Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „konkurentsiõiguse rikkumine”– ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 rikkumine või liikmesriigi konkurentsiõiguse rikkumine;
2) „õigusrikkumise toime pannud ettevõtja”– ettevõtja või ettevõtjate ühendus, kes on toime pannud konkurentsiõiguse rikkumise;
3) „liikmesriigi konkurentsiõigus”– liikmesriigi õiguse sätted, mille põhieesmärk on sama nagu ELi toimimise lepingu artiklitel 101 ja 102 ning mida kohaldatakse sama juhtumi suhtes paralleelselt liidu konkurentsiõigusega vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 3 lõikele 1, mis ei hõlma liikmesriigi õiguse sätteid, milles on ette nähtud kriminaalkaristused füüsilistele isikutele, välja arvatud juhul, kui selliste kriminaalkaristuste abil tagatakse ettevõtjate suhtes kohaldatavate konkurentsieeskirjade täitmine;
4) „kahju hüvitamise hagi”– liikmesriigi õiguse kohane hagi, millega väidetavalt kahju kannatanud isik või ühe või mitme väidetavalt kahju kannatanud isiku nimel tegutsev isik, kui selline võimalus on liidu või liikmesriigi õigusega ette nähtud, või kahju kannatanud isiku õigused üle võtnud füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas nõude üle võtnud isik, esitab liikmesriigi kohtule kahju hüvitamise nõude;
5) „kahju hüvitamise nõue”– konkurentsiõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue;
6) „kahju kannatanud isik”– konkurentsiõiguse rikkumise tagajärjel kahju kannatanud isik;
7) „liikmesriigi konkurentsiasutus”– asutus, mille liikmesriik on vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 35 määranud vastutama ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamise eest;
8) „konkurentsiasutus”– komisjon või liikmesriigi konkurentsiasutus või mõlemad, sõltuvalt kontekstist;
9) „liikmesriigi kohus”– liikmesriigi kohus ELi toimimise lepingu artikli 267 tähenduses;
10) „asja läbi vaatav kohus”– liikmesriigi kohus, mis on tavalises edasikaebuse korras pädev vaatama läbi liikmesriigi konkurentsiasutuse otsuseid või kõnealuseid otsuseid käsitlevaid kohtuotsuseid, olenemata sellest, kas kõnealune kohus iseenesest on pädev tuvastama konkurentsiõiguse rikkumist;
11) „otsus õigusrikkumise kohta”– konkurentsiasutuse või asja läbi vaatava kohtu otsus, millega tuvastatakse konkurentsiõiguse rikkumine;
12) „lõplik otsus õigusrikkumise kohta”– otsus õigusrikkumise kohta, mida ei saa või enam ei saa tavalises korras edasi kaevata;
13) „tõendid”– igat liiki tõendid, mida on lubatud kasutada liikmesriigi kohtus, kuhu on pöördutud, eelkõige dokumendid ja kõik muud teavet sisaldavad esemed, olenemata andmekandjast, millele teave on salvestatud;
14) „kartell”– kahe või enama konkurendi vahel sõlmitud kokkulepe või kooskõlastatud tegevus, mille eesmärk on koordineerida turul oma konkureerivat käitumist või mõjutada asjakohaseid konkurentsiparameetreid sellise tegevuse kaudu nagu ostu- või müügihindade või muude kauplemistingimuste fikseerimine või kooskõlastamine, sealhulgas intellektuaalomandi õiguste puhul, tootmis- või müügikvootide määramine, turgude ja klientide jagamine, sealhulgas riigihankes osalemisel, impordi- või ekspordipiirangute seadmine või konkurentsivastane tegevus teiste konkurentide suhtes;
15) „leebusprogramm”– programm, mis käsitleb ELi toimimise lepingu artikli 101 või liikmesriigi õiguse vastava sätte kohaldamist ning mille alusel salajases kartellis osaleja teeb teistest kartellis osalevatest ettevõtjatest sõltumatult koostööd konkurentsiasutuse uurimises, esitades vabatahtlikult teavet kartelli ja oma osa kohta selles, mille eest vabastatakse ta vastava otsusega või menetluse lõpetamisega kartellis osalemise eest määratavast trahvist või vähendatakse sellise trahvi määra;
16) „leebusavaldus”– konkurentsiasutusele ettevõtja või füüsilise isiku poolt või nende nimel tehtud vabatahtlik suuline või kirjalik avaldus või selle salvestis, milles kirjeldatakse teavet, mis kõnealusel ettevõtjal või füüsilisel isikul on kartelli ja tema enda osa kohta selles, ning mis on koostatud spetsiaalselt konkurentsiasutusele esitamiseks eesmärgiga mitte saada trahvi või saavutada selle määra vähendamine leebusprogrammi raames; see ei hõlma olemasolevat teavet;
17) „olemasolev teave”– tõendid, mis on olemas konkurentsiasutuse menetlusest sõltumata olenemata sellest, kas selline teave sisaldub konkurentsiasutuse toimikus või mitte;
18) „kokkuleppe sõlmimise taotlus”– ettevõtja poolt või tema nimel konkurentsiasutusele tehtud vabatahtlik avaldus, milles ettevõtja tunnistab oma osalemist konkurentsiõiguse rikkumises või loobub oma osalemise vaidlustamisest ja tunnistab oma vastutust kõnealuse konkurentsiõiguse rikkumise eest ning mis on koostatud spetsiaalselt selleks, et konkurentsiasutusel oleks võimalik kohaldada lihtsustatud või kiirmenetlust;
19) „trahvidest vabastatud isik”– ettevõtja või füüsiline isik, kelle konkurentsiasutus on vabastanud trahvidest leebusprogrammi raames;
20) „ülemäärane ostuhind”– erinevus tegelikult tasutud hinna ja hinna vahel, mis oleks tasutud juhul, kui konkurentsiõiguse rikkumist ei oleks toime pandud;
21) „vaidluse konsensuslik lahendamine”– mehhanism, mis võimaldab pooltel jõuda kahju hüvitamise nõuet käsitlevas vaidluses kohtuvälise lahenduseni;
22) „konsensuslik kokkulepe”– kokkulepe, milleni jõutakse vaidluse konsensusliku lahendamise teel;
23) „otsene ostja”– füüsiline või juriidiline isik, kes omandas õigusrikkumise toime pannud ettevõtjalt otse tooteid või teenuseid, mille puhul oli rikutud konkurentsiõigust;
24) „kaudne ostja”– füüsiline või juriidiline isik, kes omandas tooteid või teenuseid, mille puhul oli rikutud konkurentsiõigust, või omandas selliseid tooteid või teenuseid sisaldavaid või neist saadud tooteid või teenuseid mitte otse õigusrikkumise toime pannud ettevõtjalt, vaid otseselt ostjalt või järgnevalt ostjalt.