(1) Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa või ei saa õigel ajal Eesti merealal või väikesaarel tõrjuda vahetut ohtu isiku tervisele või elule ning see ei takista olulisel määral Kaitseväe ülesannete täitmist, võib Kaitsevägi Politsei-juurde moodustatud asutusteülese merelise ohutuse komisjoni (edaspidi komisjon) eesmärk ja Piirivalveameti otsusel ning edasilükkamatu pädevuse alusel kohaldada riikliku järelevalve üldmeetmeidülesanded on: 1) toetada mereolukorrateadlikkuse loomist ja korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 44–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(tagamist; 2) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud aluselaidata tagada merel piirirežiim; 3) ennetada merelisi ohte ja korrasnendele reageerida; 4) parandada asutustevahelist teabevahetust.
(32) Komisjoni kuuluvad vähemalt
(1) Kaitselennunduse järelevalveteenistus on täidesaatva riigivõimu institutsioon Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning selle põhiülesanne on teostada järelevalvet kaitselennunduse üle ja täita talle seaduses või muus õigusaktis pandud ülesandeid. (2) Kaitselennunduse järelevalveteenistus on kaitselennunduse järelevalve teostamisel sõltumatu ja järelevalvele ei kohaldu käsuõigus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhiülesande täitmise eest vastutav struktuuriüksus sätestatakse Kaitseväe põhimääruses.
Kaitsevägi kasutab jõudu riigi sõjaliseks kaitsmiseks: 1) sõjaseisukorra ajal; 2) rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud relvastatud ründe tõrjumisel; 3) tsiviilõhusõiduki tekitatud ohu tõrjumisel; 4) konsulaarseaduse tähenduses hädasolija, tema vara ning riigivara evakueerimisel kriisipiirkonnast; 5) tsiviilveesõidukist ja muust tsiviilujuvvahendist lähtuva ohu tõrjumisel.
(1) Kaitsevägi kohaldab vahetut sundi: 1) kaitseväelise distsipliini tagamisel; 2) käesoleva seaduse § 3 lõikes 11 sätestatud juhtudel; 2¹) käesoleva seaduse § 31 lõikes 11 sätestatud juhtudel; 3) Kaitseväe julgeolekualajulgeolekualal, selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või Kaitseväe julgeolekualal viibiva kaitseväelaseasuva vara või isikute vastu suunatud ründe tõrjumisellõpetamiseks või käesoleva seaduse §-des 543–55 ja 56 sätestatud meetmete tagamisel; 4) isikute kaitsel; 5) käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 410 sätestatud juhtudel. 1 (1¹) Kaitsevägi võib käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktis 410 sätestatud juhul kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
(2) Käesolevas paragrahvis sätestatud ülesannete täitmisel kohaldab Kaitsevägi vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. 2 (2¹) Sõjaväepolitsei võib kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44 ja 47 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud korras, kui need on vajalikud kaitstava isiku ohutuse tagamiseks. 2 (2²) Sõjaväepolitsei võib isiku kinni pidada, kui see on vältimatu kaitstava isiku elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Kinnipeetud isik tuleb viivitamata üle anda Politsei- ja Piirivalveametile. 2 (2³) Sõjaväepolitsei järgib käesoleva paragrahvi lõigetes 21 ja 22 nimetatud meetmete kohaldamisel järgmisi põhimõtteid: 1) mitmest sobivast ja vajalikust meetmest kohaldatakse seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) kohaldatakse ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda; 3) meedet kohaldatakse vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada.
(3) Kaitseväelasele lubatud erivahendid on käerauad, teenistuskoer, sidumisvahend ja, rahustussärk, sõiduki sundpeatamise vahend, maanduma sundimise vahend, juhtimise ülevõtmise vahend ja raadioside piiraja. Raadioside piirajat võib raadiohäirete tekitamiseks kasutada üksnes elektroonilise side seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.
(4) Kaitseväelasele lubatud relvad on külmrelv, gaasirelv ja, tulirelv, sealhulgas sõjarelv ja relvasüsteem. 4 (4¹) Käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel Kaitseväe koosseisus võib Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige kohaldada Kaitseväe korraldusel korrakaitseseaduse §-des 30–33 ja 45–53 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning riigipiiri seaduse § 114 lõigetes 3 ja 5 sätestatud erimeetmeid. 4 (4²) Kaitseväe üksuse koosseisus oleva ja vajalikku väljaõpet omava, Eesti Vabariigiga sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osapooleks oleva riigi relvajõudude liige võib käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud Kaitseväe ülesande täitmisel riikliku järelevalve teostamisel kohaldada vahetut sundi ning kasutada erivahendit või relva korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(5) Käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmisel kaitseväelasele ette nähtud enesekaitse vahendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(1) Kaitseväe julgeolekuala (edaspidi julgeolekuala) on: 1) Kaitseväe territoorium ja ehitis ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale; 2) Kaitseväe laevad, lennuvahendid ja sõidukid; 3) territoorium, mille Kaitseväe juhataja või tema poolt volitatud ülem on ajutiselt julgeolekualana määratlenud (edaspidi ajutine julgeolekuala). (2) Julgeolekuala vahetu lähedus on julgeolekuala ümbritsev maapind ja veekogu ning selle all olev maapõu ja selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu julgeolekualale ning mille ulatuses saab Kaitsevägi isikut või objekti viivitamata otseselt mõjutada. (3) Kui julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal on kehtestatud lennundusseaduse alusel geograafiline ala või ajutine geograafiline ala, loetakse julgeolekuala või julgeolekuala vahetu läheduse kohal õhuruum piiritletuks selle geograafilise ala või ajutise geograafilise ala piiridega. (4) Kaitseväe laeva ohutusala on Kaitseväe laeva ümber ja all olev veekogu pind ning selle kohal olev õhuruum ulatuses, milles toimuv tegevus võib tuua kaasa ohu Kaitseväe laevale ning mille mõõtmed veesõiduki välisküljest arvates on 300 meetrit horisontaalsuunas ja vertikaalsuunas vee alla ning ohutusala ülempiir veesõiduki kõrgeimast punktist 150 meetrit. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ohutusala horisontaalsuunas ei rakendata, kui veesõiduk on sadamas või sadama akvatooriumis.
(1) Kaitsevägi võib käesolevaKäesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel kontrollida olulise ohu väljaselgitamiseks-des 543, 544 ja tõrjumiseks549 sätestatud erimeetmete rakendamisel töödeldakse isikuandmeid riigi, kohaliku omavalitsuseerimeetme rakendamise protokollis või muu avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku andmekogustKaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise dokumentatsioonis julgeolekuala kaitse eesmärgi täitmisel, sealhulgas varjatult.
(2) Edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamisekset ennetada, tõrjumiseks ja Kaitseväe julgeolekualal asuva varavälja selgitada, tõrjuda julgeolekuala või inimesteteenistujaid ähvardavat ohtu või lõpetada nende vastu suunatud ründe lõpetamiseks võib Kaitsevägi käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid; rünne.
(2) isikut varjatult jälgida; 3) peatada KaitseväeErimeetme rakendamise protokollis või Kaitseväes kehtivas isikuandmete töötlemise dokumentatsioonis töödeldakse julgeolekualal või selle vahetus läheduses viibiv isik, teda küsitledaviibiva isiku nime ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamistisikukoodi või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasus isiku antud andmete alusel; 4) kasutada pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikkusünniaega ja -kohta.
(3) Isiku varjatult jälgimise otsustab Kaitseväe juhatajaErimeetme rakendamise protokolli andmeid või tema poolt volitatud pädeva struktuuriüksuse ülem. Otsus kehtib selles märgitud tähtaja jooksulKaitseväes kehtivat isikuandmete töötlemise dokumentatsiooni säilitatakse vastavalt dokumentide säilitamise üldisele korrale Kaitseväes, kuid mitte kauem kui 24 tundiviis aastat. Kaitsevägi teavitab otsusest viivitamata Kaitsepolitseiametit ja valdkonna eest vastutavat ministrit või tema volitatud ametnikku.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1seaduse §-des 543, 544 ja 2 nimetatud viisil kogutud549 sätestatud erimeetmete rakendamisel töödeldakse isikuandmeid säilitatakse nii kaua, kui see on vajalikerimeetme rakendamise protokollis isiku suhtes erimeetme rakendamisel vaid julgeolekuala vahetus läheduses. Muul juhul käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 6 nimetatud ülesande täitmiseks-s 549 sätestatud erimeetme rakendamisel isikuandmete töötlemisel dokumenteeritakse erimeetme rakendamine muul Kaitseväes kehtival viisil, ning kustutatakse töötlemise vajaduse lõppemisel viivitamatavälja arvatud juhul, kui isik nõuab erimeetme rakendamise protokolli vormistamist või protokolli vormistamine on muul seaduses sätestatud põhjusel vajalik.
(1) KaitseväelaneKaitsevägi võib kinni pidada julgeolekualal või selle vahetus läheduses või Kaitseväe laeva ohutusalas viibiva isiku, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta: 1) tungib või on tunginud julgeolekualale või viibib julgeolekualal ebaseaduslikultseal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta; 2) on julgeolekualale sisenemisel või julgeolekualal toime pannud süüteo võijulgeolekualal; 3) ohustab oma käitumisega ennastjulgeolekuala, teenistujaid või julgeolekualal viibivaid teisi isikuid või ennast. 1 (1¹) Kinnipeetud isikut teavitatakse kinnipidamise põhjusest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kinni peetud isik, keda ei ole põhjust kahtlustada süüteo toimepanemises, tuleb viivitamata juhatada julgeolekualalt välja ja vabastada.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud alusel kinni peetud isik tuleb viivitamata üle anda Politsei- ja Piirivalveametile või muule pädevale korrakaitseorganile, välja arvatud juhul, kui süüteo kohtuväliseks menetlejaks on Kaitsevägi.
(4) Kaitsevägi võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kinnipeetud isiku isikusamasust tuvastada ja saadud isikuandmeid töödelda.