(1) Ülem võib talle alluva väeüksuse või allüksuse ülema käsuõiguse teisele talle alluvale kaitseväelasele käsuga ajutiselt üle anda. (2) Käsuõiguse üleandmise käsk peab sisaldama täpset ülesannet, mille täitmiseks käsuõigus üle antakse ning kui kauaks käsuõigus üle antakse. (3) Käsuõiguse üleandmisel ei saa anda üle distsiplinaarvõimu. Käsuõiguse üleandmine ei muuda väeüksuse alalist struktuuri ega koosseisu. (4) Käsuõiguse üleandmisega võib moodustada ajutisi väeüksusi või allüksusi. (5) Käsuõiguse üleandmise ja vastuvõtmise korra, käsuõiguse üleandmisel kajastatavate andmete loetelu ning käsuõiguse üleandmise ulatuse kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Kaitseväe osalemiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös võib Kaitseväe juhataja anda osa oma käsuõigusest üle teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale ning ta võib võtta vastu osa teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülema käsuõigusest. (7) Käsuõiguse üleandmisel teise riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale võib see ülem anda osaliselt või täielikult temale antud käsuõigust edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi relvajõudude või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale. (8) Käsuõiguse vastuvõtmisel võib Kaitseväe käsuõigust omav ülem anda oma käsuõiguse osaliselt või täielikult edasi temale alluvale ülemale, sealhulgas teise riigi relvajõudude või rahvusvahelise organisatsiooni ülemale.
(1) Kaitsevägi võib kasutada variisikut: 1) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni ettevalmistamiseks; 2) rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas sõjalise operatsiooni läbiviimiseks; 3) sõjalises operatsioonis osaleva Kaitseväe üksuse kaitseks; 4) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks vajaliku teabe kogumiseks; 5) relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks; 6) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §-des 72 ja 73 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise ülesande täitmiseks
(1) Jõu kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseväe poolt füüsilise jõu, erivahendi, relva või, lahingutehnika või muu Kaitseväe kasutuses oleva võime kasutamine eesmärgiga kaitsta riiki sõjaliselt, osaledariigi sõjalise kaitse ja julgeoleku tagamise eesmärgil või Kaitseväe ülesannete täitmisel rahvusvahelises sõjalises koostöös või täita käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud ülesandeid.
(2) RiigikaitseSõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister võib kooskõlas käesolevas peatükis sätestatuga kehtestada käskkirjaga Kaitseväe jõu kasutamise korra. Jõu kasutamise korra kehtestamise ettepaneku võib teha Kaitseväe juhataja. Jõu kasutamise korra alusel või selles sätestatud juhtudel võib Kaitseväe juhataja või muu volitatud ülem anda täpsemaid juhiseid.
(3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemisel lähtutakse asjaomase välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud jõu kasutamise korrast.
(4) Kui välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud jõu kasutamise korras sätestatud reegel on vastuolus sõlmitud välislepinguga või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega või Eesti Vabariigi õigusaktidega, ei rakenda Kaitsevägi kõnealust reeglit ning teavitab sellest Kaitseministeeriumi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni asjaomast ametiisikut.
(5) Kui välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kehtestatud jõu kasutamise korras sätestatud reeglit ei saa rakendada muul põhjusel, teavitab Kaitsevägi sellest Kaitseministeeriumi ja seejärel välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni asjaomast ametiisikut.
(1) Sõjaseisukorra ajal otsustab Kaitseväe poolt jõu kasutamise alustamise Kaitseväe juhataja. (2) Rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe puhul otsustab Kaitseväe poolt jõu kasutamise alustamise valdkonna eest vastutav minister või pädev ülem. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega asjaolud, mille korral ülem on pädev otsustama jõu kasutamise alustamist. (3) Käesoleva seaduse §-des 47 ja 471 sätestatud tõrjemeetmete ja jõu kasutamise otsustab valdkonna eest vastutav minister või Vabariigi Valitsuse volitatud minister, teavitades sellest koheselt Vabariigi Presidenti. (4) Käesoleva seaduse § 45 punktis 4 sätestatud eesmärgil Kaitseväe kasutamise otsustab Vabariigi Valitsus sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, teavitades sellest kohe Vabariigi Presidenti ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni.
Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41 ja 42 sätestatud ülesannete täitmisel võib Kaitsevägi kasutada abivahendeidfüüsilist jõudu ja erivahendeid päästeseaduse §-s 25241 ettenähtud alusel ja korras ning korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Kaitsevägi kohaldab vahetut sundi: 1) kaitseväelise distsipliini tagamisel; 2) käesoleva seaduse § 3 lõikeslõike 11 sätestatud juhtudelalusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel; 2¹) käesoleva seaduse § 31 lõikes 11 sätestatud juhtudel; 3) Kaitseväe julgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal asuva vara või isikute vastu suunatud ründe lõpetamiseks või käesoleva seaduse §-des 543–55 sätestatud meetmete tagamisel; 4) isikute kaitsel; 5) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 410 sätestatud juhtudel.
(1¹) Kaitsevägi võib käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 410 sätestatud juhul kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel kohaldab Kaitsevägi vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2¹) Sõjaväepolitsei võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44 ja 47 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud korras, kui need on vajalikud kaitstava isiku ohutuse tagamiseks.
(2²) Sõjaväepolitsei võib isiku kinni pidada, kui see on vältimatu kaitstava isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Kinnipeetud isik tuleb viivitamata üle anda Politsei- ja Piirivalveametile.
(2³) Sõjaväepolitsei järgib käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 22 nimetatud meetmete kohaldamisel järgmisi põhimõtteid: 1) mitmest sobivast ja vajalikust meetmest kohaldatakse seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) kohaldatakse ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda; 3) meedet kohaldatakse vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.
(3) Kaitseväelasele lubatud erivahendid on käerauad, teenistuskoer, sidumisvahend, rahustussärk, sõiduki sundpeatamise vahend, maanduma sundimise vahend, juhtimise ülevõtmise vahend ja raadioside piiraja. Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.
(4) Kaitseväelasele lubatud relvad on külmrelv, gaasirelv, tulirelv, sealhulgas sõjarelv ja relvasüsteem.
(4¹) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel Kaitseväe koosseisus võib Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige kohaldada Kaitseväe korraldusel korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning riigipiiri seaduse § 114 lõigetes 3 ja 5 sätestatud erimeetmeid.
(4²) Kaitseväe üksuse koosseisus oleva ja vajalikku väljaõpet omava, Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige võib käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(5) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel kaitseväelasele ette nähtud enesekaitse vahendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.