri ja koosseisu ning
(1) Juhatuse liikmeks võib nimetada teovõimelise isiku, kes: 1) on omandanud akrediteeritud õppekava aluselvähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või kellel on samaväärsete õpingute käigus välismaal saadud kõrgharidustunnistus, mida tunnustatakse „sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse” §-s 281 sätestatud korras, 28 lõike 22 tähenduses või kes on omandanud Eesti ülikoolis enne „Ülikooliseaduse” 10. märtsil 2003. a jõustunud muudatusi kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse akrediteeritud nelja-aastase nominaalkestusega õppekava alusel või on omandanud enne „Eesti Vabariigi haridusseaduse” jõustumist kehtinud korra kohaselt vähemalt akadeemilise kõrghariduse viieaastase nominaalkestusega õppekava aluselsellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; 2) omab RMK juhtimiseks vajalikke teadmisi, kogemust ja laitmatut erialast reputatsiooni ning kokku vähemalt kolme aasta pikkust juhtimiskogemust.
(2) Juhatuse liikmeks ei või nimetada: 1) isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest on seadusega sätestatud vabadusekaotus, ega isikut, kellel on karistatus ametialase kuriteo või tahtlikult toime pandud muu kuriteo eest; 2) isikut, kelle varasem õigusvastane tegevus või tegevusetus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlõpetamise; 3) pankrotivõlgnikku ega isikut, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja; 4) isikut, kes on RMK nõukogu liige.
(3) Juhatuse liige ei või
(1) Juhatuse esimehe valib nõukogu konkursi korras nõukogu otsusega kehtestatud tingimustel. Teised juhatuse liikmed valib nõukogu kandidaatide hulgast, kelle on esitanud juhatuse esimeesesimehe ettepanekul.
(2) Konkursil osaleda soovija esitab nõukogule kirjaliku kinnituse, et puuduvad seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud asjaolud, mis välistavad tema valimise juhatuse esimeheks, ning nõusoleku olla valitud juhatuse esimeheks.
(3) Juhatuse liikme volitused algavad tema valimise otsuses nimetatud kuupäevast.
(4) Nõukogu võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
(5) Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda mõjuval põhjusel, esitades sellekohase kirjaliku teate nõukogule.
(6) Nõukogu esimees või mõni muu nõukogu volitatud nõukogu liige sõlmib juhatuse liikmega ametilepingu nõukogu otsuse alusel ning otsuses toodud tingimustel.
(1) Juhatuse liige on pädev esindama RMK-d erivolituseta. Töökorralduslikult esindab juhatuse liige RMK-d ja teostab oma individuaalset pädevust oma vastutusvaldkonna piires. Juhatuse liige annab volitusi RMK esindamiseks.
(2) Juhatuse liige vastutab nõukogu otsusega ja ametilepinguga määratud valdkonna või valdkondade eest.
(3) Juhatuse liikmete vastutusvaldkonnad vastavad käesoleva põhimääruse §-s 9 nimetatud RMK tegevusaladele.
(4) Juhatuse esimehel on õigus teha nõukogule ettepanekuid juhatuse liikmete vastutusvaldkondade määramise ja muutmise kohta.
(5) Juhatuse liikmed annavad oma vastutusvaldkondades RMK tegevuse korraldamiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.
(6) Juhatuse liige teostab oma individuaalset pädevust oma vastutusvaldkondade piires tehingute, toimingute, käskkirjade ja korralduste kaudu. Juhatuse liikme vastutusvaldkondade väliselt on juhatuse liige õigustatud oma pädevust teostama vaid juhul, kui see toimub nõukogu otsuse alusel. Vastasel korral onvõib juhatuse liikme tegevus olla käsitatav juhatuse liikme kohustuse rikkumisena.
(1) Juhatus teostab oma kollegiaalset pädevust juhatuse otsuste kaudu.
(2) Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus.
(3) Juhatuse koosoleku kutsubvõib kokku kutsuda iga juhatuse esimees omal algatusel või juhatuse liikme ettepanekulliige.
(4) Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest, kellest üks on juhatuse esimees või esimehe asendaja.
(5) Juhatuse koosolekut puudutavad küsimused määrab nõukogu juhatuse töökorras, sealhulgas: 1) juhatuse koosolekust teatamise kord; 2) koosoleku päevakorda puudutavate dokumentide juhatuse liikmetele edastamise kord; 3) koosoleku protokolli kantavad andmed, sealhulgas juhatuse otsuse sisu ja hääletamistulemuste jäädvustamisega seotud küsimused; 4) juhatuse otsuste vastuvõtmise protseduur ilma koosolekut kokku kutsumata, hääletusprotokolli kantavad andmed ja otsuse eelnõu, juhatuse liikmete seisukohtade ja eriarvamuste säilitamise kord.
(6) Igal juhatuse liikmel on üks hääl. Juhatuse liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
(7) Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole juhatuse liikmetest, sealhulgas juhatuse esimees või esimehe asendaja.
(1) RMK auditikomitee (edaspidi auditikomitee) ülesandeksülesanne on kindlustada RMK juhtimise vastavus headele juhtimise ja järelevalve teostamise tavadele, nõustades nõukogu järelevalvega seotud küsimustes. Selleks koordineerib auditikomitee RMK sise- ja välisaudiitorite tööd, hindabanalüüsib regulaarselt sise- ja välisauditite tulemusi, jätkusuutlikkuse ja finantsaruandluse protsessiprotsesse, sisekontrolliriskijuhtimis-süsteemi ja sisekontrollisüsteemi, finantsriskide juhtimist, eelarvestamise ja majandusaasta aruande koostamisega seonduvat ning tegevuse vastavust õigusaktide nõueteleseaduslikkust
(1) RMK-l on siseauditi struktuuriüksus, kelle ülesandeksstruktuuriüksuse ülesanne on nõukogule, auditikomiteele ning juhatusele riskipõhise ja objektiivse ning sõltumatu hinnangu andmine RMK tegevuse seaduslikkuseeesmärkide saavutamise, sihipärasusevalitsemise, säästlikkuse, tõhususe ja mõjususeotsuste tegemise seaduslikkuse ning sisekontrollisüsteemiriskijuhtimise ja kontrolliprotsesside toimimise kohta.
(2) Siseauditi struktuuriüksus on aruandekohustuslik RMK nõukogu, auditikomitee ja juhatuse ees.
(3) Siseauditi struktuuriüksuse töö toimub nõukogu otsusega kinnitatud põhimääruse alusel.
(1) RMK struktuuriüksused on osakonnad, regioonid, metskonnad, talitused, puukoolid, koolituskeskused ja metsakeskusedkinnitab RMK juhatus otsusega. Struktuuriüksusteks võivad olla ka jahimajandid ja puhkealad.
(2) RMK struktuuriüksuste ja nende juhtide ülesanded, õigused ning kohustused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes, ametijuhendites ja töölepingutes.
(3) RMK struktuuriüksuse juht annab struktuuriüksuse tegevuse korraldamiseks käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.
(1) RMK vara (edaspidi vara) kasutusse andmise ja selle konkreetsed tingimused otsustab „Metsaseaduses”metsaseaduses sätestatud juhtudel RMK nõukogu, juhatus või juhatuse volitatud isik (selles jaos edaspidi otsustaja), arvestades „Metsaseadust”metsaseadust, riigivaraseadust ja sellenende alusel kehtestatud õigusakte. 1 (1¹) Vara antakse kasutusse andmine „Metsaseaduses” nimetamata juhul toimub „Riigivaraseaduses” ja sellevähemalt turupõhise kasutustasu eest. Vara võib kasutusse anda turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest või tasuta üksnes riigivaraseaduse alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.
(2) Vara kasutusse andmist korraldab otsustaja määratud volitatud isik või vähemalt kolmeliikmeline komisjon (selles jaos edaspidi korraldaja).
(3) Vara võib anda tasu eest kasutusse, kui see ei ole põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalik RMK-le ega riigivõimu ning valitsemise teostamiseks teistele riigivara valitsejatele või volitatud asutustele. Vara teistele riigivara valitsejatele või volitatud asutustele vajalikkuse väljaselgitamiseks teatab RMK juhatuse määratud isik selle
(1) Läbirääkimisi peetakse juhul, kui: 1) otsustaja on määranud selle viisi majanduslikust otstarbekusest lähtudes; 2) vara kasutusse andmise tingimuseks on kasutaja kohustus kasutusse antava vara suhtes või kohustus teha selle abil teatud töö või osutada teatud teenust; 3) vara kasutusse andmiseks korraldatud enampakkumisel selgub, et osavõtjaid on ainult üks; 4) vara kasutusse andmiseks toimunud enampakkumisel ei osalenud ühtegi isikut ning korraldaja ei pea otstarbekaks korraldada kordusenampakkumist. (2) Läbirääkimisi peab korraldaja. Korraldaja võib vajadusel kaasata läbirääkimistesse eksperte või vajalike eriteadmistega RMK töötajaid. Läbirääkimistest osavõtjatel on kohustus hoida konfidentsiaalsena läbirääkimiste käigus neile teatavaks saanud teise poole ärisaladust või tema kohta käivat muud informatsiooni, välja arvatud õigusaktidega sätestatud avalikustamisele kuuluv teave. (3) Läbirääkimiste kestus ei saa ületada 30 päeva nende alustamise päevast arvates. Juhul kui selle tähtaja kestel ei saavutata kokkulepet vara kasutusse andmiseks, tunnistab korraldaja läbirääkimised nurjunuks või teeb otsustajale põhjendatud taotluse läbirääkimiste tähtaja pikendamiseks. Otsustaja võib teatud asjaoludest lähtuvalt määrata erandkorras vara kasutusse andmise otsustamisel läbirääkimisteks ka pikema tähtaja kui 30 päeva. (4) Läbirääkimiste käigu protokollib korraldaja. Protokollis fikseeritakse vähemalt poolte vahel saavutatud kokkulepped, poolte tehtud ettepanekud ja vastuväited. Protokollile lisatakse kõik korraldajale esitatud vara kasutusse võtmist taotlevate isikute kirjalikud avaldused ja taotlused. (5) Juhul kui läbirääkimiste käigus selgub, et muutmist vajab mõni otsustaja kinnitatud vara kasutusse andmise tingimus, peatab korraldaja läbirääkimised ning esitab otsustajale taotluse asjaomase tingimuse muutmiseks. Juhul kui otsustaja ei pea võimalikuks taotletava tingimuse muutmist, lõpetab korraldaja läbirääkimised ning tunnistab vara kasutusse andmise nurjunuks. (6) Juhul kui läbirääkimistel osaleb mitu taotlejat, teeb korraldaja läbirääkimiste tulemusel, arvestades nii lisatingimuste täitmist kui ka pakutud hinda, otsustajale põhjendatud ettepaneku tunnistada üks läbirääkimistel osalenud taotleja parimaks pakkujaks ja sõlmida temaga vara kasutusse andmise leping. (7) Juhul kui läbirääkimistel osales üks isik ja läbirääkimistel saavutatud kokkulepe vastab otsustaja kinnitatud vara kasutusse andmise alustingimustele, sõlmivad juhatuse liige või tema volitatud isik ja vara kasutusse võtmist taotlenud isik vara kasutusse andmise lepingu.
(1) Enampakkumine või läbirääkimine koos enampakkumisega toimub „Metsaseaduses”metsaseaduses sätestatud juhtudel.
(2) Enampakkumist võib korraldada kas suuliselt, kirjalikult, sealhulgas digitaalselt või elektrooniliselt.
(3) Enampakkumisel osaleja võib esitada korraldajale protesti enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamise kohta kolme päeva jooksul enampakkumise tähtpäevast arvates. Korraldaja esitab kahe päeva jooksul protesti laekumise päevast arvates otsustajale põhistatud arvamuse protesti arvestamise või arvestamata jätmise kohta. Juhul kui otsustaja leiab, et protestis nimetatud asjaolud mõjutasid enampakkumise tulemust, tühistabtunnistab ta enampakkumise tulemusednurjunuks ning määrab kordusenampakkumise.
(4) Otsustaja kinnitabotsustab enampakkumise tulemusedtulemuste kinnitamise või jätab need kinnitamata hiljemalt viie päeva
(1) Suulise enampakkumise teostab korraldaja, kes kuulutab enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks ning teebkontrollib osavõtutasu ja tagatiste kohta esitatud dokumentide vastavust enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatenateates avaldatud tingimustele ja registreerib enampakkumisel osalejatena isikud, kes on täitnud kõik teates ja käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded. Registreeritud osalejate nimed kantakse enampakkumise protokolli. Registreerunud osalejatele väljastatakse registreerimisnumber, mille all nad osalevad kuni enampakkumise lõpuni. Korraldaja võib võimaldada soovijail end enampakkumisest osavõtjatena registreerida ka enne enampakkumise avatuks kuulutamist.
(2) Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidilise või füüsilise isiku esindajal tuleb esitada esindusõigust tõendav dokument.
(3) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohtaEnampakkumise teates avaldatud ajal ja kohas esitavad enampakkumisel osaleda soovijad dokumendid, et nad on teadlikud enampakkumisemis tõendavad osavõtutasu ja kasutusse andmise lepingu tingimustesttagatisraha tasumise või pangagarantii vastavust teates avaldatud nõuetele
(1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse korraldajale kinnine ümbriktuleb pakkumine esitada vastavalt enampakkumise teates avaldatud tingimustele kinnises ümbrikus, mille pealemillele on üheselt arusaadavalt märgitud, millisel enampakkumisel osalemiseks see on esitatud enampakkumise objekt ja pakkumise esitamise tähtpäev. Digitaalse enampakkumise korral tuleb pakkumus esitada enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks RMK e-postile [email protected]. Pakkumus peab olema märgusõna kandvas digitaalselt allkirjastatud ümbrikus. Pakkumises peavad sisalduma: 1) pakkuja nimi ja registri- või isikukood ja elu- või asukoht ning aadress, kuhu enampakkumise korraldaja saab saata enampakkumise protokolli ja muud menetluse dokumendid; 2) juriidilise isiku õigusaktidest ja põhikirjast või ühingulepingust tuleneva pädeva organi otsus enampakkumisel osalemise kohta; 3) nõusolek enampakkumisel osalemiseks enampakkumiseks esitatudkehtestatud tingimustel; 4) tõendid tagatisraha ja osavõtutasu tasumise või nõutud pangagarantii esitamise
(1) Elektrooniline enampakkumine avatakse määratudenampakkumise teates märgitud ajal ja kohas vajaliku teabe kättesaadavaks muutmise ning pakkumiste tegemise võimaldamise teel.
(2) Enampakkumisel osaleda soovija registreerib end üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel ning tasub osavõtutasu ja tagatisraha. Osalema volitatud esindaja esitab lisaks enda andmetele ka selle isiku andmed, kelle nimel ta enampakkumisel osaleb, kinnitab volikirja olemasolu ning korraldaja nõudmisel esitab volikirja kirjalikult. Osavõtutasu ja tagatisraha peavad laekuma enampakkumise teates märgitud arvelduskontole hiljemalt üks tund enne enampakkumise teates märgitud pakkumiste esitamise tähtaega.
(3) Osaleda soovija tutvub enampakkumise protseduurireeglite, vara kasutustingimuste ja protestide esitamise korraga ning annab kinnituse selle kohta, et ta on nendest teadlik. Juhulnõustub tingimustega ja kohustub tasuma enda pakutud hinna, kui enampakkumisel osalejata osutub enampakkumise võitjaks ning enampakkumine kinnitatakse, kohustub ta maksma vara kasutamise eestenampakkumise tulemused tema pakutud hinnakasuks kinnitatakse.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuded täitnud enampakkumises osaleda soovija registreeritakse enampakkumises osalejana ning talle avatakse unikaalse kasutajanime ja parooli alusel juurdepääs enampakkumisele. Nimetatud kasutajanime ja parooli all esineb enampakkumisel osaleja kuni enampakkumise lõpuni.
(5) Isikuid, kes ei nõustu andma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kinnitust või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha
(1) Vara kasutusse andmise lepingu ning vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib juhatuse liige või tema volitatud isik, järgides õigusaktidega sätestatud tehingu vorminõudeid. (2) Kasutusse andmise lepingus tuleb sätestada: 1) lepingu sõlmimise aeg ja koht, kasutaja nimi, elu- või asukoht, isiku registri- või isikukood; 2) kasutusse antava vara andmed ja viited pakkumise korraldamise otsusele ning pakkumise tulemuste kinnitamise otsusele; 3) kasutusse antava vara kohustuslik kasutusotstarve; 3¹) vajadusel avalikes huvides pakutava teenuse sisu ja ulatus; 4) lepingu tähtaeg või märge vara tähtajatu kasutusse andmise kohta; 4¹) tähtajalise kasutuslepingu puhul lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 5) vara üleandmise ja tagastamise tähtaeg ja kord; 6) kasutustasu ja muude lepingujärgsete tasude suurus ning nende tasumise tähtajad ja kord ning nende muutmise põhimõtted; 7) vajadusel kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 8) kasutusse antava vara korrashoiu kohustuse ulatus, samuti vajadusel abinõud, mida kasutaja on kohustatud teostama, et oleks võimalik vara kasutamine lepingus määratud sihtotstarbel ka pärast lepingu lõppemist; 9) kasutusse andmise lepingu erakorralise ülesütlemise täiendavad alused; 10) vajaduse korral lepingu täitmise tagatised; 11) lepingu rikkumise korral rakendatavad sanktsioonid; 12) kord, mille kohaselt reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse omaja hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ehitamisel ja kasutamisel tekkiva kahju, avarii ja selle likvideerimise käigus tekitatud kahju ning reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse lõppemisel tehnorajatise kõrvaldamisega tekkinud kahju; 13) kas ja millistel tingimustel ning korras võib kasutaja anda kasutusse antava vara allkasutusse; 14) lisatingimused, mida otsustaja peab vajalikuks kehtestada või mis on kehtestatud seaduste või muude õigusaktidega või mis on vajalikud keskkonna- ja looduskaitsenõuete täitmiseks või muul põhjusel. (3) Kasutusse antava vara üleandmine kasutajale toimub kirjaliku akti alusel, milles fikseeritakse vara iseloomustavad põhinäitajad ja vara seisukord. (4) Vara kasutusse andmise lepingu sõlmimise korral muutub tasutud tagatisraha lepingujärgseks makseks. (5) Lepingus muudatuste tegemist ning lepingu lõpetamist võivad algatada mõlemad lepingupooled. Lepingu muutmise ning koormamise lõpetamise otsustab RMK-s otsustaja põhistatud otsusega. Lepingus muudatuste tegemise või lepingu lõpetamise ettepanekule tuleb vastata 30 päeva jooksul. (6) Riigi omandis oleva kinnisasja reaalservituudiga koormamise eest tasu maksmise kohustus kantakse otsustaja volitatud isiku avalduse alusel valitseva kinnisasja kinnistusraamatu kinnistusregistri 3. jakku reaalkoormatisena riigi kasuks. Koormamisega seotud kulud, sealhulgas notaritasu, kinnistamisel tasutava riigilõivu ja kasutustasu suuruse määramiseks koostatud eksperdiarvamuse eest kantud kulud tasub reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse omandaja. (7) Vara kasutusse andmise leping lõpeb: 1) tähtaja möödumisel; 2) poolte kokkuleppel; 3) erakorralise ülesütlemisega
(1) Vara võõrandamise ja selle konkreetsedtäpsemad tingimused otsustab „Metsaseaduses”metsaseaduses sätestatud juhtudel RMK nõukogu või juhatus (selles jaos edaspidi otsustaja), arvestades „Metsaseadust”metsaseadust, riigivaraseadust ja sellenende alusel kehtestatud õigusakte. Vara võõrandamine „Metsaseaduses”metsaseaduses nimetamata juhul toimub „Riigivaraseaduses”riigivaraseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. 1 (1¹) Kinnisasja võõrandamine kooskõlastatakse kliimaministri ja regionaalministrigametsanduse ning maakasutuspoliitika valdkondade eest vastutavate ministritega või nende volitatud isikutega.
(2) Vara võib võõrandada, kui see ei ole vajalik RMK-le seadusest ja põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks ega teistele riigivara valitsejatele või volitatud asutustele
(1) Enampakkumine korraldatakse „Riigivaraseaduses”riigivaraseaduses sätestatud korras.
(2) 3
(3) Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmib juhatuse liige või tema volitatud isik hiljemalt 60 päeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvates enampakkumise võitjaga vara võõrandamiseks võlaõiguslepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu, järgides õigusaktides sätestatud vorminõudeid. Põhjendatud juhtudel võib nimetatud tähtaega 30 päeva võrra pikendada.
(1) Vara omandamise ja selle alustingimusedtingimused otsustab „Metsaseaduses”metsaseaduses sätestatud juhtudel valdkonna eest vastutav minister, RMK juhatus või juhatuse volitatud isik (selles jaos edaspidi otsustaja).
(2) Juhul kui vara omandatakse vastavalt „Metsaseadusele” läbirääkimiste korras, määrab otsustaja läbirääkimisi teostavapidava isiku või isikud (selles jaos edaspidi läbirääkija). Läbirääkija peab vajaduse korral tellimatellib vajadusel vara omandamise läbirääkimiste alustamiseks sõltumatu eksperdi arvamuse omandatava vara hariliku väärtuse kohta.
(3) Läbirääkija juhindub läbirääkimiste korraldamisel vara kasutusse andmise läbirääkimiste korrast, mis on sätestatudja pidamisel käesoleva põhimäärusemääruse §-s 25 sätestatud korrast.
(4) Juhul kui läbirääkimistel saavutatud kokkulepe vastab otsustaja kinnitatud vara omandamise