Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi D. I. vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised, esindajad
5606,80 eurot Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste Kostja: D. I. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja C AS ja kostja vahel 15.03.2022 sõlmitud lepingust tulenev põhivõlg 4376,70 eurot, viivis perioodi 29.07.2022 – 03.10.2025 eest 1541,50 eurot ja viivis alates 04.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.
3.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
4.Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 778 eurot.
Mõista kostjalt välja hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
7.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui
isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (sh vastus hagiavaldusele) ning tasuda riigilõiv. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodes nr Swedbank – EE062200221059223099; SEB Pank – EE571010220229377229; Luminor Bank – EE221700017003510302; LHV Pank – EE567700771003819792. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi nõue ja asjaolud
1.Hageja esitas 06.05.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja C AS ja kostja vahel 15.03.2022 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgnevus 4376,70 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 683,01 eurot ja viivis põhinõudelt (4376,70 eurot) alates 07.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised väited.
2.1.Kostja ja C AS (krediidiandja) sõlmisid Lepingu, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 4500,00 € (lisa 1). Pank pidas laenusummast kinni lepingutasu ja 4386,70 € on välja maksnud kostja arvelduskontole Hageja analüüsis krediidiandja esitatud andmeid ja tõendeid kostja krediidivõimelisuse hindamise kohta ja tuvastas, et krediidiandja ei ole analüüsinud enne laenu väljastamist kostja pangakonto väljavõtet, mistõttu esitab hagi VÕS § 4034 lg-t 6 ja 7 arvestades põhinõude ning seaduses sätestatud viivise osas. Hageja on tagasimaksed uuesti määranud vastavalt lepingu põhitingimustele, mille kohaselt pidi kostja laenu tagastama 54 osamaksega perioodil 10.04.2022 – 10.09.2026. Hageja on tagasimaksed määranud sellele perioodile, kuumakse 81,24 eurot (v.a viimane makse 80,98 eurot), kokku 4386,70 eurot.
2.2.Kostja ei ole lepingu alusel krediidiandjale tasunud ühtegi osamakset. Seega tagasimakseid uuesti määrates oli kostjal seisuga 28.07.2024 võlgnevus 4 põhiosa tagasimakse tasumisega (10.04.2022, 10.05, 10.06. 10.07 osamaksed). Krediidiandja teavitas 30.06.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 23.07.2022 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles krediidiandja lepingu 28.07.2022 üles. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on kostjale saadetud aadressile XXX ja e-posti aadressile XXX ja edastatud e-kirjad on jõudnud e-posti teenusepakkuja serverisse. Seega on lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade kostjale kätte toimetatud e-posti teel. Krediidiandja kasutab teatiste kättetoimetamisel Omniva teenust ja Omniva kirjakeskuse andmetel on fikseeritud, et lepingu ülesütlemise hoiatus ja teade on kostjale edastatud ja kostja serverisse jõudnud vastavalt 30.06.2022 13:59 ja 28.07.2022 13:19.
2
2.3.Krediidiandja loovutas 10.08.2022 oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Loovutusteatis on kostjale saadetud aadressile XXX ja e-posti aadressile XXX ning on kostjale kätte toimetatud e-posti teel. kostja logis hageja iseteenindusse 30.08.2022, s.o pärast nõude loovutamise teate kättesaamist, ja identifitseeris ennast smart-ID-ga. Kostja tasus hagejale 2 makset 13.03.2023 ja 04.05.2023 kokku 10 €. Hageja arvestas selle summa kostja põhivõlast maha ja kostjal jäi tasumata põhivõlg 4376,70 €. Hageja on hiljem proovinud kostjaga korduvalt uuesti ühendust saada nii e-posti kui telefoni teel, kuid kostja ei ole üles näidanud huvi võla tasumiseks ega hageja e-kirjadele ja kõnedele reageerinud ega rohkem tasumisi teostanud. Otsuse põhjendused
3.Hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud 13.01.2025. Kostjale oli määrusega antud tähtaeg 14 päeva hagile vastamiseks, kostja vastanud ei ole. Menetluse uuendamise määrus on kostjale Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatuks loetud 09.08.2025. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4.Pidades silmas Euroopa Kohtu praktikat, millest tulenevalt peab kohus omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust, sh seda, kas välja olid toodud nõutud andmed (st ka sõltumata siseriiklikest menetlusseadustiku sätetest, mis pärsiksid tõendite hindamist ning seeläbi kohtu kontrollikohustuse täitmist), märgib kohus, et hageja esitatud leping on kostja poolt digiallkirjastatud (st kostja on teinud nõutud vormis tahteavalduse) ning leping sisaldas seadusega nõutud teavet, sh intressi, krediidi kulukuse määra, krediidi kogukulu ja tagasimaksete kohta. Kohus kontrollis, et krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu andmise ajal kehtinud maksimaalset määra (mis 15.03.2022 oli 50,85%). Kuivõrd hageja esitas nõude VÕS § 4034 lg 7 kohaselt ümberarvestatuna, ei ole vajalik vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kontrollimine.
5.Kohus loeb kostja poolt omaks võetuks väited kostjale 4386,70 euro väljamaksmise ning kostja poolt tagasimaksete tegemise kohta. Samuti loeb kohus kostja poolt omaks võetuks hageja väited lepingu üles ütlemise hoiatuse ja teate saatmise kohta ning nõude loovutamise ning sellest kostja teavitamise kohta. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt, arvestades kõik kostja poolt tasutu põhivõla katteks. Kuivõrd enne lepingu üles ütlemist ei olnud kostja teinud ühtegi tagasimakset, oli kostjal lepingu üles ütlemise ajal tasumata 4 tagasimakset, seega on ka seadusest tulenevad tarbijakrediidilepingu erakorralise üles ütlemise eeldused täidetud. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja põhivõla nõude ning mõistab kostjalt VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel välja 4376,70 eurot. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral on õigus saada tasumata põhivõlalt viivist seadusjärgses viivisemääras. Hageja nõuab viivist põhivõlalt 4376,70 eurolt alates
3
lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast, s.o alates 29.07.2022. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 alusel välja viivise seadusjärgse viivisemäära alusel perioodi 29.07.2022 – 03.10.2025 eest 1541,50 eurot ja edasiulatuvalt alates 04.10.2025 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulud, kohtulahendi kätte toimetamine ja täitmine
6.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. Hageja toob hagis välja, et tema menetluskulud on olnud riigilõiv 595 eurot, esindajale tasutud õigusabi kulu 427 eurot, mis koosnes: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendavate tõendite analüüs (1,5 tundi) 183 eurot, hagiavalduse koostamine, nõude arvutamine VÕS § 403 lg-t 6 eeldusel ja esitamine (2 tundi) 244 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Hageja palub menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Lisaks taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks alates kohtuotsuse jõustumisest, menetluskulude hüvitamiseni menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Hageja väitel kulus lepingul esindajal hagi esitamiseks 3,5 tundi. Hageja on võlgade sissenõudmisele spetsialiseerunud ettevõte, mis on esitanud suurel hulgal tarbijakrediidilepingutest tulenevaid nõudeid. Selle tuvastamine, et krediidiandja ei olnud kostja konto väljavõtet kogunud ning et sellest tulenevalt ei ole nõuet perspektiivikas esitada ilma VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuseta, ei saanud olla kuigi töömahukas. Kohus loeb hagi esitamise põhjendatud kuluks 1,5 tundi. TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on selgitanud, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Seega tuleb hagejale õigusabikulud hüvitada koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulule 1,5 tundi vastab summa 150 eurot, millele lisandub 06.05.2024 arve nr 971838 alusel käibemaks 22%, kokku 183 eurot (150 + 33). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 778 eurot, millest 595 eurot on riigilõiv ja 183 eurot on õigusabikulud. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates 4
(TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja lg 2).
7.TsMS § 468 lg 1 punkti 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel ilma tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.
8.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.