(1)Udria maastikukaitseala² (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) klinti, pangaaluseid kooslusi, Udria parki ja kivikülvi ning rannamaastikku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: esmased rannavallid (1210)³, merele avatud pankrannad (1230), püsitaimestuga liivarannad (1640), metsastunud luited (2180), lubjarikkal mullal kuivad niidud (6210), lubjakivipaljandid (8210), vanad laialehised metsad (9020*), rusukallete ja jäärakute metsad (9180*); 3) III kategooria liiki – mets-kuukressi (Lunaria rediviva).
(2)Kaitsealune maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.
(3)Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(1)Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Arumäe, Meriküla, Perjatsi, Pimestiku ja Udria külas.
(2)Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
(1)Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.
(2)Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on lubatud, arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.
(3)Kaitsealal on lubatud harrastuslik kalapüük ja jahipidamine.
(4)Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel ja poollooduslike koosluste hooldamisel, kaitseala valitsemisega seotud tegevuses, sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses, piiranguvööndis liinirajatiste hooldamiseks tehtavatel töödel ning maatulundusmaal metsamajandustöödel või põllumajandustöödel.
(5)Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud ainult selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja poolt tähistatud kohtades. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal.
(6)Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine, kusjuures rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 5) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks; 6) anda projekteerimistingimusi; 7) anda ehitusluba; 8) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.
(1)Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.
(2)Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt «Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 3 (3)
Kaitseala poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik kaitsekorrast tulenev tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine.
(1)Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks ja taastamiseks.
(2)Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit: 1) Perjatsi sihtkaitsevöönd; 2) Pimestiku sihtkaitsevöönd; 3) Udria sihtkaitsevöönd; 4) Usari sihtkaitsevöönd.
(1)Udria ja Usari sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina.
(2)Pimestiku ja Perjatsi sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning taastamine.
Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud: 1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks; 2) Pimestiku ja Perjatsi sihtkaitsevööndites olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja veereþiimi taastamine; 3) Pimestiku ja Perjatsi sihtkaitsevööndites tee ja tehnovõrgu rajatise rajamine ning tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja nende hooldustööd; 4) Udria sihtkaitsevööndis õppe- ja matkaraja rajamine; 5) Pimestiku ja Perjatsi sihtkaitsevööndites koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 6) Pimestiku, Udria ja Perjatsi sihtkaitsevööndites kaldakindlustuste rajamine.
Sihtkaitsevööndis on keelatud: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud käesoleva määruse § 10 punktides 3, 4 ja 6 nimetatud juhtudel.
(1)Piiranguvöönd moodustab kaitseala maa-ala, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2)Kaitsealal on kaks piiranguvööndit: 1) Perjatsi piiranguvöönd; 2) Udria piiranguvöönd.
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pangapealse avamaastiku ja rannamaastiku ilme säilitamine ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse.
(1)Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus; 2) väetiste kasutamine.
(2)Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 punktides 4–7 sätestatut.
Piiranguvööndis on keelatud: 1) uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liigiline ja vanuseline mitmekesisus; 2) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 3) maavara kaevandamine, välja arvatud «Maapõueseaduse» § 59 lõikes 2 sätestatud juhul kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades; 4) uue maaparandussüsteemi rajamine; 5) biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal.