Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „turul kättesaadavaks tegemine“– toote tasu eest või tasuta tarnimine liidu turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks;
2) „turule laskmine“– toote esmakordne liidu turul kättesaadavaks tegemine;
3) „turujärelevalve“– turujärelevalveasutuse tegevus ja meetmed selle tagamiseks, et tooted vastaksid kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides kehtestatud nõuetele ja nende õigusaktidega hõlmatud avalik huvi oleks kaitstud;
4) „turujärelevalveasutus“– asutus, mille liikmesriik on määranud artikli 10 alusel vastutavaks oma territooriumil turujärelevalve tegemise eest;
5) „taotluse esitanud asutus“– turujärelevalveasutus, kes esitab vastastikuse abi taotluse;
6) „taotluse saanud asutus“– turujärelevalveasutus, kes saab vastastikuse abi taotluse;
7) „nõuetele mittevastavus“– liidu ühtlustamisõigusaktis või käesolevas määruses sätestatud nõude täitmata jätmine;
8) „tootja“– füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab toote või laseb toote välja arendada või valmistada ja kes turustab seda toodet oma nime või kaubamärgi all;
9) „importija“– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes laseb liidu turule kolmandast riigist pärit toote;
10) „turustaja“– füüsiline või juriidiline isik tarneahelas, välja arvatud tootja või importija, kes teeb toote turul kättesaadavaks;
11) „ekspediitorteenuse osutaja“– füüsiline või juriidiline isik, kes pakub majandustegevusena vähemalt kaht järgmist teenust: ladustamine, pakendamine, adresseerimine ja saatmine, ilma et käideldavad tooted kuuluksid talle; mõiste alla ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/67/EÜ (31) artikli 2 punktis 1 määratletud postiteenused, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/644 (32) artikli 2 punktis 2 määratletud postipakkide kättetoimetamise teenused ning kõik muud postiteenused ja kaubaveoteenused;
12) „volitatud esindaja“– liidus asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlate ülesannetega, mis tulenevad tootja kohustustest, mis on sätestatud asjakohastes liidu ühtlustamisõigusaktides või ette nähtud käesoleva määruse nõuete kohaselt;
13) „ettevõtja“– tootja, volitatud esindaja, importija, turustaja, ekspediitorteenuse osutaja või muu füüsiline või juriidiline isik, kes peab kooskõlas asjakohaste liidu ühtlustamisõigusaktidega täitma kohustusi, mis on seotud toodete tootmisega, toodete kättesaadavaks tegemisega turul ja toodete kasutusele võtmisega;
14) „infoühiskonna teenuse ostuaja“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (33) artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenuse osutaja;
15) „veebiliides“– tarkvara, sealhulgas veebisait, selle osa või rakendus, mida haldab ettevõtja või mida hallatakse tema nimel ja mille kaudu antakse lõppkasutajatele juurdepääs ettevõtja toodetele;
16) „parandusmeetmed“– meetmed, mida ettevõtja võtab nõuetele mittevastavuse lõpetamiseks kas turujärelevalveasutuse nõudmisel või omal algatusel;
17) „vabatahtlik meede“– parandusmeede, mida ei ole nõudnud turujärelevalveasutus;
18) „oht“– kahjustusi põhjustava ohu esinemise tõenäosuse ja kahjustuse raskusastme kombinatsioon;
19) „ohtlik toode“– toode, millel võib olla inimeste tervisele ja ohutusele üldiselt, töötervishoiule ja tööohutusele, tarbijakaitsele, keskkonnale, avalikule julgeolekule ja muudele liidu ühtlustamisõigusaktidega kaitstud avalikele huvidele kahjulik mõju, mis on suurem kui see, mida peetakse toote otstarbega või selle tavapäraste ja põhjendatult eeldatavate kasutustingimuste, sealhulgas toote kasutusaja ja vajaduse korral kasutuselevõtmis-, paigaldamis- ja hooldusnõuete juures mõistlikuks ja vastuvõetavaks;
20) „väga ohtlik toode“– toode, mis on riskianalüüsi põhjal ning toote tavapärast ja eeldatavat kasutust arvesse võttes nii ohtlik, et kahjustuste tekkimise tõenäosuse ja kahjustuse raskusastme koosmõju tõttu peab turujärelevalveasutus kiiresti sekkuma, sealhulgas tooted, millega seotud oht ei avalda vahetut mõju;
21) „lõppkasutaja“– füüsiline või juriidiline isik, kelle elu- või asukoht on liidus ja kellele tehti toode kättesaadavaks kas tarbijana väljaspool kaubandus-, majandus-, ameti- või kutsetegevust, või kutsealase lõppkasutajana tema tööstusliku või kutsetegevuse raames;
22) „tagasivõtmine“– kõik meetmed, mille eesmärk on saavutada lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud toote tagastamine;
23) „turult kõrvaldamine“– kõik meetmed, mille eesmärk on tõkestada tarneahelas oleva toote turul kättesaadavaks tegemine;
24) „toll“– määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 1 määratletud toll;
25) „vabasse ringlusse lubamine“– määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 201 sätestatud menetlus;
26) „liidu turule tulevad tooted“– kolmandatest riikidest pärit tooted, mis on ette nähtud liidu turule laskmiseks või liidu tolliterritooriumil isiklikul otstarbel kasutamiseks või tarbimiseks ning mille suhtes on kavas kohaldada vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri.
Artikkel 4 - Ülesanded, mida ettevõtjad peavad täitma toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse teatavaid liidu ühtlustamisõigusakte
1. Ilma et see mõjutaks kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud kohustusi, võib toote, mille kohta kehtivad lõikes 5 osutatud õigusaktid, teha turul kättesaadavaks ainult juhul, kui liidus asuv ettevõtja on võtnud tootega seoses vastutuse lõikes 3 sätestatud ülesannete täitmise eest.
2. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab lõikes 1 osutatud ettevõtja üht järgmistest:
a)
tootja, kelle asukoht on liidus;
b)
importija, juhul kui tootja asukoht ei ole liidus;
c)
volitatud esindaja, kellel on tootja kirjalik volitus, millega ta määratakse tootja nimel lõikes 3 sätestatud ülesandeid täitma;
d)
liidus asuv ekspediitorteenuse osutaja seoses tema poolt käideldavate toodetega, kui liidus ei asu ühtegi teist punktides a, b või c osutatud ettevõtjat.
3. Ilma et see mõjutaks ettevõtjate kohustusi, mis on sätestatud kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides, täidab lõikes 1 osutatud ettevõtja järgmisi ülesandeid:
a)
kui toote suhtes kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides nõutakse ELi vastavusdeklaratsiooni või toimivusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni olemasolu, siis kontrollib ettevõtja, kas ELi vastavusdeklaratsioon või toimivusdeklaratsioon ja tehniline dokumentatsioon on koostatud, ning teeb vastavusdeklaratsiooni või toimivusdeklaratsiooni turujärelevalveasutusele nendes õigusaktides sätestatud ajavahemiku jooksul kättesaadavaks ja tagab, et taotluse korral tehakse nendele asutustele kättesaadavaks ka tehniline dokumentatsioon;
b)
kui turujärelevalveasutus esitab põhjendatud taotluse, siis esitab ettevõtja sellele asutusele kogu toote vastavust tõendava teabe ja dokumentatsiooni keeles, millest asutuses saadakse kergesti aru;
c)
kui on alust arvata, et toode on ohtlik, teavitab ettevõtja turujärelevalveasutusi;
d)
teeb turujärelevalveasutustega koostööd, ka siis, kui talle on selleks esitatud põhjendatud taotlus, ja tagab, et kui toode ei vasta toote suhtes kohaldatavates liidu ühtlustamisõigusaktides sätestatud nõuetele, võetakse viivitamata vajalikud parandusmeetmed või kui see ei ole võimalik, maandab tootega kaasnevat ohtu kas turujärelevalveasutuse nõudmisel või omal algatusel, kui lõikes 1 osutatud ettevõtja on seisukohal või tal on alusta arvata, et toode on ohtlik.
4. Ilma et see piiraks kohustusi, mida ettevõtjad peavad täitma kohaldatavate liidu ühtlustamisõigusaktide kohaselt, märgitakse tootele või selle pakendile, pakile või saatedokumendile lõikes 1 osutatud ettevõtja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ning kontaktandmed, sealhulgas postiaadress.
5. Käesolevat artiklit kohaldatakse ainult toodete suhtes, mille kohta kehtivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 305/2011, (34) (EL) 2016/425 (35) ja (EL) 2016/426 (36) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2000/14/EÜ, (37) 2006/42/EÜ, (38) 2009/48/EÜ, (39) 2009/125/EÜ, (40) 2011/65/EL, (41) 2013/29/EL, (42) 2013/53/EL, (43) 2014/29/EL, (44) 2014/30/EL, (45) 2014/31/EL, (46) 2014/32/EL, (47) 2014/34/EL, (48) 2014/35/EL, (49) 2014/53/EL (50) ja 2014/68/EL (51).
Artikkel 14 - Turujärelevalveasutuste õigused
1. Liikmesriigid annavad oma turujärelevalveasutustele turujärelevalve, uurimise ja õigusaktide täitmise tagamise õigused, mida on vaja, et kohaldada käesolevat määrust ja liidu ühtlustamisõigusakte.
2. Turujärelevalveasutused teostavad käesolevas artiklis sätestatud õigusi tõhusalt ja tulemuslikult ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja sellises ulatuses, mis vastab reguleerimisesemele, meetmete otstarbele ning nõuetele mittevastavuse laadile ja üldistele tegelikele või võimalikele tagajärgedele. Õigused antakse ja neid teostatakse kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtetega, riigisiseses õiguses väljendusvabaduse ning meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse kohta sätestatud põhimõtetega, kohaldatavate menetluslike tagatistega ja liidu andmekaitsealaste õigusnormidega, eelkõige määrusega (EL) 2016/679.
3. Lõikes 1 osutatud õiguste andmisel võivad liikmesriigid sätestada, et õigusi saab asjakohasel juhul kasutada ainult ühel järgmisel viisil:
a)
turujärelevalveasutus ise oma staatusest tulenevalt;
b)
pöördudes vastavalt asjaomases liikmesriigis kehtivale õiguste jaotusele ning institutsioonilisele ja halduskorraldusele teiste avaliku sektori asutuste poole;
c)
pöördudes kohtusse, kes on pädev tegema vajaliku otsuse, millega kiidetakse heaks kõnealuse õiguse teostamine, esitades muu hulgas vajaduse korral apellatsioonkaebuse, kui vajalikku otsust käsitlevat taotlust ei rahuldata.
4. Lõike 1 kohaselt turujärelevalveasutustele antud õigused hõlmavad vähemalt järgmist:
a)
õigus nõuda, et ettevõtja esitaks asjakohased dokumendid, tehnilised kirjeldused, andmed ja teabe nõuetele vastavuse kohta ning toote tehnilised aspektid, sealhulgas annaks juurdepääsu tootesse paigaldatud tarkvarale, kuivõrd see on vajalik, et hinnata toote vastavust toodete suhtes kohaldatavatele liidu ühtlustamisõigusaktidele, tehes seda olenemata vormist või vormingust milles ja olenemata andmekandjast ja kohast, kus kõnealuseid dokumente, tehnilisi kirjeldusi, andmeid või teavet säilitatakse, ning õigus teha või saada sellest koopiaid;
b)
õigus nõuda, et ettevõtja esitaks tarneahela ja turustusvõrgu üksikasjade kohta vajaliku teabe ning annaks teada, kui palju tooteid turul on ja millistel teistel tootemudelitel on kõnealuse tootega samad tehnilised omadused, kui see on liidu ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavate nõuete täitmiseks oluline;
c)
õigus nõuda, et ettevõtja esitaks teabe, mida on vaja veebisaitide kuuluvuse kindlakstegemiseks, kui kõnealune teave on seotud uurimisobjektiga;
d)
õigus teha etteteatamata kohapealset ja füüsilist toodete kontrolli;
e)
õigus siseneda ruumidesse, territooriumile või transpordivahendisse, mida ettevõtja kasutab oma kaubandus-, äri-, ametialase või kutsetegevuse jaoks, et teha nõuetele mittevastavus kindlaks ja koguda tõendeid;
f)
õigus alustada uurimist turujärelevalveasutuse omal algatusel, et teha nõuetele mittevastavus kindlaks ja see lõpetada;
g)
õigus nõuda, et ettevõtja võtaks sobivaid meetmeid, et nõuetele mittevastavus lõpetada või oht kõrvaldada;
h)
õigus võtta asjakohaseid meetmeid, kui ettevõtja jätab sobivad parandusmeetmed võtmata või kui nõuetele mittevastavus või oht püsib, sealhulgas õigus toote turul kättesaadavaks tegemine keelata või seda piirata või nõuda, et toode turult kõrvaldataks või tagasi võetaks;
i)
õigus määrata karistusi kooskõlas artikliga 41;
j)
õigus saada tootenäidiseid, sealhulgas variisikuna, et tootenäidiseid kontrollida ja pöördprojekteerida, et teha nõuetele mittevastavus kindlaks ja koguda tõendeid;
k)
kui suure ohu kõrvaldamiseks muid tõhusaid vahendeid ei ole, siis õigus
i)
nõuda, et veebiliidesest kõrvaldataks teave, milles viidatakse asjaomastele toodetele, või nõuda, et lõppkasutajatele kuvataks veebiliidesesse sisenemisel selge hoiatus, või
ii)
kui punkti i alusel esitatud nõuet ei täideta, siis õigus nõuda infoühiskonna teenuse osutajatelt, et nad piiraksid juurdepääsu veebiliidesele ja nõuaksid sealhulgas, et neid meetmeid rakendaks asjaomane kolmas isik.
5. Turujärelevalveasutused võivad kasutada teavet, dokumenti, tulemust, avaldust ja muud uurimisteavet tõendina oma uurimise otstarbel, olenemata selle säilitamiseks kasutatavast vormingust ja andmekandjast.