Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
10. detsember 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-128264
Kohtuasi
PC Financial Services OÜ hagi Geldex Financial Group OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. veebruari 2021 määrus kaja rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Geldex Financial Group OÜ määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja PC Financial Services OÜ (registrikood esindajad ringkonnakohtus 12768226), lepinguline esindaja Mihhail Šerle Kostja Geldex Financial Group OÜ (registrikood 12672807), seaduslik esindaja IA Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 10. veebruari 2021 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Jätta Geldex Financial Group OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Geldex Financial Group OÜ kanda.
4.Mõista Geldex Financial Group OÜ-lt PC Financial Services OÜ kasuks välja määruskaebuse menetluses kantud menetluskulud 120 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses
sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.PC Financial Services OÜ (hageja) esitas 24.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Geldex Financial Group OÜ (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi maksettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 08.09.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 23.09.2020 hagiavalduse Harju Maakohtule, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2726,03 eurot ja viivise 50,01 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud agendileping, mille alusel hageja vahendas lepingute sõlmimist kostja ja kolmandate isikute vahel. Kostja pidi tasuma hagejale selle eest tasu. Agendilepingu kohaselt on maksmisega viivitamisel hagejal õigus nõuda viivist 0,03% päevas, kuid mitte rohkem kui 2% hagejale makstavast tasust. Kostja viivisevõlgnevus on 50,01 eurot.
3.Harju Maakohtu võttis 28.10.2020 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja seaduslik esindaja IA kinnitas 03.11.2020 kohtule e-posti aadressilt [email protected] dokumentide kättesaamist. Kostja ei esitanud kohtu poolt määratud tähtajaks vastust hagile.
4.Harju Maakohus rahuldas hagi 25.11.2020 tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud kohtule määratud tähtaja jooksul. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2726,03 eurot, viivise 50,01 eurot ja menetluskulud 495 eurot. Maakohus märkis, et tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
5.13.01.2021 esitas kostja tagaseljaotsuse peale kaja. Kostja palub rahuldada kaja ja taastada tsiviilasja menetlus ning peatada täitemenetlus nr 008/2020/2761. Kaja põhjenduste kohaselt viibis kostja esindaja 07.11.2020 – 10.12.2020 välismaal, s.h Venemaal – Moskvas ja Peterburis, kuhu ta suundus Covid-19 piirangutest tulenevalt läbi Läti ja Leedu, samuti läbides Valgevenet. Kostja esindajal ei olnud võimalik jätta Venemaale minemata. Olles jõudnud 17.11.2020 Peterburi, pidi kostja esindaja tegema Covid-19 testi ning jääma 14 päevaks karantiini. Kostja esindaja oli varasema kogemuse põhjal veendunud, et karantiini nõue ei laiene talle kui tööasjus riiki saabunule ja ta jõuab pöörduda tagasi Eesti Vabariiki pärast negatiivse testitulemuse kättesaamist 20.11.2020. Karantiini jäämise nõude tõttu ei saanud kostja esindaja õigeaegselt Eestisse naasta ning jättis kostja seisukoha tsiviilasjas nr 2-20-128264 tähtajaks esitamata. Kostja esindaja tegutseb mitme Eestis registreeritud ettevõtte juhatuses, mis teevad, nagu kostjagi, koostööd välisettevõtetega. Covid-19 levikust tulenevad reisipiirangud on oluliselt mõjutanud nende tegevust, samuti raskendanud kostja esindaja ajaplaneerimise paindlikkust. Kostjal ei ole muid seaduslikke või volitatud esindajaid, samuti töötajaid, peale juhatuse liikme ning kostja esindaja ei jõudnud leida kostjale lepingulist esindajat enne välislähetuse algust. Esialgselt plaanitu kohaselt pidi kostja esindaja naasma välislähetusest 20.11.2020, mis oleks võimaldanud
kostja seisukoha tähtaegset esitamist. Kostja seisukoha tähtaegset esitamist takistas muuhulgas asjaolu, et kostja esindaja ei valda piisaval tasemel eesti keelt. Eelnevast tulenevalt esineb mõjuv põhjus kaja rahuldamiseks.
6.Kohus võttis kaja 18.01.2021 määrusega menetlusse, määras hagejale kaja osas seisukoha esitamiseks tähtaja, rahuldas kostja taotluse täitemenetluse peatamiseks ning peatas kohtutäitur Mati Kadaku poolt läbiviidava täitemenetluse täiteasjas nr 008/2020/2761 kuni käesolevas tsiviilasjas esitatud kaja lahendava kohtumääruse jõustumiseni.
7.Hageja palus jätta kaja rahuldamata. Kajas esile toodud asjaolusid ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks hagi vastuse mitteesitamiseks. Kostja on juriidiline isik, kellel on võimalus korraldada oma tegevust (mh esindamist kohtuasjades) kolmandate osapoolte kaudu. Selline lähenemine on tavaline ettevõtete jaoks ning ainuüksi kostja juhatuse liikme viibimine välismaal ei saa olla põhjuseks, mis takistas kostjat esitada vastuväidet hagile. Kostja on kinnitanud dokumentide kättesaamist, mistõttu puudub kahtlus, et kostja esindajal oli võimalik kasutada e-posti. Selle kaudu võiks kostja korraldada ka hagile vastuse koostamist. Kakskümmend päeva on piisav aeg, et leida endale esindaja. Kuna tegemist on juriidilise isikuga, ei saa olla mõjuvaks põhjuseks ka juhatuse liikme keeleoskus: juriidiliste isikute puhul on tavaline, et juhul, kui puudub teatud pädevus – kaasatakse väliseid teenusepakkujaid. Kostja ei ole kohtule teada andnud, et ta soovib lisaaega hagile vastamiseks ega taotlenud tähtaja pikendamist. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjal puuduks võimalus esitada vastust hagile või vähemalt taotleda tähtaja pikendamist. Esimese astme kohtu määrus
8.Harju Maakohtu 10.02.2021 määrusega jättis kohus kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Maakohus tühistas täitemenetluse nr 008/2020/2761 peatamise alates määruse jõustumisest. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kosjalt hageja kasuks välja menetluskulud 75 eurot. Kaja esitamisel tasutud kautsjon 200 eurot arvati riigituludesse.
9.Maakohus selgitas, et tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 415 lg 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS § 422 lg 1 näeb ette, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.
10.Käesoleval juhul on hagimaterjalid kostjale kätte toimetanud elektrooniliselt e-posti vahendusel ning kostja ei ole talle menetlusdokumentide isiklikult kättetoimetamist ka kajas vaidlustanud. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja viibis välislähetuses ning ei saanud planeeritud ajaks Eestisse naasta, ei ole mõjuv põhjus TsMS § 422 lg 1 tähenduses. Välisriigis viibimine ei takistanud kostjal elektrooniliselt (e-kirja teel) kohtuga ühendust võtta ning esitada elektrooniliselt oma vastuväited või taotleda menetlustähtaja
pikendamist. Kostja vastuse esitamise tähtaeg oli 23.11.2020. Kostjale sai tema sõnul 17.11.2020 Peterburi jõudes teatavaks, et ta peab sinna 14 päevaks karantiini jääma. Kui kostja seaduslik esindaja ei valda piisaval tasemel eesti keelt, et ise vastus esitada ning hagiavalduse sisust aru saada, siis oleks tal olnud piisavalt aega ka välisriigis olles leida endale Interneti vahendusel esindaja. Seda enam, kui kostja näol on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga. Kostja seaduslik esindaja ei ole kohtule välja toonud, et tema võimalused arvuti ja interneti kasutamiseks oleksid olnud välisriigis viibimise ajal piiratud või olematud. Eeltoodust tulenevalt puudub kaja rahuldamiseks alus ning menetlus tuleb jätta taastamata. Määruskaebus
11.Maakohtu määrusele esitas 26.02.2021 määruskaebuse kostja, kes palub maakohtu määruse tühistada, rahuldada kaja ning taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
12.Määruskaebuse kohaselt ei nõustu kostja maakohtu seisukohaga, mille kohaselt kostja esindaja viibimine välismaal karantiinis ei ole mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Kostjal ei olnud võimalust leida endale lepingulist esindajat ning võimaldada talle ligipääsu hagiavaldusele vastamiseks vajalikule tõendus- ja põhjendusmaterjalile, mis asub kostja tegevuskohas. Lisaks eelnevale, takistas lepingulise esindaja otsinguid ja hagile vastamist kostja esindaja vähene eesti keele oskus.
13.TsMS § 393 lg 1 kohaselt tuleb hagiavaldus koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetada. Vastavalt TsMS § 3111 lg-le 1–2 toimub elektrooniline kättetoimetamine üldjuhul e-toimiku infosüsteemi kaudu. Menetlusdokument loetakse sellisel juhul kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata. Samuti loetakse dokumendid kättetoimetatuks siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. TsMS § 3111 lg 3 kohaselt, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega ei ole kostjale kätte toimetatud e-toimiku kaudu, vaid TsMS § 3111 lg 4 järgi muul viisil. Maakohus on saatnud hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse e-posti aadressile [email protected].
14.TsMS § 3111 lg 5 järgi loetakse menetlusdokumendid sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning selle peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Elektroonilise kinnituse võib kohtule saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi.
15.Kostja peab oluliseks asjaolu, et kohus kasutas kostjale dokumentide edastamiseks e-posti aadressi [email protected], mis ei ole kostja ametlikuks sidevahendiks. Kostja on selgelt väljendanud soovi kasutada eelistatud suhtluskanalina enda ametlikku e-posti. Kostja
märkis enda sidevahendiks e-posti aadressi YYY Sama e-post oli märgitud ka hageja poolt esitatud hagiavalduses. Kuivõrd 28.10.2020 esitatud taotluses dokumentide edastamiseks e-postile ei olnud kindlat e-posti märgitud, on kostja seisukohal, et dokumentide nõuetekohane edastamine pidi toimuma nendel kontaktidel, mis olid kohtule edastatud vormikohaste ning kostja esindaja poolt allkirjastatud avaldustena (nt vastuväide maksekäsu kiirmenetluses või kaja).
16.Kostja on seiskohal, et kostjale ei ole hagiavaldust ja muid tsiviilasja dokumente praegusel juhul TsMS § 3111 lg 4 kohaselt elektrooniliselt kätte toimetanud, kuna ei ole täidetud TsMS § 3111 lg-s 5 sätestatud eeldused, mis võimaldaksid menetlusdokumenti kätte toimetatuks lugeda. TsMS § 3111 lg 5 kohane kinnitus dokumendi kättesaamise kohta, sõltumata sellise kinnituse saatmise viisist, peab üldjuhul olema adressaadi poolt allkirjastatud. Kostja allkirjastatud elektrooniline kinnitus dokumentide kättesaamise kohta praegusel juhul puudub. Lähtuvalt ülaltoodust, ei saa hagiavalduse kättetoimetamist kostjale lugeda tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastavaks ning käesolevas asjas ei võinud Harju Maakohus tagaseljaotsust teha. Menetluse edasine käik
17.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid täiendada tuleb määruse põhjendusi. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 21 tuleb maakohtu määruse lõppjäreldus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
20.Kostja peamine argument on, et talle ei toimetatud hagimaterjale ja menetlusse võtmise määrust nõuetekohaselt kätte. Vaidlust ei ole, et kostja seaduslik esindaja kinnitas 03.11.2020 kohtule e-posti aadressilt [email protected] nimetatud dokumentide kättesaamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et hagimaterjale ei saa lugeda kostjale elektrooniliselt kätte toimetatuks TsMS § 3111 lõike 5 alusel, ei ole põhjendatud.
21.TsMS § 3111 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse kohtule avaldatud elektronpostiaadressil ja telefoninumbril.
22.TsMS § 3111 lg 4 kohaselt, kui saajal ei ole eeldatavasti võimalik kasutada menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kasutatavat infosüsteemi või infosüsteemi kaudu kättetoimetamine ei ole tehniliselt võimalik, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil, täites seejuures TsMS § 3111 lõike 1 punktides 1–5 sätestatud teavitamise nõuded ja andmete otsimise nõude.
23.TsMS § 3111 lg 5 kohaselt loetakse menetlusdokument TsMS § 3111 lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise
kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Kohtule võib elektroonilise kinnituse saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi. Saaja peab käesolevas lõikes nimetatud kinnituse saatma kohtule viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist või tema esindajat võib kohus trahvida.
24.Määravat tähendust ei oma asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites on kostja märkinud oma e-posti aadressiks YYY. Kostja seaduslik esindaja on maksekäsu kiirmenetluses kinnitanud e-posti aadressilt [email protected] menetlusdokumentide kättesaamist. Samuti on ta sellelt aadressilt kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist. Sealjuures on kostja seaduslik esindaja saatnud e-posti aadressilt [email protected] teate Harju Maakohtule, milles palub dokumentide edastamist e-posti aadressile. Seega oli maakohtul alus lugeda hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 3111 lg 5 alusel. Kostja ei ole väitnud, et kinnituse oleks kostja seadusliku esindaja asemel saatnud keegi teine. TsMS § 3111 lg 5 ei sätesta, et dokumendid saab lugeda nõuetekohaselt kättetoimetatuks vaid digitaalselt allkirjastatud kinnituse esitamisel. Digitaalselt allkirjastamata kinnituse esitamise võimaluse sätestab TsMS § 3111 lg 5 kolmas lause. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kostja seaduslik esindaja on ka kajas avaldanud, et ta kinnitas hagimaterjalide kättesaamist e-posti teel 03.11.2020. Seega on kostja seaduslik esindaja saanud elektrooniliselt hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude TsMS § 3111 lõike 5 alusel kätte, mistõttu on kostjal vaja kaja esitamiseks mõjuva põhjuse olemasolu (TsMS § 415 lg 1 p 1).
25.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostjal puudub kaja esitamiseks mõjuv põhjus TsMS § 415 lg 1 mõttes. Maakohus leidis põhjendatult, et kostja ei ole esile toonud, et tema võimalus arvuti ja interneti kasutamiseks oli välisriigis piiratud. Ka juhul kui kostjal ei olnud võimalik esitada tähtaegselt kirjalikku vastust, oli tal vähemalt võimalik sellest kohut teavitada ja taotleda tähtaja pikendamist.
26.Ringkonnakohus märgib, et tagaseljaotsusest ega vaidlustatavast määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kontrollinud tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, sh hinnanud hagi õiguslikku põhjendatust. TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest (Riigikohtu 5. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas 3-2-1-53-13, p 13). Ringkonnakohus saab selles osas maakohtu põhjendusi täiendada.
27.Hagi veenvuse kontrollimisel ei tuvastata asjaolusid ega hinnata tõendeid. Hagi veenvus hõlmab mh seda, et hagist nähtuks selgelt, millised on hageja nõuded, sh nõuete suurus ning nõude aluseks olevad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-53-13, p 13). Kohtul tuleb hinnata, kas hagi on selles esitatud asjaoludel õiguslikult võimalik rahuldada. Tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks (TsMS § 407 lg 6). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-181-13 punktis 16 märkinud, et kaja
lahendamisel hagi õigusliku põhjendatuse hindamisel saab lähtuda üksnes hagiavalduses toodud asjaoludest, mis loetakse TsMS § 413 lõike 1 teise lause kohaselt kostja poolt omaks võetuks. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-17, p 16).
28.Hagiavalduse asjaoludest tulenevalt on hageja ja kostja vahel sõlmitud agendileping, mille kohaselt hageja vahendas lepingute sõlmimist kostja ja kolmandate isikute vahel. Kostja pidi selle eest maksma tasu. Kostja ei ole hagejale tasunud kokkulepitud agenditasu. Agendilepingu kohaselt on maksmisega viivitamisel hagejal õigus nõuda viivist 0,03% päevas, kuid mitte rohkem kui 2% hagejale makstavast tasust. Kolleegium leiab, et hageja nõude materiaalõiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, § 670 lg 1, 679 lg 1. Kuna kostja ei ole agenditasu maksnud, siis on hagis esitatud asjaoludel hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud. Agenditasu maksmisega viivitamise tõttu on õiguslikult põhjendatud ka hageja poolt esitatud viivisenõue. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 171 lõike 1 alusel jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud kaebuse esitaja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
30.Hageja on määruskaebuse vastuses märkinud, et vastuse koostamise ja esitamisega on hagejale tekkinud menetluskulu 120 eurot (koos käibemaksuga) 1 tunni eest. Hageja kinnitab, et menetluskulud on seotud käesoleva menetlusega ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei ole tal võimalik käibemaksu tagasi arvestada. Kostja teatas, et temal menetluskulude osas vastuväited puuduvad.
31.Ringkonnakohus leiab, et hageja esindaja menetlustoiming ja sellele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Samuti ei ületa lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot (käibemaksuga) keskmist turuhinda. Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse määruskaebemenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja määruskaebuse menetlemisel kantud õigusabikulud 120 eurot (käibemaksuga).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.