Direktiiv 2008/105

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse prioriteetsete ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonnakvaliteedi standardid, nagu on ette nähtud direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 16, eesmärgiga saavutada pinnavee hea keemiline seisund ja tehes seda vastavalt nimetatud direktiivi artikli 4 sätetele ja eesmärkidele.

Käesolevas direktiivis kasutatakse direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 2 sätestatud mõisteid.

1. Vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 1 ja direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 4 kohaldavad liikmesriigid pinnaveekogudele keskkonnakvaliteedi standardeid, mis on sätestatud käesoleva direktiivi I lisa A osas. Liikmesriigid kohaldavad keskkonnakvaliteedi standardeid pinnaveekogudele vastavalt I lisa B osas sätestatud nõuetele. 2. Liikmesriigid võivad teatud pinnaveekogude kategooriate suhtes I lisa A osas sätestatud keskkonnakvaliteedi standardite kohaldamise asemel valida sette ja/või elustiku keskkonnakvaliteedi standardite kohaldamise. Liikmesriigid, kes valivad sellise võimaluse: a) kohaldavad elavhõbeda ja selle ühendite suhtes keskkonnakvaliteedi standardeid 20 μg/kg ja/või heksaklorobenseeni suhtes keskkonnakvaliteedi standardeid 10 μg/kg ja/või heksaklorobutadieeni suhtes keskkonnakvaliteedi standardeid 55 μg/kg, nimetatud keskkonnakvaliteedi standardid kehtivad koe (märgkaal) jaoks, valides kõige sobivama indikaatori kalade, molluskite, koorikloomade ja muu elustiku hulgast; b) kehtestavad teatud ainetele (muu, kui punktis a nimetatud) sette ja/või elustiku keskkonnakvaliteedi standardid ja kohaldavad neid. Nimetatud keskkonnakvaliteedi standardid pakuvad vähemalt sama kaitsetaseme, kui I lisa A osas sätestatud vee keskkonnakvaliteedi standardid; c) määravad punktides a ja b nimetatud ainetele sette ja/või elustiku seire sageduse. Seire toimub vähemalt üks kord aastas, kui tehniliste teadmiste ja ekspertarvamuse põhjal ei ole õigustatud muu ajavahemik, ja d) teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 21 nimetatud komitee kaudu ainetest, mille kohta on kehtestatud keskkonnakvaliteedi standardid vastavalt punktile b, selle lähenemisviisi kasutamise põhjustest ja alustest, kehtestatud alternatiivsetest keskkonnakvaliteedi standarditest, sealhulgas alternatiivsete keskkonnakvaliteedi standardite tuletamiseks kasutatud andmetest ja metoodikast, pinnavete kategooriatest, mille suhtes neid keskkonnakvaliteedi standardeid kohaldatakse, ja kavandatavast seiresagedusest koos nimetatud sageduse põhjendusega. Komisjon lisab kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikliga 18 avaldatavasse aruandesse kokkuvõtte teavitamistest, mis on tehtud vastavalt punktile d ning I lisa A osa lõppmärkusele 9. 3. Vee seisundi seire alusel, mis on läbi viidud vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 8, korraldavad liikmesriigid pikaajalise dünaamika analüüse I lisa A osas loetletud selliste prioriteetsete ainete kontsentratsiooni kohta, millel on kalduvus akumuleeruda settes ja/või elustikus, pöörates erilist tähelepanu ainetele 2, 5, 6, 7, 12, 15, 16, 17, 18, 20, 21, 26, 28 ja 30. Nad võtavad direktiivi 2000/60/EÜ artiklit 4 kohaldades meetmeid tagamaks, et nimetatud kontsentratsioonid settes ja/või asjaomases elustikus oluliselt ei kasva. Liikmesriigid määravad sette ja/või elustiku seire sellise sageduse, mis annaks piisavalt teavet usaldusväärseks pikaajalise dünaamika analüüsiks. Põhimõtteliselt peaks seire toimuma vähemalt iga kolme aasta järel, kui tehniliste teadmiste ja ekspertarvamuse põhjal ei ole õigustatud muu ajavahemik. 4. Komisjon tutvub tehnilise ja teadusliku progressiga, sealhulgas riskihindamiste järeldustega, nagu on osutatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõike 2 punktides a ja b, ning vastavalt määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklile 119 üldsusele kättesaadavaks tehtud teabega ainete registreerimise kohta, ning teeb vajaduse korral ettepaneku käesoleva direktiivi I lisa A osas sätestatud keskkonnakvaliteedi standardite läbivaatamiseks asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 4 sätestatud ajakavale. 5. Käesoleva direktiivi I lisa B osa punkti 3 võib muuta vastavalt käesoleva direktiivi artikli 9 lõikes 3 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

1. Liikmesriigid võivad kindlaks määrata heite keskkonda laskmise kohtadega piirnevad segunemispiirkonnad. Sellistes segunemispiirkondades võib ühe või mitme I lisa A osas loetletud aine kontsentratsioon ületada asjaomaseid keskkonnakvaliteedi standardeid, kui see ei mõjuta ülejäänud pinnaveekogu vastavust kõnealustele standarditele. 2. Segunemispiirkondi määravad liikmesriigid lülitavad vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 13 koostatud vesikonna majandamiskavadesse järgmised kirjeldused: a) nimetatud piirkondade määratlemisel kasutatud lähenemisviisid ja metoodika, ning b) segunemispiirkonna ulatuse edaspidiseks vähendamiseks võetud meetmed, näiteks direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punkti k kohased meetmed või direktiivis 2008/1/EÜ osutatud lubade läbivaatamine või direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis g osutatud eelneva reguleerimise nõue. 3. Segunemispiirkondi määravad liikmesriigid tagavad, et kõik sellised piirkonnad: a) hõlmaksid üksnes heite keskkonda laskmise kohtade lähemat ümbrust; b) oleksid proportsionaalsed, võttes arvesse saasteainete kontsentratsiooni keskkonda laskmise kohas ja eelnevates eeskirjades sisalduvaid saasteainete heite tingimusi, nagu direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 lõike 3 punktis g osutatud load või muudes asjakohastes ühenduse õigusaktides sisalduvad tingimused, vastavalt parima võimaliku tehnika kasutamisele ja direktiivi 2000/60/EÜ artiklile 10, eelkõige pärast nimetatud eelnevate eeskirjade läbivaatamist. 4. Segunemispiirkondade määramise tehnilised suunised võetakse vastu vastavalt käesoleva direktiivi artikli 9 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

1. Direktiivi 2000/60/EÜ artiklite 5 ja 8 ning määruse (EÜ) nr 166/2006 kohaselt kogutud teabe ja muude olemasolevate andmete alusel loovad liikmesriigid kõigi käesoleva direktiivi I lisa A osas loetletud prioriteetsete ainete ja saasteainete heite, keskkonda laskmise ja kadude andmiku (võimaluse korral koos asjakohaste kaartidega) iga oma territooriumil asuva valglapiirkonna või valglapiirkonna osa kohta, sealhulgas kõnealuste ainete kontsentratsiooni kohta settes ja elustikus. 2. Võrdlusperiood saasteainete lõikes 1 osutatud andmikesse kantavate väärtuste hindamiseks on üks aasta ajavahemikul 2008 ja 2010. Direktiiviga 91/414/EMÜ hõlmatud prioriteetsete ainete või saasteainete puhul võib kandeid arvutada aastate 2008, 2009 ja 2010 keskmisena. 3. Liikmesriigid edastavad käesoleva artikli lõike 1 kohaselt loodud andmikud, sealhulgas vastavad võrdlusperioodid, komisjonile vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 15 lõikes 1 sätestatud aruandluskohustustele. 4. Liikmesriigid ajakohastavad oma andmikke direktiivi 2000/60/EÜ artikli 5 lõikes 2 määratletud analüüside läbivaatamise raames. Võrdlusperiood väärtuste kehtestamiseks ajakohastatud andmikes on kõnealuse analüüsi lõpuleviimisele eelnev aasta. Direktiiviga 91/414/EMÜ hõlmatud prioriteetsete ainete või saasteainete puhul võib kandeid arvutada selle analüüsi lõpuleviimisele eelnenud kolme aasta keskmisena. Liikmesriigid avaldavad ajakohastatud andmikud oma ajakohastatud vesikonna majandamiskavades, nagu sätestatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 13 lõikes 7. 5. Komisjon kontrollib 2018. aastaks, kas andmikus kajastatud heide, keskkonda laskmine ja kaod lähenevad direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iv sätestatud vähendamise või lõpetamise eesmärkidele, võttes arvesse nimetatud direktiivi artikli 4 lõigete 4 ja 5 sätteid. 6. Andmike loomise tehnilised suunised võetakse vastu vastavalt käesoleva direktiivi artikli 9 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

1. Liikmesriik ei ole keskkonnakvaliteedi standardite ületamisega rikkunud oma käesolevast direktiivist tulenevaid kohustusi, kui ta saab näidata, et: a) ületamise põhjustas väljaspool tema siseriiklikku jurisdiktsiooni asuv saasteallikas; b) sellise piiriülese saastuse tulemusena ei suutnud ta võtta tõhusaid meetmeid asjaomase keskkonnakvaliteedi standardi täitmiseks ja c) ta oli piiriülese saastuse poolt mõjutatud veekogude suhtes kohaldanud direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 3 sätestatud koordineerimismehhanisme ja vajaduse korral kasutanud nimetatud direktiivi artikli 4 lõigete 4, 5 ja 6 sätteid. 2. Liikmesriigid kasutavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud asjaoludel direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 12 sätestatud mehhanismi komisjonile vajaliku teabe esitamiseks ning esitavad piiriülese saastuse suhtes võetud meetmetest kokkuvõtte asjaomases vesikonna majandamiskavas vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 15 lõikes 1 sätestatud aruandluskohustustele.

1. Liikmesriikide aruannete, sealhulgas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 12 kohaselt koostatud, eelkõige piiriülest saastust käsitlevate aruannete alusel, vaatab komisjon läbi vajaduse kehtivate õigusaktide muutmise ning kogu ühendust hõlmavate lisameetmete, näiteks heitekontrolli järele. 2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule seoses direktiivi 2000/60/EÜ artikli 18 lõike 1 kohaselt koostatud aruande esitamisega järgmise teabe: a) käesoleva artikli lõikes 1 osutatud läbivaatamise järeldused; b) segunemispiirkonna ulatuse vähendamiseks võetud meetmed vastavalt käesoleva direktiivi artikli 4 lõikele 1; c) käesoleva direktiivi artikli 5 lõikes 5 osutatud kontrolli tulemused; d) olukord seoses ühenduse territooriumist väljastpoolt lähtuva saastusega. Vajaduse korral lisab komisjon aruandele asjakohased ettepanekud.

Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 16 lõikes 4 sätestatud kõnealuse direktiivi X lisa läbivaatamise raames käsitleb komisjon muu hulgas käesoleva direktiivi III lisas esitatud aineid, et teha kindlaks, kas tegemist võib olla prioriteetsete ainetega või prioriteetsete ohtlike ainetega. Komisjon esitab nimetatud läbivaatamise tulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 13. jaanuariks 2011. Komisjon lisab aruandele vajaduse korral asjakohased ettepanekud, eelkõige ettepanekud uute prioriteetsete ainete või prioriteetsete ohtlike ainete kindlakstegemiseks või teatud prioriteetsete ainete tunnistamiseks prioriteetseteks ohtlikeks aineteks ning ettepanekud kehtestada vajaduse korral pinnavett, setet või elustikku hõlmavad vastavad keskkonnakvaliteedi standardid.

1. Komisjoni abistab direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 1 osutatud komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid. Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 tähenduses kehtestatakse kolm kuud. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Direktiivi 2000/60/EÜ X lisa asendatakse käesoleva direktiivi II lisas esitatud tekstiga.

1. Direktiivide 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ ja 84/491/EMÜ vastavad II lisad jäetakse välja. 2. Direktiivi 86/280/EMÜ II lisa I–XI jao B osad jäetakse välja.

1. Direktiivid 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ ja 86/280/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 22. detsembrist 2012. 2. Enne 22. detsembrit 2012 võivad liikmesriigid teostada seiret ja aruandlust käesoleva artikli lõikes 1 osutatud direktiividest lähtumise asemel vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklitele 5, 8 ja 15.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 13. juuliks 2010. Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.