lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
EL õigus·31996L0053

Direktiiv 1996/53

Nõukogu direktiiv 96/53/EÜ, 25. juuli 1996, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass

Vastu võetud 25.07.199620 artiklit2 Eesti kohtulahendit viitabEUR-Lex

Kuvatud on konsolideeritud tekst (01996L0053-20190814) - algteksti eestikeelset masinloetavat versiooni EUR-Lexis ei ole. Konsolideeritud tekst on seadus koos hilisemate muudatustega.

Tekst artiklite kaupa

Artikkel 1

Käesolevat direktiivi kohaldatakse: ▼C1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ ( 1 ) II lisas kindlaks määratud M2- ja M3-kategooria mootorsõidukite ja nende O-kategooria haagiste ning N2- ja N3-kategooria mootorsõidukite ja nende O3- ja O4-kategooria haagiste mõõtmed. ▼B punktis a kindlaksmääratud ja käesoleva direktiivi I lisa punktis 2 loetletud sõidukite massi ja teatavate muude karakteristikute suhtes. ▼M1 ▼B

Artikkel 2

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: ▼M2 kõikides elektrisõidukite liikides tarbitav elektrienergia, vesinik, maagaas, sealhulgas biometaan, gaasilises olekus (surumaagaas) ja veeldatud olekus (veeldatud maagaas), veeldatud naftagaas, mehaaniline energia sõiduki pardal asuvast kütusemahutist/sisseehitatud jõuallikatest, sealhulgas heitsoojus, ▼M4 ▼M2 kombineeritud vedudest, mis on määratletud nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ ( 3 ) artiklis 1 ja mille käigus veetakse ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit maksimaalpikkusega 45 jalga, või vedudest, mille käigus veetakse ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit maksimaalpikkusega 45 jalga ja mille puhul kasutatakse veetransporti, tingimusel et maanteeveo alg- või lõppetapi pikkus liidu territooriumil ei ületa 150 km. Ülalmainitud 150 km vahemaad võib ületada, et jõuda ettenähtud teenuse seisukohast lähima sobiva transporditerminalini järgmistel juhtudel: sõidukite puhul, mis vastavad I lisa punkti 2.2.2 alapunkti a või b sätetele, või sõidukite puhul, mis vastavad I lisa punkti 2.2.2 alapunkti c või d sätetele, juhul kui asjaomases liikmesriigis on sellised vahemaad lubatud. ▼B Kõik I lisas loetletud lubatud maksimaalmõõtmed määratakse plusstolerantsideta ►M2 direktiivi 2007/46/EÜ ◄ kohaselt.

Artikkel 3

Liikmesriik ei tohi: ▼M1 ▼B juhul kui selle sõiduki karakteristikud vastavad I lisas kehtestatud piirmääradele. See säte on kohaldatav olenemata sellest, et: kõnesolev sõiduk ei vasta selle liikmesriigi massi ja mõõtmetega seotud I lisas märkimata nõuetele; liikmesriik, kus sõiduk on registreeritud või kasutusse võetud, on kehtestanud I lisas kindlaksmääratud piirmääradest suuremad piirmäärad, mida ei ole mainitud artikli 4 lõikes 1.

Artikkel 4

▼M1 Liikmesriigid ei luba oma territooriumil tavapäraselt liikuda: siseriikliku kaubaveo eesmärgil sellistel sõidukitel ja liidendsõidukitel, mis ei vasta I lisa punktides 1.1, 1.2, 1.4, 1.5, 1.6, 1.7, 1.8, 4.2 ja 4.4 kindlaksmääratud karakteristikutele; siseriikliku reisijateveo eesmärgil sellistel sõidukitel, mis ei vasta I lisa punktides 1.1, 1.2, 1.4a, 1.5 ja 1.5a kindlaksmääratud karakteristikutele. Liikmesriigid võivad siiski lubada oma territooriumil liikuda: I lisa punktides 1.3, 2, 3, 4.1 ja 4.3 kindlaksmääratud karakteristikutele mittevastavatel sõidukitel ja liidendsõidukitel siseriikliku kaubaveo eesmärgil; I lisa punktides 1.3, 2, 3, 4.1 ja 4.3 kindlaksmääratud karakteristikutele mittevastavatel sõidukitel siseriikliku reisijateveo eesmärgil. ▼B Vedu peetakse rahvusvahelist konkurentsi transpordisektoris oluliselt mittemõjutavaks, kui on täidetud üks punktis a või b märgitud tingimus: vedu tehakse liikmesriigi territooriumil erisõidukiga või spetsialiseeritud liidendsõidukiga olukorras, mille puhul selleks veoks ei kasutata harilikult teisest liikmesriigist pärinevat sõidukit, näiteks raietööde ja metsatöötlusega seotud vedude puhul; liikmesriik, kes lubab oma territooriumil teha vedusid sõidukitel ja liidendsõidukitel, mille mõõtmed erinevad I lisas kehtestatud mõõtmetest, lubab kasutada ka I lisas kehtestatud mõõtmetele vastavaid mootorsõidukeid, haagiseid ja poolhaagiseid sellistes kombinatsioonides, et oleks saavutatud vastavus vähemalt selles riigis lubatud maksimaalpikkusele, nii et igal vedajal on võrdsed konkurentsitingimused (moodulkontseptsioon). ▼M2 ————— ▼B ▼M2 ————— ▼M1 ▼M2

Artikkel 5

Enne 1. jaanuari 1991 kasutusele võetud ning I lisa punktide 1.6 ja 4.4 spetsifikaatidele mittevastavaid liigendsõidukeid peetakse artikli 3 kohaldamisel nendele spetsifikaatidele vastavateks vaid siis, kui nende kogupikkus ei ületa 15,50 m. ▼B

Artikkel 6

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et artiklis 1 mainitud ja käesolevale direktiivile vastavatel sõidukitel oleks üks punktides a, b ja c mainitud tõenditest: samaaegselt kaks järgmist andmesilti: ühtne direktiivi 76/114/EMÜ kohaselt kehtestatud ja kinnitatud andmesilt, millele on kantud punktis a mainitud kahel andmesildil esitatav teave; ühtne dokument, mille annab välja liikmesriik, kus sõiduk on registreeritud või kasutusse võetud. Selles dokumendis on samad rubriigid ja teave nagu punktis a mainitud andmesiltidel. Seda hoitakse kontrollimiseks kergesti kättesaadavas ja vajalikult kaitstud kohas. Vastavustõendiga sõidukit võib: ▼M1

Artikkel 7

Käesolev direktiiv ei välista liikmesriikides kehtivate maanteeliiklust käsitlevate sätete kohaldamist, mis lubavad teatavatel maanteedel ja tsiviilrajatistel liikuvate sõidukite massi ja/või mõõtmeid piirata, olenemata sellest, millises riigis need sõidukid on registreeritud või kasutusse võetud. Siia hulka kuulub võimalus kehtestada lubatud maksimaalmõõtmete ja/või täismassi kohalikke piiranguid sõidukite puhul, mida võidakse kasutada pikkadele ja rasketele sõidukitele ebasobiva infrastruktuuriga eripiirkondades või eriteedel, näiteks kesklinnas, väikestes külades ja looduslike huviväärsustega kohtades. ▼M2 ————— ▼M2

Artikkel 8b

Komisjon hindab 27. maiks 2017 vajadust võtta vastu või muuta kõnealuses raamistikus sätestatud tehnilisi nõudeid aerodünaamiliste seadmete tüübikinnituse kohta, võttes arvesse vajadust tagada liiklusohutus ja ühendvedude ohutus ning eeskätt järgmist: seadme vastupidavust ja stabiilsust, et vähendada seadme eraldumise ohtu aja jooksul, sealhulgas ühendvedude ajal; muude liiklejate, eeskätt vähem kaitstud liiklejate ohutust, milleks tagatakse muu hulgas gabariitide märgistuse nähtavus aerodünaamiliste seadmete paigaldamisel, kohandatakse kaudse nähtavuse nõudeid ning sõiduki või liidendsõiduki tagumise otsaga kokkupõrke puhul tagatakse, et ei tehta järeleandmisi tagumise allasõidutõkke osas. Sel eesmärgil esitab komisjon asjakohasel juhul seadusandliku ettepaneku vastavate tüübikinnituse eeskirjade muutmiseks direktiivi 2007/46/EÜ raamistikus. Lõikes 1 osutatud aerodünaamilised seadmed peavad vastama järgmistele kasutustingimustele: olukorras, kus teiste liiklejate või juhi turvalisus on ohus, peab juht need kokku voltima, sisse tõmbama või eemaldama; nende kasutamisel linnade ja linnadevahelisel teetaristul võetakse arvesse nende piirkondade eriomadusi, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h või väiksem ning kus võib suurema tõenäosusega olla vähem kaitstud liiklejaid, ning nende kasutamine peab sobima kokku ühendvedudega ja eelkõige ei tohi nad sissetõmmatud/kokkuvolditud asendis ületada maksimaalset lubatud pikkust rohkem kui 20 cm võrra. ▼M2 ————— ▼M2

Artikkel 9a

Enne turule viimist peavad lõikes 1 osutatud sõidukid saama direktiivi 2007/46/EÜ raamistikus sätestatud tüübikinnituse eeskirjade kohase tüübikinnituse. Komisjon hindab 27. maiks 2017 vajadust töötada välja kõnealuses raamistikus sätestatud tehnilised nõuded selliste kabiinidega varustatud sõidukite tüübikinnitusele, võttes arvesse järgmist: sõidukite või liidendsõidukite paremaid aerodünaamilisi omadusi; vähem kaitstud liiklejaid ja nende märkamiseks juhile paremate võimaluste loomist eeskätt juhi pimeala vähendamise teel; teiste liiklejate kahjude või vigastuste vähendamist kokkupõrke korral; juhtide ohutust ja mugavust. ▼M3 Sel eesmärgil võtab komisjon direktiivi 2007/46/EÜ raamistiku kohased vajalikud meetmed käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sõidukite või liidendsõidukite tüübikinnituste kehtestamiseks hiljemalt 1. novembril 2019. ▼B

Artikkel 10

Ilma et see piiraks liikmesriikide IV lisa B osas ettenähtud ülevõtmise tähtaegadega seotud kohustuste rakendamist, tunnistatakse IV lisa A osasse kantud direktiiv alates artiklis 11 mainitud tähtajast kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiividele peetakse viideteks käesolevale direktiivile ja neid loetakse V lisas esitatud vastavustabeli kohaselt. ▼M2 ————— ▼M4

Artikkel 10b

Alternatiivkütusega töötava või heiteta sõiduki lubatud täismass on I lisa punktides 2.2.1, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.3.1, 2.3.2 ja 2.4 sätestatud mass. Alternatiivkütusega töötavad või heiteta sõidukid peavad vastama ka I lisa punktis 3 sätestatud telgedele langeva lubatud täismassi piirnormidele. Alternatiivkütusega töötavate või heiteta sõidukite puhul vajalik lisamass määratakse kindlaks kõnealuse sõiduki tüübikinnituse käigus tootja poolt esitatavate dokumentide alusel. Nimetatud lisamass tuleb märkida ametlikul tõendil, mida nõutakse kooskõlas artikliga 6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 10h vastu delegeeritud õigusakte, et ajakohastada käesoleva direktiivi kohaldamiseks nende artiklis 2 osutatud alternatiivkütuste loetelu, mis eeldavad lisamassi. On eriti oluline, et komisjon järgiks oma tavapärast praktikat ning konsulteeriks enne kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist ekspertidega, sealhulgas liikmesriikide ekspertidega. ▼M2

Artikkel 10c

Tühje või koormaga 45-jalaseid konteinereid või 45-jalaseid vahetusveovahendeid vedavate sõidukite ja liidendsõidukite maksimaalpikkus võib ületada I lisa punktis 1.1 (kui see on kohaldatav, siis kooskõlas artikli 9a lõikega 1) sätestatud maksimaalpikkust ja punktis 1.6 sätestatud suurimat vahemaad 15 cm võrra, kui asjaomaste konteinerite või vahetusveovahendite maanteevedu on osa ühendveost.

Artikkel 10d

Liikmesriik ei tohi nõuda sõidukile paigaldatavate kaalumisseadmete paigaldamist nendele sõidukitele või liidendsõidukitele, mis on registreeritud mõnes teises liikmesriigis. Ilma et see piiraks liidu ja siseriikliku õiguse kohaldamist, peavad käesoleva direktiivi rikkumiste kindlakstegemiseks ja karistuste määramiseks kasutatavad automaatsüsteemid olema sertifitseeritud. Kui automaatsüsteeme kasutatakse üksnes tuvastamise eesmärgil, ei ole nende sertifitseerimine nõutav. Koostalitlusvõime tagamiseks võimaldavad need üksikasjalikud sätted edastada igal ajahetkel mõõtmistulemusi liikuvalt sõidukilt nii pädevatele asutustele kui ka selle juhile. Teabevahetus toimub liidese kaudu, mis on määratletud standarditega CEN DSRC EN 12253, EN 12795, EN 12834, EN 13372 ja ISO 14906. Lisaks tagab niisugune teabevahetus selle, et liikmesriikide pädevad asutused saavad samal viisil hoida ühendust ja vahetada teavet mis tahes liikmesriigis registreeritud ja sõidukile paigaldatavaid kaalumisseadmeid kasutavate sõidukite ja liidendsõidukitega. Selleks et tagada koostalitlusvõime kõikide sõidukitüüpidega, on mootorsõidukitele paigaldatud süsteem võimeline võtma vastu ja töötlema andmeid mootorsõiduki külge kinnitatud mis tahes liiki haagiselt või poolhaagiselt. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 10i lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 10e

Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi rikkumise eest kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende täitmise tagamiseks. Karistused peavad olema tõhusad, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad eeskirjadest komisjoni.

Artikkel 10f

Liikmesriigid sätestavad konteinerite ja vahetusveovahendite veoks eeskirjad, milles nõutakse järgmist: ekspedeerija peab esitama veoettevõtjale, kellele ta usaldab konteineri või vahetusveovahendi veo, tõendi veetava konteineri või vahetusveovahendi massi kohta ning veoettevõtja peab tagama juurdepääsu ekspedeerija esitatud kõikidele asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 10g

Liikmesriigid esitavad iga kahe aasta järel ning hiljemalt asjaomasele kaheaastasele perioodile järgneva aasta 30. septembriks komisjonile vajaliku teabe kahe eelneva kalendriaasta jooksul teostatud kontrollide arvu kohta ja tuvastatud ülekoormusega sõidukite või liidendsõidukite arvu kohta. See teave võib moodustada osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 ( 6 ) artikli 17 alusel esitatavast teabest. Komisjon analüüsib käesoleva artikli alusel saadud teavet ning lisab sellise analüüsi määruse (EÜ) nr 561/2006 alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule edastatavale aruandele.

Artikkel 10j

8. maiks 2020 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule vajaduse korral aruande, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/719 ( 9 ) käesolevasse direktiivi tehtud muudatuste rakendamist ja milles võetakse muu hulgas arvesse teatavate turusegmentide eriomadusi. Nimetatud aruande põhjal teeb komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku, lisades sellele nõuetekohaselt mõjuhinnangu. Aruanne tehakse kättesaadavaks vähemalt kuus kuud enne mis tahes seadusandliku ettepaneku esitamist. ▼B

Artikkel 11

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Artikkel 13

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. I LISA SÕIDUKITE TÄISMASSID JA MAKSIMAALMÕÕTMED NING NENDEGA SEOTUD KARAKTERISTIKUD 1. Lubatud maksimaalmõõtmed, mida on mainitud artikli 1 lõike 1 punktis a ▼M1 1.1 Maksimaalpikkus: — mootorsõiduk, v.a buss 12,00 m — haagis 12,00 m — liigendsõiduk 16,50 m — autorong 18,75 m — liigendbuss 18,75 m — kaheteljeline buss 13,50 m — enam kui kahe teljega buss 15,00 m — buss + haagis 18,75 m ▼B 1.2 Maksimaallaius: ▼M2 a) kõik sõidukid, välja arvatud alapunktis b osutatud sõidukid 2,55 m b) konditsioneeritud sõidukite või sõidukite veetavate konditsioneeritud konteinerite või vahetusveovahendite pealisehitised 2,60 m ▼B 1.3 Maksimaalkõrgus (kõik sõidukid) 4,00 m 1.4 Teisaldatavate pealisehitiste ja standardsete lastielementide nagu konteinerite puhul rakendatakse punktides 1.1, 1.2, 1.3, 1.6, 1.7, 1.8 ja 4.4 kindlaksmääratud mõõtmeid ▼M1 1.4a Kui bussile on paigaldatud teisaldatavaid lisaseadmeid, nagu suusakohvrid, ei tohi bussi pikkus koos lisaseadmega ületada punktis 1.1 kindlaksmääratud maksimaalpikkust ▼B 1.5 Mootorsõiduki või liikuva liidendsõidukiga peab olema võimalik teha täispööret pöörderibal, mille välisraadius on 12,50 m ja siseraadius 5,30 m ▼M1 1.5a Bussidele esitatavad lisanõuded Maapinnale tõmmatakse seisva sõiduki ringist väljapoole suunatud külje vertikaalse puutetasandi kindlaksmääramiseks joon. Liigendsõiduki korral peavad selle kaks jäika osa olema joondatud mainitud tasandil Kui sõiduk liigub sirgjooneliselt kursilt punktis 1.5 kirjeldatud ringjoonelisse piirkonda, ei tohi ükski sõiduki osa liikuda üle 0,60 m väljapoole seda vertikaaltasandit ▼B 1.6 Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise tagumise otsa suurim vahemaa 12,00 m 1.7 Vahe, mis saadakse, kui suurimast vahemaast, mida mõõdetakse autorongi pikiteljega paralleelses suunas alates kabiini taga asuva koormaaluse eesmisest välisservast kuni tema haagise tagumise välisservani, lahutatakse veduki tagumise otsa ja haagise eesmise otsa vahemaa 15,65 m 1.8 Suurim vahemaa mõõdetuna autorongi pikiteljega paralleelses suunas alates kabiini taga asuva koormaaluse eesmisest välisservast kuni tema haagise tagumise välisservani 16,40 m 2. Sõiduki lubatud täismass (tonnides) 2.1 Sõiduk, mis kujutab endast liidendsõiduki osa 2.1.1 Kaheteljeline haagis 18 tonni 2.1.2 Kolmeteljeline haagis 24 tonni 2.2 Liidendsõidukid 2.2.1 Viie- või kuueteljelised autorongid ►M4 Veokikombinatsioonide, sealhulgas alternatiivkütusega töötavate või heitevabade sõidukite puhul suurendatakse käesolevas jaos sätestatud lubatud täismassi alternatiivse kütuse või heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra, vastavalt maksimaalselt ühe või kahe tonni ulatuses. ◄ a) kolmeteljelise haagisega kaheteljeline mootorsõiduk 40 tonni b) kahe- või kolmeteljelise haagisega kolmeteljeline mootorsõiduk 40 tonni 2.2.2 Viie- või kuueteljelised liigendsõidukid ►M4 Veokikombinatsioonide, sealhulgas alternatiivkütusega töötavate või heitevabade sõidukite puhul suurendatakse käesolevas jaos sätestatud lubatud täismassi alternatiivse kütuse või heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra, vastavalt maksimaalselt ühe või kahe tonni ulatuses. ◄ a) kolmeteljelise poolhaagisega kaheteljeline mootorsõiduk 40 tonni b) kahe- või kolmeteljelise poolhaagisega kolmeteljeline mootorsõiduk 40 tonni ▼M2 c) kahe- või kolmeteljelise poolhaagisega kolmeteljeline mootorsõiduk, kui sellega veetakse ühendveo käigus ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit maksimaalpikkusega 45 jalga 44 tonni ▼M2 d) kolmeteljelise poolhaagisega kaheteljeline mootorsõiduk, kui sellega veetakse ühendveo käigus ühte või mitut konteinerit või vahetusveovahendit maksimaalpikkusega 45 jalga 42 tonni ▼B 2.2.3 Kaheteljelisest mootorsõidukist ja kaheteljelisest haagisest koosnevad neljateljelised autorongid ►M4 Veokikombinatsioonide, sealhulgas alternatiivkütusega töötavate või heitevabade sõidukite puhul suurendatakse käesolevas jaos sätestatud lubatud täismassi alternatiivse kütuse või heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra, vastavalt maksimaalselt ühe või kahe tonni ulatuses. ◄ 36 tonni 2.2.4 Kaheteljelisest mootorsõidukist ja kaheteljelisest poolhaagisest koosnevad liigendsõidukid, kui poolhaagise teljevahe on: ►M4 Veokikombinatsioonide, sealhulgas alternatiivkütusega töötavate või heitevabade sõidukite puhul suurendatakse käesolevas jaos sätestatud lubatud täismassi alternatiivse kütuse või heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra, vastavalt maksimaalselt ühe või kahe tonni ulatuses. ◄ 2.2.4.1 1,3 kuni 1,8 m 36 tonni 2.2.4.2 üle 1,8 m 36 tonni + 2 tonnine varu, kui arvestatakse mootorsõiduki lubatud täismassi (18 tonni) ja poolhaagise otsmisele teljele langevat lubatud täismassi (20 tonni) ning veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või ühenduses samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus. 2.3 Mootorsõidukid ▼M2 2.3.1 Kaheteljelised mootorsõidukid, välja arvatud bussid: 18 tonni Kaheteljelised alternatiivkütusega töötavad mootorsõidukid, välja arvatud bussid: 18-tonnist lubatud täismassi suurendatakse alternatiivkütuse tehnoloogia puhul vajaliku lisamassi võrra maksimaalselt ühe tonni ulatuses ►M4 Heiteta sõidukid: 18-tonnist lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses. ◄ Kaheteljelised bussid: 19,5 tonni 2.3.2 Kolmeteljelised mootorsõidukid 25 tonni või 26 tonni, kui veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või liidus samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui igal veoteljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni Kolmeteljelised alternatiivkütusega töötavad mootorsõidukid: 25-tonnist või 26-tonnist lubatud täismassi suurendatakse alternatiivkütuse tehnoloogia puhul vajaliku lisamassi võrra maksimaalselt ühe tonni ulatuses (kui igal veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või liidus samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui igal veoteljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni) ►M4 Kolmeteljelised heiteta sõidukid: 25-tonnist või 26-tonnist (kui igal veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või liidus samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui igal veoteljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni) lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses. ◄ ▼B 2.3.3 Kahe juhtteljega neljateljeline mootorsõiduk — 32 tonni kui veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või ühenduses samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui mõlemal teljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni. ▼M2 2.4 Kolmeteljelised liigendbussid 28 tonni Alternatiivkütusega töötavad kolmeteljelised liigendbussid: 28-tonnist lubatud täismassi suurendatakse alternatiivkütuse tehnoloogia puhul vajaliku lisamassi võrra maksimaalselt ühe tonni ulatuses ►M4 Kolmeteljelised liigendbussid, mis on heiteta sõidukid: 28-tonnist lubatud täismassi suurendatakse heiteta tehnoloogialahenduse lisamassi võrra maksimaalselt kahe tonni ulatuses. ◄ ▼B 3. Artikli 1 lõike 1 punktis b mainitud sõidukite puhul telgedele langev lubatud täismass (tonnides) 3.1 Üksiktelg Mittevedav üksiktelg 10 tonni 3.2 Haagise või poolhaagise tandemteljed Teljetandemisse kuuluvatele telgedele langevate suurimate lubatud masside summa, kui teljevahe d on: 3.2.1 alla 1 m (d < 1,0) 11 tonni 3.2.2 1,0 või suurem, kuid alla 1,3 m (1,0 ≤ d < 1,3) 16 tonni 3.2.3 1,3 m või suurem, kuid alla 1,8 m (1,3 ≤ d < 1,8) 18 tonni 3.2.4 1,8 m või suurem (1,8 ≤ d) 20 tonni 3.3 Haagiste ja poolhaagiste teljekolmikud Teljekolmikusse kuuluvatele telgedele langevate suurimate lubatud masside summa, kui teljevahe d on: 3.3.1 1,3 m või väiksem (d ≤ 1,3) 21 tonni 3.3.2 üle 1,3 m, kuid mitte üle 1,4 m (1,3 < d ≤ 1,4) 24 tonni 3.4 Veotelg 3.4.1 Punktides 2.2.1 ja 2.2.2 mainitud sõidukite veoteljed 11,5 tonni 3.4.2 Punktides 2.2.3, 2.2.4, 2.3 ja 2.4 mainitud sõidukite veoteljed 11,5 tonni 3.5 Mootorsõidukite tandemteljed Teljetandemisse kuuluvatele telgedele langevate suurimate lubatud masside summa, kui teljevahe on: 3.5.1 alla 1 m (d < 1,0) 11,5 tonni 3.5.2 1,0 m või suurem, kuid alla 1,3 m (1,0 ≤ d < 1,3) 16 tonni 3.5.3 1,3 m või suurem, kuid alla 1,8 m (1,3 ≤ d < 1,8) — 18 tonni — 19 tonni, kui veoteljel on topeltrehvid ja õhkvedrustus või ühenduses samaväärseks peetav II lisas kindlaksmääratud vedrustus või kui mõlemal teljel on topeltrehvid ja igale teljele langev täismass ei ületa 9,5 tonni. 4. Artikli 1 lõike 1 punktis b mainitud sõidukite maksimaalmõõtmete ja täismassiga seotud karakteristikud 4.1 Kõik sõidukid Rahvusvahelises liikluses kasutatava sõiduki või liidendsõiduki veoteljele või veotelgedele langev mass peab moodustama vähemalt 25 % sõiduki või liidendsõiduki täismassist. 4.2 Autorongid Mootorsõiduki tagatelje ja haagise esitelje vahemaa peab olema vähemalt 3,00 m. 4.3 Baasist olenev lubatud täismass Neljateljelise mootorsõiduki lubatud täismass tonnides ei tohi arvuliselt ületada sõiduki ees- ja tagatelje viiekordset vahemaad meetrites. 4.4 Poolhaagised Poolhaagise sadula käänmikupoldi telje ja poolhaagise eesmise otsa mis tahes punkti horisontaalsuunas mõõdetav vahemaa ei tohi olla üle 2,04 m. II LISA SÕIDUKI VEOTELJE (VEOTELGEDE) TEATAVATE MITTEÕHKVEDRUSTUSSÜSTEEMIDE JA ÕHKVEDRUSTUSE SAMAVÄÄRSUSEGA SEOTUD TINGIMUSED 1. ÕHKVEDRUSTUSE MÄÄRATLUS Vedrustussüsteemi peetakse õhkvedrustussüsteemiks, kui õhkvedrustus moodustab vähemalt 75 % vedrustusest. 2. SAMAVÄÄRSUS ÕHKVEDRUSTUSEGA Õhkvedrustusega samaväärseks peetav vedrustus peab vastama järgmistele tingimustele: 2.1. täismassiga koormatud vedrustuse puhul peab veotelje või kandevankri kohal mõõdetud vedrustatud massi madalsagedusliku vertikaalsuunalise siirdevõnkumise sagedus ja sumbuvus olema punktides 2.2 kuni 2.5 määratletud piirides; 2.2. iga telg peab olema varustatud hüdrauliliste amortisaatoritega. Tandemtelgedega kandevankritele paigaldatakse amortisaatorid selliselt, et kandevankri võnkumine oleks minimaalne; 2.3. kui hüdraulilised amortisaatorid on tööasendis, peab harilikes tingimustes töötava vedrustuse puhul keskmine sumbuvussuhe D olema üle 20 % kriitilisest sumbuvusest; 2.4. kui hüdraulilised amortisaatorid on eemaldatud või tühjendatud, ei tohi vedrustuse sumbuvussuhe olla üle 50 % D väärtusest; 2.5. vedrustatud massi vaba vertikaalsuunalise siirdevõnkumise sagedus veotelje või kandevankri kohal ei tohi olla üle 2,0 Hz; 2.6. vedrustuse sagedus ja sumbuvus on määratletud punktis 3. Sageduse ja sumbuvuse määramiseks vajaliku katse protseduur on kindlaks määratud punktis 4. 3. SAGEDUSE JA SUMBUVUSE MÄÄRATLUS Käesoleva määratluse puhul vaadeldakse veotelje või kandevankri kohal asuvat vedrustatud massi M (kg). Veotelje või kandevankri kogu vertikaalsuunaline teepinna ja vedrustatud massi vaheline jäikus on K njuutonit meetri kohta (N/m) ja kogu sumbuvustegur on C njuutonit sekundi ja meetri kohta (N/s·m). Vedrustatud massi vertikaalnihe on Z. Vedrustatud massi vaba võnkumist kirjeldav liikumisvõrrand on: Vedrustatud massi võnkesagedus F (rad/sec) on: Sumbuvus on kriitiline, kui C = Co, kus Kriitilise sumbuvuse osana väljendatav sumbuvussuhe on . Vedrustatud massi vaba siirdevõnkumise kestel järgib massi liikumise vertikaalkomponent sumbuvat sinusoidi (joonis 2). Sageduse hindamiseks mõõdetakse kõigi jälgitavate täisvõngete aeg. Sumbuvuse hindamiseks mõõdetakse võnkekõvera järjestikuste samasuunaliste ekstreemumite kõrgused. Kui esimese ja teise täisvõnke ekstreemumitele vastavad amplituudid on A1 ja A2, leitakse sumbuvussuhe D järgmise valemi abil: kus “ln” tähendab amplituudide suhte naturaallogaritmi. 4. KATSEPROTSEDUUR Selleks et katse abil määrata sumbuvussuhet D, sumbuvussuhet eemaldatud hüdrauliliste amortisaatorite korral ja vedrustuse võnkesagedust F, tuleb: täismassiga sõidukiga sõita väiksel kiirusel (5 ± 1 km/tund) üle 80 mm astme, mille ristlõige on kujutatud joonisel 1. Pärast seda, kui veoteljele kinnituvad rattad on astmelt maha sõitnud, analüüsitakse alanud siirdevõnkumist sageduse ja sumbuvuse määramiseks; või tõmmata täismassiga sõiduki šassiid allapoole, nii et veoteljele langeks täismassi 1,5kordsele väärtusele vastav staatiline koormus. Allapoole tõmmatud sõiduk vabastatakse järsult ja analüüsitakse järgnevat võnkumist; või tõmmata täismassiga sõiduki šassiid allapoole, nii et vedrustatud mass oleks tõstetud 80 mm kõrgusele veoteljest. Ülespoole tõmmatud sõiduk vabastatakse järsult ja analüüsitakse järgnevat võnkumist; või teha täismassiga sõidukiga muid katseid, kui valmistaja on tehnilisele teenistusele tõestanud, et need on samaväärsed. Sõidukile kinnitatakse otse veotelje kohal veotelje ja šassii vahele vertikaalnihke andur. Sageduse F leidmiseks mõõdetakse katsekõveral esimesele ja teisele survemaksimumile vastava aja vahemik ning sumbuvuse leidmiseks ja neile maksimumidele vastavate amplituudide suhe. Kahe veoteljega kandevankri puhul paigaldatakse vertikaalnihke andur otse veotelgede kohal kummagi veotelje ja šassii vahele. Joonis 1 Vedrustuskatse aste Joonis 2 Sumbuv siirdereaktsioon III LISA ARTIKLI 6 LÕIKE 1 PUNKTIS a MAINITUD MÕÕTMESILT I. Mõõtmesilt kinnitatakse võimalikult lähedale direktiivis 76/114/EMÜ mainitud sildile ja sellel peavad olema järgmised andmed: valmistaja nimi ( 10 ); sõiduki valmistajatehase tähis (10) ; mootorsõiduki, haagise või poolhaagise pikkus (L); mootorsõiduki, haagise või poolhaagise laius (W); liidendsõiduki mõõtmete leidmiseks vajalikud andmed: Liidendsõiduki pikkus on sirgjoonel teineteise järele paigutatud mootorsõiduki ja haagise või poolhaagise kogupikkus. II. Vastavustõendil märgitud väärtused peavad täpselt vastama otse sõidukil tehtud mõõtmiste tulemustele. IV LISA A OSA KEHTETUKS TUNNISTATUD DIREKTIIVID (mainitud artiklis 10) B OSA Direktiiv Ülevõtmise tähtaeg 85/3/EMÜ (EÜT L 2, 3.1.1985, lk 14) 1. juuli 1986 1. jaanuar 1990 86/360/EMÜ (EÜT L 217, 5.8.1986, lk 19) 1. jaanuar 1992 86/364/EMÜ (EÜT L 221, 7.8.1986, lk 48) 29. juuli 1987 88/218/EMÜ (EÜT L 98, 15.4.1988, lk 48) 1. jaanuar 1989 89/338/EMÜ (EÜT L 142, 25.5.1989, lk 3) 1. juuli 1991 89/460/EMÜ (EÜT L 226, 3.8.1989, lk 5) 1. jaanuar 1993 89/461/EMÜ (EÜT L 226, 3.8.1989, lk 7) 1. jaanuar 1991 91/60/EMÜ (EÜT L 37, 9.2.1991, lk 37) 30. september 1991 92/7/EMÜ (EÜT L 57, 2.3.1992, lk 29) 31. detsember 1992 V LISA VASTAVUSTABEL Käesolev direktiiv 85/3/EMÜ 86/360/EMÜ 86/364/EMÜ 88/218/EMÜ 89/338/EMÜ 89/460/EMÜ 89/461/EMÜ 91/60/EMÜ 92/7/EMÜ Artikli 1 lõige 1 Artikli 1 lõige 1 Artikli 1 lõike 1 punkt a — Artikli 1 lõike 1 punkt b Artikli 1 lõike 1 punkt b Artikli 1 lõige 2 Artikli 1 lõige 2 Artikli 2 esimene - neljas ja kuues - kümnes taane Artikli 1 lõige 2 Artikli 2 viies, üheteistkümnes ja kaheteistkümnes taane — Artikli 2 viimane lõige — Artikli 3 lõige 1 — Artikli 3 lõike 1 punktid a ja b Artikli 3 lõike 1 punktid a ja b Artikli 3 lõige 2 Artikli 3 lõige 2 Artikli 3 lõige 3 — Artikkel 4 — Artikli 5 punkt a Artikli 1 lõige 1 Artikli 5 punkt b Artikli 1 lõige 1 Artikli 6 lõiked 1-4 Artikli 1 lõiked 1-4 Artikli 6 lõiked 5-6 Artikli 2 lõiked 1-2 Artikkel 7 Artikkel 6 Artikkel 8 Artikkel 1 Artiklid 9-12 — Artikkel 13 Artikkel 9 I lisa I lisa Punkt 1 Punkt 1 Punkti 1.1 esimene - kolmas ja viies taane Artikli 1 lõige 2 Punkti 1.1 neljas taane — Punkti 1.2 alapunkt a — Punkti 1.2 alapunkt b — Punktid 1.3-1.5 Punktid 1.3-1.5 Punkt 1.6 Artikli 1 lõige 3 Punkt 1.7 Artikli 1 lõige 3 Punkt 1.8 — Punktid 2-2.2.1, alapunkt b Punktid 2-2.2.1, alapunkt b Punkti 2.2.2 alapunktid a-c Punkti 2.2.2 alapunktid a-c Punkt 2.2.3 Punkt 2.2.4.1 Artikli 1 lõike 5 punkt b Punkt 2.2.4.2 Artikli 1 lõike 1 punkt a Punkt 2.3-2.3.1 Artikli 1 lõike 5 punkt c Punkt 2.3.2-2.3.3 Artikli 1 lõike 1 punktid b-c Punkt 2.4 Artikli 1 lõike 5 punkt c Punktid 3-3.3.2 Punktid 3-3.3.2 Punktid 3.4-3.4.1 Artikli 1 lõige 3 Punktid 3.4.2-3.5.2 Artikli 1 lõike 5 punkt d Punkt 3.5.3 Artikli 1 lõike 1 punkt d Punktid 4-4.2 Punktid 4-4.2 Punkt 4.3 Artikli 1 lõike 5 punkt e Punkt 4.4 Artikli 1 lõige 4 II lisa III lisa III lisa Lisa ( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1). ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.7.2019, lk 202). ( 3 ) Nõukogu 7. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/106/EMÜ, millega kehtestatakse ühiseeskirjad kaupade teatavate kombineeritud vedude kohta liikmesriikide vahel (EÜT L 368, 17.12.1992, lk 38). ( 4 ) EÜT L 24, 30.1.1976, lk 1. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 78/507/EMÜ (EÜT L 155, 13.6.1978, lk 31). ( 5 ) (1)* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51). ( 6 ) (2)* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1). ( 7 ) (3)* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1). ( 8 ) (4)* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13). ( 9 ) (5)* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/719 millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (ELT L 115, 6.5.2015, lk 1). ( 10 ) Seda teavet ei korrata, kui sõidukil on ühtne andmesilt, millele on märgitud andmed nii massi kui ka mõõtmete kohta.
Eesti kohtulahendid
2-06-24859/32Tartu Maakohus Tartu kohtumaja · 19.09.20083-15-1436/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.03.2017
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ