Määrus 2019/1020

1. Käesoleva määruse eesmärk on parandada siseturu toimimist seeläbi, et tugevdatakse nende toodete turujärelevalvet, mille kohta kehtivad artiklis 2 osutatud liidu ühtlustamisõigusaktid, tagamaks et liidu turul tehakse kättesaadavaks üksnes tooted, mis vastavad nõuetele, millega nähakse ette selliste avalike huvide kõrgetasemeline kaitse nagu inimeste tervis ja ohutus üldiselt, töötervishoid ja tööohutus, tarbija- ja keskkonnakaitse, avalik julgeolek ja muud nimetatud õigusaktidega kaitstud avalikud huvid. 2. Käesolevas määruses sätestatakse normid ja menetlused, mida ettevõtjad peavad järgima toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse teatavaid liidu ühtlustamisõigusakte, ning sellega kehtestatakse ettevõtjatega tehtava koostöö raamistik. 3. Käesolevas määruses sätestatakse ka liidu turule tulevate toodete kontrolliraamistik.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse toodete suhtes, mille kohta kehtivad I lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktid („liidu ühtlustamisõigusaktid“), tingimusel et liidu ühtlustamisõigusaktides puuduvad sama eesmärki täitvad erisätted, millega reguleeritakse täpsemalt turujärelevalve ja õigusaktide täitmise tagamise konkreetseid aspekte. 2. Artikleid 25–28 kohaldatakse liidu õigusega hõlmatud toodete suhtes juhul, kui liidu õiguses ei ole liidu turule tulevate toodete kontrolli korraldamist reguleerivaid erisätteid. 3. Käesoleva määruse kohaldamine ei takista turujärelevalveasutustel võtta direktiiviga 2001/95/EÜ ette nähtud erimeetmeid. 4. Käesolev määrus ei piira direktiivi 2000/31/EÜ artiklite 12–15 kohaldamist.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „turul kättesaadavaks tegemine“– toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks; 2) „turule laskmine“– toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine; 3) „turujärelevalve“– turujärelevalveasutuse tegevus ja meetmed selle tagamiseks, et tooted vastaksid kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides kehtestatud nõuetele ja nende õigusaktidega hõlmatud avalik huvi oleks kaitstud; 4) „turujärelevalveasutus“– asutus, mille liikmesriik on määranud artikli 10 alusel vastutavaks oma territooriumil turujärelevalve tegemise eest; 5) „taotluse esitanud asutus“– turujärelevalveasutus, kes esitab vastastikuse abi taotluse; 6) „taotluse saanud asutus“– turujärelevalveasutus, kes saab vastastikuse abi taotluse; 7) „nõuetele mittevastavus“– liidu ühtlustamisõigusaktis või käesolevas määruses sätestatud nõude täitmata jätmine; 8) „tootja“– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või laseb toote välja arendada või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all; 9) „importija“– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote; 10) „turustaja“– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks; 11) „ekspediitorteenuse osutaja“– füüsiline või juriidiline isik, kes pakub majandustegevusena vähemalt kaht järgmist teenust: ladustamine, pakendamine, adresseerimine ja saatmine, ilma et käideldavad tooted kuuluksid talle; mõiste alla ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/67/EÜ (31) artikli 2 punktis 1 määratletud postiteenused, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/644 (32) artikli 2 punktis 2 määratletud postipakkide kättetoimetamise teenused ning kõik muud postiteenused ja kaubaveoteenused; 12) „volitatud esindaja“– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlate ülesannetega, mis tulenevad tootja kohustustest, mis on sätestatud asjakohastes liidu ühtlustamisõigusaktides või ette nähtud käesoleva määruse nõuete kohaselt; 13) „ettevõtja“– tootja, volitatud esindaja, importija, turustaja, ekspediitorteenuse osutaja või muu füüsiline või juriidiline isik, kes peab kooskõlas asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega täitma kohustusi, mis on seotud toodete tootmisega, toodete kättesaadavaks tegemisega turul ja toodete kasutusele võtmisega; 14) „infoühiskonna teenuse ostuaja“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (33) artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenuse osutaja; 15) „veebiliides“– tarkvara, sealhulgas veebisait, selle osa või rakendus, mida haldab ettevõtja või mida hallatakse tema nimel ja mille kaudu antakse lõppkasutajatele juurdepääs ettevõtja toodetele; 16) „parandusmeetmed“– meetmed, mida ettevõtja võtab nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks kas turujärelevalveasutuse nõudmisel või omal algatusel; 17) „vabatahtlik meede“– parandusmeede, mida ei ole nõudnud turujärelevalveasutus; 18) „oht“– kahjustusi põhjustava ohu esinemise tõenäosuse ja kahjustuse raskusastme kombinatsioon; 19) „ohtlik toode“– toode, millel võib olla inimeste tervisele ja ohutusele üldiselt, töötervishoiule ja tööohutusele, tarbijakaitsele, keskkonnale, avalikule julgeolekule ja muudele liidu ühtlustamisõigusaktidega kaitstud avalikele huvidele kahjulik mõju, mis on suurem kui see, mida peetakse toote otstarbega või selle tavapäraste ja põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste, sealhulgas toote kasutusaja ja vajaduse korral kasutuselevõtmis-, paigaldamis- ja hooldusnõuete juures mõistlikuks ja vastuvõetavaks; 20) „väga ohtlik toode“– toode, mis on riskianalüüsi põhjal ning toote tavapärast ja eeldatavat kasutust arvesse võttes nii ohtlik, et kahjustuste tekkimise tõenäosuse ja kahjustuse raskusastme koosmõju tõttu peab turujärelevalveasutus kiiresti sekkuma, sealhulgas tooted, millega seotud oht ei avalda vahetut mõju; 21) „lõppkasutaja“– füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kellele tehti toode kättesaadavaks kas tarbijana väljaspool kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevust, või kutsealase lõppkasutajana tema tööstusliku või kutsetegevuse raames; 22) „tagasivõtmine“– kõik meetmed, mille eesmärk on saavutada lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud toote tagastamine; 23) „turult kõrvaldamine“– kõik meetmed, mille eesmärk on tõkestada tarneahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemine; 24) „toll“– määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud toll; 25) „vabasse ringlusse lubamine“– määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 201 sätestatud menetlus; 26) „liidu turule tulevad tooted“– kolmandatest riikidest pärit tooted, mis on ette nähtud liidu turule laskmiseks või liidu tolliterritooriumil isiklikul otstarbel kasutamiseks või tarbimiseks ning mille suhtes on kavas kohaldada vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri.

1. Ilma et see mõjutaks kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud kohustusi, võib toote, mille kohta kehtivad lõikes 5 osutatud õigusaktid, teha turul kättesaadavaks ainult juhul, kui liidus asuv ettevõtja on võtnud tootega seoses vastutuse lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmise eest. 2. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab lõikes 1 osutatud ettevõtja üht järgmistest: a) tootja, kelle asukoht on liidus; b) importija, juhul kui tootja asukoht ei ole liidus; c) volitatud esindaja, kellel on tootja kirjalik volitus, millega ta määratakse tootja nimel lõikes 3 sätestatud ülesandeid täitma; d) liidus asuv ekspediitorteenuse osutaja seoses tema poolt käideldavate toodetega, kui liidus ei asu ühtegi teist punktides a, b või c osutatud ettevõtjat. 3. Ilma et see mõjutaks ettevõtjate kohustusi, mis on sätestatud kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides, täidab lõikes 1 osutatud ettevõtja järgmisi ülesandeid: a) kui toote suhtes kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni või toimivusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni olemasolu, siis kontrollib ettevõtja, kas ELi vastavusdeklaratsioon või toimivusdeklaratsioon ja tehniline dokumentatsioon on koostatud, ning teeb vastavusdeklaratsiooni või toimivusdeklaratsiooni turujärelevalveasutusele nendes õigusaktides sätestatud ajavahemiku jooksul kättesaadavaks ja tagab, et taotluse korral tehakse nendele asutustele kättesaadavaks ka tehniline dokumentatsioon; b) kui turujärelevalveasutus esitab põhjendatud taotluse, siis esitab ettevõtja sellele asutusele kogu toote vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni keeles, millest asutuses saadakse kergesti aru; c) kui on alust arvata, et toode on ohtlik, teavitab ettevõtja turujärelevalveasutusi; d) teeb turujärelevalveasutustega koostööd, ka siis, kui talle on selleks esitatud põhjendatud taotlus, ja tagab, et kui toode ei vasta toote suhtes kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõuetele, võetakse viivitamata vajalikud parandusmeetmed või kui see ei ole võimalik, maandab tootega kaasnevat ohtu kas turujärelevalveasutuse nõudmisel või omal algatusel, kui lõikes 1 osutatud ettevõtja on seisukohal või tal on alusta arvata, et toode on ohtlik. 4. Ilma et see piiraks kohustusi, mida ettevõtjad peavad täitma kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt, märgitakse tootele või selle pakendile, pakile või saatedokumendile lõikes 1 osutatud ettevõtja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ning kontaktandmed, sealhulgas postiaadress. 5. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult toodete suhtes, mille kohta kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 305/2011, (34) (EL) 2016/425 (35) ja (EL) 2016/426 (36) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2000/14/EÜ, (37) 2006/42/EÜ, (38) 2009/48/EÜ, (39) 2009/125/EÜ, (40) 2011/65/EL, (41) 2013/29/EL, (42) 2013/53/EL, (43) 2014/29/EL, (44) 2014/30/EL, (45) 2014/31/EL, (46) 2014/32/EL, (47) 2014/34/EL, (48) 2014/35/EL, (49) 2014/53/EL (50) ja 2014/68/EL (51).

1. Artikli 4 lõike 2 punkti c kohaldamiseks volitab tootja volitatud esindaja täitma artikli 4 lõikes 3 sätestatud ülesandeid, ilma et see mõjutaks muid asjaomaste liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt antud ülesandeid. 2. Volitatud esindaja täidab volituses määratud ülesandeid. Volitatud esindaja esitab turujärelevalveasutuste nõudmisel neile volituse koopia turujärelevalveasutuse poolt määratud liidu keeles. 3. Volitatud esindajal peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.

Internetis või muude kaugmüügivahendite kaudu müüdavad tooted on turul kättesaadavaks tehtud, kui neid pakutakse liidu lõppkasutajatele. Müügipakkumine loetakse liidu lõppkasutajatele suunatuks siis, kui asjaomane ettevõtja suunab oma tegevuse ükskõik millisel viisil liikmesriiki.

1. Ettevõtja teeb turujärelevalveasutustega koostööd selliste meetmete võtmiseks, mis võiksid vältida või vähendada ohtu, mis ettevõtja poolt turul kättesaadavaks tehtud toodetega kaasneb. 2. Infoühiskonna teenuse ostuaja teeb turujärelevalveasutustega koostööd turujärelevalveasutuste nõudmisel ja erijuhtudel, et toetada meetmeid oma teenuste kaudu internetis müüdava või müüdud tootega kaasneva ohu vältimiseks või kui see ei ole võimalik, siis vähendamiseks.

1. Komisjon tagab kooskõlas määrusega (EL) 2018/1724, et internetiportaali Teie Euroopa kaudu saavad kasutajad hõlpsasti teavet tootega seotud nõuete ning liidu ühtlustamisõigusaktidest tulenevate õiguste, kohustuste ja normide kohta. 2. Liikmesriigid kehtestavad korra, mille alusel saavad ettevõtjad taotluse korral ja tasuta teavet selle kohta, milliste õigusaktidega on toodete suhtes kohaldatavad liidu ühtlustamisõigusaktid liikmesriigi õigusesse üle võetud ja neid rakendatakse. Selleks kohaldatakse määruse (EL) 2019/515 artikli 9 lõikeid 1, 4 ja 5.

1. Turujärelevalveasutused võivad teiste asjaomaste asutustega või ettevõtjaid või lõppkasutajaid esindavate organisatsioonidega kokku leppida ühismeetmete võtmises, mille eesmärk on parandada nõuetele vastavust, teha kindlaks nõuetele mittevastavad tooted, suurendada teadlikkust ja anda suuniseid teatavaid tootekategooriaid reguleerivate liidu ühtlustamisõigusaktide kohta, eelkõige selliste tootekategooriate kohta, mida peetakse sageli väga ohtlikuks, sealhulgas internetis müügiks pakutavad tooted. 2. Asjaomane turujärelevalveasutus ja lõikes 1 osutatud osalised tagavad, et ühismeetmete kokkulepe ei loo ettevõtjate vahel ebaausat konkurentsi ega vähenda osaliste objektiivsust, sõltumatust ja erapooletust. 3. Turujärelevalveasutus võib nõuetele mittevastavuse uurimise käigus võetud ühismeetmete võtmisel saadud teavet kasutada seoses toote nõuetele mittevastavuse uurimisel, mida ta läbi viib. 4. Asjaomane turujärelevalveasutus teeb ühismeetmete kokkuleppe, sealhulgas leppeosaliste nimed, üldsusele kättesaadavaks ja kannab selle kokkuleppe artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi. Ühismeetmete kokkuleppe teksti aitab liikmesriigi taotluse koostada artikli 29 kohaselt loodud võrgustik.

1. Liikmesriigid korraldavad ja teevad turujärelevalvet vastavalt käesolevas määruses sätestatule. 2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks määrab iga liikmesriik ühe või mitu tema territooriumil tegutsevat turujärelevalveasutust. Liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike oma turujärelevalveasutustest ning iga kõnealuse asutuse pädevusvaldkondadest, kasutades artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi. 3. Iga liikmesriik määrab ühtse kontaktasutuse. 4. Ühtne kontaktasutus vastutab vähemalt turujärelevalveasutuste ja artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutuste kooskõlastatud seisukoha esindamise ning artiklis 13 sätestatud riiklikest strateegiatest teavitamise eest. Ühtne kontaktasutus aitab ka eri liikmesriikide turujärelevalveasutustel VI peatüki kohaselt koostööd teha. 5. Et turujärelevalvet saaks ühtmoodi tulemuslikult teha kõigi müügikanalite suhtes nii internetis kui ka mujal kättesaadavaks tehtud toodete üle, tagavad liikmesriigid, et nende turujärelevalveasutustel ja ühtsel kontaktasutusel on ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid, sealhulgas piisavad eelarve- ja muud vahendid, nagu näiteks piisav arv pädevaid töötajaid, eksperditeadmised, menetlused ja muu kord. 6. Kui liikmesriigi territooriumil on rohkem kui üks turujärelevalveasutus, tagab liikmesriik, et iga asutuse ülesanded on selgelt piiritletud ja loodud on asjakohased teabevahetus- ja kooskõlastusmehhanismid, mis võimaldavad neil asutustel teha tihedat koostööd ja täita ülesandeid tulemuslikult.

1. Turujärelevalveasutuste tegevuse eesmärk on tagada järgmine: a) oma territooriumil tõhus turujärelevalve selliste internetis ja mujal kättesaadavaks tehtud toodete üle, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte; b) kõnealuste õigusaktide ja käesoleva määruse nõuete täitmiseks asjakohasete ja proportsionaalsete parandusmeetmete võtmine ettevõtjate poolt; c) asjakohaste ja proportsionaalsete meetmete võtmine, kui ettevõtja jätab parandusmeetmed võtmata. 2. Turujärelevalveasutused teostavad oma õigusi ja täidavad kohustusi sõltumatult, erapooletult ja eelarvamuseta. 3. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tegevuse raames kontrollivad turujärelevalveasutused piisavalt põhjalikult tooteomadusi, kontrollides dokumente ja tehes vajaduse korral esindusliku valimi alusel füüsilisi või laboratoorseid kontrolle, ning seejuures peavad nad oma vahendite ja meetmete kasutamisel pidama esmatähtsaks tulemuslikku turujärelevalvet ning võtma arvesse artiklis 13 osutatud riiklikku turujärelevalvestrateegiat. Selle üle otsustamisel mida, milliseid tooteliike ja kui põhjalikult kontrollida, lähtub turujärelevalveasutus ohtudest ja võtab arvesse järgmisi tegureid: a) tootega seotud võimalik ohtlik mõju ja nõutele mittevastavus ning võimaluse korral selle esinemine turul; b) ettevõtja kontrollitavad tegevused ja toimingud; c) kas ettevõtja on varem jätnud nõuded täitamata; d) vajaduse korral riskiprofiil, mille on koostanud artikli 25 lõike 1 alusel määratud asutused; e) tarbijakaebused ja teistelt ametiasutustelt, ettevõtjatelt, meediakanalitest ja muudest allikatest saadud muu teave, mis võib osutada nõuetele mittevastavusele. 4. Komisjonil on õigus pärast võrgustikuga konsulteerimist võtta vastu rakendusakte, milles määratakse kindlaks kontrollide ühetaolised tingimused, kontrollide sageduse kindlaksmääramise kriteeriumid ning teatavate toodete või tootekategooriate puhul kontrollitavate tootenäidiste hulk, kui on korduvalt kindlaks tehtud spetsiifiline oht või liidu ühtlustamisõigusaktide ränk rikkumine, selleks et tagada tervise ja ohutuse või muude nimetatud õigusaktidega kaitstud avalike huvide kõrgetasemeline kaitse. Nimetatud rakendusaktid võtetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Kui ettevõtjad esitavad määruse (EÜ) nr 765/2008 kohaselt akrediteeritud vastavushindamisasutuse väljastatud katseprotokollid või sertifikaadid, mis tõendavad nende toodete vastavust liidu ühtlustamisõigusaktidele, võtavad turujärelevalveasutused neid protokolle või sertifikaate arvesse. 6. Tõendeid, mida turujärelevalveasutus kasutab ühes liikmesriigis, võib turujärelevalveasutuse korraldatud uurimise raames kasutada toote nõuetele vastavuse kontrollimiseks ka teises liikmesriigis, ilma et tuleks järgida muid ametlikke nõudeid. 7. Turujärelevalveasutused kehtestavad toodete jaoks, mille suhtes kohaldatakse liidu ühtlustamisõigusakte, järgmised menetlused: a) menetlused järelmeetmete võtmiseks ohtude või nõuetele mittevastavusega seotud küsimusi käsitlevate kaebuste või aruannete alusel; b) menetlused, mille abil saab kontrollida, kas ettevõtjad on nõutavad parandusmeetmed võtnud. 8. Et tagada suhtlus ja kooskõlastamine teiste liikmesriikide turujärelevalveasutustega, osalevad turujärelevalveasutused aktiivselt artikli 30 lõikes 2 osutatud haldustegevuse koordineerimisrühmade töös. 9. Ilma et see piiraks kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohast liidu kaitsemeetmete menetlust, peavad tooteid, mida peetakse ühe liikmesriigi turujärelevalveasutuse otsuse alusel nõuetele mittevastavaks, pidama nõuetele mittevastavaks ka teise liikmesriigi turujärelevalveasutused, välja arvatud juhul, kui teise liikmesriigi asjaomane turujärelevalveasutus on omaenda uurimise põhjal ja ettevõtja esitatud teavet (kui teavet on esitatud) arvesse võttes jõudnud vastupidisele järeldusele.

1. Vastastikuse hindamise korraldavad turujärelevalveasutused, kes soovivad üksteist vastastikku hinnata, et muuta käesoleva määruse järgimiseks tehtav turujärelevalve sidusamaks. 2. Võrgustik töötab välja metoodika ja graafiku, mille alusel hindamises osalevad turujärelevalveasutused üksteist vastastikku hindavad. Metoodika ja graafiku väljatöötamisel võtab võrgustik arvesse vähemalt liikmesriikides tegutsevate turujärelevalveasutuste arvu ja suurust, kasutada olevate töötajate arvu ja muid hindamiseks vajalikke vahendeid ning muid asjakohaseid kriteeriume. 3. Vastastikusel hindamisel käsitletakse ühtlasi teatavate turujärelevalveasutuste välja töötatud parimaid tavasid, millest võib olla kasu ka teistele turujärelevalveasutustele, ning muid turujärelevalve tulemuslikkuse seisukohast tähtsaid aspekte. 4. Vastastikuse hindamise tulemustest antakse võrgustikule teada.

1. Iga liikmesriik koostab vähemalt iga nelja aasta tagant üldise riikliku turujärelevalvestrateegia. Liikmesriik koostab esimese strateegia hiljemalt 16. juuliks 2022. Riikliku strateegiaga edendatakse liikmeriigi territooriumil liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamise ja turujärelevalve järjepidevat, terviklikku ja integreeritud käsitlusviisi. Riikliku turujärelevalvestrateegia koostamisel võetakse arvesse kõiki liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisalasse kuuluvaid sektoreid ja toote tarneahela etappe, sealhulgas importi ja digitaalseid tarneahelaid. Arvesse võib võtta ka prioriteete, mis on seatud võrgustiku töökavas. 2. Riiklik turujärelevalvestrateegia sisaldab vähemalt järgmisi elemente, tingimusel et see ei takista turujärelevalve tegemist: a) olemasolev teave nõuetele mittevastavate toodete esinemise kohta, võttes eelkõige arvesse artikli 11 lõikes 3 ja artikli 25 lõikes 3 osutatud kontrolle ning vajaduse korral turusuundumusi, mis võivad mõjutada tootekategooriate nõuetele mittevastavuse määra, ja kujunemisjärgus tehnoloogiatega kaasnevat võimalikku ohtu; b) liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamiseks liikmesriikide poolt esmatähtsaks peetavad valdkonnad; c) kavandatud õigusaktide täitmise tagamise meetmed, mille eesmärk on vähendada nõuetele mittevastavust esmatähtsates valdkondades, sealhulgas vajaduse korral minimaalsed kontrollitasemed, mis on ette nähtud selliste tootekategooriate jaoks, mille puhul mittevastavus on märkimisväärne; d) hinnang teiste liikmesriikide turujärelevalveasutustega tehtavale koostööle, millele on osutatud artikli 11 lõikes 8 ja VI peatükis. 3. Liikmesriigid annavad oma riiklikust turujärelevalvestrateegiast komisjonile ja teistele liikmesriikidele teada artiklis 34 osutatud info- ja teavitamissüsteemi kaudu. Liikmesriigid avaldavad strateegiatest kokkuvõtte.

1. Liikmesriigid annavad oma turujärelevalveasutustele turujärelevalve, uurimise ja õigusaktide täitmise tagamise õigused, mida on vaja, et kohaldada käesolevat määrust ja liidu ühtlustamisõigusakte. 2. Turujärelevalveasutused teostavad käesolevas artiklis sätestatud õigusi tõhusalt ja tulemuslikult ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja sellises ulatuses, mis vastab reguleerimisesemele, meetmete otstarbele ning nõuetele mittevastavuse laadile ja üldistele tegelikele või võimalikele tagajärgedele. Õigused antakse ja neid teostatakse kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtetega, riigisiseses õiguses väljendusvabaduse ning meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse kohta sätestatud põhimõtetega, kohaldatavate menetluslike tagatistega ja liidu andmekaitsealaste õigusnormidega, eelkõige määrusega (EL) 2016/679. 3. Lõikes 1 osutatud õiguste andmisel võivad liikmesriigid sätestada, et õigusi saab asjakohasel juhul kasutada ainult ühel järgmisel viisil: a) turujärelevalveasutus ise oma staatusest tulenevalt; b) pöördudes vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivale õiguste jaotusele ning institutsioonilisele ja halduskorraldusele teiste avaliku sektori asutuste poole; c) pöördudes kohtusse, kes on pädev tegema vajaliku otsuse, millega kiidetakse heaks kõnealuse õiguse teostamine, esitades muu hulgas vajaduse korral apellatsioonkaebuse, kui vajalikku otsust käsitlevat taotlust ei rahuldata. 4. Lõike 1 kohaselt turujärelevalveasutustele antud õigused hõlmavad vähemalt järgmist: a) õigus nõuda, et ettevõtja esitaks asjakohased dokumendid, tehnilised kirjeldused, andmed ja teabe nõuetele vastavuse kohta ning toote tehnilised aspektid, sealhulgas annaks juurdepääsu tootesse paigaldatud tarkvarale, kuivõrd see on vajalik, et hinnata toote vastavust toodete suhtes kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele, tehes seda olenemata vormist või vormingust milles ja olenemata andmekandjast ja kohast, kus kõnealuseid dokumente, tehnilisi kirjeldusi, andmeid või teavet säilitatakse, ning õigus teha või saada sellest koopiaid; b) õigus nõuda, et ettevõtja esitaks tarneahela ja turustusvõrgu üksikasjade kohta vajaliku teabe ning annaks teada, kui palju tooteid turul on ja millistel teistel tootemudelitel on kõnealuse tootega samad tehnilised omadused, kui see on liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavate nõuete täitmiseks oluline; c) õigus nõuda, et ettevõtja esitaks teabe, mida on vaja veebisaitide kuuluvuse kindlakstegemiseks, kui kõnealune teave on seotud uurimisobjektiga; d) õigus teha etteteatamata kohapealset ja füüsilist toodete kontrolli; e) õigus siseneda ruumidesse, territooriumile või transpordivahendisse, mida ettevõtja kasutab oma kaubandus-, äri-, ametialase või kutsetegevuse jaoks, et teha nõuetele mittevastavus kindlaks ja koguda tõendeid; f) õigus alustada uurimist turujärelevalveasutuse omal algatusel, et teha nõuetele mittevastavus kindlaks ja see lõpetada; g) õigus nõuda, et ettevõtja võtaks sobivaid meetmeid, et nõuetele mittevastavus lõpetada või oht kõrvaldada; h) õigus võtta asjakohaseid meetmeid, kui ettevõtja jätab sobivad parandusmeetmed võtmata või kui nõuetele mittevastavus või oht püsib, sealhulgas õigus toote turul kättesaadavaks tegemine keelata või seda piirata või nõuda, et toode turult kõrvaldataks või tagasi võetaks; i) õigus määrata karistusi kooskõlas artikliga 41; j) õigus saada tootenäidiseid, sealhulgas variisikuna, et tootenäidiseid kontrollida ja pöördprojekteerida, et teha nõuetele mittevastavus kindlaks ja koguda tõendeid; k) kui suure ohu kõrvaldamiseks muid tõhusaid vahendeid ei ole, siis õigus i) nõuda, et veebiliidesest kõrvaldataks teave, milles viidatakse asjaomastele toodetele, või nõuda, et lõppkasutajatele kuvataks veebiliidesesse sisenemisel selge hoiatus, või ii) kui punkti i alusel esitatud nõuet ei täideta, siis õigus nõuda infoühiskonna teenuse osutajatelt, et nad piiraksid juurdepääsu veebiliidesele ja nõuaksid sealhulgas, et neid meetmeid rakendaks asjaomane kolmas isik. 5. Turujärelevalveasutused võivad kasutada teavet, dokumenti, tulemust, avaldust ja muud uurimisteavet tõendina oma uurimise otstarbel, olenemata selle säilitamiseks kasutatavast vormingust ja andmekandjast.

1. Liikmesriigid võivad lubada oma turujärelevalveasutustel nõuda asjaomaselt ettevõtjalt sisse kõik kulud, mida nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks võetud meetmed on neile tekitanud. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kulud võivad hõlmata katsete kulusid, artikli 28 lõigete 1 ja 2 kohaste meetmete kulusid ning kulusid, mis tekivad selliste toodete ladustamisel ja meetmete võtmisel seoses selliste toodetega, mille puhul on tehtud kindlaks nõuetele mittevastavus ja mille puhul tuleb enne nende vabasse ringlusse lubamist või turule laskmist võtta parandusmeetmeid.

1. Turujärelevalveasutused võtavad vajalikud meetmed, kui liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud toode, mida kasutatakse ettenähtud otstarbel või mõistlikult eeldatavate tingimuste kohaselt ning mis on korrektselt paigaldatud ja hooldatud, a) võib kahjustada kasutajate tervist või ohustada kasutajate ohutust või b) ei vasta kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele. 2. Kui turujärelevalveasutused jõuavad lõike 1 punktis a või b osutatud järeldusele, nõuavad nad viivitamata ettevõtjalt asjakohaste ja proportsionaalsete parandusmeetmete võtmist, et nende poolt määratud aja jooksul nõuetele mittevastavus lõpetada või oht kaotada. 3. Lõike 2 kohaldamisel võib ettevõtjalt nõutav parandusmeede hõlmata muu hulgas: a) toote viimist nõuetega vastavusse, sealhulgas kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides määratletud formaalse mittevastavuse kõrvaldamist või selle tagamist, et toode ei ole enam ohtlik; b) toote turul kättesaadavaks tegemise takistamist; c) toote kohest turult kõrvaldamist või tagasivõtmist ja üldsuse hoiatamist ohu eest; d) toote hävitamist või muul viisil kasutuskõlbmatuks muutmist; e) tootega kaasneda võivate ohtude kohta sobivate, selgesõnaliste ja kergesti mõistetavate hoiatuste kinnitamist tootele selle liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles või keeltes, kelle turul toode on kättesaadavaks tehtud; f) toote turul kättesaadavaks tegemisele eeltingimuste seadmist; g) ohustatud lõppkasutajate viivitamatut ja asjakohases vormis hoiatamist ohu eest, kaasa arvatud erihoiatuste avaldamine selle liikmesriigi poolt kindlaks määratud keeles/keeltes, kelle turul toode on kättesaadavaks tehtud. 4. Lõike 3 punktides e, f ja g osutatud parandusmeetmete võtmist võib nõuda ainult siis, kui toode on ohtlik ainult teatavates tingimustes või teatavatele lõppkasutajatele. 5. Kui ettevõtja jätab lõikes 3 osutatud parandusmeetmed võtmata või kui lõikes 1 osutatud nõuetele mittevastavus või oht püsib, tagavad turujärelevalveasutused, et toode kõrvaldatakse turult või võetakse tagasi või selle turul kättesaadavaks tegemine keelatakse või seda piiratakse ning sellest teavitatakse üldsust, komisjon ja teisi liikmesriike. 6. Käesoleva artikli lõike 5 kohane teave esitatakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele artiklis 34 ostutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu. Kõnealune teave täidab ka teavitusnõudeid, mis on liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatava kaitsemeetmete menetluse puhul ette nähtud. 7. Kui riigisisest meedet peetakse kohaldatava kaitsemeetmete menetluse kohaselt põhjendatuks või kui ükski teise liikmesriigi turujärelevalveasutus ei ole artikli 11 lõike 9 kohaselt jõudnud vastupidisele järeldusele, võtavad teiste liikmesriikide pädevad turujärelevalveasutused nõuetele mittevastava toote suhtes meetmeid ja kannavad asjakohase teabe artiklis 34 ostutatud info- ja teavitussüsteemi.

Turujärelevalveasutused võtavad meetmeid läbipaistvalt ja teevad üldsusele kättesaadavaks kogu teabe, mis on nende hinnangul liidu lõppkasutajate huvide kaitsmiseks vajalik. Turujärelevalveasutused järgivad konfidentsiaalsuse põhimõtet ning hoiavad ameti- ja ärisaladust ja kaitsevad isikuandmeid vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusele.

1. Kõik meetmed, otsused ja korraldused, mille turujärelevalveasutused on võtnud või teinud liidu ühtlustamisõigusaktide või käesoleva määruse kohaselt, peavad sisaldama nende aluseks olevaid täpseid põhjendusi. 2. Nendest meetmetest, otsustest või korraldustest teatatakse viivitamata asjaomasele ettevõtjale, keda teavitatakse samal ajal ka talle liikmesriigi õiguse alusel kättesaadavatest õiguskaitsevahenditest ja nende kasutamise ajalistest piirangutest. 3. Enne lõikes 1 osutatud meetme võtmist või otsuse või korralduse tegemist antakse asjaomasele ettevõtjale võimalus olla ära kuulatud asjakohase ajavahemiku jooksul, mis ei ole lühem kui kümme tööpäeva, välja arvatud juhul, kui ettevõtjale ei ole võimalik seda võimalust anda võetava meetme või tehtava otsuse või korralduse kiireloomulisuse tõttu, mille aluseks on tervise- või ohutusnõuded või muud põhjused, mis seonduvad asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud avalike huvidega. Kui meede võetakse või otsus või korraldus tehakse ilma ettevõtjale tema ärakuulamise võimalust andmata, siis antakse ettevõtjale võimalus olla ära kuulatud viivitamata pärast seda ning turujärelevalveasutus vaatab meetme, otsuse või korralduse pärast ettevõtja ärakuulamist viivitamata läbi.

1. Turujärelevalveasutused tagavad, et väga ohtlikud tooted kõrvaldatakse turult või võetakse tagasi, kui suure ohu kaotamiseks muid mõjusaid vahendeid ei ole, või et nende kättesaadavaks tegemine turul keelatakse. Turujärelevalveasutused teavitavad sellest viivitamata komisjoni kooskõlas artikliga 20. 2. Otsus selle kohta, kas toode on väga ohtlik või mitte, tehakse riskianalüüsi põhjal, milles on arvesse võetud ohu olemust ja selle realiseerumise tõenäosust. Võimalus ohutust suurendada ja muude, vähemohtlike toodete olemasolu ei ole piisav põhjus pidada toodet väga ohtlikuks.

1. Kui turujärelevalveasutus võtab või kavatseb artikli 19 kohaselt meetme võtta ja leiab, et meetme võtmise põhjused või meetme mõju ulatuvad liikmesriigi territooriumist kaugemale, annab ta komisjonile kõnealusest meetmest käesoleva artikli lõike 4 kohaselt viivitamata teada. Samuti teatab turujärelevalveasutus komisjonile viivitamata sellise meetme muutmistest või tühistamistest. 2. Kui turul on tehtud kättesaadavaks väga ohtlik toode, teatavad turujärelevalveasutused viivitamata komisjonile kõigist vabatahtlikest meetmetest, mida ettevõtja on võtnud ja mille võtmisest ta on turujärelevalveasutust teavitanud. 3. Lõigete 1 ja 2 kohaselt esitatud teave peab sisaldama kõiki kättesaadavaid andmeid, eelkõige andmeid, mida on vaja toote, selle päritolu ja tarneahela kindlakstegemiseks ning andmeid tootega seotud ohu, liikmesriigi võetud meetme olemuse ja kestuse ning ettevõtjate võetud vabatahtlike meetmete kohta. 4. Käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamisel kasutatakse direktiivi 2001/95/EÜ artiklis 12 sätestatud kiiret teabevahetuse süsteemi (RAPEX). Nimetatud direktiivi artikli 12 lõikeid 2, 3 ja 4 kohaldatakse mutatis mutandis põhimõttel. 5. Komisjon loob RAPEXi ning artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi vahelise andmeliidese ja haldab seda, et andmeid ei oleks vaja esitada kaks korda.

1. Liidu katserajatiste eesmärk on aidata liidu turujärelevalve huvides suurendada laboratoorset võimekust ning tagada katsete usaldusväärsus ja järjepidevus. 2. Lõike 1 kohaldamiseks võib komisjon määrata teatavaid tootekategooriaid või mõne tootekategooriaga seotud kindlat ohtu katsetavaks liidu katserajatiseks mõne liikmesriigi avaliku katserajatise. Komisjon võib teatavaid tootekategooriaid või mõne tootekategooriaga seotud kindlat ohtu või tooteid, mille katsetamiseks võimalusi ei ole või ei ole neid piisavalt, katsetavaks liidu katserajatiseks määrata ka komisjoni katserajatise. 3. Liidu katserajatised akrediteeritakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008. 4. Liidu katserajatiste määramine ei mõjuta turujärelevalveasutuste, võrgustiku ja komisjoni õigust valida, millistes rajatistes tooteid katsetatakse. 5. Määratud liidu katserajatised osutavad teenuseid ainult turujärelevalveasutustele, võrgustikule, komisjonile ning muudele valitsussektori või valitsustevahelistele üksustele. 6. Liidu katserajatised täidavad oma pädevusvaldkonnas järgmisi ülesandeid: a) katsetavad turujärelevalveasutuste, võrgustiku või komisjoni taotlusel tooteid; b) annavad võrgustikule selle taotlusel sõltumatut tehnilist või teaduslikku nõu; c) töötavad välja uusi analüüsivõtteid ja -meetodeid. 7. Käesoleva artikli lõikes 6 ostutatud tegevuste eest makstakse tasu ning neid võib rahastada liit kooskõlas artikli 36 lõikega 2. 8. Liidu katserajatisi võib rahastada liit kooskõlas artikli 36 lõikega 2, et suurendada nende katsetusvõimalusi või luua võimalus katsetada teatavaid tootekategooriaid või mõne tootekategooriaga seotud kindlat ohtu, mille katsetamiseks võimalusi ei ole või ei ole neid piisavalt. 9. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks liidu katserajatiste määramise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Liikmesriikide turujärelevalveasutuste vahel ning turujärelevalveasutuste, komisjoni ja asjaomaste liidu asutuste vahel peab toimuma tõhus koostöö ja teabevahetus. 2. Kui turujärelevalveasutus ei saa uurimist lõpule viia seetõttu, et ta ei pääse teabele ligi, kuigi ta on teinud teabe saamiseks kõik vajaliku, võib ta esitada põhjendatud taotluse teise liikmesriigi turujärelevalveasutusele, kus saab tagada juurdepääsu sellele teabele. Sel juhul esitab taotluse saanud asutus taotluse esitanud asutusele viivitamata, kuid hiljemalt 30 päeva jooksul teabe, mida taotluse saanud asutus peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas toode ei vasta nõuetele. 3. Taotluse saanud asutus korraldab vajaliku uurimise või rakendab muid meetmeid, mis on taotletud teabe kogumiseks kohased. Vajaduse korral kasutatakse uurimise käigus teiste turujärelevalveasutuste abi. 4. Taotluse esitanud asutus vastutab enda algatatud uurimise eest, välja arvatud juhul, kui taotluse saanud asutus on nõus vastutuse üle võtma. 5. Taotluse saanud asutus võib keelduda lõike 2 kohase teabetaotluse täitmisest järgmistel põhjendatud juhtudel kui: a) taotluse esitanud asutus ei ole piisavalt põhjendanud, miks on nõutud teave nõuetele mittevastavuse kindlakstegemiseks vajalik; b) taotluse saanud asutus näitab piisavalt veenvalt, et taotluse rahuldamine kahjustaks oluliselt tema enda tegevust.

1. Kui toote nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks on vaja võtta meetmeid teise liikmesriigi jurisdiktsioonis ja kui need meetmed ei tulene artikli 16 lõikes 7 sätestatud nõuetest, võib taotluse esitanud asutus esitada teises liikmesriigis asuvale taotluse saanud asutusele nõuetekohaselt põhjendatud taotluse õigusaktide täitmise tagamise meetmete rakendamiseks. 2. Taotluse saanud asutus võtab viivitamata sobilikud ja vajalikud õigusaktide täitmise tagamise meetmed, kasutades talle selleks käesoleva määruse kohaselt antud õigusi, et lõpetada nõuetele mittevastavus, kasutades artiklis 14 sätestatud õigusi ja liikmesriigi õigusega antud õigusi. 3. Taotluse saanud asutus teavitab taotluse esitanud asutust lõikes 2 osutatud meetmetest, mis on võetud või mida on kavas võtta. Taotluse saanud asutus võib keelduda õigusaktide täitmise tagamise meetmete taotluse täitmisest kõikidel järgmistel juhtudel: a) taotluse saanud asutus jõuab järeldusele, et taotluse esitanud asutus ei ole esitanud piisavalt teavet; b) taotluse saanud asutus leiab, et taotlus on vastuolus liidu ühtlustamisõigusaktidega; c) taotluse saanud asutus näitab piisavalt veenvalt, et taotlus kahjustab oluliselt tema enda tegevust.

1. Enne artikli 22 või 23 kohase taotluse esitamist püüab taotlust esitav asutus teha ise kõik mõistlikud uurimised, mida on võimalik teha. 2. Taotlust esitav asutus esitab artikli 22 või 23 kohase kogu olemasoleva teabe, et taotluse saanud asutus saaks taotluse rahuldada, kaasa arvatud vajalikud tõendid, mida on võimalik koguda ainult taotluse esitanud asutuse liikmesriigis. 3. Artiklite 22 ja 23 kohased taotlused saadetakse ja kogu nendega seotud teabevahetus toimub elektrooniliste standardvormide abil, kasutades artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi. 4. Teabevahetus toimub otse asjaomaste turujärelevalveasutuste vahel või asjaomaste liikmesriikide ühtse kontaktasutuse kaudu. 5. Asjaomased pädevad turujärelevalveasutused lepivad kokku artiklite 22 ja 23 kohaselt esitatavate taotluste ja kogu nendega seotud teabevahetuse keeltes. 6. Kui asjaomased turujärelevalveasutused ei jõua keelte asjus kokkuleppele, siis saadetakse artiklite 22 ja 23 kohased taotlused taotluse esitanud asutuse liikmesriigi ametlikus keeles ja vastused neile taotlustele taotluse saanud asutuse liikmesriigi ametlikus keeles. Sellisel juhul korraldavad taotluse esitanud asutus ja taotluse saanud asutus taotluste, vastuste ja teiselt asutuselt saadud muude dokumentide tõlkimise. 7. Artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteem annab asjaomastele ühtsetele kontaktasutustele vastastikuse abi juhtumite kohta struktureeritud teavet. Seda teavet kasutades pakuvad ühtsed kontaktasutused igakülgset toetust, mida on vaja abi hõlbustamiseks.

1. Liikmesriigid määravad tolli, ühe või mitu turujärelevalveasutust või muu asutuse oma territooriumil liidu turule tulevate toodete kontrolli eest vastutavaks asutuseks. Iga liikmesriik teavitab komisjoni ja teisi liikmesriike esimese lõigu alusel määratud asutustest ja nende pädevusvaldkondadest artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu. 2. Lõikes 1 osutatud asutustel peavad olema vajalikud õigused ja vahendid, et täita kõnealuses lõikes osutatud ülesandeid korrektselt. 3. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud asutused kontrollivad tooteid, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust ja mille suhtes on kavas kohaldada vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri. Asutused tuginevad kõnealuste kontrollide käigus määruse (EL) nr 952/2013 artiklite 46 ja 47 alusel tehtud riskianalüüsile ning asjakohasel juhul käesoleva määruse artikli 11 lõike 3 teises lõigus osutatud riskipõhisele lähenemisviisile. 4. Teavet riskide kohta vahetatakse järgmiste asutuste vahel: a) käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud asutused vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikele 2 ning b) toll vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 46 lõikele 5. Kui esimese sissetoomise koha tollil on põhjust kahtlustada, et tooted, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust ja mida säilitatakse ajutiselt või mille suhtes kohaldatakse muud tolliprotseduuri kui vabasse ringlusse lubamist, ei ole asjaomase liidu õigusega kooskõlas või on ohtlikud, siis edastavad nad kogu asjakohase teabe pädevale sihttolliasutusele. 5. Turujärelevalveasutused esitavad lõike 1 kohaselt määratud asutustele teabe nende tootekategooriate kohta või nende ettevõtjate nimed, mille puhul on tehtud kindlaks suurem nõuetele mittevastavuse oht. 6. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. märtsiks üksikasjalikud statistilised andmed, mis käsitlevad lõike 1 kohaselt määratud asutuste poolt eelmisel kalendriaastal tehtud selliste toode kontrolle, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust. Statistilised andmed hõlmavad kõnealuste toodete kontrolli, sealhulgas tooteohutuse ja nõuetele vastavuse valdkonnas aset leidnud sekkumiste arvu. Komisjon koostab iga aasta 30. juuniks aruande, mis sisaldab liikmesriikide poolt eelmise kalendriaasta kohta esitatud teavet ja esitatud andmete analüüsi. Aruanne avaldatakse artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemis. 7. Kui komisjon saab teada tõsisest ohust, mida põhjustavad kolmandast riigist imporditud tooted, mille suhtes kohaldatakse liidu õigust, siis soovitab ta asjaomasel liikmesriigil võtta asjakohaseid turujärelevalvemeetmeid. 8. Pärast võrgustikuga konsulteerimist võib komisjon vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse liidu tasandil ühtse riskianalüüsi alusel kontrollide võrdlusalused ja kontrollimisel kasutatavad töövõtted, et tagada liidu õiguse järjekindel täitmine, tugevdada liidu turule tulevate toodete kontrolli ning kindlustada kontrollide tulemuslikkus ja ühtsus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 9. Komisjon võtab vastu rakendusakte, milles täpsustatakse veelgi üksikasjalikke andmeid, mida tuleb esitada vastavalt käesoleva artikli lõikele 6. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused peatavad toote vabasse ringlusse lubamise, kui artikli 25 lõike 3 kohase kontrolli käigus tehakse kindlaks, et: a) tootega ei ole kaasas dokumente, mida nõutakse toote suhtes kohaldatavas liidu õiguses, või on põhjendatud kahtlusi nende dokumentide autentsuse, õigsuse ja täielikkuse suhtes; b) toode ei ole selle suhtes kohaldatava liidu õiguse kohaselt tähistatud ega märgistatud; c) tootele on lisatud CE-märgis või muu toote suhtes kohaldatava liidu õigusega nõutav märgis valel või eksitaval viisil; d) teatavate liidu ühtlustamisõigusaktidega reguleeritud tootega seotud ülesandeid täitva ettevõtja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja kontaktandmed, sealhulgas postiaadress, ei ole artikli 4 lõike 4 kohaselt märgitud ega leitavad, või e) muul põhjusel, kui on alust arvata, et toode ei vasta selle suhtes kohaldatavale liidu õigusele, või see on tervisele, ohutusele, keskkonnale või muule artiklis 1 osutatud avalikule huvile väga ohtlik. 2. Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused teavitavad viivitamata turujärelevalveasutusi vabasse ringlusse lubamise peatamisest, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 1. 3. Kui turujärelevalveasutustel on põhjendatult alust arvata, et toode ei vasta selle suhtes kohaldatava liidu õiguse nõuetele või on väga ohtlik, siis taotlevad nad, et artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused peataksid selle vabasse ringlusse lubamise protsessi. 4. Käesoleva artikli lõike 2 kohased teateid ja lõike 3 kohaseid taotlusi võib esitada artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi abil, sealhulgas selle süsteemi ja tolliasutuste poolt kasutatavate süsteemide vahelisi elektroonilisi liideseid kasutades, kui need on olemas.

Kui toote vabasse ringlusse lubamine on artikli 26 kohaselt peatatud, siis lubatakse see toode vabasse ringlusse juhul, kui kõik lubamisega seotud nõuded ja formaalsused on täidetud ja kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: a) artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei ole saanud nelja tööpäeva jooksul alates peatamisest turujärelevalveasutuselt taotlust peatamist jätkata; b) turujärelevalveasutused on andnud artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutustele teada, et on lubanud toote vabasse ringlusse. Vabasse ringlusse lubamist ei loeta tõendiks vastavusest liidu õigusele.

1. Kui turujärelevalveasutused jõuavad järeldusele, et toode on väga ohtlik, siis võtavad nad meetmeid, et keelata toote turule laskmine, ja nõuavad, et artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei lubaks seda vabasse ringlusse. Nad nõuavad samuti, et kõnealused asutused sisestaksid tolli andmetöötlussüsteemi ja teeksid vajaduse korral tootega kaasasolevale faktuurarvele ja kõikidele muudele asjakohastele saatedokumentidele järgmise märke: „Ohtlik toode – ei lubata vabasse ringlusse – määrus (EL) 2019/1020“. Turujärelevalveasutused sisestavad selle teabe viivitamata artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi. 2. Kui turujärelevalveasutused jõuavad järeldusele, et toodet ei või turule lasta, kuna see ei vasta selle suhtes kohaldatavale liidu õigusele, siis võtavad nad meetmeid, et keelata toote turule laskmine, ja nõuavad, et artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei lubaks seda vabasse ringlusse. Nad nõuavad samuti, et need asutused sisestaksid tolli andmetöötlussüsteemi ja teeksid vajaduse korral tootega kaasasolevale faktuurarvele ja kõikidele muudele asjakohastele saatedokumentidele järgmise märke: „Toode ei vasta nõuetele – ei lubata vabasse ringlusse – määrus (EL) 2019/1020“. Turujärelevalveasutused sisestavad selle teabe viivitamata artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi. 3. Kui lõikes 1 või 2 osutatud toode deklareeritakse seejärel mõneks muuks tolliprotseduuriks kui vabasse ringlusse lubamine, lisatakse lõike 1 või 2 kohaselt nõutav märge lõikes 1 või 2 sätestatud tingimustel ka kõnealuse muu protseduuriga seotud dokumentidele, tingimusel et turujärelevalveasutustel ei ole vastuväiteid. 4. Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutus võib hävitada või muuta muul moel kasutuskõlbmatuks toote, mis ohustab lõppkasutajate tervist ja ohutust, kui see on kõnealuse asutuse hinnangul vajalik ja proportsionaalne. Selle meetme võtmisest tekkiva kulu kannab toote vabasse ringlusse lubamiseks deklareerinud füüsiline või juriidiline isik. Kohaldatakse määruse (EL) nr 952/2013 artikleid 197 ja 198.

1. Käesolevaga luuakse liidu toodete nõuetele vastavuse võrgustik („võrgustik“). 2. Võrgustiku eesmärk on olla liikmesriikide täitevasutuste ja komisjoni struktureeritud kooskõlastamise ja koostöö platvormiks ning ühtlustada liidus turujärelevalvetavasid, et muuta turujärelevalve mõjusamaks.

1. Võrgustikku kuuluvad kõikide liikmesriikide esindajad, sealhulgas artiklis 10 osutatud iga ühtse kontaktasutuse esindaja ja riiklik ekspert (pole kohustuslik), haldustegevuse koordineerimisrühmade esimehed ning komisjoni esindajad. 2. Liidu ühtlustamisõigusaktide ühetaoliseks kohaldamiseks luuakse eraldiseisvad või ühised haldustegevuse koordineerimisrühmad. Haldustegevuse koordineerimisrühmad koosnevad riiklike turujärelevalveasutuste esindajatest ning vajaduse korral ühtsete kontaktasutuste esindajatest. Haldustegevuse koordineerimisrühmade koosolekud on ette nähtud ainult turujärelevalveasutuste ja komisjoni esindajatele. Sõltuvalt arutusel olevast teemast võib haldustegevuse koordineerimisrühmade koosolekutele kutsuda asjaomaseid sidusrühmi, näiteks organisatsioone, kes esindavad tööstuse, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd), tarbijate, katselaborite, standardimis- ja vastavushindamisasutuste huve liidu tasandil. 3. Komisjon toetab ja ergutab turujärelevalveasutuste koostööd võrgustiku kaudu ning osaleb võrgustiku, selle allrühmade ja haldustegevuse koordineerimisrühmade koosolekutel. 4. Võrgustik koguneb korrapäraste ajavahemike järel ja vajaduse korral komisjoni või liikmesriigi põhjendatud taotlusel. 5. Võrgustik võib luua eriküsimuste ja -ülesannetega tegelevaid alalisi või ajutisi allrühmi. 6. Võrgustik võib kutsuda eksperte ja teisi kolmandaid isikuid (sealhulgas organisatsioone, kes esindavad tööstuse, VKEde, tarbijate, katselaborite ja standardimis- ja vastavushindamisasutuste huve liidu tasandil) osalema kohtumistel vaatlejatena või paluda neil esitada kirjalikke selgitusi. 7. Võrgustik teeb kõik endast oleneva, et saavutada konsensus. Võrgustiku tehtud otsused on õiguslikult mittesiduvad soovitused. 8. Võrgustik kehtestab oma kodukorra.

1. Lõikes 2 sätestatud ülesandeid täites käsitleb võrgustik turujärelevalve üldisi horisontaalseid küsimusi, et hõlbustada koostööd ühtsete kontaktasutuste ja komisjoni vahel. 2. Võrgustikul on järgmised ülesanded: a) koostada ja vastu võtta oma tööprogramm ning jälgida selle täitmist; b) hõlbustada turujärelevalve ühiste prioriteetide väljaselgitamist ning sektoritevahelist teabevahetust toodete hindamise, sealhulgas riskihindamise, katsemeetodite ja -tulemuste, teadusuudiste ja uute tehnoloogiate, tekkivate riskide ja muude kontrollitoimingute seisukohast oluliste aspektide kohta ning siseriiklike turujärelevalvestrateegiate ja -meetmete rakendamise kohta; c) koordineerida haldustegevuse koordineerimisrühmi ja nende tegevust; d) korraldada sektoriülest ühist turujärelevalvet ja katseprojekte ning määrata kindlaks nende prioriteedid; e) vahetada oskusteavet ja häid kogemusi, eelkõige seoses siseriiklike turujärelevalve programmide rakendamisega; f) aidata korraldada koolitusprogramme ja personalivahetust; g) korraldada koostöös komisjoniga turujärelevalveasutuste vahel teabekampaaniaid ja vabatahtlikke vastastikuseid külastusprogramme; h) arutada piiriülese vastastikuse abi mehhanismist tulenevaid küsimusi; i) aidata kaasa suuniste väljatöötamisele, et tagada käesoleva määruse tulemuslik ja ühtne kohaldamine; j) teha ettepanekud artiklis 36 osutatud meetmete rahastamiseks; k) aidata liikmesriikides edendada ühesuguseid turujärelevalvealaseid haldustavasid; l) anda komisjonile nõu ja abi RAPEXi ning artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi edasiarendamise küsimustes; m) edendada koostööd ning oskusteabe ja parimate kogemuste vahetamist turujärelevalveasutuste ja liidu välispiiri kontrolli eest vastutavate asutuste vahel; n) edendada ja lihtsustada koostööd teiste asjaomaste võrgustike ja rühmadega, et uurida uute tehnoloogiate kasutamise võimalusi turujärelevalves ja toodete jälgimisel; o) hinnata regulaarselt liikmesriikide turujärelevalvestrateegiaid, esimene hindamine toimub hiljemalt 16. juuliks 2024; p) tegeleda muude võrgustiku vaateväljas olevate küsimustega, eesmärgiga aidata kaasa turujärelevalve tõhusale toimimisele liidus.

1. Lõikes 2 sätestatud ülesandeid täites tegelevad haldustegevuse koordineerimisrühmad turujärelevalve teemade ja sektoripõhiste eriküsimustega. 2. Haldustegevuse koordineerimisrühmade ülesanded on järgmised: a) hõlbustada oma pädevusalas liidu ühtlustamisõigusaktide ühetaolist kohaldamist, et suurendada turujärelevalve tõhusust kogu siseturul; b) edendada teabevahetust turujärelevalveasutuste ja võrgustiku vahel ning suurendada turujärelevalveasutuste vastastikust usaldust; c) rakendada ja koordineerida ühisprojekte, näiteks piiriülese turujärelevalve meetmeid; d) töötada välja tulemusliku turujärelevalve ühised tavad ja metoodika; e) teavitada üksteist riiklikest turujärelevalve meetoditest ja meetmetest ning arendada ja edendada häid kogemusi; f) teha kindlaks turujärelevalvega seotud ühised probleemid ja soovitada heakskiitmiseks ühiseid lähenemisviise; g) soodustada sektoripõhist toodete hindamist, sealhulgas riskihindamist, katsemeetodeid ja -tulemusi, teadusuudiseid ning muid kontrollitoimingute jaoks olulisi aspekte.

Komisjoni ülesanded on järgmised: a) abistada võrgustikku, selle allrühmi ja haldustegevuse koordineerimisrühmi tehnilist ja logistilist tuge pakkuva täitevsekretariaadi kaudu; b) pidada ühtsete kontaktasutuste ja haldustegevuse koordineerimisrühmade juhtide jaoks juhtide loetelu koos kontaktandmetega ja teha see neile kättesaadavaks; c) abistada võrgustikku tööprogrammi ettevalmistamisel ja jälgimisel; d) toetada toote kontaktpunktide toimimist neile liikmesriikide poolt määratud ülesannete täitmisel seoses liidu ühtlustamisõigusaktidega; e) määrata võrgustikuga konsulteerides kindlaks suurema katsesuutlikkuse vajadus ja pakkuda selleks kooskõlas artikliga 21 lahendusi; f) kohaldada artiklis 35 osutatud rahvusvahelise koostöö meetmeid; g) toetada eraldiseisvate või ühiste haldustegevuse koordineerimisrühmade loomist; h) töötada välja artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteem, sealhulgas artikli 34 lõikes 7 osutatud liides ja liides liikmesriikide turujärelevalve andmebaasidega, hooldada neid ning esitada nende kaudu üldsusele teavet; i) aidata võrgustikul ellu viia eel- või abitegevust liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisega seotud turujärelevalve meetmete rakendamise alal, nt uuringud, programmid, hindamised, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused ja külastusprogrammid, töötajate vahetus, teadustöö, laborite tegevus, tasemekatsed, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö; j) valmistada ette liidu turujärelevalve kampaaniaid ja muid sarnaseid meetmeid ning aidata neid rakendada; k) korraldada ühiseid turujärelevalve- ja katseprojekte, ühiseid koolitusprogramme ning võimaldada töötajate vahetusi turujärelevalveasutuse vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide turujärelevalveasutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, ning korraldada teabekampaaniaid ja turujärelevalveasutuste vabatahtlike vastastikuste külastuste programme; l) võtta meetmeid tehnilise abi programmide raames, teha koostöö kolmandate riikidega ning tutvustada ja edendada liidu turujärelevalvepoliitikat ja -süsteeme huvitatud isikute seas nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil; m) edendada tehnilisi või teaduslikke eksperditeadmisi turujärelevalve halduskoostöö rakendamise otstarbel; n) uurida omal algatusel võrgustiku taotlusel küsimusi, mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisega, ning anda välja suuniseid, soovitusi ja parimaid tavasid, et julgustada käesoleva määruse järjepidevat kohaldamist.

1. Komisjon arendab edasi ja hooldab info- ja teavitussüsteemi, mille abil kogutakse, töödeldakse ja säilitatakse struktureeritud kujul teavet liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamisega seotud küsimuste kohta, ning hooldab seda, et parandada liikmesriikide vahel teabe jagamist, sealhulgas teabetaotluste tarbeks, ning tagada laiaulatuslik ülevaade turujärelevalvemeetmetest, tulemustest ja suundumustest. Juurdepääs süsteemile on komisjonil, turujärelevalveasutustel, ühtsetel kontaktasutustel ja artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutustel. Komisjon töötab välja süsteemi avaliku kasutajaliidese ja hooldab seda, kui ette on nähtud anda lõppkasutajatele olulist teavet turujärelevalvemeetmete kohta. 2. Komisjon arendab edasi lõikes 1 osutatud süsteemi ja liikmesriikide turujärelevalvesüsteemide vahelist elektroonilist liidest ja hooldab seda. 3. Ühtsed kontaktasutused sisestavad info- ja teavitussüsteemi järgmise teabe: a) oma liikmesriigi turujärelevalveasutuse nimi ja pädevusvaldkonnad kooskõlas artikli 10 lõikega 2; b) artikli 25 lõike 1 kohaselt vastutavaks asutuseks määratud asutuste nimed; c) liikmesriigi poolt artikli 13 alusel koostatud riikliku turujärelevalve strateegia ning turujärelevalvestrateegia läbivaatamise ja hindamise tulemused. 4. Järelevalveasutused sisestavad oma territooriumil turul kättesaadavaks tehtavate toodete kohta, mille kohta on tehtud põhjalik vastavuskontroll, piiramata direktiivi 2001/95/EÜ artikli 12 ja käesoleva määruse artikli 19 kohaldamist, ning kui see on kohaldatav, liidu turule sisenevate toodete kohta, mille vabasse ringlusse lubamise menetlus on nende territooriumil käesoleva määruse artikli 26 kohaselt peatatud, info- ja teavitussüsteemi järgmise teabe: a) turujärelevalveasutuse poolt artikli 16 lõike 5 alusel võetud meetmed; b) tehtud katsete aruanded; c) asjaomaste ettevõtete võetud parandusmeetmed; d) kergesti kättesaadavad andmed kõnealuse toote põhjustatud vigastuste kohta; e) toote suhtes kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud kaitsemeetmete menetluse kohaselt liikmesriigi esitatud vastuväited ja selle järelmeetmed; f) kui andmed on kättesaadavad, volitatud esindajate poolsed artikli 5 lõike 2 nõuete rikkumised; g) kui andmed on kättesaadavad, tootjate toime pandud artikli 5 lõike 2 nõuete rikkumised. 5. Kui turujärelevalveasutused peavad seda kasulikuks, võivad nad info- ja teavitussüsteemi sisestada igasugust lisateavet, mis on seotud nende tehtud kontrollidega ja nende poolt või nende taotlusel tehtud katsete tulemustega. 6. Kui see on asjakohane, et tagada liidu ühtlustamisõigusaktide täitmine ja minimeerida oht, siis hangib toll riiklikest tollisüsteemidest andmed, mis käsitlevad toodete suhtes vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri kohaldamist seoses liidu ühtlustamisõigusaktide täitmise tagamisega, ning edastab need info- ja teavitussüsteemi. 7. Komisjon töötab välja elektroonilise liidese, mis võimaldab edastada andmeid liikmesriikide tollisüsteemide ning info- ja teavitussüsteemi vahel. Liides võetakse kasutusele nelja aasta jooksul pärast lõikes 8 osutatud rakendusakti vastuvõtmise kuupäeva. 8. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõigete 1–7 rakendamise üksikasju, eelkõige seoses andmetöötlusega, mida kohaldatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 kogutud andmetele, ning millega määratakse kindlaks käesoleva artikli lõigete 6 ja 7 kohaselt edastatavad andmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjon võib turujärelevalve tõhustamiseks liidus teha koostööd kolmandate riikide reguleerivate asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonidega ning vahetada nendega teavet turujärelevalve kohta liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste kokkulepete raames. Kõik kokkulepped peavad põhinema vastastikkusel, sisaldama konfidentsiaalsussätteid, mis vastavad liidus kohaldatavatele nõuetele, ning tagama, et kogu teabevahetus on kooskõlas kohaldatava liidu õigusega. 2. Koostöö võib olla muu hulgas seotud järgmisega: a) kasutatavad riskihindamismeetodid ja tootekatsete tulemused; b) toote kooskõlastatud tagasivõtmine või muude sarnased meetmed; c) meetmed, mille turujärelevalveasutused on võtnud artikli 16 kohaselt. 3. Komisjon võib kiita heaks tootega seotud ekspordieelse kontrolli konkreetse süsteemi, mida kolmas riik kasutab toodete puhul vahetult enne toodete eksportimist liitu, et kontrollida, kas tooted vastavad nende suhtes kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele. Heakskiidu võib anda ühele või enamale tootele, ühele või enamale tootekategooriale või konkreetsete tootjate toodetud toodetele või tootekategooriatele. 4. Komisjon koostab ja säilitab loetelu nendest toodetest ja tootekategooriatest, millele on antud lõikes 3 osutatud heakskiit, ja teeb selle loetelu üldsusele kättesaadavaks. 5. Lõike 3 kohase heakskiidu võib kolmandale riigile anda, kui täidetud on järgmised tingimused: a) kolmandal riigil on tõhus liitu eksporditavate toodete kontrollisüsteem ja kolmandas riigis tehtud kontrollid on piisavalt tulemuslikud ja tõhusad, et asendada või vähendada impordikontrolle; b) liidus ja asjakohasel juhul kolmandas riigis tehtud auditid näitavad, et sellest kolmandast riigist liitu eksporditavad tooted vastavad liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõuetele. 6. Kui heakskiit on antud, siis hõlmab lõikes 3 osutatud liidu turule sisenevate toodete või tootekategooriate impordikontrollidele kohaldatav riskihindamine antud heakskiitu. Artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused võivad siiski teha kõnealuste liidu turule sisenevate toodete või tootekategooriate kontrolle, sealhulgas tagamaks, et kolmandate riikide tehtud ekspordieelsete kontrollide abil on võimalik tulemuslikult kindlaks teha vastavus liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele. 7. Lõikes 3 sätestatud heakskiidus määratletakse kolmanda riigi pädev asutus, kelle vastutusel ekspordieelsed kontrollid tehakse, ja kõnealusest pädevast asutusest saab kõigi liidu kontaktisikute partner. 8. Lõikes 7 osutatud pädev asutus tagab, et tooteid kontrollitakse ametlikult enne liitu sisenemist. 9. Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud liidu turule sisenevate toodete kontrollimise käigus leitakse märkimisväärne nõuetele mittevastavus, siis teavitavad turujärelevalveasutused sellest viivitamata komisjoni artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi kaudu ja kohandavad kõnealuste toodete kontrollimise taset. 10. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kiidetakse heaks iga konkreetse tootega seotud ekspordieelse kontrolli süsteem, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 3. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 11. Komisjon jälgib regulaarselt, kas käesoleva artikli lõike 3 alusel antud heakskiit toimib nõuetekohaselt. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega võetakse heakskiit tagasi, kui selgub, et liidu turule sisenevad tooted ei vasta märkimisväärsel arvul juhtudel liidu ühtlustamisõigusaktide nõuetele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon teavitab mõjutatud kolmandat riiki viivitamata komisjoni otsuse tulemustest. 12. Toodetega seotud ekspordieelse kontrolli süsteemi hinnatakse vastavalt artikli 42 lõikele 4.

1. Liit rahastab artiklis 31 osutatud võrgustiku ülesannete täitmist ja artiklis 12 osutatud eksperdihinnanguid. 2. Liit võib seoses käesoleva määruse kohaldamisega rahastada järgmisi meetmeid: a) toote kontaktpunktide toimimine; b) artiklis 21 osutatud liidu katserajatiste loomine ja toimimine; c) artiklis 35 osutatud rahvusvahelise koostöö meetmete väljatöötamine; d) kaastööde koostamine ja ajakohastamine turujärelevalve suuniste jaoks; e) komisjonile tehniliste või teaduslike eksperditeadmiste kättesaadavaks tegemine, et abistada komisjoni turujärelevalve halduskoostöö rakendamisel; f) artiklis 13 osutatud riiklike turujärelevalvestrateegiate rakendamine; g) liikmesriikide ja liidu turujärelevalvekampaaniad ja nendega seotud tegevus, sealhulgas vahendid ja seadmed, IT-vahendid ja koolitus; h) eel- või abitegevus seoses turujärelevalvemeetmeid puudutavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaldamisega, näiteks uuringud, programmid, hindamised, suunised, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused ja külastusprogrammid, töötajate vahetus, teadustöö, koolitustegevus, laborite tegevus, tasemekatsed, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö; i) meetmete võtmine tehnilise abi andmise programmide raames, koostöö tegemine kolmandate riikidega ning liidu turujärelevalvepoliitika ja -süsteemide tutvustamine ja edendamine huvitatud isikute seas nii liidu kui ka rahvusvahelisel tasandil. 3. Liit rahastab artikli 34 lõikes 7 osutatud elektroonilist liidest, sealhulgas info- ja teavitussüsteemi arendustegevust, mis võimaldab artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemil saada automaatselt liikmesriikide tollisüsteemidest elektroonilisi andmevooge. 4. Liit rahastab artikli 34 lõikes 2 osutatud elektroonilist liidest, mis võimaldab andmevahetust artiklis 34 osutatud info- ja teavitussüsteemi ja liikmesriikide turujärelevalvesüsteemide vahel. 5. Käesoleva määruse kohaldamist toetavate meetmete jaoks antavat liidu rahalist abi antakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (52) kas otse või delegeerides eelarve täitmise ülesanded kõnelause määruse artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksustele. 6. Eelarvepädevad institutsioonid määravad igal aastal kehtiva finantsraamistiku piires kindlaks käesolevas määruses osutatud meetmetele eraldatavad assigneeringud. 7. Eelarvepädevate institutsioonide poolt turujärelevalvemeetmete jaoks kindlaks määratud assigneeringutest võidakse katta ka ettevalmistavate, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamismeetmete kulusid, mis on vajalikud käesolevas määruses sätestatud meetmete haldamiseks ja nende eesmärkide saavutamiseks. Nende kulude hulka kuuluvad uuringute tegemine, ekspertide kohtumiste korraldamine, teabe- ja kommunikatsioonitegevus, sealhulgas ettevõtjate teavitamine liidu poliitilistest prioriteetidest, niivõrd kui need on seotud turujärelevalve üldeesmärkidega, infotehnoloogia võrgustike kulud teabe töötlemisele ja vahetamisele, koos kõikide muude tehnilise ja haldusabi kuludega, mida komisjon kannab.

1. Komisjon võtab kõik asjakohased meetmed tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetusmeetmetega, tõhusa kontrolliga ja õigusnormide rikkumise tuvastamise korral alusetult väljamakstud summade tagasinõudmisega ning asjakohasel juhul tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega. 2. Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kontrollida kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel liidu vahenditest rahastatud. 3. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (53) ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (54) sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatava toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. 4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingud ning lepingud, toetuslepingud ja toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist auditeerimist ja uurimist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/42/EÜ (55) artiklid 6 ja 7 jäetakse välja.

1. Määrust (EÜ) nr 765/2008 muudetakse järgmiselt: 1) pealkiri asendatakse järgmisega: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise nõuded ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93“; 2) artikli 1 lõiked 2 ja 3 jäetakse välja; 3) artikli 2 punktid 1, 2, 14, 15, 17, 18 ja 19 jäetakse välja; 4) III peatükk, mis sisaldab artikleid 15–29, jäetakse välja; 5) artikli 32 lõiget 1 muudetakse järgmiselt: a) punkt c asendatakse järgmisega: „c) kaastööde koostamine ja ajakohastamine juhiste jaoks, mis käsitlevad selliseid valdkondi nagu akrediteerimine, komisjoni teavitamine vastavushindamisasutustest ja vastavushindamine;“; b) punktid d ja e jäetakse välja; c) punktid f ja g asendatakse järgmisega: „f) eelnevad või abistavad meetmed seoses ühenduse õigusaktide rakendamisega seotud vastavushindamise, metroloogia ja akrediteerimise meetmete elluviimisega, näiteks uuringud, programmid, hindamised, juhiste väljatöötamine, võrdlevad analüüsid, vastastikused ühiskülastused, teadustöö, andmebaaside loomine ja haldamine, koolitustegevus, laborite tegevus, tasemekatsed, laboritevahelised katsed ja vastavushindamisega seotud töö; g) tehnilise abi programmide raames võetud meetmed, koostöö kolmandate riikidega ja Euroopa vastavushindamispoliitika ning akrediteerimispoliitika ja -süsteemide tutvustamine ja edendamine huvitatud isikute seas nii ühenduses kui rahvusvahelisel tasandil.“ 2. Viiteid määruse (EÜ) nr 765/2008 välja jäetud sätetele käsitatakse viidetena käesoleva määruse vastavatele sätetele ja neid loetakse vastavalt käesoleva määruse III lisas esitatud vastavustabelile.

Määruse (EL) nr 305/2011 artikli 56 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „1. Kui ühe liikmesriigi turujärelevalveasutustel on piisavalt põhjust arvata, et ehitustoode, mis on hõlmatud ühtlustatud standardiga või millele on antud Euroopa tehniline hinnang, ei saavuta deklareeritud toimivust ja kujutab riski käesoleva määrusega hõlmatud ehitistele esitatavate põhinõuete täitmisele, siis hindavad nad asjaomast toodet vastavalt käesolevas määruses sätestatud asjakohastele nõuetele. Asjaomased ettevõtjad teevad turujärelevalveasutustega vajalikul viisil koostööd.“

1. Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva määruse rikkumise korral ja nende II lisas loetletud liidu ühtlustamisõigusaktide rikkumise korral, millega pannakse ettevõtjatele kohustusi, ning võtavad vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine vastavalt liikmesriikide õigusele. 2. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 16. oktoobrist 2021 nimetatud normidest, kui nad ei ole neist eelnevalt teavitanud, ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

1. Komisjon hindab käesolevat määrust 31. detsembriks 2026 ja seejärel iga viie aasta järel käesoleva määrusega seatud eesmärkide valguses, ning esitab selle kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. 2. Aruandes hinnatakse, kas käesolev määrus on saavutanud oma eesmärgid, eelkõige seoses liidu turul olevate nõuetele mittevastavate toodete arvu vähendamisega, liidu ühtlustamisõigusaktide tõhusa ja tulemusliku täitmise tagamisega liidus, pädevate asutuste vahelise koostöö parandamisega ning liidu turule sisenevate toodete kontrolli tugevdamisega, võttes arvesse mõju ettevõtlusele ning eelkõige VKEdele. Lisaks sellele tuleb hindamise käigus ka analüüsida käesoleva määruse kohaldamisala, eksperdihinnangu süsteemi ja liidu rahastatavate turujärelevalvemeetmete tulemuslikkust, võttes arvesse liidu poliitika ja õiguse nõudeid ning turujärelevalveasutuste ja tolliasutuste vahelise koostöö edasise parandamise võimalusi. 3. Hiljemalt 16. juuliks 2023 koostab komisjon hindamisaruande artikli 4 rakendamise kohta. Aruandes hinnatakse eelkõige nimetatud artikli kohaldamisala, selle mõju ning kulusid ja kasu. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek. 4. Nelja aasta jooksul pärast artikli 35 lõikes 3 osutatud toodete ekspordieelse kontrolli süsteemi esmast heakskiitmist hindab komisjon selle mõju ja kulutasuvust. 5. Käesoleva määruse rakendamise hõlbustamiseks koostab komisjon turujärelevalveasutustele ja ettevõtetele suunised artikli 4 praktiliseks rakendamiseks.

1. Komisjoni abistab komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon artikli 11 lõikes 4, artikli 21 lõikes 9, artikli 25 lõikes 8, artikli 35 lõikes 10 ja artikli 35 lõikes 11 sätestatud rakendusvolitustega seotud rakendusakti eelnõu vastu ning kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrust kohaldatakse alates 16. juulist 2021. Artikleid 29, 30, 31, 32, 33 ja 36 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2021.