Talos Trading OÜ kaebus nõudes tühistada Maksu- ja Tolliameti 12.06.2024 e-kirjas olev otsus, millega keelati Talos Trading OÜ toodete SNS Coral Moo ̀D bath Milk (500 ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja SNS Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (18 tk) vabasse ringlusse lubamine ning Terviseameti 12.06.2024 otsus, millega peatati Talos Trading OÜ toodete SNS Coral Moo ̀D bath Milk (500 ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja SNS Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (18 tk) vabasse ringlusse lubamine või alternatiivselt tuvastada Maksu- ja Tolliameti 12.06.2024 toimingu õigusvastasus, millega keelati Talos Trading OÜ toodete SNS Coral Moo D ̀ bath Milk (500 ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja SNS Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (18 tk) vabasse ringlusse lubamine ning Terviseameti 12.06.2024 toimingu õigusvastasus, millega peatati Talos Trading OÜ toodete SNS Coral Moo D ̀ bath Milk (500 ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja SNS Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (18 tk) vabasse ringlusse lubamine
Menetlusosalised
Kaebaja – Talos Trading OÜ, volitatud esindaja Toomas Pikamäe Vastustaja 1 – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aivar Haava
Asja läbivaatamine
Vastustaja II – Terviseamet, volitatud esindaja Agne Ojassaar Kohtuistung 06.01.2025.
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.03.2025. 1(8)
1.Talos Trading OÜ (edaspidi kaebaja) soovis Suurbritanniast ja Hiinast Eestisse importida erinevaid kaupu. Kaupade hulgas olid järgmised Suurbritanniast imporditavad kosmeetikatooted: 18 tükki toodet SNS Coral Moo D ̀ bath Milk (500 ml), 18 tükki toodet SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) ja 18 tükki toodet SNS Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (edaspidi Tooted). Kaupade Eestisse importimiseks on vajalik esitada Maksu- ja Tolliametile (edaspidi MTA/vastustaja I) impordi deklaratsioon. Impordi deklaratsiooni esitamisel ja suhetes vastustajaga I esindas kaebajat tolliagentuur Alpi Eesti OÜ.
2.05.06.2024 vastustaja I peatas osade impordi deklaratsioonis näidatud kaupade vabasse ringlusse lubamise ning pöördus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2019/1020 (edaspidi määrus nr 2019/1020) artikli 26 lg 1 p e) alusel Terviseameti kui pädeva turujärelevalve asutuse (edaspidi Terviseamet/vastustaja II) poole selleks, et viimane annaks hinnangu selle kohta, kas kõnealused kaubad on ohtlikud või on muu alus arvata, et need kaubad ei vasta liidu õigusaktides sätestatud nõuetele
3.12.06.2024 vastustaja II vastas vastustajale I, et Tooted on ohtlikud ega vasta nõuetele, kuna need meenutavad toitu.
4.12.06.2024 vastustaja I saatis kaebaja esindajale e-kirja, milles teatas, et vastavalt vastustaja II otsusele on Toodete vabasse ringlusse lubamine keelatud ning et kaebajal on seoses nõuetele mittevastavate Toodetega võimalik kaup tagasi saata, kaup müüa kolmandasse riiki, kaup hävitada või esitada lisadokumendid.
5.13.06.2024 vastustaja I vabastas impordi deklaratsiooni ja lubas selles näidatud kaubad vabasse ringlusse, v.a. Tooted.
6.12.06.2024 ja 13.06.2024 e-kirjades vastustaja II selgitas kaebajale oma seisukohta, et Tooted on toiduga sarnanevad ja eksitava välimusega, kuna nende pakend ja osa märgistusest meenutavad toiduaineid.
7.Kuna: (a) kaebaja ei tohtinud Tooteid enda lattu viia; (b) Toodete hoidmisega vastustaja järelevalve all kaasnesid kulud; (c) Toodete (kokku 48 tk) kolmandasse riiki edasi toimetamine ei olnud majanduslikult põhjendatud, siis kaebaja nõustus Toodete hävitamisega vastustaja järelevalve all.
8.12.07.2024 saabus Tallinna Halduskohtusse kaebaja poolt esitatud kaebus nõudes tühistada Maksu- ja Tolliameti 12.06.2024 e-kirjas olev otsus, millega keelati Talos Trading OÜ toodete SNS Coral Moo ̀D bath Milk (500 ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja SNS Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (18 tk) vabasse ringlusse lubamine ning alternatiivselt, kui kohtu hinnangul on toodete vabasse ringlusse lubamise keelajaks Terviseamet – tühistada Terviseameti 12.06.2024 otsus, millega keelati Talos Trading OÜ toodete SNS Coral Moo D ̀ bath Milk (500 ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja SNS Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (18 tk) vabasse ringlusse lubamine.
9.Tallinna Halduskohus võttis oma 22.07.2024 määrusega kaebuse menetlusse nõudes tühistada Maksu- ja Tolliameti 12.06.2024 e-kirjas olev otsus, millega keelati Talos Trading OÜ toodete SNS Coral Moo ̀D bath Milk (500 ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja SNS Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (18 tk) vabasse ringlusse lubamine ning Terviseameti 12.06.2024 otsus, millega peatati Talos Trading OÜ toodete SNS Coral Moo ̀D bath Milk (500 ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja SNS Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (18 tk) vabasse ringlusse lubamine.
2(8)
10.Oma 20.11.2024 määrusega lubas kohus kaebajal täiendada kaebust alternatiivsete toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuetega juhuks, kui kohus peaks asja sisulisel arutamisel leidma, et tegemist on toimingutega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
11.Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 11.1 Tooted on kosmeetikatooted, mille suhtes kehtib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009 (määrus nr 1223/2009). Nõukogu direktiivi, 87/357/EMÜ (direktiiv 87/357) artikli 1 lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud tooted, kuigi need ei ole toiduained, on kujult, lõhnalt, värvilt, välimuselt, pakendilt, märgistuselt, mahult või suuruselt sellised, et on tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed võivad neid ekslikult toiduaineteks pidada ja seetõttu suhu panna või imeda või alla neelata, mis võib olla ohtlik ning põhjustada näiteks lämbumist, mürgitust või seedetrakti lõhkemist või ummistust. 11.2 Tooted ei ole eksitavad ning need ei ole piimatoodetega samastatavad. Esiteks, erinevus Toodete ja piimatoodete vahel on ilmselge. Teiseks, iseteeninduskauplustes on kosmeetikatooted ja piimatooted erinevates kaupluste osades ja erinevatel riiulitel, kusjuures toote juures olevatel siltidel on näidatud ka toote üldine nimi ja konkreetne nimetus. On äärmiselt ebatõenäoline, et tarbija, sh laps peaks Tooteid piimatoodeteks ja püüaks neid seetõttu suhu panna, imeda või alla neelata. Kolmandaks, vannipiimad ei ole pakendatud terapakenditesse, vaid on plastikpudelis, mille ümber on kartong. Vastustaja II väidab, et need on tetrapakendis. Näib, et vastustaja II keelas Toodete vabasse ringlusesse lubamise ilma, et oleks Toodetega tutvunud. Neljandaks on kaebaja pöördunud hinnangu saamiseks reklaamiagentuuri poole, et saada hinnangut tarbija vaatest. 11.3 Ebaõige on vastustaja I väide, et kaebajal puudub subjektiivne õigus importida Tooteid Euroopa Liitu. Kaebajal on põhiseadusest tulenev õigus tegeleda ettevõtlusega, sh tuua väljaspool Euroopa Liitu pärit kaupu müügiks Euroopa turule. Selles osas, kas Toodete suhtes kehtivad piirangud, sh kas Tooted vastavad EL määruse 1223(2009 art 3 ja direktiivi 87/357/EMÜ art 1 lõike 2 nõuetele, peab võtma seisukoha käesolevas vaidluses kohus. 11.4 Asjakohatu on vastustaja I väide, et kui kaebaja ei oleks pärast vastustaja I 12.06.2024 e-kirja teinud valikut Toodete edasise käitlemise suhtes, siis oleks vastustaja I rakendanud Toodete suhtes ELS art 198 lg-s 1 nimetatud meetmeid ning andnud selle kohta haldusakti. Vastustaja I jätab tähelepanuta, et viidatud meetmed on vastustaja I 12.06.2024 e- kirja – keelduda Toodete vabasse ringlusse lubamisest - tagajärg, st ELS art 198 lg-s 1 nimetatud meetmed tulenevad vastustaja I 12.06.2024 e- kirjast. 11.5 Kaebaja nõustub vastustaja I seisukohaga, mille kohaselt on vastustaja II 12.06.2024 seisukoht vastustajale I siduv. Samas on oluline, et vastustaja II 12.06.2024 otsus on adresseeritud vastustajale I, mitte kaebajale. Seda järeldust kinnitab ka EL määruse 2019/2010 art 28 lg 1 sõnastus. Kaebajal puudub õigussuhe vastustajaga II ning kaebajal on õigussuhe vaid vastustajaga I, kes keelas oma 12.06.2024 e- kirjaga kaebajal Toodete vabasse ringlusesse lubamise. Seepärast on vastustaja II 12.06.2024 otsus vaidlustatav vastustaja I 12.06.2024 e- kirjas sisalduva otsuse vaidlustamise kaudu. 11.6 Vastustaja väidab paljasõnaliselt, et tooted on pakendatud tetrapakendisse ja et sellised pakendid on tavapäraselt seostatavad toiduainetega nagu piim, jogurt, piimakokteil, smuuti, mitte aga kosmeetikatoodetega ja et kahtlust ei ole selles, et Toodete välimus on selline, et on tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed peavad Tooteid ekslikult toiduaineteks ja Tooted on pakendatud tetrapakendisse ning pakendi kujundus viitab voolava/kreemise vedeliku sisaldusele pakendis. Vastustaja II ei ole tõendanud oma väidet, et Tooted on pakendatud tetrapakendisse ja et toodete välimus on selline, et tarbijad peaksid neid toiduaineteks. 3(8)
11.7 Reklaamiekspert Rain Pikand on oma 20.09.2024 hinnangus leidnud, et Tooted ei ole eksitava välimusega, ega meenuta toiduaineid ning põhjendab oma sellekohaseid väiteid. Seejuures on ta asunud seisukohale, et tooted ei ole pakendatud tetrapakendisse. See asjaolu seab kahtluse alla kogu vastustaja II vastuse väite, et Tooted on eksitava välimusega ja ohtlikud, kuna nad on pakendatud tetrapakendisse. 11.8 17.09.2024 kirja saatjaks on Ühendkuningriigi äriühingu Incos Limited, kes müüb Tooted kaebajale ja kes samuti müüb Tooteid Euroopa Liidus, sh Soomes, Maltal, Horvaatias, Saksamaal, Itaalias, Küprosel ja Rumeenias. Kuna Toodete suhtes kehtestatud nõuded on Euroopa Liidu ülesed ja neid rakendatakse Euroopa Liidus ühtemoodi, siis jääb arusaamatuks, miks ainult Eestis peetakse Tooteid nõuetele mittevastavaks. Seetõttu 20.09.2024 hinnang ja 17.09.2024 kiri tõendavad kaebaja väidet, et Tooted vastavad Euroopa Liidus kehtivatele nõuetele. 11.9 Vastustaja II ei ole ka pärast kaebuse saamist viinud läbi vajalikku objektiivset hindamist selle kohta, kas Toodete omadused on eksitavad, ega selle kohta, kas toodete omadused on sellised, et nende suhupaneku, imemise või allaneelamisega võib kaasneda selline oht nagu lämbumine, mürgistus või seedetrakti lõhkemine või ummistumine. Kuna selline hinnang peab põhinema toodete omadustel, mille kohta vastustajal II teavet ei ole ja mille kohta vastustaja II ei ole ka teavet küsinud, siis ei saa vastustaja II olla teinud Euroopa Kohtu otsuses nõutud analüüsi. See tähendab, et vastustaja II seisukoht Toodete eksitavuse kohta ei ole sisuliselt põhjendatud. Seega Toodete vabasse ringlusesse lubamise keelamine ei olnud põhjendatud. Vastustaja I seisukoht
12.Vastustaja I vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 12.1 Kohus on õigesti leidnud, et Terviseameti kui turijärelevalve asutuse otsus on MTA-le siduv. Olukorras, kus vastustaja II turujärelevalveasutusena on jõudnud järeldusele, et toode on ohtlik ning teavitanud vastustajat I, et toodet ei või lubada vabasse ringlusse, on vastustaja II otsus vastustajale I siduv ning täitmiseks kohustuslik. Vastustajal I puudub pädevus turujärelevalveasutuse otsuse kahtluse alla seadmiseks, mistõttu ei saa vastustaja I ka kohtumenetluses anda hinnangut vastustaja II otsustele ega vastata kaebusele osas, milles kaebuse väited puudutavad otsuste õiguspärasust. Vastustaja II seisukoht
13.Vastustaja II vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 13.1 Vaidlusaluste Toodete puhul ei ole kahtlust, et tegemist on toodetega, mis on toiduks sobimatud, kuid nende pakendid on omased toiduainetele. Kaebaja on kaebuse lisas 7 esitanud terve rea pilte erinevatest piimatoodetest ja kissellist, mis kõik on pakendatud tetrapakendisse. Seega tõendavad kaebaja poolt esitatud pildid, et tetrapakenditesse pakendatakse joodavad toiduained, mitte kosmeetikatooted. Sellised pakendid on tavapäraselt seostatavad toiduainetega nagu piim, jogurt, piimakokteil, smuuti, mitte aga kosmeetikatoodetega. 13.2 Kahtlust ei ole selles, et vaidlusaluste toodete välimus on selline, et on tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed peavad tooteid ekslikult toiduaineteks. Vannipiimad on pakendatud tetrapakendisse ning pakendi kujundus viitab voolava/kreemise vedeliku sisaldusele pakendis. Tetrapakendi kujundus viitab samuti kreemise vedeliku sisaldusele pakendis ning pakendi värvus jätab mulje marjajoogist. 13.3 Eelnevat arvestades on tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed võivad panna sellise toote suhu, imeda seda või neelata selle alla. Ilmselgelt on vannipiima suhupanek, imemine või allaneelamine ohtlik, sest võib põhjustada seedetrakti mürgistust jmt. 13.4 Eeltoodust tulenevalt on vaidlusaluste toodete puhul täidetud kõik neli kumulatiivset tingimust, mis Euroopa Kohtu hinnangul peavad täidetud olema, et toode kuuluks direktiivi 87/357 sätestatud turustamise, impordi, tootmise või ekspordi keelu kohaldamisalasse. 4(8)
13.5 Vastustaja II on Tooteid enne nende ekspordi keelamist põhjalikult analüüsinud. Täiendavalt on pöördutud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole. Nii vastustaja II kui ka Tehnilise Järelevalve Ameti hinnangul on toodete puhul direktiivi 87/357 artiklis 1 loetletud tingimused täidetud ja nendega saab põhjendada toote keelustamise otsuse vastuvõtmist direktiivi 87/357 artikli 2 alusel.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
15.Vaidlus on selles, kas põhjendatud on Vastustaja II otsus, mille kohaselt kaebaja poolt imporditud SNS Coral Moo ̀D bath Milk (500 ml) (18 tk), SNS Turquoise Bath Milk (500 ml) (18 tk) ja SNS Purple Soak It Up bath Milk (500 ml) (18 tk) on ohtlikud ja nende osas on direktiivi 87/357 kohaselt põhjendatud turustamise, impordi või ekspordi keelu kohaldamine. Samuti on vaidlus selles, kas vastustaja II hinnangul põhinev vastustaja I otsus, millega keelati nimetatud toodete vabasse ringlusesse lubamine, on õigusvastane.
16.Kohus jääb esmalt oma 22.07.2024 määruses väljendatud seisukoha juurde, et vastustaja I 12.06.2024 e- kirjas sisalduv otsustus, millega keelati Toodete vabasse ringlusesse lubamine, on haldusakt. Samuti on haldusakt vastustaja II vastus, millega vastustaja II teavitas vastustajat I toodete ohtlikkusest ja vabasse ringlusse lubamise keelamisest. Vastustaja I e- kirjas sisalduval otsustusel on kaebaja suhtes otsesed õiguslikud tagajärjed, kuna otsuse tõttu minetas kaebaja õiguse Tooteid Euroopa Liidu tolliterritooriumile tuua ja siin müüa. Vastustaja II kui turijärelevalve asutuse otsus on omakorda siduv vastustajale I. Kuivõrd kohus jääb seisukohale, et vaidlusaluste otsuste puhul on tegemist haldusaktidega, siis ei menetle kohus kaebaja poolt alternatiivselt esitatud nõudeid toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks.
17.Vaidlusalused Tooted on kosmeetikatooted, mille suhtes kehtib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1223/2009 (määrus 1223/2009), mille artikkel 3 näeb ette, et turul kättesaadavaks tehtud kosmeetikatoode peab tavalistes või mõistlikult ettenähtavates kasutustingimustes olema inimeste tervisele ohutu, arvestades eelkõige järgmist: a) esitlust, sealhulgas vastavust direktiivile 87/357/EMÜ; b) märgistamist; c) kasutus- ja kõrvaldamisjuhiseid; d) muud märgistust või teavet, mille esitab artiklis 4 määratletud vastutav isik. Nõukogu direktiivi 87/357/EMÜ (direktiiv 87/357) kohaldatakse toodete suhtes, mis eksitava välimuse tõttu ohustavad tarbijate tervist või turvalisust. Direktiivi 87/357 EMÜ artikli 1 lõige 1 sätestab, et direktiivi kohaldatakse lõikes 2 nimetatud toodete suhtes, mis eksitava välimuse tõttu ohustavad tarbijate tervist või turvalisust, lõige 2 sätestab, et lõikes 1 nimetatud tooted, kuigi need ei ole toiduained, on kujult, lõhnalt, värvilt, välimuselt, pakendilt, märgistuselt, mahult või suuruselt sellised, et on tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed võivad neid ekslikult toiduaineteks pidada ja seetõttu suhu panna või imeda või alla neelata, mis võib olla ohtlik ning põhjustada näiteks lämbumist, mürgitust või seedetrakti lõhkemist või ummistust.
18.Euroopa Kohus leidis 02.06.2022 otsuses kohtuasjas C-122/21 (Get French Cosmetics Limited), et direktiivi 87/357 artikli 1 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et selliste toiduks sobimatute toodete puhul, mis oma kuju, lõhna, värvuse, välimuse, pakendi, märgistuse, mahu või suuruse poolest on sellised, et on tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed võivad neid ekslikult pidada toiduaineteks ja seetõttu suhu panna, imeda või alla neelata, ei pea mainitud tegevusega kaasneda võiv lämbumise, mürgistuse või seedetrakti lõhkemise või ummistumise oht olema tõendatud objektiivsete ja tõendatud andmetega. Liikmesriigi asutused peavad siiski juhtumipõhiselt hindama, kas toode vastab sättes toodud tingimustele ja põhjendama, et see on nii (p 46). Kohus leidis, et direktiivi 87/357 artiklis 1 ei ole ette nähtud põhjuslikku seost toote eksitava välimuse ja tarbijate turvalisuse tervise ohustamise vahel, vaid sätestatud on üksnes, et toode kuulub direktiivis 87/357 sätestatud turustamise, impordi, tootmise või ekspordi keelu alla, kui täidetud on neli kumulatiivset tingimust (p-d 30-34). Esimene tingimus on, et tegemist peab olema tootega, mis on toiduks sobimatu, ent millel on toiduaine kuju, lõhn, värvus, välimus, märgistus, maht või 5(8)
suurus. Teine tingimus on, et eelmises punktis nimetatud omadused peavad olema sellised, et on tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed peavad toodet ekslikult toiduaineks. Kolmanda tingimuse kohaselt peab olema tõenäoline, et seetõttu panevad tarbijad toote suhu, imevad seda või neelavad selle alla. Neljanda tingimuse kohaselt peab toote suhupanek, imemine või allaneelamine olema ohtlik, võides põhjustada näiteks lämbumist, mürgistust või seedetrakti lõhkemist või ummistust.
19.Nagu nähtub vastustaja II 07.06.2024 pöördumisest (dtl 78) Tehnilise Järelevalve Ameti poole, siis oli vastustajal II tekkinud kahtlus selles, kas kaebaja poolt imporditavad Tooted (vannipiimad) on eksitava välimusega ja kas need vastavad direktiivi 87/357/EMÜ nõuetele. Kirjast tulenevalt oli pöördumisele lisatud fotod toodetest. Tehnilise Järelevalve Amet on oma 11.06.2024 vastuses (dtl 76-77) märkinud, et olles tutvunud esitatud materjalidega (fotod) on arvamusel, et tooted „SO...? Sorry Not Sorry Milk Bath“ tootesarjast (erineva kujundusega pakendites) on toiduga sarnanevad ja eksitava välimusega tooted, kuna nende pakend ja ka osa märgistusest meenutavad toiduaineid. 13.06.2024 on vastustaja II vastanud kaebaja esindaja päringule ning sellest nähtub, et kaebaja oli võimaldanud vastustaja II esindajal vähemalt ühe tootega füüsiliselt enne otsuse tegemist tutvuda (dtl 20). Kaebaja esindaja oli omakorda esitanud vastustajale II 06.06.2024 fotod vaidlusalustest toodetest (dtl 79). Eeltoodust nähtub, et vastustaja II oli otsuse tegemise hetkel teadlik sellest, kuidas tooted välja näevad ning otsust ei ole tehtud piiratud informatsiooni tingimustes, nagu väidab kaebaja. Kaebaja poolt kaebusele lisatud fotodel (dtl 25-27) on kajastuvad samu tooteid, mis on nähtavad vastustajale II 06.06.2024 edastatud vastusest. Otsus ongi tehtud Toodete välimust silmas pidades, mistõttu ei ole toote täpsed keemilised omadused asjas olulised. Nimetatust tulenevalt on asjakohatu ka kaebaja etteheide, mille kohaselt ei ole vastustaja II justkui viinud läbi Toodete objektiivset hindamist. Toodete nn keemiliste omaduste hindamine ei olnudki vajalik, kuivõrd direktiivi 87/357 järgi tuli hinnata seda, kas toote välimus on eksitav.
20.Kaebaja võttis toodete näidised kaasa ka kohtuistungile ning kohtul oli võimalik nendega füüsiliselt tutvuda. Arvestades asjas kogutud materjale ning kõrvutades neid kohtuistungil nähtud füüsiliste toodetega on kohus seisukohal, et vaidlusaluste toodete puhul on direktiivi 87/357 artiklis 1 toodud tingimused täidetud ja nendega saab põhjendada toote keelustamise otsuse vastu võtmist direktiivi 87/357 artikli 2 alusel.
21.Kohtu hinnangul pöörab kaebaja liigset tähelepanu vastustaja II kohtule esitatud kirjalikus vastuses esitatud väitele, mille kohaselt on tooted pakendatud tetrapakendisse. See, kas tooted on pakendatud tetrapakendisse või mõnda muud liiki pakendisse, ei oma määravat tähtsust. Tähtsust omab see, kas toodete pakend on selline, mis võimaldab tooted ajada segi toiduainetega, antud juhul piimatoodetega nagu piim, jogurt, piimakokteil ja smuuti. Vastustaja väide on see, et toodete välimus on eksitav ning see võimaldab neid ajada segi toiduga. Kohus ei nõustu seejuures kaebajaga selles, et Toodete ümber olevat värvilist pakendit ei saa pidada toodete pakendiks põhjusel, et nimetatud pakendi sees on täiendav valget värvi plastist pakend, mille sees Tooted füüsiliselt asuvad, st tooted ei asu vahetult värvilise pakendi sees. Kohtu hinnangul on Toodete välimised värvilised pakendid kujundatud selliselt, et tarbija kasutaks neid ilma, et eemaldaks toodete ümbert värvilise pakendi ja jätaksid alles vaid valge neutraalse pakendi. Ka pakendil olev kork võimaldab Toodete avamist ja regulaarset kasutamist selliselt, et värviline ümbris jääb Toodete ümber alles. Seega ei ole usutav kaebaja esindaja istungil avaldatud väide, mille kohaselt tarbija ilmselt võiks peale ostu võtta Toote värvilisest pakendist välja ja asetada vannitoas riiulile vms ilma tähistusteta valge pudeli. Seega on kohtu jaoks usutav, et kodustes tingimustes kasutaksid tarbijad toodet koos värvilise ümbrisega, mitte ilma selleta.
22.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vaidlusaluste Toodete puhul on tegemist Toodetega, mis on toiduks sobimatud. Kohus nõustub vastustajaga II, et ehkki tegemist on toiduks sobimatute toodetega, on nende välimus ja pakend selline, mis viitab toiduainetele. Vastustaja II ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et Toodete kujundus viitab voolava/kreemise vedeliku sisaldusele pakendis ning sellised pakendid on tavapäraselt seostatavad toiduainetega nagu piim, jogurt, piimakokteil, mitte aga kosmeetikatoodetega. Pakendite kujundus 6(8)
viitab samuti kreemise vedeliku sisaldusele pakendis ning pakendi värvus jätab mulje maasika, mustika vms marjajoogist. Pakenditel on küll inglise keelne viide vannipiimale, kuid selle välimus ja Toodete nimetus, mis sisaldab sõna „milk“ võib tarbijates tekitada segadust ja viidata piimatoodetele. Nimetatu võib aga tarbijaid eksitada. Kohus märgib täiendavalt, et lapsed ei pruugi osata lugeda pakendil olevat teksti, ning võivad tõenäoliselt otsustada Toodete toiduks sobivuse üle üksnes pakendi kujunduse põhjal.
23.Vastustaja järeldust ei lükka ümber ka kaebaja poolt esitatud reklaamieksperdi hinnang (dtl 106-109). Iseenesest on õige eksperdi tähelepanek, et kaupluses paiknevad kosmeetikatooted ja toiduained eri kaupluste osades. Samas ei saa välistada, et laps ei tea kaupluses viibides, millises osakonnas ta hetkel täpselt on. Seda teab küll täiskasvanu, kuid täiskasvanu ei olegi grupp, kelle kaitseks direktiivi 87/357 regulatsioon sätestatud on. Samuti, nagu kohus eelnevalt leidis, siis ei ole tõenäoline, et täiskasvanu võtab Tooted koju jõudes pakendist välja, st toodete pakend võib kodustes tingimustes tekitada lastele mulje, et tegemist on söödava tootega.
24.Kohus nõustub vastustajaga II ka selles, et vaidlusaluste toodete välimus on selline, et on tõenäoline, et tarbijad, eriti lapsed peavad neid ekslikult toiduaineteks. Vannipiimade pakend on sarnane piimatoodete pakendile ning nende kujundus viitab kreemise voolava vedeliku sisaldusele pakendis. Seega on tõenäoline, et tarbijad, eelkõige lapsed võivad panna sellise toote suhu, seda imeda või alla neelata. Vastustaja II on selgelt märkinud, et ilmselt võivad toote suhu panna eelkõige lapsed. Nimetatu on ka mõistetav, et lapsed ilmselt ei oska lugeda või ei loe toote küljes oleval sildil märgitud viidet, mille kohaselt on tegemist vannipiima, mitte toiduainega. Euroopa Kohtu lahendis kohtuasjas C-122/21 on selgitatud, et turujärelevalveasutuse kohustus on hinnata tõenäosust, et tarbijad, eriti lapsed võivad tooteid pidada ekslikult toiduaineteks. Seega ei pea nimetatud juhtum olema objektiivselt tõendatud või kinnitust leidnud. Piisab üksnes kahtlusest, et lapsed võivad tooteid toiduaineteks pidada. Nimetatud kahtluse olemasolu on vastustaja II tuvastanud.
25.Kohus nõustub vastustajaga II ka selles, et ilmselgelt on vannipiima suhu panek, imemine või allaneelamine ohtlik, sest võib põhjustada seedehäireid, mürgistust jmt. Nagu Euroopa Kohus eelpool viidatud lahendis leidis, siis ei pea oht olema tõendatud objektiivsete ja põhjendatud andmetega. Kohtu arvates on nimetatud kriteerium täidetud, kuna on usutav, et vannipiima, kui toiduks sobimatu toote alla neelamine, suhu panek vmt võib olla ohtlik tarbijate tervisele ja põhjustada direktiivi 87/357 artikli 1 lõikes 2 toodud tagajärje.
26.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusaluste Toodete puhul on täidetud kõik neli Euroopa Kohtu otsuses kohtuasjas nr C-122/21 toodud kumulatiivset tingimust, mis kohtu hinnangul peavad täidetud olema, et toode kuuluks direktiivis 87/357 sätestatud turustamise, impordi, tootmise või ekspordi keelu kohaldamisalasse.
27.Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et vastustaja II otsus, milles leiti, et Tooted on ohtlikud ega vasta nõuetele, kuna need meenutavad toitu, on õige ja otsuse tühistamiseks puuduvad alused.
29.Kohus nõustub vastusajaga I, et vastustajal I puudub pädevus vastustaja II, kui turujärelevalveasutuse otsuse kahtluse alla seadmiseks.
30.EL määruse 2019/1020 artikli 28 lõike 1 kohaselt kui turujärelevalveasutused jõuavad järeldusele, et toode on väga ohtlik, siis võtavad nad tarvitusele meetmeid, et keelata toote turule laskmine, nõuavad, et artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei lubaks seda vabasse ringlusse. Nad nõuavad samuti, et kõnealused asutused sisestaksid tolli andmetöötlussüsteemi ja teeksid vajaduse korral tootega kaasnevale faktuurarvele kõikidele muudele asjakohastele saatedokumentidele järgmise märke: „Ohtlik toode – ei lubata vabasse ringlusse – määrus (EL) 2019/1020“. Artikkel 27 näeb omakorda ette, et kui toote vabasse ringlusse lubamine on artikli 26 kohaselt peatatud, siis lubatakse see toode vabasse ringlusse juhul, kui kõik lubamisega seotud nõuded ja formaalsused on täidetud ja kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: a) 7(8)
artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutused ei ole saanud nelja tööpäeva jooksul alates peatamisest turujärelevalveasutuselt taotlust peatamist jätkata; b) turujärelevalveasutused on andnud artikli 25 lõike 1 kohaselt määratud asutustele teada, et on lubanud toote vabasse ringlusse.
31.Nimetatud regulatsioonist järeldub, et kui vastustaja II turujärelevalveasutusena on jõudnud järeldusele, et Tooted on ohtlikud ning teavitanud sellest vastustajat I, et Tooteid ei või lubada vabasse ringlusesse, on vastustaja II otsus vastustajale I täitmiseks kohustuslik. Toodete õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamine on üksnes turujärelevalveasutuse pädevuses, sh riiklikku järelevalvet toodete terviseohutuse nõuete täitmise üle teeb Terviseamet (TNVS § 50 lg 1, lg 3) ning MTA kontrollib imporditavate toodete ohutust ja nõuetele vastavust, tehes selleks koostööd asjaomase turujärelevalveasutusega (TNVS § 50 lg 9). Seega puudub vastustajal I pädevus vastustaja II otsuse kahtluse alla seadmiseks. Kuivõrd Toodete vabasse ringlusesse lubamise otsuse teeb määruse 2019/2020 artikli 25 lõikes 1 nimetatu kohaselt vastustaja I, siis puudutab vastustaja II otsus kaebaja õigusi läbi vastustaja I otsuse, ehkki kaebaja ei ole vastustaja II otsuse adressaat.
32.Kohus leidis eelnevalt, et vastustaja II otsus, milles leiti, et Tooted on ohtlikud ega vasta nõuetele, kuna meenutavad toitu, on õige. Nimetatust tulenevalt on õige ka vastustaja I otsus, millega keelati Toodete vabasse ringlusse lubamine.
33.Seega jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
34.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustajad ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.