Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tuginedes jõustunud Tartu Ringkonnakohtu otsusele ei ole V. N. korteriühistule 75 eurot tasunud. Korteriühistu hinnangul tekkis V. N. võlgnevus korteriühistu ees 2020. aasta aprillis. Täpset sissenõutavaks muutumise kuupäeva ei ole korteriühistu hagiavalduses märkinud ega ka arvetel märkinud nõude õiguslikku alust. V. N. koos mitme teise korteriomanikuga esitas korteriühistu juhatusele 30.0x.2021. a kompromissettepaneku, mille kohaselt maksavad kompromissettepaneku esitanud korteriomanikud ajavahemikul 31.08.2019. a kuni 31.12.2019. a esitatud majandamistasu vastavalt korteriomandite ruutmeetritele. Vastuseks esitatud ettepanekule vastas korteriühistu juhatus, et ei saa esitatud ettepanekuga nõustuda, sest üldkoosoleku otsused on täitmiseks kõikidele korteriomanikele kohustuslikud ja korteriühistu juhatusel ei ole õigust üldkoosoleku otsuse osas teha erandeid ja selline õigus on vaid korteriühistu üldkoosolekul. V. N. on seisukohal, et kuna Tartu Ringkonnakohtu määrusega tunnistati korteriomanike 2x.07.2019. a üldkoosoleku otsus kehtetuks, siis TsÜS § 90 lg 1 alusel on see otsus kehtetu algusest peale. Kehtetu otsuse alusel ei ole korteriühistul õigust kohustuse täitmist nõuda ja TsÜS § 90 lg 2 kohaselt tuleb kehtetu otsuse alusel saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. xxxxxxxx korteriomanikud võtsid 12.10.2020.a vastu otsuse, millega suurendatakse alates 01.11.2020. a majandamistasu 15 euro võrra kuus korteriomandi kohta (praegi 10 eurot, edaspidi 25 eurot). V. N. on seisukohal, et vastav otsus on tühine ja korteriomanikel puudub eelnimetatud otsuse täitmise kohustus. Korteriomanikele tuleneb majandamiskulude tasumise kohustus KrtS § x lõikest 1, mille kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Eeltoodust tulenevalt lasub korteriomanikul tasuda vaid neid makseid, mis on fikseeritud korteriomanike poolt kinnitatud majanduskavas. xxxxxxxx korteriomanike poolt ei ole kinnitatud majanduskava, millest nähtuvalt tekib korteriomanikul kohustus tasuda majandamiskulu senise 10 euro asemel 25 eurot. KrtS § x lg 2 kohaselt saab sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud kulude jaotuse põhimõttest kõrvale kalduda üksnes korteriomanike kokkuleppega. V. N. leiab, et majandamiskulude jaotamisel lähtumine korterite arvust mitte kaasomandi suurusest on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega, kuna soosib kõige enam suurte korterite omanikke, kelle maksed on väiksemad, kui oleksid olnud eeldusel, et kulud oleks jaotatud ruutmeetrite järgi. Väiksema korteri omanik nagu kostja on seevastu kohustatud tasuma oluliselt enam kui siis, kui kulusid tuleks kanda vastavalt talle kuuluva osa suurusele. Seetõttu kasutab V. N. KrtS § x lg-st 3 tulenevat õigust ja keeldub maksmast majandamiskulusid, mis on suuremad korterite ruutmeetrite järgi arvestatud kulud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx avaldus V. N. võlgnevuse nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus tegi kindlaks alljärgnevad asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust: •

Puudutatud isikule V. N. kuulub korteriomand, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, x/17373 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr x, mille üldpind on x,00 m2 (tl 66).

•

Asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on registreeritud korteriühistu, registrikoodiga xxxxxxxx, nimega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (avaldaja).

•

2x.07.2019. a võtsid xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriühistu üldkoosolekut kokku kutsumata vastu otsuse (edaspidi korteriomanike 2x.07.2019. a üldkoosoleku otsus) kanalisatsioonitorustiku vahetuseks pangalaenu võtta ja lubada korteriühistu juhatusel suurendada ajutiselt majandamistasu 15 euro võrra korteriomandi kohta (praegu 10 eurot, edaspidi 25 eurot) alates 01.08.2019. a, et selle rahaga teha järk-järgult osaline kanalisatsioonitorustiku vahetus majast välikaevudeni.

•

xxxxxxxxxxx korteriomanik R. A. esitas kohtule avalduse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2x.07.2019. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt otsuse tühiseks tunnistamiseks.

•

Tartu Maakohtu 16.12.2019. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx R. A. avaldus rahuldamata (tl 23-28).

•

Tartu Ringkonnakohus 0x.02.2020. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx Tartu Maakohtu 16.12.2019. a määruse ja tegi asjas uue määruse, millega rahuldas R. A. avalduse alternatiivse taotluse osas ning tunnistas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriomanike 2x.07.2019. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks (tl 31-3x). Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus 20.02.2020. a.

Käesolevas asjas kohtule esitatud avalduses nõuab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx V. N. 75 euro suuruse võlgnevuse väljamõistmist. Avaldaja täpsustas, et nõutav summa on arvestatud korteriomanike 2x.07.2019. a üldkoosoleku otsuse alusel, millega otsustati suurendada majandamistasu 15 eurot korteri kohta. Puudutatud isik V. N. nõuet ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Puudutatud isik leiab, et kuna korteriomanike 2x.07.2019. a üldkoosoleku otsus on kehtetuks tunnistatud, siis selle alusel ei ole avaldajal õigus temalt kohustuse täitmist nõuda. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et avaldajal ei ole õigust korteriomanike 2x.07.2019. a üldkoosoleku otsuse täitmist nõuda. Tartu Ringkonnakohtu 0x.02.2020. a määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx see otsus tunnistatud kehtetuks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 8 kohaselt kehtib juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses ning vastavalt TsÜS § 8x lg-le 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt nimetatud sätetest kehtib Tartu Ringkonnakohtu 0x.02.2020. a määrusega korteriomanike 2x.07.2019. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohta ka teiste korteriomanike, sh puudutatud isiku V. N. suhtes, olenemata sellest, et nemad kohtumenetluses ei osalenud. Kehtetuks ehk tühiseks tunnistatud

otsusel ei ole õiguslikke tagajärgi algusest peale ja selle alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § x lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § x lg 2 näeb ette, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Riigikohus on 22.0x.2021. a määruses tsiviilasjas nr x-xx-xxxxxx-s 12) selgitanud, et KrtS § x lg 2 ei nõua korteriomanike kokkulepet KrtS § x lg-s 1 sätestatud normaalregulatsiooni, sh majandamiskulude kaasomandi osa suurusel põhineva jaotuse muutmiseks. Samas KrtS § x lg 2 järgi majandamiskulude kaasomandi osa suurusel põhineva jaotuse muutmiseks igal juhul vajalik põhikirja muutmine. Alates 15.07.2019. a kehtiva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx põhikirja (tl 107110) punkti x.2.6.7. kohaselt arvestatakse majandamiskulu, sh vajalikud kulud elamu hooldamiseks, jooksvaks remondiks, elamu territooriumi korrashoiuks jm pisikuludeks, vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele võrdselt jagatuna ühe korteriomandi kohta. Põhikirja punkti x.2.6.9. kohaselt tasutakse sihtotstarbelised maksed – maja katuse, välisfassaadi ja tehnosüsteemide kapitaalremondiks (suuremahulised renoveerimistööd) korteriomandi 1 m2 kohta. Kehtetuks tunnistatud korteriomanike 2x.07.2019. a üldkoosoleku otsusega otsustati suurendada kanalisatsioonitorustiku väljavahetamiseks majandamiskulusid 15 euro võrra korteriomandi kohta, s.o erinevalt KrtS § x lg-s 1 sätestatud normaalregulatsioonist. Tartu Ringkonnakohus leidis 0x.02.2020. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-1x, et kanalisatsioonitorustiku osalise väljavahetamisega seotud kulude jagamisel tuleb lähtuda KrtS § x lg-st 1, kuna põhikirjaga ei ole kokku lepitud teisiti. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kanalisatsioonitorustiku vahetamise kulud ei ole majandamiskulud põhikirja punkti x.2.6.7 tähenduses, mis lubab arvestada kulusid jagatuna ühe korteriomandi kohta. Ringkonnakohtu määrus korteriomanike 2x.07.2019. a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohta on jõustunud ja sel alusel ei ole avaldajal õigust puudutatud isikult võlgnevust nõuda. Avaldaja on esitanud kohtule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 12.10.2020. a hääletustulemuste protokolli (tl 37-38), millest nähtub, et üldkoosolekut kokku kutsumata on korteriomanikud võtnud vastu otsuse suurendada alates 1. novembrist 2020. a majandamistasu 15 euro võrra kuus korteriomandi kohta (praegu 10 eurot, edaspidi 25 eurot). Puudutatud isik V. N. on avaldanud seisukohta, et nimetatud korteriomanike otsus on tühine. Kohus käesoleva tsiviilasja lahendamise raames nimetatud korteriomanike 12.10.2020. a otsuse kehtivusele hinnangut ei anna. Vastavat avaldust ei ole kohtule esitatud ja nimetatud otsus ei ole ka avaldaja võlanõude aluseks. Avaldaja on selgitanud, et võlanõude summas 75 eurot aluseks on korteriomanike 2x.07.2019. a üldkoosoleku otsus. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule 27.0x.2020. a koostatud ettekirjutuse (tl x), milles nõutakse võlga 75 eurot. Ettekirjutuses on märgitud, et võla tasumise maksetähtajaks 21.0x.2020. a. Lisaks on avaldaja esitanud Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ 28.0x.2021. a õiendi, milles on märgitud, et V. N. on korteriühistu ees võlgnevus 75 eurot, mis tekkis 2020. aasta märtsikuul (tl x). Avaldaja esitatust nähtuvalt ei ole avalduses esitatud nõude aluseks korteriomanike 12.10.2020.a otsus

majandamistasu suurendamise kohta. Seega ei välju kohus avalduse piiridest ja nimetatud korteriomanike otsuse kehtivusele hinnangut ei anna. Kõike eeltoodut arvestades jätab kohus avaldaja nõude puudutatud isikult 75 euro suuruse võla saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 7 2. lause näeb ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul jätab kohus avalduse rahuldamata ja kohus leiab, et TsMS § 172 lg 7 alusel on põhjendatud jätta menetluskulud avaldaja kanda. TsMS § 17x lg 1 kohaselt määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Puudutatud isiku V. N. menetluskulude nimekirja (tl 125) kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja tasu ja sõidukulud kokku summas 96x eurot. Kohus leiab, et puudutatud isiku menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud vaid osaliselt. Vastavalt TsMS § 138 lg-e 1 ja § 1x p-le 1 on menetlusosalise esindaja kulud tsiviilkohtumenetluses menetluskulud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Puudutatud isikut esindas asja menetluses jurist A. P. . Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja puudutatud isikule õigusabi kokku mahus 7 tundi ja 25 minutit, sh: 1) hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine – 1 tund; 2) vastuväite koostamine ja lisade komplekteerimine – x tundi; 3) kohtumäärusega tutvumine – 20 minutit; x) avaldaja seisukohaga tutvumine – 20 minutit, kohtuistungiks ettevalmistumine – 1 tund, kohtuistungil osalemine – x minutit. Esindaja taotleb õigusabi eest tasu tunnihinnaga kuni 100 eurot tund, õigusabi eest kokku summas 7x eurot. Lisaks taotleb esindaja tasu kohtuistungile sõitmiseks kulunud aja (x tundi) eest tunnihinnaga 30 eurot ja sõidukulude hüvitamist summas 103 eurot. Arvestades asja menetluse käiku, keerukust ja mahtu, saab kohtu hinnangul lugeda puudutatud isiku toimingud ja ajakulu õigusabile kokku 7 tunni ja 25 minuti ulatuses vajalikuks ning põhjendatuks. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka esindaja tunnitasu kuni 100 eurot. Tasu sellises määras vastab kohtupraktikas keskmiselt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tunnitasu määrale. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr x-x-x-xx-xx) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr x-x-x-xx-xx). Seega loeb kohus põhjendatuks puudutatud isiku lepingulise esindaja tasu õigusabi eest summas 7x eurot.

Kohus leiab, et põhjendatud ei ole aga hüvitada esindajale tasu kohtuistungile sõitmise eest tunnitasu määraga 30 eurot. Riigikohus on 29.09.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-1x-63261 (p 12) asunud seisukohale, et analoogia korras tuleb lepingulisele esindajale sõidu eest tasu ja sõidukulude arvestamisel lähtuda Justiitsministri 26.07.2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (Kord). Korra § 151 lg 1 p 5 sätestab, et kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui x kilomeetrit, makstakse selle advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest kokku täiendavat tasu vastavalt advokaadibüroo kaugusele, arvestades ühte suunda 35 eurot, kui vahemaa on üle 201 kilomeetrit. Korra § 17 lg 2 kohaselt hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta. Kui taotletakse sõidukulude hüvitamist esimeses lauses sätestatud hüvitisemäärast suuremas ulatuses, tuleb kulusid põhjendada ja esitada kulude kandmist tõendavad dokumendid. Antud juhul on puudutatud isiku esindaja on sõitnud kohtuistungile Põlvasse Tallinnast, vahemaa üle 201 kilomeetri. Lähtuvalt Korra § 151 lg 1 p-st 5 loeb kohus põhjendatuks esindaja tasu sõidule kulunud aja eest summas 35 eurot. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda esindaja sõidukulud summas 103 eurot. Menetluskulude nimekirjale on lisatud tõend (tl 126, mis tõendab, et esindaja on kasutanud Tallinnast Põlvasse ja tagasi sõitmiseks Bolt Drive teenust maksumusega 103,50 eurot. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks puudutatud isiku lepingulise esindaja tasu ja kulud kokku summas 879 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud kindlaksmääratud ulatuses avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja. Puudutatud isiku taotlusel ja TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus määruses, et avaldajal tuleb temalt välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.