Otsuse tegemise aeg ja koht 10.12.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-15791
Tsiviilasi
ITS Estonia OÜ hagi D. S. vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks hagi hind 3500 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: ITS Estonia OÜ (registrikood 12046208, asukoht Lõõtsa esindajad tn 6, 11415 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Carri Ginter (Advokaadibüroo Sorainen AS, Pärnu mnt 15, Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja: D. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx, xxxxx xxx, Harju maakond; e-post xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Mugu (Advokaadibüroo Cobalt, Pärnu mnt 15, Tallinn, e-post: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada kostjat D. S.t (isikukood xxxxxxxxxxx) viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama ebaõige faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu järgnevas sõnastuses: „01.10.2019 edastasin mina, D. S., ITS Estonia OÜ koostööpartneritele e-kirja valeväitega, et mina, D. S., olen ITS Estonia OÜ juhatuse liige sõltumata äriregistri kandest. See väide ei vasta tegelikkusele ning on vale.“ Teade peab olema arvutikirjas, A4 dokumendil, käsikirjaliselt allkirjastatud ning manusena saadetud e-posti aadressile xxx.
3.Kohustada kostjat D. S.t (isikukood xxxxxxxxxxx) viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama ebaõige faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu järgnevas sõnastuses: „On 1 October 2019 I, D. S., sent an e-mail to the partners of ITS Estonia OÜ falsely claiming that I am a member of the management board of ITS Estonia OÜ, regardless of commercial registry entries. This statement does not correspond to reality and is false.“ Teade peab olema arvutikirjas, A4 dokumendil, käsikirjaliselt allkirjastatud ning manusena saadetud e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx.
4.Kohustada kostjat D. S.t (isikukood xxxxxxxxxxx) viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse
jõustumist ümber lükkama ebaõige faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu, järgnevas sõnastuses: „On 1 October 2019 I, D. S., sent an e-mail to the partners of ITS Estonia OÜ falsely claiming that I am a member of the management board of ITS Estonia OÜ, regardless of commercial registry entries. This statement does not correspond to reality and is false.“ Teade peab olema arvutikirjas, A4 dokumendil, käsikirjaliselt allkirjastatud ning manusena saadetud e--posti aadressile xxx. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt D. S.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja ITS Estonia OÜ (registrikood 12046208) kasuks menetluskuludena välja 3709,56 (kolm tuhat seitsesada üheksa eurot ja 56 senti) eurot, millest 100 eurot on riigilõiv, 2 eurot on kulud registriväljavõttele ja 3607,56 eurot on kulud õigusabile.
3.Mõista kostjalt D. S.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja ITS Estonia OÜ (registrikood 12046208) kasuks välja viivis menetluskuludelt 3709,56 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude ja palus kohustada kostjat viie päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ümber lükkama ebaõige faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu, saates e-posti aadressile xxx e-kirja, mille manuseks on käsikirjaliselt allkirjastatud A4 dokumendil arvutikirjas koostatud teade. Teates palus hageja kohustada kostjat avaldama: „01.10.2019 edastasin mina, D. S., ITS Estonia OÜ koostööpartneritele e-kirja valeväitega, et mina, D. S., olen ITS Estonia OÜ juhatuse liige sõltumata äriregistri kandest. See väide ei vasta tegelikkusele ning on vale.“
2.Hageja palus kohustada kostjat viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama ebaõige faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu, saates e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx e-kirja, mille manuseks on käsikirjaliselt allkirjastatud A4 dokumendil arvutikirjas koostatud teade järgmises sõnastuses: „On 1 October 2019 I, D. S., sent an e-mail to the partners of ITS Estonia OÜ falsely claiming that I am a member of the management board of
ITS Estonia OÜ, regardless of commercial registry entries. This statement does not correspond to reality and is false.“
3.Hageja palus kohustada kostjat viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama ebaõige faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu saates e-posti aadressile xxx ekirja, mille manuseks on käsikirjaliselt allkirjastatud A4 dokumendil arvutikirjas koostatud teade järgmises sõnastuses: „On 1 October 2019 I, D. S., sent an e-mail to the partners of ITS Estonia OÜ falsely claiming that I am a member of the management board of ITS Estonia OÜ, regardless of commercial registry entries. This statement does not correspond to reality and is false.“
4.Hageja palus kohustada kostjat VÕS § 1055 lg 1 alusel lõpetama hagejaga seoses ebaõigete faktiväidete avaldamine kolmandatele isikutele (nii kirjalikult kui suuliselt, nii isiklikult kui teiste isikute kaudu) ning seeläbi hoiduma ebaõigete faktiväidete avaldamisega ITS Estonia OÜle kahju tekitamisest.
5.Samuti palus hageja kohustada kostjat avaldama kohtule ja hagejale kõik isikud, kellele kostja oli saatnud hagiavalduses viidatud kirjad või e-kirjad ning esitama kõik kirjad või e-kirjad, mis kostja seoses hagejaga on saatnud XXX AS-le alates 24.09.2019 kuni dokumentide väljanõudmiseni.
6.Hagiavalduse kohaselt on hageja 2011. aastal asutatud äriühing. Tegemist on rahvusvahelisse gruppi kuuluva äriühinguga, mille peamiseks tegevuseks on puidu ja puidu esmatöötlustoodete hulgimüük. Hageja ainuosanik on ITS Ltd. Kostja oli hageja juhatuse liige alates 28.03.2017. 23.09.2019 ja 25.09.2019 tehtud otsustega otsustas hageja ainuosanik kostja juhatusest tagasi kutsuda, kustutada äriregistrist kande kostja juhatuse liikmeks olemise kohta ning valida uus juhatuse liige X (sünnikuupäev xx.xx.xxxx). Neid otsuseid on tunnistanud kohus. Äriregister tegi kande hageja juhatuse liikme vahetuse kohta 02.10.2019.
7.24.09.2019 läksid hageja uus juhatuse liige ning ainuosaniku seaduslikud esindajad ITS Estonia OÜ kontoriruumidesse, kus sooviti informeerida kostjat tema volituste lõppemisest. Ootamatult keeldus kostja dokumentide vastuvõtmisest ning hakkas karjuma. Kostja karjus töötajatele, et keegi ei tohi hageja uue juhatusega koostööd teha. Kostja keeldus hageja kontoriruumidest lahkumast ning keeldus igasugusest koostööst, üritades hageja kontoriruumidest ära viia hageja dokumentatsiooni. Kostja kutsus kontoriruumidesse neli turvameest ja jätkas hageja äritegevuse takistamist järgnevatel päevadel.
8.24.09.2019 esitas hageja hagi ning hagi tagamise taotluse, et keelata kostjal hageja kontoriruumidesse sisenemine ja seal viibimine ning kohustada kostjat andma üle hageja vallasvara, dokumendid ja kontorile ligipääsu võimaldavad vahendid. Harju Maakohus rahuldas 26.09.2019 määrusega hageja avalduse hagi tagamiseks, keelates kostjal ITS Estonia OÜ kontoriruumidesse sisenemise ning seal viibimise ning kohustas ITS Estonia OÜ-le üle andma kontoriruumidesse ligipääsu võimaldavad vahendid kuni ITS Estonia OÜ juhatuse liikme X kandmiseni äriregistrisse. Kohus tunnistas hageja uue juhatuse liikme X esindusõigust.
9.27.09.2019 esitas hageja täiendava hagi tagamise taotluse, kuna kostja blokeeris hageja ning tema ainuosaniku seaduslike esindajate ligipääsu hageja kontoriruumidesse. Kostja oli turvafirmale xxx OÜ edastanud nimekirja ITS Estonia OÜ töötajatest, kellel võib lubada kontorisse siseneda, kuid selles nimekirjas ei olnud hageja seaduslikke esindajad ega hageja ainuomaniku esindajat. Turvatöötajad ei lasknud hageja esindajaid hageja kontorisse. 30.09.2019 rahuldas Harju Maakohus täiendava hagi tagamise taotluse.
10.01.10.2019 tegi Harju Maakohus määruse, millega jättis rahuldamata D. S. hagi tagamise avalduse, millega taotleti ITS Estonia OÜ ainuosaniku otsuste täitmise peatamist, äriregistris andmete muutmise peatamist, ITS Estonia juhatuse liikme X volituste peatamist ning D. S. ITS Estonia OÜ juhatuse liikmena tunnistamist.
11.Hoolimata juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsumisest jätkab kostja äriühingu tegevusse sekkumist. Kostja abikaasal I. S.l on hagejaga töösuhe. 01.10.2019 sai hagejale teatavaks, et kostja on hageja nimel I. S.ga töölepingu lõpetanud. 02.10.2019 sai hageja teada, et kostja on hageja Hispaania panga Bankinter pangakontolt 01.10.2019 autoriseerinud ülekande oma abikaasale I. S.le lahkumishüvitisena 10 844,81 eurot. Kostja ja tema abikaasa olid selleks hetkeks teavitatud, et D. S. on ITS Estonia OÜ juhatusest tagasi kutsutud ning tal puudub õigus ITS Estonia OÜ vara käsutada.
12.01.10.2019 saatis kostja e-posti aadressilt xxx hageja koostööpartnerile xxx OÜ-le hageja kirja blanketil eestikeelse kirja, milles esitas ebaõige faktiväite, et ta on hageja juhatuse liige sõltumata äriregistri kandest. Sellise väite esitamisega võis hagejale tekkida oluline kahju. Valeväitele toetudes esitas kostja kirjas koostööpartneritele juhised, millega nõudis, et ITS Estonia OÜ-ga seonduvate toimingutega tuleb pöörduda tema poole ning et koostööpartnerid ei toetuks äriregistri kandele tema juhatusest eemaldamise kohta.
13.01.10.2019 saatis kostja e-posti aadressilt xxx viiele hageja olulise koostööpartneri kontaktisikule hageja kirjapõhjal varasema kirjaga võrreldes samasisulise ingliskeelse kirja, milles esitas ebaõige faktiväite, et ta on hageja juhatuse liige sõltumata äriregistri kandest. Sellise väite esitamisega võis hagejale tekkida oluline kahju. Valeväitele toetudes esitas kostja kirjas koostööpartneritele juhised, millega nõudis, et ITS Estonia OÜ-ga seonduvate toimingutega tuleb pöörduda tema poole ning et koostööpartnerid ei toetuks äriregistri kandele tema juhatusest eemaldamise kohta.
14.01.10.2019 saatis kostja ITS Estonia OÜ peamise panga XXX AS kliendihaldurile hageja kirjapõhjal ingliskeelse kirja, milles esitas ebaõige faktiväite, et ta on hageja juhatuse liige sõltumata äriregistri kandest. Sellise väite esitamisega võis hagejale tekkida oluline kahju. Valeväitele toetudes esitas D. S. samas kirjas pangale juhised, millega nõudis pangalt endale ligipääsu hageja pangakontole ning seda, et hageja seaduslikule esindajale Xle ei antaks ligipääsu ITS Estonia OÜ pangakontole. Selline tegevus on selgelt hageja huvide vastane ning tegevuse eesmärgiks on põhjustada äriühingule pöördumatut kahju. Kostja tegevuse tõttu ei olnud hagejal kuni 09.10.2019 võimalik oma klientidele ja koostööpartneritele makseid teha.
15.Hageja viitas VÕS § 1047 lõikele 1 ja lõikele 2. Kostja on avaldanud faktiväiteid, milliste tõeväärtus on kontrollitav. Kostja on väitnud, et ta on hageja juhatuse liige sõltumata äriregistri kandest. Kostja väide on ebaõige, sest kostja on hageja juhatusest ainuosaniku otsusega tagasi kutsutud. ITS Estonia OÜ ainuosanik on ITS Ltd. 23.09.2019 ja 25.09.2019 tehtud otsustega otsustas hageja ainuosanik kostja tagasi kutsuda, kustutada äriregistrist kande kostja juhatuse liikmeks olemise kohta ning valida uus juhatuse liige X. 02.10.2019 tehti äriregistrisse vastav kanne. Hageja juhatuse liige on X. Ebaõige on kostja väide, et ta on hageja juhatuse liige sõltumata äriregistri kandest.
16.Hageja viitas VÕS § 1047 lõikele 4. Kostja on avaldanud hageja koostööpartneritele ja teenusepakkujatele kirju saates ebaõigeid andmeid. Hageja on loetlenud adressaadid, kellele kostja hageja andmetel ebaõigeid andmeid avaldas. Kuivõrd kostja saatis hagiavalduse kirju
tõenäoliselt ka teistele isikutele ning võis XXX AS-le eelnevalt edastada ebaõigeid andmeid sisaldavaid kirju, taotles hageja, et kohus kohustaks kostjat avaldama kohtule ja hagejale kõik isikud, kellele kostja kirju saatis.
17.Kostja avaldatud faktiväited ei vasta tegelikkusele. Kostja 01.10.2019 saadetud kirjad kahjustavad oluliselt hageja mainet ja usaldusväärsust hageja koostööpartnerite silmis, samuti võis kirjade saatmisega hagejale tekkida oluline kahju. Lisaks võivad hageja koostööpartnerid ekslikult pidada kostjat hageja seaduslikuks esindajaks ja seetõttu avaldada talle hagejale mõeldud infot. Hageja nõudis kostjalt VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Faktiväite õigsust peab tõendama selle avaldaja.
18.Kuna kostja avaldas ebaõigeid faktiväiteid hageja koostööpartneritele ning teenusepakkujatele saadetud e-kirjades, on põhjendatud kostja kohustamine nende samal viisil ümberlükkamiseks. Hageja palus kohustada kostjat hageja nõuetes 2-4 väljatoodud viisil ebaõiged faktiväited nende ebaõigeks tunnistamise kaudu ümber lükkama. Hageja soovis nõudeid laiendada kõikidele isikutele, kellele D. S. ebaõigeid andmeid avaldas.
19.Hageja viitas VÕS § 1055 lõikele 1. Kui kostja jätkab hageja nimel suhtlemist hageja teenusepakkujate ja koostööpartneritega, tekitab see hagejale täiendavat kahju, kuivõrd see takistab hageja äritegevust ning rikub hageja ärisuhteid koostööpartneritega, kahjustades hageja mainet ning usaldusväärsust. Lisaks kaasneb risk, et hageja teenusepakkujad ja koostööpartnerid peavad kostjat ekslikult hageja seaduslikuks esindajaks, mistõttu avaldavad talle hagejale mõeldud infot või tagavad kostjale võimaluse hageja nimel tehinguid teha. Seetõttu nõuab hageja VÕS § 1055 lg 1 järgi ebaõigete faktiväidete avaldamise lõpetamist ning seeläbi kahju tekitavast käitumisest hoidumist.
20.Hageja palus kohustada kostjat lõpetama seoses ITS Estonia OÜ-ga ebaõigete faktiväidete avaldamine kolmandatele isikutele (nii kirjalikult kui suuliselt, nii isiklikult kui teiste isikute kaudu), sh ITS Estonia OÜ koostööpartneritele ja teenusepakkujatele ning seeläbi hoiduma ebaõigete faktiväidete avaldamisega ITS Estonia OÜ-le kahju tekitamisest.
21.Hagiavalduse täienduses täpsustas hageja nõudeid. Hageja palus kohustada kostjat viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama ebaõige faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu, järgnevas sõnastuses: „01.10.2019 edastasin mina, D. S., ITS Estonia OÜ koostööpartneritele e-kirja valeväitega, et mina, D. S., olen ITS Estonia OÜ juhatuse liige sõltumata äriregistri kandest. See väide ei vasta tegelikkusele ning on vale.“ Teade peab olema arvutikirjas, A4 dokumendil, käsikirjaliselt allkirjastatud ning manusena saadetud e-posti aadressile xxx.
22.Hageja palus kohustada kostjat viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama ebaõige faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu, järgnevas sõnastuses: „On 1 October 2019 I, D. S., sent an e-mail to the partners of ITS Estonia OÜ falsely claiming that I am a member of the management board of ITS Estonia OÜ, regardless of commercial registry entries. This statement does not correspond to reality and is false.“ Teade peab olema arvutikirjas, A4 dokumendil, käsikirjaliselt allkirjastatud ning manusena saadetud e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx. Teate tõlge on: „01.10.2019 edastasin mina, D. S., ITS Estonia OÜ koostööpartneritele e-kirja valeväitega, et mina, D. S., olen ITS Estonia OÜ juhatuse liige sõltumata äriregistri kandest. See väide ei vasta tegelikkusele ning on vale.“
23.Hageja palus kohustada kostjat viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama ebaõige faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu, järgnevas sõnastuses: „On 1 October 2019 I, D. S., sent an e-mail to the partners of ITS Estonia OÜ falsely claiming that I am a member of the management board of ITS Estonia OÜ, regardless of commercial registry entries. This statement does not correspond to reality and is false.“ Teade peab olema arvutikirjas, A4 dokumendil, käsikirjaliselt allkirjastatud ning manusena saadetud e--posti aadressile xxx. Teate tõlge on: „01.10.2019 edastasin mina, D. S., ITS Estonia OÜ koostööpartneritele e-kirja valeväitega, et mina, D. S., olen ITS Estonia OÜ juhatuse liige sõltumata äriregistri kandest. See väide ei vasta tegelikkusele ning on vale.“
24.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja palus jätta kõik kostja taotlused rahuldamata. Kostja menetluse peatamise taotlusega hageja ei nõustunud. Kostja väidab, et hagi rahuldamise eelduseks on ainuosaniku otsuse kehtivus, kuid ta ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest võiks järeldada, et see otsus ei kehti. Kostja on vaidlustanud asjas xxx hageja ainuosaniku otsuse vastu võtnud isikute esindusõiguse, kuid ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud vajalikke dokumente. Hageja on tõendanud, et äriregistri kanne D. S. kui hageja juhatuse liikme kohta on registrist eemaldatud ning X on hageja juhatuse liikmena registrisse kantud. Seega on kostja hageja juhatusest kehtivalt eemaldatud ning sellest tuleb tänases õiguskorras lähtuda.
25.Kuna hageja esindaja esindusõigus ei ole kahtluse all, puudub alus jätta hagi läbi vaatamata. Hageja esitas volikirja, mis kinnitab hageja esindaja esindusõigust alates 23.09.2019. Kostja viide TsMS § 423 lg 2 p-le 2 on asjakohatu, kuna hagi on esitatud hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitseks.
26.26.04.2021 seisukohtades leidis hageja, et kostja taotlused jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ei ole põhjendatud. Kostja on 12.04.2021 vastuses hagiavaldusele ekslikult väitnud, et hagiavaldusest ei selgu, millist hageja seadusega kaitstud õigust või huvi rikuvad kostja 01.10.2019 e-kirjad. Hagi on esitatud, kuna kostja on avaldanud valeandmeid kolmandatele isikutele ja need andmed tuleb ümber lükata. On ilmne, et isiku õigus sellele, et tema kohta ebaõigeid andmeid ei avaldataks, on õiguskorras seadusega kaitstud.
27.Kostja on teatanud, et ta ei vaidlusta äriühingu hilisemaid juhatuse liikmeid. Valeandmete avaldamise seisukohast ei oma tähtsust see, kes on hiljem saanud hageja juhatuse liikmeteks, milliseid muudatusi on tehtud töötajate ringis ning kuidas muudetud üürilepinguid. See, et tänase juhatuse liikme üle vaidlus puudub, ei tähenda, et sel hetkel, kui kostja e-kirjad saatis, ei oleks olnud tegemist valeandmete avaldamisega kolmandatele isikutele VÕS § 1047 mõttes.
28.Kostja tugineb enda juhatusest tagasikutsumise aja osas ekslikult äriregistri kandele, mis tehti 02.10.2019. Kostja saatis valeandmeid sisaldavad e-kirjad 01.10.2019, kuigi 23.09.2019 ja 25.09.2019 oli kostja ainuosaniku otsusega hageja juhatusest tagasi kutsutud. Juhatuse liige saab juhatuse liikmeks või kutsutakse sellelt positsioonilt tagasi osanike otsusega vastavalt ÄS § 184 lõikele 1 ning see, kas äriregistri kanne tehti 01.10.2019 või 02.10.2019, ei oma tähtsust. Kostja 01.10.2019 saadetud e-kirjadega on hageja õigusi rikutud. Sisuliselt on kostja tunnistanud, et tema 01.10.2019 e-kirjades esitatud väited olid valed. Kui kostja soovib nõude õigeks võtta, tuleks seda teha selgesõnaliselt.
29.20.09.2021 seisukohtades viitas hageja, et pidas kostjaga 2020. a mais läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, kuid kokkuleppele ei jõutud. Kompromissettepanekut kostja teinud ei ole. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 13 312,20 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, palus hageja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja
menetluskuludeks olid kulud riigilõivule 100 eurot (koos panga teenustasuga 100,20 eurot), kulu registriväljavõtetele 18 eurot ja õigusabikulu 13 194 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 70,70 tundi keskmise tunnihinnaga 186,62 eurot, seega on esindajakulu kokku 13 194 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
30.Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluse peatada. Hagi saaks rahuldada eeldusel, et ainuosanik võttis kehtivalt vastu 23.09.2019 ja 25.09.2019 otsused, millega on kostja hageja juhatusest tagasi kutsutud ja tema asemel valitud uueks juhatuse liikmeks X. 23.09.2019 ja 25.09.2019 otsuste mittekehtivuse korral on kostja endiselt ainus hageja juhatuse liige (juhataja) ning tema asemel ei ole juhatusse valitud X. Selle tagajärjel on käesolevas asjas hagi esitatud esindusõiguseta isiku poolt ja tuleb jätta läbi vaatamata. Alternatiivselt palus kostja jätta hagi rahuldamata.
31.Kostja on vaidlustanud tsiviilasjas nr xxx 23.09.2019 ja 25.09.2019 hageja ainuosaniku otsused, taotledes nende otsuste tühisuse tuvastamist või alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. Tsiviilasja nr xxx tulemusest sõltub, kas 23.09.2019 ja 25.09.2019 otsuste alusel oli kostjaga juhatuse liikme suhe lõpetatud ja kostja hageja juhatusest tagasi kutsutud. Kui kohus tuvastab tsiviilasjas nr xxx vaidlustatud otsuste tühisuse või tunnistab need kehtetuks, ei ole kostjaga juhatuse liikme suhe lõppenud ning kostja on endiselt hageja ainus juhatuse liige. Puuduksid alused hagi rahuldamiseks, sest hageja esindajal puuduks esindusõigus ning hagis etteheidetavad kostja seisukohad oleksid õiged. Kostja palus hagi jätta läbi vaatamata esindusõiguse puudumise tõttu.
32.Ühtlasi palus kostja jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. 23.09.2019 ja 25.09.2019 otsuste mittekehtivuse korral ei ole hagejal kostjaga juhatuse liikme suhe lõppenud ning Xga juhatuse liikme suhe tekkinud. Kuivõrd kostja ei ole kedagi volitanud käesolevas asjas hageja nimel hagi esitama, on hagi esitatud esindusõiguseta isiku poolt ja tuleb jätta TsMS § 227 lg 5 ja § 423 lg 1 p 9 alusel läbi vaatamata. Alternatiivselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel väidetavate õigusrikkumiste puudumise tõttu, kuna kostja on endiselt ainus hageja juhatuse liige ja seega seaduslik esindaja.
33.Sisuliselt pidas kostja hagi alusetuks. Kostja on endiselt hageja juhatuse liige ja tema vastu esitatud nõuded on alusetud. Kostja kinnitas, et ta nõudeid omaks ei võta.
34.12.04.2021 seisukohtades viitas kostja, et ta saatis kõik vaidlustatud e-kirjad 01.10.2019. Äriregistri kanne juhatuse liikme muutmise kohta on tehtud 02.10.2019. Alates sellest päevast on hageja juhatuse liige X, mida kostja ei vaidlusta. Alates 11.08.2020 on hageja juhatuse ainus liige Y ja seda kostja samuti ei vaidlusta. Arvestades eeltoodut ei ole kostja avaldanud ebaõigeid andmeid.
35.Hageja juhatuse liikmed on sisuliselt lõpetanud hageja tegevuse, vabastanud kõik 16 hageja töötajat, lõpetanud üürilepingu ja lahkunud kontoriruumidest aadressil Narva mnt 36, Tallinn. Katkenud on kõik hageja sidemed peamise äripartneriga (YYY), mis on hageja äritegevuse seiskumise põhjuseks. Hagiavaldusest ei selgu, millist hageja seadusega kaitstud õigust või huvi rikuvad kostja 01.10.2019 e-kirjad. Kostja e-kirjad ei oma tänases olukorras enam tähendust.
36.Kostja kinnitas, et kõik hageja kohta tehtud äriregistri kanded on õiged ja kostja ei sea neid kahtluse alla. Hagis toodud asjaoludel ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. Äriregister
kajastab õigesti hageja juhatuse liikmetega seonduvat ning kõik hageja õigused on sellega tagatud. Kõik isikud, kellele hageja on nõudnud selgitavate e-kirjade saatmist, on teadlikud, kes on hageja juhatuse liige ja nad lähtuvad sellest oma tegevuses ilma takistusteta.
37.Hageja taotlused on osaliselt asjakohatud. Kostjale teadaolevalt on B. D. YYY-ist lahkunud ning tema e-posti aadress ei ole enam aktiivne. Aktiivne ei ole ka e-posti aadress xxx, sest tema ja hageja vaheline tööleping on lõppenud. Kostja taotles endiselt hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 punktide 1 ja 2 alusel.
38.25.11.2021 seisukohtades ei vaielnud kostja vastu hageja esindaja tunnitasu suurusele. Kostja vaidlustas õigusabi osutamiseks kulunud aja mahu. Hagiavalduse mahtu arvestades ei pidanud kostja põhjendatuks ajakulu 45,2 tundi hagi koostamiseks ja 7,8 tundi selles esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakulu on 10 tundi ja puuduste kõrvaldamise ajakulu 3 tundi. Suure osa hagiavaldusest moodustas hagi tagamise taotlus, mis jäi rahuldamata. Alusetu on ka ajakulu 6,5 tundi peatamise määruse vaidlustamiseks, sest määruskaebus jäi rahuldamata. Kostja pidas hageja põhjendatud õigusabi ajakuluks 24,2 tundi.
KOHTU PÕHJENDUSED
39.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele.
40.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja ainuosanik on ITS Ltd; 2) kostja oli hageja juhatuse liige alates 28.03.2017; 3) 23.09.2019 ja 25.09.2019 tegi hageja ainuosanik otsused, millistega otsustas kostja juhatusest tagasi kutsuda, kustutada äriregistrist kande kostja juhatuse liikmeks olemise kohta ning valida uueks juhatuse liikmeks X; 4) äriregister tegi kande hageja juhatuse liikme vahetuse kohta 02.10.2019; 5) kostja esitas tsiviilasjas nr xxx hagi, milles palus tunnistada hageja ainuosanike otsuste tühisust, kuid loobus esitatud hagist ning menetlus nimetatud tsiviilasjas on lõppenud.
41.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas ebaõigeid andmeid hageja koostööpartneritele saadetud kirjades, millistes ta väitis, et on vaatamata hageja ainuosaniku otsustele endiselt hageja juhatuse liige ning seda isegi sõltumata äriregistri kandest.
42.Hageja väitis hagiavalduses, et pärast ainuosaniku otsuste tegemist asus kostja tegema uuele juhatuse liikmele takistusi kontoriruumidesse sisenemisel. 01.10.2019 saatis kostja hageja koostööpartneritele hageja kirjablanketil eesti- ja inglisekeelseid kirju, milles avaldas ebaõige faktiväite, et ta on endiselt hageja juhatuse liige ning et koostööpartnerid peavad sõltumata äriregistri kandest pöörduma endiselt kostja poole. Samasisulise kirja saatis kostja 01.10.2019 XXX AS kliendihaldurile ning nõudis, et pank ei annaks hageja uuele juhatuse liikmele ligipääsu kontole. Hageja leidis, et kostja on avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ning kostjat tuleb kohustada need ümber lükkama samal viisil, nagu faktiväited olid avaldatud. See, millisel kuupäeval tehti faktiliselt äriregistri kanne juhatuse liikme vahetuse kohta, tähtsust ei oma.
43.Kostja leidis esmalt, et kui ainuosaniku 23.09.2019 ja 25.09.2019 otsused ei ole kehtivad, on ta endiselt hageja juhatuse liige. Kostja osundas, et on need otsused vaidlustanud. Menetluse käigus asus kostja väitma, et ta saatis kirjad 01.10.2019, kuid äriregistri kanne juhatuse liikme
vahetumise kohta tehti alles 02.10.2019. Alates sellest ajast on hagejal uus juhatuse liige, mida kostja ei vaidlusta. Hageja ei ole välja toonud, millist tema õigust on rikutud, sest kõik kirjade saajad teavad, kes on hageja juhatuse liige. Mitmed kirjade adressaadid ei tööta enam samadel ametikohtadel ning lisaks on hageja oma tegevuse sisuliselt lõpetanud.
44.Kohus leiab, et kostja esitatud väited ei võimalda jätta hagi rahuldamata. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamise korral ei oma sisulist tähtsust enam see, kas kõik isikud, kellele ebaõigeid andmeid avaldati, töötavad ikka samadel ametikohtadel. Lisaks ei oma tähtsust see, milline on äriühingust kannatanu edasine majanduslik tegevus pärast andmete avaldamist. Sisuliselt ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, mis tema väiteid kinnitaks, mistõttu on kostja eelmärgitud väited täielikult tõendamata.
45.VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Eeltoodust tuleneb, et juba ainuüksi isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on õigusvastane ning seda sõltumata asjaolust, kas ebaõigete andmete avaldamisega on tekitatud kannatanule otsest või kaudset kahju või mitte.
46.VÕS § 1047 lg 2 näeb ette, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Eeltoodust ei tulene, et juriidiline isik peaks iga ebaõigete andmete avaldamise juhtumi korral tõendama ja põhistama, et asjaolu oli talle majanduslikult kahjulik. Antud sättest tuleneb üksnes erinev tõendamiskohustus andmete avaldajale. Olukorras, kus avaldati ebaõigeid andmeid ilma majanduslikku kahju tekitamata, tuleb avaldajal tõendada, et ta ei teadnud avaldamise ajal andmete ebaõigsusest ega pidanudki sellest teadma. Majanduslikult kahjulike asjaolude avaldamisel tuleb avaldajal juba tõendada avaldatud andmete õigsust. Kohus leiab, et kostja ei ole ühelgi viisil tõendanud ei avaldatud andmete õigsust ega seda, et ta nende avaldamise ajal ebaõigsusest ei teadnud ega pidanudki teadma.
47.VÕS § 1047 lg 4 näeb ette, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega tuleb avaldajal igal juhul ebaõiged andmed ümber lükata või parandada, sõltumata sellest, kas avaldamine oli õigusvastane.
48.ÄS § 184 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Kui ühingul on nõukogu, valib ja kutsub juhatuse liikmed tagasi nõukogu. Juhatuse liikme volituse lõppemise või uue juhatuse liikme registrisse kandmise avaldusele tuleb lisada nõukogu otsus ja koosoleku protokoll, nõukogu puudumisel osanike koosoleku otsus ja koosoleku protokoll või hääletusprotokoll. Juhatuse liikmeks valimiseks on vajalik tema nõusolek. Eeltoodust tulenevalt on osanikel pädevus valida ja kutsuda tagasi juhatuse liikmeid. Juhatuse liige on tagati kutsutud või valitud alates osanike otsuse tegemise ajast, mitte alates ajast, mil kanne on tehtud äriregistrisse. Juhatuse liikmete volituste tekkimise ja lõppemise aeg ei sõltu sellest, millal on tehtud äriregistri kanne (RK KKm 3-1-1-123-03, p 19).
49.ÄS § 184 lg 3 näeb ette, et osanike otsusel võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses
käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kui ühingul on nõukogu, võib juhatuse liikme tagasi kutsuda nõukogu. Eeltoodust tuleneb, et osanikud võivad juhatuse liikme igal ajal ja sõltumata põhjuse olemasolust tagasi kutsuda. Eeltoodud sätetest lähtuvalt ei saa olla õiged kostja viited sellele, et kuivõrd ta saatis kirjad enne äriregistri kande tegemist juhatuse liikme muutumise kohta, ei ole ta ebaõigeid andmeid avaldanud. Kostja teadis kirjade saatmise ajal, et osanike otsustega on ta tagasi kutsutud ning valitud uus juhatuse liige ning järelikult avaldas kostja teadlikult ebaõigeid andmeid.
50.02.07.2021 pöördumises (toimiku lk 89-90) selgitas kohus kostjale, et viimane ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mille tõttu saaks kohus jätta hagi rahuldamata. Kohus selgitas, et ei saa nõuet jätta rahuldamata üksnes põhjusel, et kostja väidete kohaselt ei tööta mõni tema kirja adressaat enam endisel ametikohal. Kohus samuti selgitas, et hagi saaks jätta rahuldamata, kui kostja tõendaks vaidlustatud faktiväidete õigsust ning juhatuse liikme volituste puhul ei oma tähtsust mitte äriregistri kanne, vaid osanike otsus. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud kostja täiendavalt esile ega tõendanud ühtegi asjaolu, mis võimaldaks jätta hagi rahuldamata.
51.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja oli alates 28.03.2017 hageja juhatuse liige (äriregistri väljavõte toimiku lk 6-7). Alates 02.10.2019 on äriregistrisse juhatuse liikmena sisse kantud X. Kostja nõustus menetluse käigus selle asjaoluga.
52.23.09.2019 on ITS Estonia OÜ ainuosanik ITS Ltd teinud otsuse (toimiku lk 8), mille kohaselt oli kostja esitanud juba 20.02.2019 avalduse juhatuse liikme ametikohalt tagasiastumiseks. Otsuses märgitu kohaselt oli hageja suhe kostjaga lõppenud 20.04.2019, millest tulenevalt otsustas ainuosanik kustutada äriregistrist kostja kohta tehtud kande ja lugeda mistahes õigussuhted kostja ning hageja vahel lõppenuks alates 20.04.2019. Samas otsuses otsustas ainuosanik valida juhatuse liikmeks X ning muuta hageja kontaktandmeid.
53.25.09.2019 tegi ITS Estonia OÜ ainuosanik teise otsuse (toimiku lk 9), mille kohaselt kutsuti kostja juhatusest tagasi. Otsuse järgi oli kostja esitanud tagasiastumise avalduse juba 20.02.2019 ning tema suhe hagejaga lõppes 20.04.2019. Otsuses on märgitud, et kuigi kostja soovis oma avalduse tagasi võtta, oli ainuosanikul õigus ta juhatusest tagasi kutsuda. Kostja väitis menetluse käigus, et otsused olid ebaõiged ning ta pöördus nende vaidlustamiseks kohtusse. Samas loobus kostja ise tsiviilasjas nr xxx esitatud hagist. Kostja ei ole viidanud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks kohus ainuosaniku otsuste kehtivuse kahtluse alla seada. Nende otsustega on kohtu hinnangul tõendatud, et kostja kutsuti hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasi ning tema asemel valiti uus juhatuse liige.
54.26.09.2019 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr xxx määruse (toimiku lk 10-12), millega rahuldas hageja hagi tagamise avalduse ja keelas kostjal hageja kontoriruumidesse sisenemise. Kohus kohustas kostjat üle andma kõik tema valduses olevad kontoriruumide võtmed ning ruumidesse ligipääsu võimaldavad vahendid kuni X kohta äriregistrisse kande tegemiseni.
55.Hageja esitas kohtule kostja koostatud nimekirja isikutest, kellele ta andis hageja juhatuse liikmena 27.09.2019 loa ruumidesse siseneda koos ruumides tehtud fotodega (toimiku lk 13-15). Täiendavalt tegi Harju Maakohus 30.09.2019 tsiviilasjas nr xxx määruse (toimiku lk 16-17), milles keelas hagi tagamise korras kostjal takistamast hageja seaduslikel esindajatel hageja kontoriruumidesse sisenemist. Tsiviilasjas nr xxx tehtud määruses 01.10.2019 jättis kohus kostja esitatud hagi asjas hagi tagamise taotluse rahuldamata ega peatanud hageja ainuosanike otsuste täitmist ning nende otsuste alusel äriregistri kannete tegemist (toimiku lk 18-20). Eelviidatud tõenditest võib kogumis järeldada, et kostja oli teadlik hageja ainuosanike otsustest ja tema
juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumisest, kuid asus hageja uuele juhatuse liikmele tegema ruumidesse sisenemisel takistusi.
56.Hageja esitas kostja 01.10.2019 allkirjastatud töölepingu ülesütlemise avalduse (toimiku lk 21), millega kostja ütles üles hageja ja tema abikaasa I. S. vahel sõlmitud töölepingu. Avalduse kohaselt nägi kostja ette oma abikaasale hüvitise maksmise. Samal päeval leppisid kostja ja tema abikaasa kokku töölepingu lõpetamises (toimiku lk 21 pöördel) ning erinevate hüvitiste maksmises, mis abikaasale välja maksti (toimiku lk 22). Eeltoodud tõenditest võib samuti järeldada, et kostja oli teadlik tema juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumisest ning ta asus seejärel tegema toiminguid, mis võimaldaksid tema abikaasale hüvitiste maksmist.
57.01.10.2019 saatis kostja hageja koostööpartnerile xxx OÜ-le inglisekeelse e-kirja koos eestikeelse hagejale suunatud kaaskirjaga (toimiku lk 23). Kostja teatas, et ta on hageja juhatuse liige ning ettevõte tegutseb tema juhtimisel. Kostja viitas 23.09.2019 ja 25.09.2019 ainuosanike otsustele, millega ta juhatusest tagasi kutsuti ja leidis, et otsuste tegijatel puudus selliste otsuste tegemiseks õigus. Kostja viitas, et on pöördunud kohtusse nõudega tunnistada otsused tühisteks. Kostja kinnitas, et ta jätkab hageja juhtimist ka siis, kui äriregister peaks tema osas tehtud kande ära muutma. Kostja teatas, et äriregistri kanded võivad olla tulevikus ebaõiged ja nendele ei saa tugineda. Seega võib kostja kirjast järeldada, et ta oli teadlik osanike otsustest, millistega ta juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsuti. Miks oli kostjal sellele vaatamata õigus juhatuse liikmena edasi tegutseda, kirjadest järeldada ei saa. Miks oli kostja arvates ebaõige otsustel põhinev äriregistri kanne, ei ole samuti võimalik kirjast järeldada.
58.Samasisulise e-kirja saatis kostja 01.10.2019 hageja viiele koostööpartneritele koos sama sisuga inglisekeelse hagejale suunatud kaaskirjaga (koos tõlkega toimiku lk 24-25). Lisaks saatis kostja samasisulise e-kirja koos inglisekeelse kaaskirjaga 01.10.2019 L. B.le XXX AS-st (toimiku lk 26). Viimases kaaskirjas nõudis kostja, et talle taastaks ligipääs kontodele ning seda ei antaks hageja uuele juhatuse liikmele.
59.Kohtu hinnangul nähtub eelviidatud tõenditest kogumis, et kostja avaldas hageja koostööpartneritele ebaõigeid andmeid ning teadis 01.10.2019 e-kirjade saatmise ajal nende ebaõigsusest. Kostja teadis, et osaniku ainuotsusega on teda juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsutud. Kostja avaldas ebaõige faktiväite, et ta on jätkuvalt ettevõtte juhatuse liige ning ainuosaniku otsuste tegemiseks puudus õiguslik alus. Kostja avaldas ebaõige faktiväite, et ainuosaniku otsustel põhinev tulevikus tehtav äriregistri kanne on ebaõige. Kuna kostja avaldas ebaõigeid faktiväiteid, kuulub hageja nõue rahuldamisele.
60.Kostjat tuleb kohustada viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama ebaõige faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu järgnevas sõnastuses: „01.10.2019 edastasin mina, D. S., ITS Estonia OÜ koostööpartneritele e-kirja valeväitega, et mina, D. S., olen ITS Estonia OÜ juhatuse liige sõltumata äriregistri kandest. See väide ei vasta tegelikkusele ning on vale.“ Teade peab olema arvutikirjas, A4 dokumendil, käsikirjaliselt allkirjastatud ning manusena saadetud e-posti aadressile xxx.
61.Kostjat tuleb kohustada viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama ebaõige faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu järgnevas sõnastuses: „On 1 October 2019 I, D. S., sent an e-mail to the partners of ITS Estonia OÜ falsely claiming that I am a member of the management board of ITS Estonia OÜ, regardless of commercial registry entries. This statement does not correspond to reality and is false.“ Teade peab olema arvutikirjas, A4
dokumendil, käsikirjaliselt allkirjastatud ning manusena saadetud e-posti aadressidele xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx.
62.Kostjat tuleb kohustada viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist ümber lükkama ebaõige faktiväite selle ebaõigeks tunnistamise kaudu järgnevas sõnastuses: „On 1 October 2019 I, D. S., sent an e-mail to the partners of ITS Estonia OÜ falsely claiming that I am a member of the management board of ITS Estonia OÜ, regardless of commercial registry entries. This statement does not correspond to reality and is false.“ Teade peab olema arvutikirjas, A4 dokumendil, käsikirjaliselt allkirjastatud ning manusena saadetud e--posti aadressile xxx.
63.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
64.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 13 312,20 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, palus hageja kulud välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja menetluskuludeks olid kulud riigilõivule 100 eurot (koos panga teenustasuga 100,20 eurot), kulu registriväljavõtetele 18 eurot ja õigusabikulu 13 194 eurot. Hagejale osutati õigusabi 70,70 tundi keskmise tunnihinnaga 186,62 eurot ja kokku 13 194 euro eest. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
65.Kostja vaidles hageja õigusabikuludele vastu ja pidas neid ülepaisutatuteks. Kostja leidis, et hagiavalduse koostamiseks ja selles esinenud puuduste kõrvaldamiseks ei saanud kokku kuluda aega 53 tundi, vaid põhjendatud ajakulu on kokku 13 tundi. Kohus nõustub kostja väidetega, et hagiavalduse koostamise ajakulu on ilmselgelt üle paisutatud. Tegemist ei olnud eriliselt keeruka ega mahuka vaidlusega. Hagiavaldus sisaldas muuhulgas asjaolusid, mis ei olnud otseselt vaidlusega seotud ning hagi tagamise taotluse, mis oli alusetu. Ajakulu, mis on esindajale vajalik kohtu osundatud puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduses ei saa lugeda selliseks põhjendatud ajakuluks, mille alusel saaks nõuda teiselt menetlusosaliselt kulude väljamõistmist. Kogumis leiab kohus, et ajakulu hagiavalduse koostamiseks ei saanud ületada 9 tundi.
66.Samuti nõustub kohus kostjaga, et põhjendatud ei saa olla ajakulu 6,5 tundi menetluse peatamise määruse vaidlustamiseks, sest määruskaebus jäi rahuldamata. Kogumis loeb kohus hageja õigusabikulu ajaliselt põhjendatuks 19,3 tunni ulatuses. Kostja ei ole vaistu vaielnud hageja esindaja tunnitasu keskmisele suurusele ning kohus loeb keskmist tunnitasu 186,92 eurot põhjendatuks. Seega on põhjendatud hageja õigusabikulud 19,3 h x 186,92 euroga = 3607,56 euro ulatuses.
67.Põhjendatud on hageja kulu riigilõivule, mille hageja on palunud kostjalt välja mõista summas 100 eurot. Kohus osundab, et pangaülekande tasu näol ei ole tegemist menetluskuluga, mille hüvitamist saaks teiselt poolelt nõuda. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista kulu registriväljavõtetele summas 18 eurot, kuid hagiavaldusele on lisatud vaid üks äriregistri väljavõte, mille kulu on 2 eurot. Hageja ei ole selgitanud, milliste teiste väljavõtete tegemisele on ta teinud kulutusi. Kohtule esitatud tõenditest neid ei nähtu.
68.Kogumis loeb kohus hageja põhjendatud menetluskuludeks kulusid õigusabile summas 3607,56 eurot, riigilõivule summas 100 eurot ja registriväljavõttele summas 2 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 3709,56 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 3709,56 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.