(1)Käesolev seadus sätestab Kaitseväe õigusliku seisundi ja ülesanded, Kaitseväe ülesehituse, Kaitseväe juhtimise alused ja Kaitseväe poolt jõu kasutamise alused.
(2)Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1)Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas.
(2)Kaitsevägi võib oma ülesannete täitmiseks kasutada jõudu seaduses sätestatud alustel ja korras.
(1)Kaitseväe ülesanded on: 1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses; 2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses; 3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös riigikaitseseaduses sätestatud korras; 4) 4¹) laskemoona, lahingumoona ja muu lõhkematerjali kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis; 4²) demineerimistöö Kaitseväe ja Kaitseliidu territooriumil ning harjutusväljadel; 4³) Kaitseväe aktsiisilao pidamine; 44) isikute kaitse käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras; 45) riigikaitselise rakenduskõrgkooli tegevuse korraldamine; 46) Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse; 47) mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine; 48) merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal; 49) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel; 410) Eesti merealal veesõidukist või muust ujuvvahendist lähtuva elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine ja tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine; 5) muude talle seadusega antud ülesannete täitmine. 1 (1¹) Kaitsevägi kaasatakse vajaduse korral korrakaitseseaduse 5. peatükis politseile ettenähtud vahetu sunni kohaldamise õigusega: 1) riigikaitseobjektivastase ründe, riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ning kuritegude ennetamisse ja tõkestamisse korrakaitseseaduses sätestatud korras; 2) erakorralise seisukorra lahendamisse erakorralise seisukorra seaduses sätestatud korras; 3) liikluse korraldamisse ja turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas hädaolukorra seaduses sätestatud korras; 4) isikute ja vara kaitsesse mehitamata õhusõiduki eest korrakaitseseaduses sätestatud korras. 1 (1²) Kaitsevägi kaasatakse vajaduse korral vahetu sunni kohaldamise õiguseta: 1) eriolukorra tööde tegemisse hädaolukorra seaduses sätestatud korras; 2) päästesündmuse lahendamisse päästeseaduses sätestatud korras; 3) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktides 1, 5, 6 ja 8 ning hädaolukorra seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmisse.
(2)Kaitseväge võib käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 nimetatud ülesannetesse täitmisse kaasata üksnes juhul, kui asjaomane asutus ei saa õigel ajal või üldse mitte seda ülesannet täita ja puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks.
(3)Kaitseväe politsei ülesannete täitmisse kaasamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 3 (3¹) Kaitsevägi edastab Eesti õhuruumi valvamise käigus saadud teabe õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate avastatud ja tuvastatud objektide kohta: 1) Politsei- ja Piirivalveametile politsei ja piirivalve seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses; 2) Transpordiametile lennundusseaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses; 3) riigikaitseseaduse alusel alaliseks või ajutiseks riigikaitseobjektiks määratud objekti omanikule või valdajale, tema turvatöötajale või turvajuhile turvategevuse seaduse §-s 261 sätestatud ülesande täitmiseks vajalikus ulatuses; 4) lennundusseaduse alusel määratud sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale tema ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.
(4)Merereostuse avastamise ja likvideerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(1)Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa või ei saa õigel ajal Eesti merealal või väikesaarel tõrjuda vahetut ohtu isiku tervisele või elule ning see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, võib Kaitsevägi Politsei- ja Piirivalveameti otsusel ning edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeid ja korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 44–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. 1 (1¹) Kui Politsei- ja Piirivalveamet või muu pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal tõrjuda mehitamata veesõidukist ja mehitamata õhusõidukist lähtuvat vahetut olulist või kõrgendatud ohtu, võib ohtu tõrjuda Kaitsevägi, kui see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, kohaldades korrakaitseseaduse §-des 45 ja 451 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(2)Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(3)Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõppeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid Politsei- ja Piirivalveametil ohtu tõrjuda.
(4)Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud esimesel võimalusel võtma Kaitseväelt üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorra lahendamise.
(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud volitusi võib rakendada üksnes vajaliku väljaõppe läbinud kaitseväelane.
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel õiguspärase haldusakti või toiminguga tekitatud kahju eest vastutab Politsei- ja Piirivalveamet. 6 (6¹) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisse võib kaasata Kaitseväe juhtimisele allutatud Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude. Välisriigi relvajõud võivad osaleda ülesannete täitmises Kaitseväe üksuse koosseisus ning Kaitseväele sätestatud tingimustel ja korras.
(7)Siseministeerium esitab Riigikogu riigikaitsekomisjonile iga kahe aasta järel kirjaliku ülevaate Kaitseväe osalemisest riikliku järelevalve teostamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel.
(1)Kokkuleppel Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigiga või rahvusvahelise organisatsiooniga võib kaasata välisriigi relvajõud käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41, 44 ja 46–410 ning riigipiiri seaduse § 94 lõigetes 2 ja 21 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisse. Välisriigi relvajõud võivad osaleda Kaitseväe ülesannete täitmises Kaitseväe korraldusel, vastutusel ja Kaitseväe üksuse koosseisus.
(2)Välisriigi relvajõude võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmisse kaasata üksnes juhul, kui Kaitseväel puuduvad vahendid ülesande täitmiseks.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul Kaitseväe ülesande täitmisse välisriigi relvajõudude kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel antud otsuses märgitakse: 1) kaasamise eesmärk; 2) kaasamise maksimaalne kestus; 3) ülesande täitmisel osalevate välisriigi relvajõudude liikmete arv või arvu ülempiir; 4) käsuahel; 5) vajaduse korral muud asjaolud.
(1)Kaitseväe juurde moodustatud asutusteülese merelise ohutuse komisjoni (edaspidi komisjon) eesmärk ja ülesanded on: 1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja tagamist; 2) aidata tagada merel piirirežiim; 3) ennetada merelisi ohte ja nendele reageerida; 4) parandada asutustevahelist teabevahetust.
(2)Komisjoni kuuluvad vähemalt Kaitseväe asjakohased struktuuriüksused ja julgeolekuasutused ning riigiasutused, kellel on merel ülesanded, mis on seotud avaliku korra, julgeoleku või navigatsiooniohutuse tagamise või riikliku järelevalvega.
(3)Oma ülesannete täitmiseks on komisjonil õigus moodustada juhtrühm ja töörühmad, kes reageerivad konkreetsele merelisele ohule.
(4)Komisjon kehtestab oma töökorra ja vastavalt vajadusele merelistele ohtudele reageerimiseks tegevuste kaupa tegevusjuhendid, milles muu hulgas määratakse reageerivad asutused.
Sõjaline operatsioon on Kaitseväe tegevus riigi sõjalisel kaitsmisel või osalemine rahvusvahelises sõjalises operatsioonis.
(1)Kaitseväel on Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kehtestatud korras kooskõlastatud sümbolid, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2)Kaitseväe struktuuriüksusel ja allüksusel võib olla oma sümbol, mille kirjelduse ja kasutamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikantseleiga.
(1)Kaitseväel võivad olla Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kehtestatud korras kooskõlastatud teenetemärgid, mille kirjelduse ja andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2)Kaitseväe struktuuriüksusel ja allüksusel võivad olla teenetemärgid, mille kirjelduse ja andmise korra kehtestab Kaitseväe juhataja kooskõlastatult Riigikantseleiga.
(1)Teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe üle teostab valdkonna eest vastutav minister.
(2)Kaitseväe juhataja teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle.
(1)Teenistus Kaitseväes toimub kaitseväeteenistuse seaduses ja avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel ja korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
(2)Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule ei kohaldata sõjaväelise väljaõppe ajal avaliku teenistuse seaduses või töölepingu seaduses sätestatud summeeritud tööaega, ületunnitööd, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, öötöö piirangut ning igapäevast ja -nädalast puhkeaega, kui ametijuhendis või töölepingus on ette nähtud, et isiku teenistus- või tööülesannete hulka kuulub sõjaväelises väljaõppes osalemine.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul antakse isikule iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg. Puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul hüvitatakse isikule tehtud töö vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.
(5)Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata isikule, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele.
(1)Sõjaväelise auastmega rahuaja ja sõjaaja ametikohtade ülempiiri määrab Vabariigi Valitsus korraldusega.
(2)Lähtudes Kaitseväe põhimäärusest ja sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiirist, kehtestab valdkonna eest vastutav minister Kaitseväe juhataja ettepanekul sõjaväelise auastmega ametikohtade ning muude teenistuskohtade üldarvu iga Kaitseväe põhimääruses nimetatud struktuuriüksuse kohta.
(3)4
(4)Valdkonna eest vastutav minister võib määrata kindlaks vabatahtlike teenistujate piirarvu.
(1)Kaitseväe koosseisus määratakse teenistuskohtade nimetused ja arv struktuuriüksuste kaupa ning teenistuskohtade liigitus ameti- ja töökohtadeks. 1 (1¹) Vabatahtliku teenistuse korraldamiseks võib Kaitseväes ette näha koosseisuväliseid ametikohti.
(2)Kaitseväe koosseisu kinnitab Kaitseväe juhataja.
Kaitseväeluuret teostava struktuuriüksuse ametniku võib nimetada ametikohale konkursita.
(1)Kaitsevägi võib lähtuvalt tegutsemisalast jaguneda väeliikideks.
(2)Kaitseväe väeliigid on maavägi, merevägi ja õhuvägi.
(3)Kaitseväe koosseisus eristatakse otstarbe alusel relvaliike, mida iseloomustab eriomane relvastus ja lahingutehnika.
(1)Kaitseväe põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
(2)3
(3)4
(4)Kaitseväe põhimääruses sätestatakse muu hulgas: 1) alaliselt tegutsevad struktuuriüksused; 2) sõjaaja üksused.
(5)Konkreetse eesmärgi täitmiseks võib Kaitseväe juhataja kehtestatud korras moodustada ajutisi üksusi.
(1)2
(2)2 (2¹)
(3)4
(4)5
(5)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab nõuded üksuste reageerimiskiirusele ja varustatusele.
(6)Nõuded üksuste väljaõppe tasemele kehtestab Kaitseväe juhataja.
(1)Sõjaväepolitsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanded on menetleda süütegusid ja distsiplinaarsüütegusid, teha järelevalvet kaitseväelise distsipliini järgimise üle, teha haldus- ja riiklikku järelevalvet ning osutada isikukaitset. 1 (1¹) Isikukaitse hõlmab välisriikide kaitseministrite, välisriikide relvajõudude juhtkonna, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni tsiviil- ja sõjaliste peakorterite juhtkonna, valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe juhataja kaitsmist. Lisaks loetletuile võib valdkonna eest vastutav minister vajaduse korral määrata käskkirjaga veel kaitstavaid isikuid. 1 (1²) Isikukaitse korraldamise alused ja osutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2)3
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesannete täitmise eest vastutav struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.
(1)Kaitselennunduse järelevalveteenistus on täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teostada järelevalvet kaitselennunduse üle ja täita talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesandeid.
(2)Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel sõltumatu ja järelevalvele ei kohaldu käsuõigus.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesande täitmise eest vastutav struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.
(1)Kaitseväge juhib ainujuhtimise põhimõttel Kaitseväe juhataja, kes allub valdkonna eest vastutavale ministrile. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole käsuõigust Kaitseväe juhataja üle käesoleva seaduse § 27 mõistes.
(2)3
(3)4
(4)5 (5)
Kaitseväe juhataja: 1) juhib Kaitseväe tegevust ja korraldab Kaitseväe pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) esindab Kaitseväge ja annab volitusi Kaitseväe esindamiseks; 3) võtab isiku tegevteenistusse ja vabastab tegevteenistusest, nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt kaitseväelase oma pädevuse piires kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras; 4) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kaitseväes töötava ametniku ning sõlmib, muudab ja lõpetab töötaja töölepingu või volitab nimetatud ülesannet täitma väeliigi või struktuuriüksuse ülema; 5) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile Kaitseväe eelarve projekti; 6) korraldab Kaitseväe raamatupidamist või annab volitusi raamatupidamise korraldamiseks Kaitseväe põhimääruses sätestatud korras; 7) käsutab Kaitseväe eelarvelisi vahendeid või annab volitusi eelarveliste vahendite käsutamiseks Kaitseväe põhimääruses sätestatud korras; 8) korraldab Kaitseväe valdusesse antud riigivara kasutamist kooskõlas riigivaraseadusega; 9) korraldab riigisaladuse kaitset Kaitseväes kooskõlas õigusaktidega; 10) vastutab Kaitseväe tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest, eelarvevahendite sihipärase kasutamise eest ning annab aru valdkonna eest vastutavale ministrile; 11) inspekteerib ja teostab teenistuslikku järelevalvet Kaitseväe struktuuriüksuste ja ametiisikute tegevuse üle; 11¹) kehtestab Kaitseväe tegevust reguleerivad eeskirjad ja korrad, sealhulgas sisekorra; 12) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.
(1)Ülem on kaitseväelane, kes juhib temale teenistuslikult allutatud kaitseväelaste tegevust.
(2)Ülemal on talle alluva kaitseväelase suhtes käsuõigus ja distsiplinaarvõim.
(3)Vahetu ülem on kaitseväelasele kõige lähem ülem, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub.
(4)Otsesed ülemad on vahetu ülem ja vahetust ülemast kõrgemad ülemad, kellele kaitseväelane teenistuslikult allub.
(5)Kaitseväe kõrgem ülem on Kaitseväe juhataja.
(6)Ülem vastutab talle või talle alluvale kaitseväelasele ja muule isikule antud ülesannete õiguspärase ja otstarbeka täitmise eest.
(7)Kaitseväelane on talle alluvate ametnike ja abiteenistujate suhtes ülemus avaliku teenistuse seaduse tähenduses. Kui Kaitseväe struktuuriüksust või selle osa juhib ametnik, on ta alluvate suhtes ülemus avaliku teenistuse seaduse tähenduses ning tema ametinimetus on juhataja.
Käsuõigus on ülema ametikohast tulenev või kõrgema ülema poolt üle antud õigus ja kohustus anda käske oma pädevuse ulatuses.
(1)Ülem võib talle alluva väeüksuse või allüksuse ülema käsuõiguse teisele talle alluvale kaitseväelasele käsuga ajutiselt üle anda.
(2)Käsuõiguse üleandmise käsk peab sisaldama täpset ülesannet, mille täitmiseks käsuõigus üle antakse ning kui kauaks käsuõigus üle antakse.
(3)Käsuõiguse üleandmisel ei saa anda üle distsiplinaarvõimu. Käsuõiguse üleandmine ei muuda väeüksuse alalist struktuuri ega koosseisu.
(4)Käsuõiguse üleandmisega võib moodustada ajutisi väeüksusi või allüksusi.
(5)Käsuõiguse üleandmise ja vastuvõtmise korra, käsuõiguse üleandmisel kajastatavate andmete loetelu ning käsuõiguse üleandmise ulatuse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(6)Kaitseväe osalemiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös võib Kaitseväe juhataja anda osa oma käsuõigusest üle teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale ning ta võib võtta vastu osa teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülema käsuõigusest.
(7)Käsuõiguse üleandmisel teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale võib see ülem anda osaliselt või täielikult temale antud käsuõigust edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi relvajõudude või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale.
(8)Käsuõiguse vastuvõtmisel võib Kaitseväe käsuõigust omav ülem anda oma käsuõiguse osaliselt või täielikult edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi relvajõudude või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale.
(1)Käsk on ülema tahte väljendus suulises, kirjalikus või märguande vormis.
(2)Käsk peab olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega.
(3)Käsk ei tohi ületada käsu andja käsuõiguse ulatust.
(4)Suuline või kirjalik käsk peab sisaldama nõutava tegevuse eesmärki, täpset ülesannet ja täitmise tähtaega.
(5)Kui käsu saaja ei saanud käsust aru, on ta kohustatud küsima käsu andjalt selgitusi.
(6)Käsu tohib anda teenistuskohustuste täitmiseks. Käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel võib anda teenistuskohustustevälise käsu.
(7)Käsu saaja on kohustatud vastuvaidlematult täitma saadud käsud. Käsu saaja on kohustatud täitma ka teenistusalased käsud, mille täitmise kohustus ei tulene tema ametikohast.
(1)Kaitseväelane on kohustatud täitma teenistuskohustustevälise käsu, kui käsu täitmine on vajalik õnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või õnnetusjuhtumi korral inimelu päästmiseks või tervise kaitsmiseks või vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel annab käsu ülem või kõrgema auastmega kaitseväelane.
(1)Kaitseväelane, kes on määratud ametikohale või kellele on antud teenistusülesanne, mille puhul on ette nähtud erivolitusi eeldav pädevus, annab käske oma ametikohast või teenistusülesandest tulenevalt kõigile kaitseväelastele sõltumata ametikohast või auastmest.
(2)Erivolitusi eeldav pädevus on: 1) vahiteenistusse määratud kaitseväelasel; 2) sõjaväepolitsei ülesandeid täitval kaitseväelasel; 3) laeva või õhusõiduki meeskonna koosseisu kuuluval kaitseväelasel laeva või õhusõiduki pardal ohutuse tagamiseks.
(1)Käsu annab vahetu ülem. Vahetust ülemast kõrgemalt ülemalt saadud käsk tuleb täita ja sellise käsu saamisest on kaitseväelane kohustatud esimesel võimalusel ette kandma oma vahetule ülemale.
(2)Käsu saaja valib käsu täitmise viisi, mis kooskõlas õigusaktidega võimaldab kõige otstarbekamalt täita käsuga antud ülesande nõutud tähtaja jooksul.
(3)Kui kaitseväelane saab kaks või rohkem käsku, mis takistavad üksteise täitmist, kannab ta iga järgneva käsu andjale ette eelmistest täitmata käskudest. Kui viimase käsu andja nõuab oma käsu viivitamatut täitmist, peab käsu saaja selle täitma ja varem antud käskude täitmata jätmise eest vastutab viimase käsu andja.
(1)Käsk on tühine, kui: 1) käsk kohustab toime panema süütegu; 2) käsu eesmärk on alandada käsu saaja või kolmanda isiku inimväärikust; 3) käsk ei ole antud teenistuslikul eesmärgil, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud juhtudel; 4) käsust ei selgu käsu andja.
(2)Tühist käsku ei tohi anda.
(3)Tühist käsku ei pea täitma.
(4)Tühise käsu saamisest peab käsu saaja viivitamata ette kandma oma vahetule ülemale. Kui tühise käsu andis vahetu ülem, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui tühise käsu andis vahetu ülemana Kaitseväe juhataja, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma valdkonna eest vastutavale ministrile.
(1)Keelatud on anda käsku: 1) mis on vastuolus seadusega; 2) mis ületab käsu andja käsuõiguse ulatust; 3) mis nõuab tegusid, mille sooritamiseks käsu saajal ei ole õigust; 4) mille täitmine on põhjendamatult ohtlik käsu saaja või teiste isikute elule, tervisele või varale.
(2)Keelatud käsu peab täitma.
(3)Keelatud käsu saamisest peab käsu saaja pärast käsu täitmist ette kandma oma vahetule ülemale. Kui keelatud käsu andis vahetu ülem, peab käsu saaja keelatud käsu saamisest ette kandma vahetu ülema ülemale. Kui keelatud käsu andis vahetu ülemana Kaitseväe juhataja, peab käsu saaja käsu saamisest viivitamata ette kandma valdkonna eest vastutavale ministrile.
(1)Käsu täitmise tagajärgede eest vastutab käsu andja.
(2)Käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul vastutavad käsu täitmise tagajärgede eest nii käsu andja kui ka käsu täitja.
(3)Käesoleva seaduse § 33 lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul vastutab käsu täitmise tagajärgede eest käsu täitja.
(4)Keelatud või tühise käsu andnud ülem võetakse sellise käsu andmise eest distsiplinaar- või kriminaalvastutusele.
(1)Tervishoiuteenust osutab Kaitseväes tervishoiutöötaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduses perearstiabi ja eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete kohaselt.
(2)Tervishoiuteenuse osutamisel Kaitseväes ei kohaldata tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 toodud juriidilise vormi nõudeid.
Kaitseväe struktuuriüksuse koosseisu võib kuuluda meditsiinikeskus, milles osutatakse vähemalt ühte järgmistest meditsiiniteenustest: 1) perearstiabi; 2) Kaitseväe kiirabi; 3) haiglavälist eriarstiabi.
(1)Kaitseväe kiirabi on Kaitseväe osutatav ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.
(2)Kaitseväe kiirabi osutatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel kehtestatud korras antud tegevusloa alusel.
(3)Kaitseväe kiirabi osutamiseks vajaliku loa taotlemiseks esitab Kaitsevägi tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 41 nimetatud dokumendid ja andmed.
(4)Kaitseväe kiirabibrigaadi koosseisule ja varustusele kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punkti 4 alusel kehtestatud nõudeid.
(5)Kaitseväe kiirabibrigaadi tööjuhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1)Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülesandeid täitev alaliselt tegutsev struktuuriüksus (edaspidi riigikaitseline rakenduskõrgkool) määratakse Kaitseväe põhimääruses.
(2)Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülemaks võib nimetada vähemalt koloneli auastmes tegevväelase, kellel on vähemalt magistrikraad.
(3)Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülesandeid täitva struktuuriüksuse ülema nimetab ametikohale Kaitseväe juhataja valdkonna eest vastutava ministri nõusolekul.
(4)Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülemal on rakenduskõrgkooli rektori pädevus.
(5)Riigikaitselise rakenduskõrgkooli juhtimisele ja õppetöö korraldamisele kohaldatakse kõrgharidusseaduses riigi rakenduskõrgkooli kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei sätestata teisiti.
(1)Kaitseväeluure on teabe kogumine ja töötlemine Kaitseväe poolt: 1) riigi sõjaliseks kaitsmiseks; 2) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks; 3) riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamiseks või tõkestamiseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ettenähtud juhtudel ja korras; 4) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas operatsioonil osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks käesolevas seaduses ettenähtud korras; 5) taustakontrolli teostamiseks; 6) Kaitseväe julgeolekuala kaitseks.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud eesmärgil teabe kogumisel ja töötlemisel ei koguta ega töödelda teavet Eesti kodaniku kohta, välja arvatud Kaitseväkke kandideeriva, Kaitseväes teeniva või töötava isiku või Kaitseväe julgeolekualale juurdepääsu õigust taotleva isiku kohta.
(3)4 (4)
(1)Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks ning relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks koguda ja töödelda: 1) väljaspool üldkasutatavat Eesti Vabariigi territooriumil asuvat elektroonilise side võrku edastatavaid või levivaid signaale; 2) pilte või kujutisi maa- või merepinna ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuva või Eesti Vabariigi territooriumile sisenenud välisriigi kasutuses oleva objekti kohta; 3) muudelt teabevaldajatelt saadud juurdepääsupiiranguta teavet või avaliku teabe seaduses või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud alustel saadud piiratud juurdepääsuga teavet; 4) käesoleva seaduse §-s 39 nimetatud viisil saadud teavet või 5) muul viisil avalikest allikatest saadud teavet. 1 (1¹) Füüsilisel isikul ja eraõiguslikul juriidilisel isikul on õigus keelduda Kaitseväele teabe andmisest.
(2)Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks ning relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas isikuid küsitleda ja varjatult jälgida, kaasata isikut salajasse koostöösse, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, sealhulgas teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali ning kasutada variisikut; 2) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks isikuid küsitleda, kaasata isikut salajasse koostöösse, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, sealhulgas teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali ning kasutada variisikut; 3) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi isikuid varjatult jälgida. 2 (2¹) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul teabe töötlemisel ei koguta ega töödelda teavet Eesti kodaniku kohta, välja arvatud isiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 2 (2²) Variandmete ja konspiratsioonivõtete kasutamise eesmärk on varjata andmesubjekti eest toimingu tegijaid, toimingu eesmärki, õiguste ja kohustuste ning kasutatava kinnis- ja vallasasja kuuluvust.
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 2 nimetatud viisil võivad kaitseväeluure teostamiseks või relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks teavet koguda üksnes Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksused.
(4)Kaitseväe õigused taustakontrolli teostamisel sätestatakse käesoleva seaduse §-s 415.
(5)Kaitseväe õigused julgeolekuala kaitsel sätestatakse käesoleva seaduse §-s 541.
(6)Kaitseväeluure teostamisel ning relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel kogub ja töötleb Kaitsevägi teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik kaitseväeluure teostamise või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega seotud ülesande täitmiseks, lähtudes järgmistest põhimõtetest: 1) teabe kogumise ja töötlemise viis ja ulatus ning kohaldatavad korralduslikud ja tehnilised kaitsemeetmed ei kahjusta isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes kaitseväeluure või relvastatud vastupanu taotletava eesmärgiga; 2) isikuandmeid töödeldakse ja säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik kaitseväeluure teostamise või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega seotud ülesande täitmiseks ja kooskõlas kaitseväeluure tegevuse ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise eesmärgiga, ning kustutatakse, kui töötlemise vajadus lõppeb; 3) isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse viisil, mis tagab nende turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kadumise, hävimise või kahjustumise eest, rakendades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid.
(7)Kaitsevägi kasutab ainult kaitseväeluure teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega seotud ülesande täitmiseks vajalikke abinõusid või õigusi. Mitme võimaliku abinõu olemasolul kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi seoses kaitseväeluure teostamise või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega võimalikult vähe kahjustab. Kasutada võib abinõu, mis ei kahjusta isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes Kaitseväe taotletava eesmärgiga.
(1)Kaitsevägi võib kaasata isikut salajasse koostöösse: 1) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks; 2) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni läbiviimiseks; 3) sõjalises operatsioonis osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks; 4) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks vajaliku teabe kogumiseks; 5) relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks.
(2)Salajast koostööd tegema kaasatud isik käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle koostöö Kaitseväega ei ole kolmandatele isikutele teada.
(3)Loa isiku kaasamiseks annab Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksuse ülem.
(4)Salajast koostööd tegema võib kaasata vähemalt 18-aastast isikut tema nõusolekul. 4 (4¹) Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus võib enne isiku kaasamist varjatult kontrollida tema kohta isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust. 4 (4²) Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus võib kaasatud isiku kirjalikul nõusolekul salajaseks koostööks jätkuva sobivuse otsustamiseks või teabe usaldusväärsuse kontrollimiseks: 1) koguda tema kohta isikuandmeid käesoleva seaduse § 415 lõikes 1 sätestatud viisil; 2) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid; 3) isikut varjatult jälgida. 4 (4³) Isiku õiguste piiramise käesoleva paragrahvi lõikes 41 ning lõike 42 punktides 2 ja 3 nimetatud viisil otsustab Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem. Otsus kehtib selles märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kaks kuud.
(44)Kaitsevägi teavitab Kaitsepolitseiametit viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 42 punktis 3 nimetatud toimingu teostamise otsusest.
(5)Kontrolli salajast koostööd tegema kaasatud isiku tegevuse üle teostab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik.
(6)Isiku kaasamise ja käesoleva paragrahvi lõigetes 41 ja 42 nimetatud toimingute dokumenteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 6 (6¹) Kui isik salajase koostööga seotud ülesande täitmisel hukkub või isikul tuvastatakse salajase koostööga seotud ülesande täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel ajutine või püsiv töövõimetus, maksab riik hüvitist samadel alustel ja korras, mis on ette nähtud hüvitise maksmisel kaitseväeteenistuse seaduse §-des 196 ja 197 sätestatud juhtudel. 6 (6²) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud juhul tervisekahjustuse saanud isiku töövõimet ei ole kaitseväeteenistuse seaduse §-des 196 ja 197 sätestatud alustel ja korras võimalik hinnata või see kujutab ohtu koostöö salajasuse säilimisele või salajase kaastöötaja või tema pereliikmete elule ja tervisele, lähtutakse hüvitise maksmisel riigikaitseseaduse § 875 alusel kehtestatud kahjunõude menetlemise korrast.
(7)Kui isik salajase koostööga seotud ülesande täitmisel rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas hukkub või saab tervisekahjustuse, lähtutakse hüvitise maksmisel riigikaitseseaduse § 875 alusel kehtestatud kahjunõude menetlemise korrast.
(1)Kaitsevägi võib teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali: 1) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks; 2) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni läbiviimiseks; 3) sõjalises operatsioonis osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks; 4) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks vajaliku teabe kogumiseks.
(2)Eraõigusliku juriidilise isiku, tema struktuuriüksuse või organi või äriühingu filiaali teesklemise otsustab Kaitseväe juhataja.
(3)4
(4)5
(5)Teeseldava isiku, struktuuriüksuse, organi või äriühingu filiaali nimel tehtud tehing loetakse Kaitseväe tehtud tehinguks. 6 (6)
(1)Kaitsevägi võib kasutada variisikut: 1) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks; 2) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni läbiviimiseks; 3) sõjalises operatsioonis osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks; 4) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks vajaliku teabe kogumiseks; 5) relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks.
(2)Variisik käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseväega töö- või teenistussuhtes olev isik, kes töö- või teenistussuhte varjamise või muudetud identiteedi abil aitab tagada tegevuse varjatust.
(3)Kirjaliku loa variisiku kasutamiseks annab Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksuse ülem.
(4)Tegevväelasest variisikul on kõik tegevväelase õigused ja kohustused, niivõrd kui see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist.
Kaitseväe poolt käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktide 1 ja 2 ning lõike 2 alusel teabe kogumisel kasutatavate meetodite ja vahendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1)Kaitseväe juhataja võib taotleda Välisluureametilt halduskoostöö seaduses ettenähtud ametiabi andmise alustel ja korras riigi sõjaliseks kaitsmiseks vajaliku teabe kogumist julgeolekuasutuste seaduse §-des 23, 25 ja 26 sätestatud volituste rakendamisega.
(2)Abi antakse juhul, kui teabe kogumine muul õiguspärasel viisil ei ole võimalik või oleks ebaproportsionaalselt raske ning kogutav teave on riigi sõjaliseks kaitsmiseks vältimatult vajalik.
(3)Välisluureamet esitab Kaitseministeeriumile iga nelja kuu järel kirjaliku ülevaate Kaitseväe juhataja taotlusel rakendatud volituste ja nendega saadud andmete kohta.
(1)Kaitsevägi teavitab isikut, kelle suhtes tehti käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 1, § 371 lõike 42 punktis 3, §-s 39, § 415 lõike 11 punktis 3 või § 541 lõike 2 punktis 2 nimetatud toiming või kelle põhiõigusi ja -vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus tuvastatud, toimingu ajast ja liigist viivitamata pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist.
(2)Kaitsevägi võib jätta isiku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toimingu ajast ja liigist teavitamata, kui teavitamine võib: 1) kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu; 2) ohustada Kaitseväe või Välisluureameti vahendi, meetodi või taktika salajasust; 3) ohustada teabe allikat või salajasse koostöösse kaasatud isikut; 4) kahjustada Kaitseväe või Välisluureameti teabevahetust või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga.
(3)Isiku võib Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud struktuuriüksuse ülema otsusel jätta teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise aluse äralangemiseni.
(4)Kui toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud struktuuriüksuse ülem isiku püsivalt teavitamata jätmise, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.
(5)Kui käesoleva seaduse § 39 alusel rakendatud julgeolekuasutuste seaduse § 25 lõikes 3 või § 26 lõike 3 punktis 5 sätestatud toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, taotleb Kaitseväe juhataja hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist halduskohtu esimehelt või tema määratud halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks. Loa andmine või sellest keeldumine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete kohaselt.
(1)Julgeolekuasutused teevad Kaitseväge puudutavate luure- ja vastuluureülesannete täitmisel seaduses sätestatud ulatuses koostööd Kaitseväega.
(2)Kaitseväe struktuuriüksustel ja nende teenistujatel on õigus julgeolekuasutuste poolt kaasatuna osaleda Kaitseväge puudutavates luure- ja vastuluureoperatsioonides.
(1)Kaitsevägi võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks: 1) elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed; 2) elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päringu tegemise õigus on Kaitseväe põhimääruses sätestatud struktuuriüksuse ülemal või tema volitatud tegevväelasel või ametnikul.
(1)Kaitsevägi võib kaitseväeteenistuses oleva või kaitseväeteenistusse asuda sooviva isiku kohta koguda andmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ja elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmeid sideettevõtjale tehtava päringuga, kui see on vajalik otsustamiseks, kas võimaldada isikule juurdepääs jälitusteabele või lubada tal sõjaväepolitsei ülesandeid täita.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete kogumiseks või päringu teostamiseks on vajalik isiku eelnev kirjalik nõusolek.
(3)Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmeid võib koguda Kaitseväe põhimääruses sätestatud struktuuriüksuse ülem või tema volitatud tegevväelane või ametnik.
(1)Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, vabatahtliku teenistuja, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel, Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamisel või isiku Kaitseväe julgeolekualal saatjata viibimise lubamise otsustamisel või kaitseväeteenistuskohustust täitvale isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemise otsustamisel või ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamiseks kontrollib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus, kas: 1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi või Kaitseväe üksuste julgeoleku vastu; 2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega; 3) isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 4) isik on piiratud teovõimega; 5) isikul on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 6) isik on isikuankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid; 7) isikul on narkootilise või psühhotroopse aine, alkoholi- või hasartmängusõltuvus; 8) isikul on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 9) isik on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad. 1 (1¹)
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, välja arvatud punktis 5 nimetatud asjaolu, on isiku Kaitseväe tegevteenistusse või vabatahtlikusse teenistusse võtmisest keeldumise ja tegevteenistusest või vabatahtlikust teenistusest vabastamise aluseks juhul, kui need toovad endaga kaasa usalduse kaotuse isiku vastu ning võib arvata, et isik ei suuda ka edaspidi teenistuskohustusi täita. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud asjaolu kontrollitakse kaitseväeteenistuse seaduse alusel ja selle ilmnemisel lähtutakse kaitseväeteenistuse seadusest.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud, välja arvatud punktides 4, 5 ja 8 nimetatud asjaolud, ning isiku terviseseisund võivad olla isiku Kaitseväkke ametnikuna teenistusse võtmisest keeldumise aluseks ja teenistusest vabastamise aluseks juhul, kui need toovad endaga kaasa usalduse kaotuse isiku vastu ning võib arvata, et isik ei suuda ka edaspidi teenistuskohustusi täita. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4, 5 ja 8 nimetatud asjaolude esinemise korral lähtutakse avaliku teenistuse seadusest.
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks kaitseväeteenistuskohustust täitvale isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotluse esitamata jätmiseks, ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamata jätmiseks, isiku Kaitseväkke tööle võtmisest keeldumiseks ja töölepingu ülesütlemiseks, Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku teenuse osutamisest keeldumiseks ning tema Kaitseväe julgeolekualale lubamisest keeldumiseks.
(1)Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel või vabatahtlikusse teenistusse asumisel ja isiku teenistuse või töösuhte ajal peab isik iga viie aasta järel täitma isikuankeedi, milles tuleb märkida andmed, mis võimaldavad hinnata kontrollitava sobivust teenistusse või tööle Kaitseväkke. Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel või vabatahtlikusse teenistusse asumisel teavitatakse isikut taustakontrolli regulaarsusest.
(2)Isikuankeedis peab isik esitama järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi, sealhulgas endised nimed, kui isik ei ole Eesti kodanik; 2) isikutunnistuse või passi number, kui see ei ole Eestis väljastatud; 3) sünniaeg ja -koht; 4) isikukood; 5) kontaktandmed; 6) kodakondsus, sealhulgas varasem või topeltkodakondsus; 7) abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes oleva elukaaslase nimi ja kodakondsus; 8) perekonnaseis; 9) elukohad ja viibimiskohad välisriikides, kus on elatud või viibitud üle kolme kuu 18. eluaastast arvates; 10) varasem tööalane tegevus ja tegelemine ettevõtlusega; 11) hariduskäik; 12) täienduskoolitused või lähetused välismaal viimase viie aasta jooksul, kui need on kestnud kauem kui kolm kuud; 13) ajateenistuskohustuse täitmise aeg ja koht; 14) vanemate, kasuvanemate, laste ja kasulaste ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ning kodakondsus; 15) kuuluvus ühingutesse ja organisatsioonidesse; 16) teenistus välisriikide relvajõududes või muudes relvastatud ühendustes; 17) kontaktid välisriikide luure- või julgeolekuteenistustega; 18) kinnitus narkootilistest või psühhotroopsetest ainetest, alkoholist või hasartmängust sõltuvuse puudumise kohta; 19) kehtivad distsiplinaarkaristused ja viimase viie aasta jooksul teostatud süüteomenetlused, milles isik on olnud kahtlustatav, on süüdistatav või teda on karistatud; 20) kinnitus selle kohta, et puudub diagnoositud psüühikahäire, mis piirab isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 21) varasemate tausta- või julgeolekukontrollide tegemise põhjus ja aeg.
(1)Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel on käesoleva seaduse § 413 lõikes 1 nimetatud asjaolude ning §-s 414 sätestatud isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks õigus: 1) pöörduda riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ja ametiisikute, samuti füüsiliste ja juriidiliste isikute poole järelepärimisega kontrollitava isikuandmete kohta; 2) vestelda kontrollitava, samuti tema tööandja või õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega, et selgitada välja kontrollitava kõlbelisi ja teisi isiksuseomadusi ning vajaduse korral ja küsitletava isiku nõusolekul võtta temalt kirjalik seletus; 3) kontrollida, kas kontrollitavat on karistatud kuriteo eest, kas kontrollitav on kandnud vabadusekaotuslikku karistust või kas ta on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav; 4) kontrollida isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, sealhulgas varjatult; 5) saada andmeid karistusregistri arhiivist. 1 (1¹) Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel on isikuankeedis esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ja tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse üle otsustamiseks lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule õigus: 1) kaasata isikut salajasse koostöösse; 2) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid; 3) isikut varjatult jälgida.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelepärimise saanud asutus või isik vastab järelepärimisele viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva möödumisel järelepärimise saamisest arvates, välja arvatud juhul, kui andmeid edastatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 214 alusel.
(3)Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel on õigus teha järelepärimine raviasutusele või arstile, kes peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva möödumisel järelepärimise saamisest arvates, väljastama kinnituse käesoleva seaduse § 414 lõike 2 punktides 18 ja 20 nimetatud asjaolude olemasolu või puudumise kohta.
(4)Isiku varjatud jälgimise otsustab Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem. Otsus kooskõlastatakse eelnevalt Kaitsepolitseiametiga. Otsus kehtib selles märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kaks kuud. Kaitsevägi teavitab otsusest valdkonna eest vastutavat ministrit või tema volitatud ametnikku.
(1)Käesoleva seaduse §-s 415 sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks on vajalik isiku eelnev kirjalik nõusolek, millega isik lubab Kaitseväel koguda enda kohta andmeid ja teha päringuid nõusoleku andmisest viie aasta jooksul. Kaitseväel ei ole õigust koguda andmeid ega teha päringuid pärast isiku teenistusest vabastamist või tema töölepingu või Kaitseväe julgeolekualal viibimise loa lõppemist.
(2)Käesoleva seaduse §-s 415 sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks isiku nõusoleku küsimisel teavitab Kaitsevägi isikut kirjalikult tema õigusest: 1) keelduda nõusoleku andmisest; 2) keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada tema teenistusest või ametikohalt vabastamise või töölepingu ülesütlemise või tema suhtes või tema lähedase või elukaaslase suhtes süüteo- või distsiplinaarmenetluse; 3) taotleda tema kohta andmete kogumise või päringu tegemise lõpetamist; 4) esitada tema kohta kogutud andmete kohta selgitusi; 5) pöörduda oma õiguste kaitseks ja käesoleva paragrahvi alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri, Andmekaitse Inspektsiooni või töövaidluskomisjoni poole, et kontrollida, kas tema põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud.
Käesoleva seaduse § 416 lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmisest keeldumine on isiku teenistusse või töölevõtmisest keeldumise, teenistusest vabastamise ja töölepingu ülesütlemise aluseks.
Kaitsevägi võib käesoleva seaduse §-s 415 sätestatud viisil koguda isiku kohta andmeid ainult tema Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideerimisel või vabatahtlikusse teenistusse asumisel ja iga viie aasta järel pärast isiku Kaitseväkke teenistusse või tööle võtmist tema Kaitseväkke sobivuse hindamisel. Kaitsevägi võib põhjendatud vajaduse korral koguda andmeid ka muul ajal, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et isiku kohta on teenistuse või tööloleku ajal ilmnenud asjaolud, mis välistaksid teenistusse või töölevõtmise.
Käesoleva seaduse §-s 415 nimetatud toimingutest võib taustakontrolli teostava struktuuriüksuse juhi otsusel loobuda, kui isiku suhtes on teostatud taustakontroll Kaitseväe või teise ametiasutuse poolt või julgeolekukontroll.
(1)Kaitsevägi võib oma kaitseväeluure ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks koguda ja töödelda muu hulgas järgmist teavet: 1) isikuandmeid; 2) eriliiki isikuandmeid; 3) anonüümitud andmeid; 4) üldsusele suunatud ja avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid.
(2)Isikuandmete töötlemine toimub vahetult Kaitseväe või selleks volitatud asutuse või koostööle kaasatud isiku poolt.
(3)Kaitsevägi võib kaitseväeluure ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesande täitmise raames isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigusi, sealhulgas õigust: 1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) saada teada tema isikuandmete säilitamise tähtaega või tähtaja määramise kriteeriumeid; 4) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; 5) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 6) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 7) nõuda tema isikuandmete ülekandmist; 8) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 9) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võib piirata andmesubjekti õigusi juhul, kui piiramata jätmine võib: 1) kahjustada kaitseväeluure või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesannete täitmist; 2) kahjustada andmesubjekti või teise isiku õigusi ja vabadusi.
(5)Kaitsevägi võib kaitseväeluure ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesande täitmisel kogutud isikuandmeid töödelda käesolevas või muus seaduses sätestatud ülesande täitmiseks või täitmise tagamiseks. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib töödelda välisriigilt või rahvusvaheliselt organisatsioonilt saadud isikuandmeid.
(6)Kaitseväeluure või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesande täitmisel saadud isikuandmeid võib edastada teisele isikule või asutusele, kui see on vajalik kaitseväeluure või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesande täitmiseks või tausta- või julgeolekukontrolli eesmärgil. Välislepingust, Euroopa Liidu õigusaktist või muust õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks võib kaitseväeluure või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesande täitmisel saadud isikuandmeid edastada ka välisriigile või rahvusvahelisele organisatsioonile.
(7)Kaitsevägi säilitab käesoleva või muu seaduse alusel kogutud isikuandmeid nii kaua, kui see on kaitseväeluure või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ülesannete täitmiseks vajalik või kuni vajadust edasiseks töötlemiseks ei saa välistada.
(8)Kaitsevägi võib käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada isikuandmete töötlemisele riikliku järelevalve teostamise käigus ning kaitseväelase, ametniku ja töötaja teenistusse või tööle võtmisel ning teenistuse või töötamise ajal.
(1)Kaitseväeluure teostamist ja julgeolekuasutuste tegevust koordineerib julgeolekuasutuste seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud komisjon.
(2)Julgeolekuasutuste seaduse § 9 lõikes 2 nimetatud riigi julgeolekuteabe kogumise ja analüüsimise kavas sätestatakse Kaitseväele kaitseväeluure teostamisel esitatavad ülesanded ja kogutava teabe kava selle olulisuse järgi.
(3)Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil on julgeolekuasutuste seaduse § 36 lõigetes 3 ja 5–7 sätestatud õigused ja kohustused järelevalveks kaitseväeluure teostamise üle ning koos Riigikogu riigikaitsekomisjoniga relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise üle. 4 (4)
(1)Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 2, § 371 lõike 42 punktis 3, §-s 415 ning § 541 lõike 2 punktis 2 sätestatud viisil kogutud teabe dokumenteerib Kaitsevägi teabetoimikutes. Toimiku pidamise, säilitamise ja hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 1 (1¹) Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktides 1–3 ning vajaduse korral § 37 lõike 1 punktis 5 sätestatud viisil kogutud teabe dokumenteerib Kaitsevägi dokumendiregistris.
(2)Kaitsevägi esitab Kaitseministeeriumile iga kuue kuu järel kirjaliku ülevaate tema poolt kaitseväeluure teostamisel ning relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel kogutud andmete ning nende saamiseks kasutatud vahendite ja meetodite kohta.
Avaliku veebi kaudu ei võimaldata juurdepääsu Kaitseväe dokumendiregistri osale, milles registreeritakse Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõigetes 1 ja 2 nimetatud volitusi rakendavale Kaitseväe struktuuriüksusele saabunud või koostatud dokumente.
(1)Jõu kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseväe poolt füüsilise jõu, erivahendi, relva või lahingutehnika kasutamine eesmärgiga kaitsta riiki sõjaliselt, osaleda rahvusvahelises sõjalises koostöös või täita käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud ülesandeid.
(2)Riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister võib kooskõlas käesolevas peatükis sätestatuga kehtestada käskkirjaga Kaitseväe jõu kasutamise korra. Jõu kasutamise korra kehtestamise ettepaneku võib teha Kaitseväe juhataja. Jõu kasutamise korra alusel või selles sätestatud juhtudel võib Kaitseväe juhataja või muu volitatud ülem anda täpsemaid juhiseid.
(3)Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemisel lähtutakse asjaomase välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud jõu kasutamise korrast.
(4)Kui välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud jõu kasutamise korras sätestatud reegel on vastuolus sõlmitud välislepinguga või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega või Eesti Vabariigi õigusaktidega, ei rakenda Kaitsevägi kõnealust reeglit ning teavitab sellest Kaitseministeeriumi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni asjaomast ametiisikut.
(5)Kui välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud jõu kasutamise korras sätestatud reeglit ei saa rakendada muul põhjusel, teavitab Kaitsevägi sellest Kaitseministeeriumi ja seejärel välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni asjaomast ametiisikut.
Kaitsevägi kasutab jõudu riigi sõjaliseks kaitsmiseks: 1) sõjaseisukorra ajal; 2) rahuajal Eesti riigi vastu suunatud relvastatud ründe tõrjumisel; 3) tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumisel; 4) konsulaarseaduse tähenduses hädasolija, tema vara ning riigivara evakueerimisel kriisipiirkonnast; 5) tsiviilveesõidukist ja muust tsiviilujuvvahendist lähtuva ohu tõrjumisel.
(1)Sõjaseisukorra ajal otsustab Kaitseväe poolt jõu kasutamise alustamise Kaitseväe juhataja.
(2)Rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe puhul otsustab Kaitseväe poolt jõu kasutamise alustamise valdkonna eest vastutav minister või pädev ülem. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega asjaolud, mille korral ülem on pädev otsustama jõu kasutamise alustamist.
(3)Käesoleva seaduse §-des 47 ja 471 sätestatud tõrjemeetmete ja jõu kasutamise otsustab valdkonna eest vastutav minister või Vabariigi Valitsuse volitatud minister, teavitades sellest koheselt Vabariigi Presidenti.
(4)Käesoleva seaduse § 45 punktis 4 sätestatud eesmärgil Kaitseväe kasutamise otsustab Vabariigi Valitsus riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, teavitades sellest kohe Vabariigi Presidenti ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni.
(1)Kaitseväge võib kasutada tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks, kui on alust arvata, et tsiviilõhusõiduki lendu on ebaseaduslikult sekkutud ning seda võidakse kasutada inimeste või vara kahjustamiseks.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on Kaitseväel õigus tõrjuda õhusõiduk Eesti õhuruumist välja, sundida õhusõidukit maanduma või hoiatada õhusõiduki lendu sekkunud isikuid jõu kasutamise eest, sealhulgas teha hoiatuslaske.
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõrjemeetmed ei anna tulemusi või nende kasutamine ei ole võimalik ning: 1) õhusõiduk ei lenda kehtiva lennuplaani järgi; 2) õhusõiduk ei allu lennujuhtide või riiklike õhusõidukite pilootide korraldustele ja 3) visuaalne kontroll riiklikult õhusõidukilt ning muu info annab alust eeldada, et tsiviilõhusõidukiga kavatsetakse rünnet väljaspool õhusõidukit viibivate isikute surma põhjustamiseks,on Kaitseväel õigus käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras kasutada tsiviilõhusõiduki vastu jõudu.
(4)Tsiviilõhusõiduki vastu tohib jõudu kasutada vaid juhul, kui ühegi teise vahendiga ei ole võimalik rünnet ära hoida, ja tingimusel, et jõu kasutamisega kaasnev kahju on oluliselt väiksem kui ründega kaasnev võimalik kahju. Meetmete rakendamiseks tuleb valida selline viis, mis eeldatavasti toob kaasa kõige vähem kahjustusi.
(5)Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisele võib kaasata Eesti Vabariigiga kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude.
(6)Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega tsiviilõhusõiduki tekitatava ohu määratlemise ja sellele ohule reageerimise korra ning Kaitseväe poolt tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumiseks relvastatud jõu kasutamise või sellega ähvardamise korra.
(1)Kooskõlas rahvusvahelise õigusega võib Kaitsevägi Eesti merealal kasutada jõudu tsiviilveesõidukist või muust tsiviilujuvvahendist lähtuva Eesti merealal asuvat elutähtsa teenuse toimepidevust tagavat taristut, samuti riigikaitseobjekti, sadamat või muud rajatist või seadmestikku või teist veesõidukit või muud ujuvvahendit ähvardava suure mõjuga ohu tõrjumiseks, kui ühegi teise vahendiga, sealhulgas riikliku järelevalve meetmega ja vahetu sunniga, ei ole võimalik ohtu tõrjuda.
(2)Tsiviilveesõiduki või muu tsiviilujuvvahendi vastu tohib jõudu kasutada tingimusel, et jõu kasutamisega kaasnev kahju on oluliselt väiksem kui ohuga kaasnev võimalik kahju. Meetmete rakendamiseks tuleb valida selline viis, mis eeldatavasti toob kaasa kõige vähem kahjustusi, ning neid võib rakendada vaid nii kaua, kui taotletav eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.
(3)Enne jõu kasutamist hoiatab Kaitsevägi tsiviilveesõiduki või muu tsiviilujuvvahendi juhti ja teavitab esimesel võimalusel lipuriiki.
(4)Hoiatamisest võib loobuda, kui hoiatamine ei ole võimalik ohu tõrjumise kiire vajaduse tõttu.
(5)Kaitseväel on õigus jõu kasutamisel muu hulgas tsiviilveesõiduk või muu tsiviilujuvvahend Eesti merealal peatada, ümber suunata või sundida Eesti sise- ja territoriaalmerest lahkuma ning juhul, kui ohu tõrjumine ühegi muu meetmega ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, see uputada.
(6)Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisele võib kaasata Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõude.
(1)Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaledes võib Kaitsevägi teenistusülesande täitmisel kasutada jõudu vastavalt käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 44 sätestatule: 1) enda või teise inimese vastu suunatud ründe tõrjumiseks; 2) Kaitseväe või koos Kaitseväega rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate relvajõudude valduses olevate objektide vastu suunatud ründe tõrjumiseks; 3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks Kaitseväele antud ülesannete täitmiseks.
(2)Otsustades jõu kasutamist ja valides selle kasutamise viisi, peab kaitseväelane lähtuma olukorrast ning hindama ka selle isiku ohtlikkust, kelle suhtes jõudu kasutatakse.
(3)Kaitseväelane ei tohi ründe tõrjumisel kasutada sellist jõudu, mis ei ole ilmses vastavuses ründe iseloomuga, kinnipeetava isiku või olukorra ohtlikkusega.
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ülesanded sätestatakse rahvusvahelise organisatsiooni poolt või kokkuleppel asjaomaste riikidega.
(5)Jõu kasutamisel võib kõrvale kalduda inimõigusi käsitleva välislepinguga võetud kohustustest, kui see on lubatud välislepinguga ja jõu kasutamine on kooskõlas teiste rahvusvahelise õiguse normidega.
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel välislepinguga võetud kohustustest kõrvale kaldumise otsustab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult välissuhtlemise valdkonna eest vastutava ministriga.
(7)Käesolev paragrahv ei piira kaitseväelase õigust kasutada jõudu hädakaitse seisundis.
Käesoleva seaduse § 3 punktides 41 ja 42 sätestatud ülesannete täitmisel võib Kaitsevägi kasutada abivahendeid päästeseaduse §-s 25 ettenähtud alusel ja korras ning korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1)Kaitsevägi kohaldab vahetut sundi: 1) kaitseväelise distsipliini tagamisel; 2) käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 sätestatud juhtudel; 2¹) käesoleva seaduse § 31 lõikes 11 sätestatud juhtudel; 3) Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks või käesoleva seaduse §-des 543–55 sätestatud meetmete tagamisel; 4) isikute kaitsel; 5) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 410 sätestatud juhtudel. 1 (1¹) Kaitsevägi võib käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 410 sätestatud juhul kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
(2)Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel kohaldab Kaitsevägi vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. 2 (2¹) Sõjaväepolitsei võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44 ja 47 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud korras, kui need on vajalikud kaitstava isiku ohutuse tagamiseks. 2 (2²) Sõjaväepolitsei võib isiku kinni pidada, kui see on vältimatu kaitstava isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Kinnipeetud isik tuleb viivitamata üle anda Politsei- ja Piirivalveametile. 2 (2³) Sõjaväepolitsei järgib käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 22 nimetatud meetmete kohaldamisel järgmisi põhimõtteid: 1) mitmest sobivast ja vajalikust meetmest kohaldatakse seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) kohaldatakse ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda; 3) meedet kohaldatakse vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.
(3)Kaitseväelasele lubatud erivahendid on käerauad, teenistuskoer, sidumisvahend, rahustussärk, sõiduki sundpeatamise vahend, maanduma sundimise vahend, juhtimise ülevõtmise vahend ja raadioside piiraja. Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.
(4)Kaitseväelasele lubatud relvad on külmrelv, gaasirelv, tulirelv, sealhulgas sõjarelv ja relvasüsteem. 4 (4¹) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel Kaitseväe koosseisus võib Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige kohaldada Kaitseväe korraldusel korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning riigipiiri seaduse § 114 lõigetes 3 ja 5 sätestatud erimeetmeid. 4 (4²) Kaitseväe üksuse koosseisus oleva ja vajalikku väljaõpet omava, Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige võib käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(5)Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel kaitseväelasele ette nähtud enesekaitse vahendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1)Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi julgeolekuala) on: 1) Kaitseväe territoorium ja ehitis ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale; 2) Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid; 3) territoorium, mille Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem on ajutiselt julgeolekualana määratlenud (edaspidi ajutine julgeolekuala).
(2)Julgeolekuala vahetu lähedus on julgeolekuala ümbritsev maapind ja veekogu ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale ning mille ulatuses saab Kaitsevägi isikut või objekti viivitamata otseselt mõjutada.
(3)Kui julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal on kehtestatud lennundusseaduse alusel geograafiline ala või ajutine geograafiline ala, loetakse julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal õhuruum piiritletuks selle geograafilise ala või ajutise geograafilise ala piiridega.
(4)Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale ning mille mõõtmed veesõiduki välisküljest arvates on 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ohutusala horisontaalsuunas ei rakendata, kui veesõiduk on sadamas või sadama akvatooriumis.
(1)Julgeolekuala peab olema tähistatud kõrvalisele isikule arusaadaval viisil.
(2)Julgeolekuala tähistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1)Julgeolekualal ei tohi viibida ilma Kaitseväe loata.
(2)Julgeolekualal viibimisel peab täitma Kaitseväes kehtivat korda ja Kaitseväe esindaja korraldusi.
(3)Julgeolekualal viibimiseks käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse ka Kaitseväe territooriumil, selle kohal või riigikaitse ülesannetega sadamas ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki, õhusõiduki või muu lendava seadme või veesõiduki või muu ujuvvahendi, sealhulgas osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava sõiduki või vahendi kasutamist.
(1)Kaitseväe territoorium käesoleva seaduse tähenduses on alaliselt Kaitseväe valduses olev territoorium.
(2)Kaitseväe harjutusvälja territooriumil ei või kõrvaline isik viibida Kaitseväe üksuste taktikaliste harjutuste, õppuste, laskmiste, lõhketööde või relvade, lahingumoona, lahingu- ja muu tehnika katsetuste läbiviimise ajal ning see ala on sellekohaselt tähistatud.
(3)Vabariigi Valitsus võib määrata korraldusega Kaitseväe territooriumiks muid objekte, mis ei ole Kaitseväe valduses, kui nende objektide valvamine või kaitsmine on tehtud ülesandeks Kaitseväele.
(1)Kaitsevägi võib ajutiselt julgeolekualana piiritleda territooriumi, millel tal on seadusest, muust õigusaktist või lepingust tulenev õigus viibida, kui see on seoses tema ülesannete täitmisega Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.
(2)Territooriumi võib piiritleda ajutise julgeolekualana üksnes sellises ulatuses ja nii kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.
(3)Ajutine julgeolekuala tähistatakse. Ajutise julgeolekuala võib jätta tähistamata Kaitseväe juhataja kehtestatud tingimustel ja korras, kui see takistab olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist. Tähistamata jätmisel tagatakse inimeste ohutus muul moel.
(4)Ajutise julgeolekuala tähistamata jätmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.
(5)Kaitsevägi teavitab ajutise julgeolekuala loomisest ja võimaluse korral selle kestusest viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit ning julgeolekuala asukohajärgset kohaliku omavalitsuse üksust. Julgeolekuala asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse võib jätta julgeolekuala loomisest teavitamata üksnes nii kauaks, kui see on Kaitseväe julgeoleku või kolmandate isikute ohutuse tagamiseks vältimatu.
(1)Kaitsevägi võib käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel kontrollida olulise ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogust, sealhulgas varjatult.
(2)Kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks võib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja käesoleva seaduse §-des 542–5411 ja 55 sätestatule: 1) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid; 2) jälgida isikut varjatult; 3) kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat.
(3)Isiku varjatult jälgimise otsustab Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem. Otsus kehtib selles märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui 24 tundi. Kaitsevägi teavitab otsusest viivitamata Kaitsepolitseiametit ja valdkonna eest vastutavat ministrit või tema volitatud ametnikku.
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud viisil kogutud isikuandmeid säilitatakse nii kaua, kui see on vajalik käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmiseks, ning kustutatakse töötlemise vajaduse lõppemisel viivitamata.
(1)Õigus kohaldada oma ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-des 543–5411, § 5412 lõikes 1 ja §-s 55 sätestatud erimeedet on kaitseväelasel ja ametnikul, kui ta on läbinud sellekohase väljaõppe.
(2)Julgeolekuala kaitse eesmärgil julgeolekuala vahetus läheduses kehtestatud piirangud tehakse isikule teatavaks julgeolekualale või selle vahetusse lähedusse sisenemisel või muul viisil või avaldatakse asjakohaste riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse kodulehel.
(3)Kaitseväe laeva ohutusalas kohaldatakse käesolevas paragrahvis, §-s 5411 ja § 5412 lõikes 1 sätestatut ajal, kui Kaitseväe laev viibib Eesti sise- ja territoriaalmeres ning sadamas või sadama akvatooriumis.
(4)Erimeetmete ja piirangute kohaldamisel lähtub Kaitsevägi järgmistest põhimõtetest: 1) erimeedet või piirangut kohaldatakse vaid siis, kui see on vajalik julgeolekuala kaitseks; 2) mitmest sobivast ja vajalikust erimeetmest või piirangust kohaldatakse vaid seda, mis isikut kõige vähem kahjustab; 3) kohaldatakse ainult sellist erimeedet või piirangut, mis on proportsionaalne võrreldes julgeolekuala kaitse eesmärgiga; 4) erimeedet või piirangut kohaldatakse nii kaua, kui see on vajalik julgeolekuala kaitse ülesande täitmiseks.
(5)Julgeolekuala vahetus läheduses erimeetmete ja piirangute kohaldamisel lähtub Kaitsevägi lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule ka keskkonnast, mis julgeolekuala ümbritseb, ning ei rakenda erimeetmeid kaugemal, kui need on vajalikud julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmiseks.
(1)Kaitsevägi võib peatada julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas viibiva isiku, teda küsitleda ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist, kui on alust arvata, et isikul on julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks vajalikke andmeid.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeedet võib kohaldada julgeolekuala vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas vaid juhul, kui teabe saamine on julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja julgeoleku tagamiseks vältimatu.
(3)Küsitlemise ja dokumentide nõudmise protokollimisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 30 lõigetes 2 ja 4 sätestatut.
(1)Kaitsevägi võib tuvastada julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas viibiva isiku isikusamasuse kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, või kui see ei ole võimalik, siis muul õiguspärasel viisil, ja kontrollida dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust andmekogust, kui see on vajalik isikust lähtuva julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud erimeedet võib kohaldada julgeolekuala vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas vaid juhul, kui see on julgeolekuala või teenistujate ohutuse ja julgeoleku tagamiseks vältimatu.
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmekogust andmete õigsuse kontrollimise õigus on Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksusel.
(1)Kaitsevägi võib lisaks käesoleva seaduse §-s 52 sätestatule ajutiselt keelata isiku viibimise julgeolekuala vahetus läheduses, kohustada teda lahkuma julgeolekuala vahetust lähedusest või julgeolekualale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma, kui see on vajalik julgeolekuala, sellel asuva vara ja sellel viibivate isikute ohutuse tagamiseks.
(2)Kaitsevägi on kohustatud viibimiskeelu kohaldamise koha arusaadavalt tähistama. Viibimiskeelu kohaldamise kohta ei ole vaja tähistada, kui see takistab olulisel määral riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise ülesande täitmist või riigi sõjalist kaitsmist.
(3)Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgil keelata julgeolekuala vahetus läheduses isiku läbipääsu kindlaksmääratud ajal kindlaksmääratud kohast või juurdepääsu sellele kohale. Võimaluse korral tuleb säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile.
(4)Kaitseväe juhataja volitatud pädev struktuuriüksuse ülem võib viibimiskeeldu kohaldada kuni 12 tundi.
(5)Üle 12 tunni võib viibimiskeeldu kohaldada üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema loal.
(6)Viibimiskeeldu rikkuva isiku suhtes on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(7)Kaitseväe laeva ohutusalas viibimine ilma Kaitseväe nõusolekuta on keelatud.
(1)Kaitsevägi võib anda julgeolekualal või selle vahetus läheduses oleva sõiduki, maastikusõiduki või muu maapinnaga kontaktis oleva sõiduki (edaspidi koos sõiduk) juhile käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki peatamiseks, kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(2)Kaitsevägi võib anda julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas oleva vees või vee peal liikuva veesõiduki või muu ujuvvahendi (edaspidi koos veesõiduk) peatamiseks märguande peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi lippe, prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul arusaadaval viisil, kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.
(3)Kui peatamise märguannet ei täideta, võib sõiduki või veesõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras.
(1)Kaitsevägi võib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas mehitamata maismaasõidukite, mehitamata õhusõidukite, mehitamata pealveesõidukite ja mehitamata allveesõidukite ning nende opereerimiseks vajalike võrkude ja seadmete (edaspidi koos mehitamata süsteemid) toimimisse sekkuda, sealhulgas sundida maanduma, suunata või takistada nende liikumist, kui see on vajalik vahetu olulise ohu tõrjumiseks.
(2)Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erimeetmete kohaldamisel kasutada vahetut sundi käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras.
(3)Kaitsevägi võib mehitamata süsteemi toimimisse sekkuda ulatuses, mis on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(4)Enne mehitamata süsteemi toimimisse sekkumist hoiatatakse või antakse mehitamata süsteemi käitajale või juhile võimaluse korral märku, et ta selle julgeolekualalt või julgeolekuala vahetust lähedusest eemale juhiks, kui hoiatamine või märguande andmine ei takista mehitamata süsteemist tingitud vahetu olulise ohu tõrjumist.
(1)Kaitsevägi võib kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et olla kindel, et isiku valduses ei ole asju või aineid, millega ta võib ohustada ennast, teisi isikuid või julgeolekuala või kahjustada Kaitseväe ülesannete täitmist, kui isik: 1) siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt; 2) viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas, kui kontrollimine on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks; 3) peetakse kinni käesoleva seaduse § 55 alusel.
(2)Turvakontrolli teeb kompimise teel Kaitseväe teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha Kaitseväe teenistuja, kes ei ole isikuga samast soost.
(3)Turvakontrolli kohaldamisel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(1)Kaitsevägi võib läbi vaadata kinnipeetud isiku, sealhulgas isiku keha, riided, riietes oleva või kehal kantava asja, kui: 1) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas; 2) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida.
(2)Isiku vaatab läbi Kaitseväe teenistuja, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks, võib isiku läbi vaadata Kaitseväe teenistuja, kes ei ole isikuga samast soost.
(3)Isiku läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(1)Kaitsevägi võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuskoera abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui: 1) seda kannab kaasas isik, kes siseneb julgeolekualale või lahkub sellelt; 2) seda kannab kaasas isik, kelle suhtes võib käesoleva seaduse § 548 alusel teostada turvakontrolli; 3) see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning isik viibib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas.
(2)Vallasasja läbivaatusele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 49 lõigetes 2–6 sätestatut.
(1)Kaitsevägi võib võtta vallasasja hoiule: 1) julgeolekuala või teenistujaid ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks või nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks; 2) kui asja või ainet valdab isik, kes on käesoleva seaduse § 55 alusel kinni peetud, ja on oht, et isik kasutab asja või ainet enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks; 3) kui käesoleva seaduse § 548 alusel teostatud turvakontrolli käigus on tuvastatud asi või aine, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut või kahjustada Kaitseväe ülesannete täitmist; 4) kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse § 5410 alusel läbi vaadata ja hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proov, samuti teha vallasasja mõõtmisi või ekspertiisi.
(2)Vallasasja hoiulevõtmisele kohaldatakse korrakaitseseaduse § 52 lõigetes 3–5 sätestatut.
(3)Kui isik antakse üle Politsei- ja Piirivalveametile või muule pädevale korrakaitseorganile, antakse üldjuhul koos kinnipeetud isikuga üle ka isiku või tema asja läbivaatusel hoiule võetud asi või aine. Isiku vabastamisel tagastatakse talle asi või aine viivitamata, välja arvatud juhul, kui asja või aine omamiseks on vaja luba, mis isikul puudub.
(1)Kaitsevägi võib julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat ning pilti ja heli salvestavat vormikaamerat, teabe (edaspidi salvestis) salvestamiseks, kui see on vajalik julgeolekuala või teenistujaid ähvardava ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks, järgmistel tingimustel: 1) tiheasustusega alal kuni 300 meetri ulatuses; 2) hajaasustusega alal kuni 1000 meetri ulatuses.
(2)Salvestise abil tuvastatakse julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas isiku, objekti, sõiduki, mehitamata süsteemi, maastikusõiduki, lennuvahendi või veesõiduki tegevus või asetus, mis võib põhjustada ohtu julgeolekualale. Salvestis võib sisaldada isikuandmeid, mida võib töödelda.
(3)Salvestist säilitatakse kuni 90 päeva alates salvestise tegemisest, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.
(4)Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil tehtud salvestisest teha väljavõtteid ja neid edasi töödelda ulatuses, mis on vajalik riigi sõjaliseks kaitseks valmistumiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks.
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud salvestise väljavõtte edasisel töötlemisel säilitatakse salvestist nii kaua, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks valmistumiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks vältimatult vajalik.
(6)Kaitsevägi teavitab jälgimisseadmestiku kasutamisest julgeolekuala välispiirile paigaldatud teabetahvlil, kui teavitamine ei sea ohtu julgeolekuala kaitse eesmärki või Kaitseväe ülesande täitmist.
(7)Kaitsevägi võib julgeolekuala kaitse eesmärgil isikuandmete töötlemisel piirata andmesubjekti õigust: 1) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest; 2) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 3) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 4) esitada vastuväiteid tema isikuandmete töötlemise kohta; 5) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest.
(8)Andmesubjekti õigusi võib piirata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalik.
(1)Käesoleva seaduse §-des 543, 544 ja 549 sätestatud erimeetmete rakendamisel töödeldakse isikuandmeid erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise dokumentatsioonis julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, et ennetada, välja selgitada, tõrjuda julgeolekuala või teenistujaid ähvardavat ohtu või lõpetada nende vastu suunatud rünne.
(2)Erimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise dokumentatsioonis töödeldakse julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiva isiku nime ja isikukoodi või sünniaega ja -kohta.
(3)Erimeetme rakendamise protokolli andmeid või Kaitseväes kehtivat isikuandmete töötlemise dokumentatsiooni säilitatakse vastavalt dokumentide säilitamise üldisele korrale Kaitseväes, kuid mitte kauem kui viis aastat.
(4)Käesoleva seaduse §-des 543, 544 ja 549 sätestatud erimeetmete rakendamisel töödeldakse isikuandmeid erimeetme rakendamise protokollis isiku suhtes erimeetme rakendamisel vaid julgeolekuala vahetus läheduses. Muul juhul käesoleva seaduse §-s 549 sätestatud erimeetme rakendamisel isikuandmete töötlemisel dokumenteeritakse erimeetme rakendamine muul Kaitseväes kehtival viisil, välja arvatud juhul, kui isik nõuab erimeetme rakendamise protokolli vormistamist või protokolli vormistamine on muul seaduses sätestatud põhjusel vajalik.
(1)Kaitsevägi võib kinni pidada julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas viibiva isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta: 1) tungib või on tunginud julgeolekualale või viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta; 2) on toime pannud süüteo julgeolekualal; 3) ohustab julgeolekuala, teenistujaid või julgeolekualal viibivaid teisi isikuid või ennast. 1 (1¹) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kinni peetud isik, keda ei ole põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, tuleb viivitamata juhatada julgeolekualalt välja ja vabastada.
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud alusel kinni peetud isik tuleb viivitamata üle anda Politsei- ja Piirivalveametile või muule pädevale korrakaitseorganile, välja arvatud juhul, kui süüteo kohtuväliseks menetlejaks on Kaitsevägi.
(4)Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kinnipeetud isiku isikusamasust tuvastada ja saadud isikuandmeid töödelda.
(1)Kaitseväe aktsiisiladu on riigi omandis olev aktsiisiladu kütuse käitlemiseks. Aktsiisilaopidajana esindab riiki Kaitsevägi.
(2)Kaitseväe aktsiisilaos oleva kütuse võõrandamisele alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses ei kohaldata riigivaraseaduses sätestatud võõrandamise korda. Sellise vara võõrandamise kord kehtestatakse Kaitseväe aktsiisilao töökorralduse eeskirjas.
(3)Kaitseväe aktsiisilao töökorralduse eeskirja kehtestab Kaitseväe juhataja.
(1)Kaitseväe loata Kaitseväe territooriumil, selle kohal või riigikaitse ülesannetega sadamas ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuva sõiduki, õhusõiduki või muu lendava seadme või veesõiduki või muu ujuvvahendi, mis on osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav, kasutamise eest −karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.
(1)Kaitseväe loata Kaitseväe julgeolekualal pildi või kujutise salvestamise või edastamise eest −karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot.
Käesoleva seaduse §-des 562 ja 563 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Kaitsevägi.
(1)Kaitseväe struktuuriüksused korraldatakse ümber üheks valitsusasutuseks 2009. aasta 1. jaanuariks.
(2)Kaitseväe struktuuriüksuste valduses olev vara loetakse Kaitseväele üleantuks ning Kaitseväe poolt vastuvõetuks alates 2009. aasta 1. jaanuarist.
(3)Kaitseväe struktuuriüksuste kaitseväelaste ja teenistujate teenistuse jätkamisel Kaitseväe koosseisus ettenähtud ameti- või abiteenistuskohtadel või nende teenistus- või töösuhete lõpetamisel kohaldatakse vastavalt kas kaitseväeteenistuse seaduse § 105 lõike 1 punktis 2, avaliku teenistuse seaduse § 115 lõikes 2 või Eesti Vabariigi töölepingu seaduse §-s 6 sätestatut. Kaitseväe õppeasutuste õppejõududele, kellega sõlmitakse tööleping, ei maksta nende teenistusest vabastamisel avaliku teenistuse seaduse § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitust.
(4)Kaitseväe struktuuriüksuste teenistujad, kelle teenistusülesanded ja ametinimetus üheks valitsusasutuseks ühendamise tõttu ei muutu või kelle ametinimetuse muutmisega ei muutu tööülesanded, jätkavad teenistust alates 2009. aasta 1. jaanuarist Kaitseväe koosseisus ning nende suhtes ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud avaliku konkursi läbiviimise kohustust.
(5)Kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariik on esindatud Kaitseväe struktuuriüksuste kaudu, loetakse alates 2009. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Kaitsevägi.
(6)Staabi- ja Sidepataljoni Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingendi teenistujale, kes jätkab NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi koosseisus ettenähtud ametikohal töölepingu alusel, ei maksta avaliku teenistuse seaduse § 131 lõigetes 1 ja 12 sätestatud hüvitisi.
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikule nähakse töölepingus ette järgmised õigused: 1) jätkatakse töötasu maksmist vähemalt senise palga suuruses; 2) säilitatakse 35-kalendripävane põhipuhkus; 3) töölepingu alusel töötatud aeg arvatakse viie aasta jooksul töölepingu sõlmimisest avaliku teenistuse staaži hulka pensioni suurendamisel avaliku teenistuse seaduse alusel.
(8)Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 2 ja 3 nimetatud õigus säilib üksnes juhul, kui isik on katkematult NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi koosseisus ettenähtud ametikohal töölepingu alusel või kui töösuhte katkemine NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendis ei ületa 90 kalendripäeva.
(9)Kui Staabi- ja Sidepataljoni Küberkaitse Kompetentsikeskuse Eesti kontingendi teenistuja vabastati ametist koondamise tõttu ja temaga sõlmitakse tööleping NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi koosseisus ettenähtud ametikohal töötamiseks pärast avaliku teenistuse seaduse § 131 lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmist ja enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem temaga tööleping sõlmiti, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga.
(10)Tegevväelane, Kaitseväes teenistuses olev ametnik ja Kaitseväes töölepingu alusel töötav isik annab hiljemalt 2014. aasta 31. oktoobriks kirjaliku nõusoleku enda kohta käesoleva seaduse §-s 415 sätestatud viisil andmete kogumiseks või päringu tegemiseks ning esitab isikuankeedi.
(11)Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud nõusoleku andmata või ankeedi esitamata jätmisel vabastatakse isik teenistusest või öeldakse tööleping üles hüvitiseta käesoleva lõike alusel kirjaliku nõusoleku esitamise tähtajale järgnenud päevast arvates.
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril.