Direktiiv 2006/66

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse 1) patareide ja akude turule laskmise eeskirjad ja eriti keeld lasta turule ohtlikke aineid sisaldavaid patareisid ja akusid ning 2) patarei- ja akujäätmete kogumise, töötlemise, ringlussevõtu ja kõrvaldamise erieeskirjad asjakohaste ühenduse jäätmealaste õigusaktide täiendamiseks ning patarei- ja akujäätmete kõrgetasemelise kogumise ja ringlussevõtu edendamiseks. Sellega püütakse parandada toodete keskkonnaalast talitust ning kõikide patareide ja akude olelustsüklis osalevate ettevõtjate, s.t tootjate, turustajate ja lõpptarbijate, eelkõige aga vahetult patarei- ja akujäätmete töötlemise ja ringlussevõtuga tegelevate ettevõtjate keskkonnategevuse tulemuslikkust.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse igat tüüpi patareide ja akude suhtes, olenemata nende kujust, mahust, massist, koostisosadest või kasutusotstarbest. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei piira direktiivide 2000/53/EÜ ning 2002/96/EÜ kohaldamist. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata patareide ja akude suhtes, mida kasutatakse a) seadmetes, mis on seotud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsega, relvades, sõjamoonas ja sõjatarvikutes, välja arvatud tooted, mis ei ole ette nähtud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks; b) kosmosesse saatmiseks ette nähtud seadmetes.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) patarei või aku — keemilise energia muundamisest vahetult saadava elektrienergia allikas, mis koosneb ühest või mitmest primaarelemendist (mida ei saa taaslaadida) või ühest või mitmest sekundaarelemendist (mida saab taaslaadida); 2) patareikogum — patareid või akud, mis on liidetud kokku ja/või kaetud välisümbrisega nii, et moodustub terviklik üksus, mis ei ole ette nähtud osadeks võtmiseks või avamiseks lõppkasutaja poolt; 3) kantav patarei või aku — patarei, nööpelement, patareikogum või aku, mis a) on suletud ja b) mida saab käes kanda ja c) mis ei ole tööstuslik patarei või aku ega mootorsõiduki patarei või aku; 4) nööpelement — väike ümmargune kantav patarei või aku, mille läbimõõt on suurem kui kõrgus ja mida kasutatakse eriotstarbel, näiteks kuuldeaparaatides, kellades, väikestes kantavates seadmetes või varuenergia allikana; 5) mootorsõiduki patarei või aku — patarei või aku, mida kasutatakse mootorsõiduki käivitus-, valgustus- või süüteseadmes; 6) tööstuslik patarei või aku — patarei või aku, mis on kavandatud üksnes tööstuslikuks või erialaseks kasutamiseks või mida kasutatakse mis tahes tüüpi elektrisõidukis; 7) patarei- või akujäätmed — patareid ja akud, mis on käsitatavad jäätmetena direktiivi 2006/12/EÜ artikli 1 lõike 1 punkti a tähenduses; 8) ringlussevõtt — jäätmematerjali ümbertöötamine tootmisprotsessis algeesmärgil või muudel eesmärkidel, kuid mitte energia saamiseks; 9) kõrvaldamine — direktiivi 2006/12/EÜ IIA lisas ette nähtud toimingud; 10) töötlemine — tegevus, mida tehakse patarei- ja akujäätmetega pärast seda, kui need on antud ettevõttele üle sortimiseks või ringlussevõtu või kõrvaldamise ettevalmistamiseks; 11) seade — direktiivis 2002/96/EÜ määratletud elektri- või elektroonikaseade, mis täielikult või osaliselt saab või võib saada toite patareidelt või akudelt; 12) tootja — isik liikmesriigis, kes müügiviisist olenemata, sealhulgas müük sidevahendite abil nagu defineeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiivis 97/7/EÜ tarbijate kaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral, (17) laseb kaubanduslikel alustel esimest korda kõnealuse liikmesriigi territooriumil turule patareisid ja akusid, sealhulgas seadmetesse või sõidukitesse paigaldatud patareisid või akusid; 13) turustaja — isik, kes kaubanduslikel alustel pakub patareisid ja akusid lõppkasutajale; 14) turule laskmine — tarnimine või kättesaadavaks tegemine tasuta või tasu eest kolmandale isikule ühenduses, sealhulgas importimine ühenduse tolliterritooriumile; 15) ettevõtja — tootjad, turustajad, kogujad, ringlussevõtjad ja muud töötlemisega tegelevad ettevõtjad; 16) juhtmeta mootortööriist — käeshoitav seade, mis saab toite patareilt või akult ja on ette nähtud remondi-, ehitus- või aiatööde tegemiseks; 17) kogumise määr — konkreetse liikmesriigi konkreetse kalendriaasta protsendimäär, mis saadakse kõnealusel kalendriaastal artikli 8 lõike 1 või direktiivi 2002/96/EÜ kohaselt kogutud kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmete massi jagamisel selles liikmesriigis kõnealuse aasta ja kahe eelneva aasta jooksul keskmiselt aastas tootjate poolt vahetult lõppkasutajale müüdud või kolmandatele isikutele lõpptarbijatele müümiseks üle antud patareide ja akude massiga.

1. Ilma et see piiraks direktiivi 2000/53/EÜ kohaldamist, keelavad liikmesriigid järgmiste toodete turule laskmise: a) kõik patareid ja akud, olenemata sellest, kas need on paigaldatud seadmetesse või mitte, mis sisaldavad elavhõbedat rohkem kui 0,0005 % massist, ja b) kantavad patareid ja akud, sealhulgas seadmetesse paigaldatud patareid ja akud, mis sisaldavad kaadmiumi rohkem kui 0,002 % massist. 2. Lõike 1 punktis a sätestatud keeldu ei kohaldata nööpelementide suhtes, mille elavhõbedasisaldus ei ületa 2 % massist. 3. Lõike 1 punktis b sätestatud keeldu ei kohaldata kantavate patareide ja akude suhtes, mis on ette nähtud kasutamiseks a) avarii- ja häiresignalisatsioonisüsteemides, sealhulgas avariivalgustuses; b) meditsiiniseadmetes või c) juhtmeta mootortööriistades. 4. Komisjon vaatab lõike 3 punktis c osutatud erandi läbi ja esitab hiljemalt 26. septembriks 2010 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande eesmärgiga keelata patareides ja akudes kaadmiumi kasutamine, lisades kõnealusele aruandele vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

Liikmesriigid, kelle territooriumil asub valmistajaid, edendavad uurimistööd ja julgustavad patareide ja akude üldist keskkonnategevuse tulemuslikkuse saavutamist kogu nende olelustsükli jooksul nagu ka väiksemaid koguseid ohtlikke aineid sisaldavate või vähem saastavaid aineid, eriti elavhõbeda, kaadmiumi ja plii asendajaid sisaldavate patareide ja akude väljatöötamist ja turundust.

1. Liikmesriigid ei või käesolevas direktiivis käsitletud põhjustel takistada, keelata või piirata käesoleva direktiivi nõuetele vastavate patareide ja akude turule laskmist nende territooriumil. 2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et patareisid või akusid, mis ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, ei lastaks turule või et need kõrvaldataks turult.

Liikmesriigid võtavad veo keskkonnamõju arvestades vajalikud meetmed, et võimalikult palju tõhustada patarei- ja akujäätmete lahuskogumist ning vähendada patareide ja akude lõplikku kõrvaldamist sega-olmejäätmetena, et saavutada ringlussevõtu kõrge tase kõigi patarei- ja akujäätmete puhul.

1. Liikmesriigid tagavad, et kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmete jaoks on olemas asjakohased kogumisskeemid. Need skeemid on sellised, et a) lõppkasutajad saavad viia kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmed nende elukoha läheduses asuvasse ligipääsetavasse kohta, võttes arvesse rahvastikutihedust; b) nõuavad turustajatelt kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmete tasuta tagasivõtmist juhul, kui nad neid hangivad, välja arvatud siis, kui hindamistulemus näitab, et olemasolevad alternatiivsed süsteemid on vähemalt sama efektiivsed käesoleva direktiivi keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Liikmesriigid avalikustavad sellised hindamistulemused; c) lõppkasutajad ei pea kantavate patareide või akude patarei- ja akujäätmete tagastamisel tegema mingeid kulutusi ning neil ei ole mingit kohustust osta uut patareid või akut; d) neid võib kasutada koos direktiivi 2002/96/EÜ artikli 5 lõikes 2 osutatud skeemidega. Käesoleva lõike punkti a järgimiseks asutatud kogumispunktide suhtes ei kohaldata direktiivi 2006/12/EÜ ega nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta (18) registreerimise ega litsentsimise nõudeid. 2. Tingimusel et skeemid vastavad lõikes 1 loetletud kriteeriumidele, võivad liikmesriigid a) nõuda tootjatelt selliste skeemide loomist; b) nõuda muudelt ettevõtjatelt sellistes skeemides osalemist; c) jätta alles olemasolevad skeemid. 3. Liikmesriigid tagavad, et tööstuslike patareide ja akude tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud ei keeldu lõppkasutajatelt tööstuslike patareide või akude patarei- ja akujäätmete tagasivõtmisest, olenemata nende keemilisest koostisest ja päritolust. Sõltumatud kolmandad isikud võivad samuti koguda tööstuslikke patareisid ja akusid. 4. Liikmesriigid tagavad, et mootorsõidukite patareide ja akude tootjad või kolmandad isikud loovad skeemid mootorsõidukite patareide või akude patarei- ja akujäätmete kogumiseks lõppkasutajate käest või nende elu- või asukoha läheduses asuvast ligipääsetavast kogumispunktist, kui kogumist ei viida läbi direktiivi 2000/53/EÜ artikli 5 lõikes 1 osutatud skeemide alusel. Kui mootorsõiduki patareid ja akud on pärit erasõidukist, mida ei kasutata ärilistel eesmärkidel, ei pea lõppkasutajad tegema patarei- ja akujäätmete tagastamisel mingeid kulutusi ning neil ei ole mingit kohustust osta uut patareid või akut.

Liikmesriigid võivad kasutada majandushoobasid, näiteks võttes kasutusele erinevad maksumäärad, et soodustada patarei- ja akujäätmete kogumist või väiksema saasteainete sisaldusega patareide ja akude kasutamist. Sellisel juhul teatavad liikmesriigid selliste vahendite rakendamisega seotud meetmetest komisjonile.

1. Liikmesriigid arvutavad kogumise määra esimest korda käesoleva direktiivi jõustumisele järgneva viienda tervikliku kalendriaasta kohta. Ilma et see piiraks direktiivi 2002/96/EÜ kohaldamist, peavad iga-aastased kogumis- ja müüginäitajad sisaldama seadmetesse paigaldatud patareisid ja akusid. 2. Liikmesriigid peavad saavutama vähemalt järgmised kogumise määrad: a) 25 % — hiljemalt 26. septembriks 2012; b) 45 % — hiljemalt 26. septembriks 2016. 3. Liikmesriigid kontrollivad kogumise määrasid igal aastal vastavalt I lisas sätestatud skeemile. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2150/2002 (jäätmestatistika kohta) (19) kohaldamist, edastavad liikmesriigid komisjonile aruanded kuue kuu jooksul pärast vastava kalendriaasta lõppu. Aruannetes näitavad liikmesriigid, kuidas nad on saanud kogumise määra arvutamiseks vajalikud andmed. 4. Artikli 24 lõikes 2 osutatud korras a) võib näha ette üleminekukorra, et võtta arvesse lõike 2 nõuete saavutamisel liikmesriikides esinevaid raskusi, mis tulenevad konkreetsetest siseriiklikest asjaoludest; b) hiljemalt 26. septembriks 2007 kehtestatakse ühine metoodika, mille põhjal arvutatakse lõppkasutajatele igal aastal müüdavate kantavate patareide ja akude kogus.

Liikmesriigid tagavad, et valmistajad konstrueerivad seadmed selliselt, et patarei- ja akujäätmeid saab lihtsalt kõrvaldada. Seadmetele, millesse sellised patareid ja akud paigaldatakse, tuleb kaasa anda juhis, milles selgitatakse, kuidas neid saab ohutult kõrvaldada, ja vajaduse korral teavitatakse lõppkasutajat paigaldatud patarei või aku tüübist. Neid sätteid ei kohaldata, kui ohutuse, tõhususe, meditsiiniliste või andmete säilimise vajaduse tõttu on vajalik katkematu energiavarustus ja pidev ühendus seadme ja patarei või aku vahel.

1. Liikmesriigid tagavad hiljemalt 26. septembriks 2009, et a) tootjad või kolmandad isikud loovad skeemid, kasutades parimat olemasolevat tehnikat tervise ja keskkonnakaitse mõistes, et tagada patarei- ja akujäätmete töötlemine ja ringlussevõtt, ja b) kõik identifitseeritavad patareid ja akud, mis on kogutud kooskõlas käesoleva direktiivi artikliga 8 või direktiiviga 2002/96/EÜ, töödeldakse ja võetakse ringlusse nende skeemide kaudu, mis vastavad vähemalt ühenduse õigusele, seda eriti tervise, ohutuse ja jäätmekäitluse osas. Kui toimiv sihtturg ei ole kättesaadav, võivad liikmesriigid kooskõlas asutamislepinguga siiski ladestada kaadmiumi, elavhõbedat või pliid sisaldavaid kokku korjatud kantavaid patareisid ja akusid prügilasse või maa-alusesse ladestamiskohta. Liikmesriigid võivad ka kooskõlas asutamislepinguga hävitada kaadmiumi, elavhõbedat või pliid sisaldavad kokku korjatud kantavad patareid või akud prügilates või maa-alustes ladestamiskohtades osana raskmetallide kasutamise järkjärgulise lõpetamise strateegiast, mis keskkonna-, majanduslike ja sotsiaalsete mõjude üksikasjaliku hindamise põhjal on näidanud, et hävitamist tuleks eelistada ringlussevõtule. Liikmesriigid avalikustavad selle hindamise ja teatavad kavandatavatest meetmetest komisjonile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiviga 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (20). 2. Töötlemine peab vastama III lisa A osas sätestatud miinimumnõuetele. 3. Kui patareisid või akusid kogutakse koos elektri- või elektroonikaseadmete jäätmetega vastavalt direktiivile 2002/96/EÜ, kõrvaldatakse patareid ja akud kogutud elektri- ja elektroonikaseadmetest. 4. Ringlussevõtu menetlus peab hiljemalt 26. septembriks 2010 vastama III lisa B osas sätestatud ringlussevõtu määradele ja nendega seotud sätetele. 5. Liikmesriigid annavad igal kalendriaastal aru ringlussevõtu saavutatud taseme kohta ja selle kohta, kas III lisa B osas osutatud määrad on saavutatud. Nad esitavad selle teabe komisjonile kuue kuu jooksul pärast vastava kalendriaasta lõppu. 6. Artikli 24 lõikes 2 ette nähtud korras võib III lisa kohandada või täiendada, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. Eelkõige a) lisatakse ringlussevõtu määrade arvutamise üksikasjalikud eeskirjad hiljemalt 26. märtsiks 2010 ja b) hinnatakse korrapäraselt minimaalseid ringlussevõtu määrasid ning kohandatakse neid parima olemasoleva tehnikaga, võttes arvesse lõike 1 teises lõigus osutatud arengut. 7. Enne kui komisjon teeb III lisa muutmise ettepaneku, peab ta nõu asjakohaste huvigruppidega, eelkõige tootjatega, kogujatega, ringlussevõtjatega, töötlejatega, keskkonna- ja tarbijaorganisatsioonidega ning töövõtjate ühendustega. Komisjon teavitab artikli 24 lõikes 1 osutatud komiteed kõnealuste konsultatsioonide tulemustest.

1. Liikmesriigid julgustavad uute ringlussevõtu ja käitlemistehnoloogiate väljaarendamist ning edendavad uurimistööd igat tüüpi patareide ja akude keskkonnasõbraliku ning kuluefektiivse ringlussevõtu meetodite osas. 2. Liikmesriigid julgustavad käitlusettevõtteid võtma kasutusele sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteeme vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 761/2001 organisatsioonide vabatahtliku osalemise võimaldamise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) (21).

Liikmesriigid keelavad tööstuslike ja mootorsõidukite patareide ja akude patarei- ja akujäätmete ladestamise prügilatesse ja selliste jäätmete põletamise. Siiski võib prügilatesse ladestada või põletada artikli 12 lõike 1 kohaselt töödeldud ja ringlusse võetud patareide ja akude jääke.

1. Töötlemine ja ringlussevõtt võib toimuda väljaspool asjaomast liikmesriiki või väljaspool ühendust, tingimusel et patarei- ja akujäätmeid veetakse kooskõlas nõukogu 1. veebruari 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 259/93 jäätmesaadetiste järelevalve ja kontrolli kohta Euroopa Ühenduses, ühendusse sisseveo ning ühendusest väljaveo korral (22). 2. Määruse (EMÜ) nr 259/93, nõukogu 29. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1420/1999 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad ja menetlused teatavat liiki jäätmete vedamiseks teatavatesse OECD-välistesse riikidesse) (23) ning komisjoni 12. juuli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1547/1999 (millega nähakse ette nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93 kohane kontrollimenetlus teatavat liiki jäätmesaadetiste puhul, mis on mõeldud saatmiseks nendesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsuse C(92)39 lõppredaktsiooni) (24) kohaselt ühendusest eksporditud patarei- ja akujäätmeid võetakse käesoleva direktiivi III lisas sätestatud kohustuste täitmisel ja määrade saavutamisel arvesse üksnes siis, kui on olemas kindlad tõendid, et jäätmete ringlussevõtt toimus tingimustel, mis on laias laastus samaväärsed käesoleva direktiivi nõuetega. 3. Käesoleva artikli üksikasjalikud rakenduseeskirjad võetakse vastu artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

1. Liikmesriigid tagavad, et tootjad või nende nimel tegutsevad kolmandad isikud kannavad kogu netokulu, mis tuleneb a) artikli 8 lõigete 1 ja 2 kohaselt kogutud kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmete kogumisest, töötlemisest ja ringlussevõtust ning b) artikli 8 lõigete 3 ja 4 kohaselt kogutud tööstuslike ja mootorsõidukite patareide ja akude patarei- ja akujäätmete kogumisest, töötlemisest ja ringlussevõtust. 2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 rakendamisega ei kaasne tootjate topelt koormamine juhul, kui patareid ja akud kogutakse direktiivi 2000/53/EÜ või direktiivi 2002/96/EÜ kohaselt loodud skeemide alusel. 3. Liikmesriigid kohustavad tootjaid või nende nimel tegutsevaid kolmandaid isikuid finantseerima netokulusid, mis tulenevad avalikkuse teavitamise kampaaniatest kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmete kogumise, käitlemise ja ringlussevõtu kohta. 4. Uute kantavate patareide ja akude müümise ajal ei esitata lõppkasutajale eraldi kulusid, mis on seotud kogumise, töötlemise ja ringlussevõtuga. 5. Tööstuslike ja mootorsõidukite patareide ja akude tootjad ja kasutajad võivad sõlmida kokkuleppeid, millega nähakse ette muud kui lõikes 1 osutatud rahastamisviisid. 6. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõigile patarei- ja akujäätmetele, olenemata nende patareide ja akude turule laskmise kuupäevast.

Liikmesriigid tagavad, et iga tootja registreeritakse. Registreerimisele kehtivad kõikides liikmesriikides samad menetlusnõuded. Need registreerimisnõuded sätestatakse vastavalt artikli 24 lõikes 2 osutatud menetlusele.

1. Liikmesriigid võivad vabastada väiketootjad, kes võrreldes siseriikliku turu suurusega lasevad turule väga väikeseid koguseid patareisid või akusid, artikli 16 lõike 1 nõuete täitmisest tingimusel, et see ei takista artiklite 8 ja 12 alusel loodud kogumis- ja ringlussevõtusüsteemide õiget toimimist. 2. Liikmesriigid avalikustavad selliste meetmete kavandid ja nende esitamise põhjendused ning teavitavad nendest komisjoni ning teisi liikmesriike artikli 24 lõikes 1 osutatud komitee kaudu. 3. Komisjon kiidab meetmete kavandi lõikes 2 osutatud teatest kuue kuu jooksul heaks või lükkab selle tagasi pärast seda, kui ta on kontrollinud, kas meetmed on kooskõlas lõikes 1 nimetatud kaalutlustega ega kujuta endast liikmesriikide vahelise kaubanduse meelevaldse diskrimineerimise või piiramise vahendit. Kui komisjon selle aja jooksul otsust ei tee, loetakse meetmete kavand heakskiidetuks.

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 8 ja 12 osutatud kogumis-, töötlemis- ja ringlussevõtuskeemides võivad osaleda kõik ettevõtjad ja pädevad ametivõimud. 2. Neid skeeme kohaldatakse mittediskrimineerivatel tingimustel ka kolmandatest riikidest imporditud patareide ja akude suhtes ning need kavandatakse nii, et vältida kaubandustõkkeid ja konkurentsimoonutusi.

1. Liikmesriigid tagavad eelkõige teabekampaaniate kaudu, et lõppkasutajaid on täielikult teavitatud a) patareides ja akudes sisalduvate ainete võimalikust mõjust keskkonnale ja inimeste tervisele; b) sellest, et ei ole soovitatav kõrvaldada patarei- ja akujäätmeid sortimata olmejäätmetena ning on soovitatav osaleda nende lahuskogumises nii, et hõlbustada nende töötlemist ja ringlussevõttu; c) neile kättesaadavatest kogumis- ja ringlussevõtuskeemidest; d) sellest, kuidas nad saavad kaasa aidata patarei- ja akujäätmete ringlussevõtule; e) II lisas osutatud sümboli (ratastega prügikonteiner, millele on rist peale tõmmatud) ning keemiliste sümbolite Hg, Cd ja Pb tähendusest. 2. Liikmesriigid võivad nõuda, et ettevõtjad esitaks kogu lõikes 1 osutatud teabe või osa sellest. 3. Kui liikmesriigid nõuavad turustajatelt kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmete tagasivõtmist vastavalt artiklile 8, tagavad nad, et need turustajad teavitavad lõppkasutajaid võimalusest tagastada kantavate patareide ja akude patarei- ja akujäätmed nende müügipunktides.

1. Liikmesriigid tagavad, et kõik patareid, akud ja patareikogumid märgistatakse nõuetekohaselt II lisas näidatud sümboliga. 2. Liikmesriigid tagavad, et kõigi kantavate patareide ja akude mahutavus on neile märgitud nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult hiljemalt 26. septembriks 2009. Selle nõude rakendamise üksikasjalikud eeskirjad, sealhulgas harmoneeritud meetodid mahutavuse ja sihipärase kasutamise kindlakstegemise kohta, kehtestatakse vastavalt artikli 24 lõikes 2 osutatud menetlusele mitte hiljem kui 26. märtsil 2009. 3. Patareid, akud ja nööpelemendid, mis sisaldavad üle 0,0005 % elavhõbedat, üle 0,002 % kaadmiumi või üle 0,004 % pliid, märgistatakse vastava metalli keemilise sümboliga: Hg, Cd või Pb. Raskmetallisisaldust näitav sümbol trükitakse II lisas näidatud sümboli alla ja see katab vähemalt ühe neljandiku kõnealuse sümboli pinnale vastavast pinnast. 4. II lisas näidatud sümbol katab vähemalt 3 % patarei, aku või patareikogumi suurima külje pinnast ning selle maksimumsuurus on 5 × 5 cm. Silindriliste elementide puhul katab sümbol vähemalt 1,5 % patarei või aku pindalast ning selle maksimumsuurus on 5 × 5 cm. 5. Kui patarei, aku või patareikogumi suuruse tõttu on sümbol väiksem kui 0,5 × 0,5 cm, ei pea patareid, akut või patareikogumit märgistama, kuid pakendile tuleb trükkida sümbol, mille mõõtmed on vähemalt 1 × 1 cm. 6. Sümbol tuleb trükkida nähtavalt, loetavalt ja kustutamatult. 7. Käesolevas artiklis sätestatud märgistamisnõuetest võib kehtestada erandeid artikli 24 lõikes 2 osutatud korras.

1. Liikmesriigid saadavad komisjonile iga kolme aasta tagant aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Esimene aruanne hõlmab siiski ajavahemikku kuni 26. septembrini 2012. 2. Aruanded koostatakse artikli 24 lõikes 2 osutatud korras kehtestatud küsimustiku või vormi alusel. Küsimustik või vorm saadetakse liikmesriikidele kuus kuud enne esimese aruandeperioodi algust. 3. Liikmesriigid osutavad aruannetes ka kõikidele meetmetele, mida nad võtavad selleks, et soodustada patareide ja akude keskkonnamõjuga seotud arenguid, eelkõige a) arengut, sealhulgas tootjate võetavaid vabatahtlikke meetmeid, mille abil vähendatakse patareides ja akudes sisalduvate raskmetallide ja muude ohtlike ainete koguseid; b) uusi ringlussevõtu- ja töötlemistehnikaid; c) ettevõtjate osalemist keskkonnajuhtimisskeemides; d) uuringuid nendes valdkondades ja e) jäätmetekke vältimist soodustavate meetmete võtmist. 4. Aruanne tehakse komisjonile kättesaadavaks hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast vastava kolmeaastase ajavahemiku lõppu või, kui tegemist on esimese aruandega, hiljemalt 26. juuniks 2013. 5. Komisjon avaldab aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja direktiivi mõju kohta keskkonnale ning siseturu toimimisele hiljemalt üheksa kuu jooksul pärast liikmesriikidelt lõike 4 kohaselt aruannete saamist.

1. Komisjon vaatab läbi käesoleva direktiivi rakendamise ja direktiivi mõju keskkonnale ning siseturu toimimisele pärast liikmesriikidelt artikli 22 lõike 4 kohaselt teist korda aruannete saamist. 2. Teine aruanne, mille komisjon avaldab artikli 22 lõike 5 kohaselt, sisaldab käesoleva direktiivi järgmiste aspektide hinnangut: a) raskmetalle sisaldavaid patareisid ja akusid käsitlevate täiendavate riskijuhtimismeetmete asjakohasus; b) artikli 10 lõikes 2 patareide ja akude jaoks sätestatud minimaalsete kogumise sihtarvude asjakohasus ning hilisemateks aastateks lisasihtarvude kehtestamise võimalikkus, võttes arvesse tehnika arengut ja liikmesriikides saadud praktilist kogemust; c) III lisa B osas sätestatud ringlussevõtu miinimumnõuete asjakohasus, võttes arvesse liikmesriikide antavat teavet, tehnika arengut ja liikmesriikides saadud praktilist kogemust. 3. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva direktiivi asjakohaste sätete läbivaatamiseks.

1. Komisjoni abistab direktiivi 2006/12/EÜ artikli 18 alusel loodud komitee. 2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses määratakse kolm kuud. 3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad sanktsioonide kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist meetmetest komisjonile hiljemalt 26. septembriks 2008 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

1. Liikmesriigid jõustavad hiljemalt 26. septembriks 2008 käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid. Nende meetmete vastuvõtmisel lisavad liikmesriigid nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile kõigi käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud kehtivate õigus- ja haldusnormide tekstid.

1. Kui käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgid on saavutatud, võivad liikmesriigid artiklite 8, 15 ja 20 sätted üle võtta pädevate asutuste ja asjaomaste ettevõtjate vaheliste kokkulepete abil. Kõnealused kokkulepped peavad vastama järgmistele nõuetele: a) need on jõustatavad; b) nendes tuleb määratleda eesmärgid koos vastavate tähtpäevadega; c) need tuleb avaldada riigi ametlikus väljaandes või üldsusele võrdväärselt kättesaadavas ametlikus dokumendis ning edastada komisjonile. 2. Saadud tulemusi kontrollitakse korrapäraselt, need kantakse ette pädevatele asutustele ja komisjonile ning tehakse kokkuleppes ette nähtud tingimustel üldsusele teatavaks. 3. Pädevad asutused tagavad, et kontrollitakse kokkulepete raames tehtud edusamme. 4. Kokkuleppe täitmata jätmise korral peavad liikmesriigid õigus- ja haldusnormide abil rakendama käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid.

Direktiiv 91/157/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 26. septembrist 2008. Viiteid direktiivile 91/157/EMÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Käesolev direktiiv jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.