Kohtuasja number Kohtuasi Hagihind Kohtuistung Menetlusosalised ja esindajad
Aktsiaselts OG ELEKTRA hagi Osaühing SILLAMÄE KAJA vastu võlgnevuse nõudes 525 eurot 01.11.2021 Hageja: Aktsiaselts OG ELEKTRA (registrikood 10054238, asukoht Keskuse, Tobia küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond) Lepinguline esindaja: Kertu Olu (e-post: [email protected]) Kostja: Osaühing SILLAMÄE 10186715; asukoht: xxx) Seaduslik esindaja S M
KAJA
(registrikood
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaselts OG ELEKTRA hagi Osaühingu SILLAMÄE KAJA vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks.
2.Mõista kostjalt Osaühingult SILLAMÄE KAJA hageja Aktsiaseltsi OG ELEKTRA kasuks välja võlgnevus summas 525 eurot.
3.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Mõista kostjalt Osaühingult SILLAMÄE KAJA hageja Aktsiaseltsi OG ELEKTRA kasuks välja menetluskulud summas 125 eurot.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos 1(5)
2-21-123244 menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Aktsiaselts OG Elektra esitas 17.08.2021 hagi Osaühingu SILLAMÄE KAJA vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista üürilepingu alusel tasumisele kuuluva summa 525 eurot.
2.Haginõude aluseks on asjaolu, et hageja ja kostja sõlmisid 28.12.2019 üürilepingu nr xxx, millega hageja andis kostjale üürile äriruumid. Kostja ütles üürilepingu üles etteteatamistähtaega järgimata ning hageja nõuab üüri tasumist kokkulepitust vähem ette teatatud aja eest. Kolme kuu võrra vähem ette teatatud aja eest on hageja väljastanud kostjale arved kokku summas 1050 eurot ja üks sent, kuid nõuab hagiavalduses sellest vaid poole, so 525 euro maksmist. Hageja loobub viivise nõudmisest.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja nõue on alusetu, sest üürileping lõpetati vääramatu jõu tõttu, mis seisnes eriolukorra väljakuulutamises Vabariigi Valitsuse 15.03.2020 määrusega nr 78. Kostja põhitegevus on Riiast kaupade ostmine ja nende edasimüümine Narvas, mis ootamatult lõpetati. Vääramatu jõud on sündmus, mis ei sõltu tehingu osapooltest, kuid toob kaasa lepinguliste kohustuste täitmise võimatuse. Tegemist oli sündmusega, mis ei tekkinud ettevõttesiseselt ja ulatus tavapärasest kaugemale. Hageja on arved esitanud teenuste eest, mida ei ole osutatud. Kostja avaldas nõusolekut maksta hagejale kompromissina 200 eurot. Täiendavalt palus kostja hagejal eemaldada avalikust ruumist kõik kostja ettevõtet laimavad andmed.
4.Kohtuistungil jäid pooled kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja ei nõustunud kostja pakutud kompromissiga, sest on niigi juba loobunud nõudest pooles osas. Kostja selgitas, et ei soovinud tegelikult esitada ettevõtet laimavate andmete eemaldamise nõuet. Kohus arutas pooltega kostja viidatud Vabariigi Valitsuse määruse sisu ja seda, mil määral mõjutas määrus Eestisse sisenemist ja Eestist väljumist. Samuti selgitas kohus kostjale tõendamiskoormise jaotust ehk seda, et kui vääramatu jõu mõju seisnes piiriületuse takistamises ja piiranguid riigipiiri ületamisele tulenes veel muudest dokumentidest, tuleb need kohtule esitada või viidata. Pooled olid nõus jätkama asja lahendamist kirjalikus menetluses.
5.Täiendavalt esitas kostja viited venekeelsetele meediaväljaannete artiklitele, milles käsitleti eriolukorda ja selle mõju, ning esitas hagejale küsimuse, kas toimus sündmus, mida üürilepingu kontekstis võib mõista vääramatu jõuna.
6.Hageja asus oma vastuses seisukohale, et üldine eriolukorra kehtestamine ei ole lepingu täitmata jätmiseks piisav, vaid peab olema konkreetne põhjus, mis takistas kostjal kaupade tarnimist ja mille esinemist tuleb tõendada. Üürileandja tegi eriolukorra ajal kõigile üürnikele, sh kostjale, üüritasu soodustusi, et anda võimalus olukorraga kohaneda ja leida lahendusi. Samuti soovis hageja muuta nõude summat ja taotles kogu võlgnetava üürisumma (1050,01 eurot) kostjalt välja mõistmist.
7.Kohus selgitas hagejale nõude suurendamise tagajärgi, mille järel loobus hageja nõude suurendamisest.
2(5)
2-21-123244
8.Kostja esitas 02.12.2021 oma lõplikus seisukohas täiendavaid taotlusi ja nõudeid, mis puudutasid tunnistajate ärakuulamist, üürilepingu konfidentsiaalsusnõude rikkumist ja eriolukorra ajal kehtinud liikumispiiranguid.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping äriruumide kasutamiseks. Leping sõlmiti 13.01.2020 ning punkti 14.1 kohaselt sõlmiti see tähtajatuna. Lepingu punkt 15.2 sätestas, et lepingu lõpetamisest tuleb ette teatada kolm kuud. Vaidlust ei ole ka sellest, et kostja ütles lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles ega ole hüvitanud hagejale üüri vähem etteteatatud aja eest.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas üüri tasumata jätmist vabandab vääramatu jõu esinemine.
12.VÕS § 103 lõike 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Sama sätte lõige 2 ütleb, et rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
13.Üürilepingu punkti 11.1 järgi mõistetakse lepingus vääramatu jõuna ülestõusu, üldstreiki, massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses, sõda, lepingu täitmist oluliselt takistavat õigusakti või muud asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna.
14.Kohus nõustub kostjaga, et Vabariigi Valitsuse määrus ja eriolukorra kehtestamine võivad olla vääramatuks jõuks, kuivõrd need ei sõltu lepingupoolest ega pruugi olla ettenähtavad ja mõjutatavad. Samas on kohus seisukohal, et õigusliku olukorra muutus iseenesest ei ole piisav lepingurikkumise vabandatavuseks, vaid õigusakt peab faktiliselt mõjutama konkreetse lepingu täitmist.
15.Kostja viidatud Vabariigi Valitsuse 15.03.2020 määrus nr 78 piiras Eestisse sisenemist, kuid määruse punkti 2 alusel võis Eestisse siseneda Eesti kodanik ning Eesti elamisloa, elamisõiguse või alalise registrijärgse elukohaga isik, määruse punkti 4 alusel oli lubatud Eestisse siseneda välismaalasel, kellel ei esine haigusnähte ja kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga. Määruse seletuskirja kohaselt oli nimetatud erandi eesmärgiks tagada Eesti majanduse toimimine.
16.Kostja nimetatud 14-päevane vaba liikumise piirang tulenes peaministri 16.03.2020 korraldusest nr 32, kuid määruse p 3 alapunktide 2 ja 3 kohaselt ei kehtinud piirang isikutele, kes olid vahetult seotud kauba või tooraine transpordiga, ning isikutele, kes olid vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga. Kostja viidatud peaministri 18.03.2020 korraldusega nr 40 neid punkte ei muudetud.
17.Kostja esitatud artikliviidete (18.11.2021 kohtule saadetud vastus) kohta märgib kohus järgmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 33 lõike 1 kohaselt esitatakse võõrkeelne tõend kohtule eesti keelde tõlgituna, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Hageja ei ole venekeelsete tõendite esitamisele vastu vaielnud, nõude suurust arvestades ei pea kohus esitatud mahus tõendite tõlkimist mõistlikuks. 3(5)
2-21-123244
18.Samas puudutavad kostja esitatud viited artiklitele üldiselt olukorda eriolukorra kehtestamise järel, on hinnangulised ega käsitle vaidlusalust juhtumit. Neis sisalduv info ei lükka ümber ega täienda Vabariigi Valitsuse määruses ega peaministri korraldustes sisalduvaid reegleid. Neil ei ole õiguslikku tähendust ja need ei kajastanud olukorda riigipiiril tingimata adekvaatselt.
19.Eeltoodust järeldub, et riiki sisenemise piirangud ja liikumispiirang ei takistanud kauba toomist Lätist sõltumata isiku kodakondsusest. Kohus on seisukohal, et meedia pinnalt kujunenud ja võimalik, et ekslik ettekujutus õiguslikust olukorrast ei ole käsitletav vääramatu jõuna, mis vabandaks lepingurikkumist.
20.Kostja on oma 02.12.2021 vastuses juhtinud kohtu tähelepanu üürilepingus sisaldunud konfidentsiaalsusnõude rikkumisele ning sellega seoses üürilepingu punktile 9.4.3, mis annab üürnikule õiguse lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, kui üürileandja on muul viisil oluliselt rikkunud lepinguga kokkulepitud tingimusi. Kohtule esitatud e-kirja põhjal (dtl 24) ütles kostja üürilepingu üles 03.04.2020. Kolmas isik, C E OÜ, on esitatud tõenditest nähtuvalt kostjaga suhelnud detsembris 2020 (dtl 55), seega pärast üürilepingu lõppemist. Konfidentsiaalsusnõude rikkumine ei saanud seega olla mõjuvaks põhjuseks üürnikule lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Muid nõudeid seoses konfidentsiaalsusnõude rikkumisega ei ole kostja esitanud. Kohus selgitab, et juhul kui kostjal tekkis seoses hageja rikkumisega kahju, on võimalik selle sissenõudmiseks esitada hageja vastu nõue.
21.Aluse üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks võis üürnikule anda ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lõikes 1 nimetatud mõjuv põhjus. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS § 314–319 nimetatud asjaoludel (VÕS § 313 lg 2). Viidatud sätetes nimetatud asjaoludest annab üürnikule aluse äriruumi erakorraliseks ülesütlemiseks see, kui ta ei saa üürileandjast tuleneval põhjusel üüritud asja kasutada, või kui leping on kehtinud juba 30 aastat. Neid asjaolusid antud vaidluses ei esine. Mõjuvaks põhjuseks võiks olla ka vääramatu jõud, kuid eelnevalt on kohus jõudnud järeldusele, et antud juhul ei esinenud sellist vääramatut jõudu, mis oleks otseselt takistanud lepingu täitmist.
22.Kohus ei pea põhjendatuks kostja taotlust tunnistajate ülekuulamiseks. TsMS § 237 lõike 1 kohaselt annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda üksnes juhul, kui selle menetlusse võtmine ei põhjusta menetluses lahendi viibimist või kui menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus (TsMS § 331). Kohus andis kostjale 01.11.2021 toimunud kohtuistungil 7 päeva täiendavate tõendite esitamiseks. Kostja esitas taotluse tunnistajate ülekuulamiseks 02.12.2021, seega hilinemisega, ning kostja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud taotlust varem esitada. Tunnistajate ülekuulamine põhjustaks menetluses lahendi viibimist. Samuti ei saa üüritud ruumide kasutamine pärast seda, kui kostja oli nende valduse vabastanud, muuta hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu täitmist või selle ülesütlemise asjaolusid. Eeltoodud põhjustel jätab kohus tähelepanuta ka muud 02.12.2021 esitatud tõendid.
23.Asja lahendamisel arvestab kohus lisaks eeltoodule, et hageja nõue on pool sellest summast, mida hageja oleks võinud üürilepingu järgi nõuda. Seega on hageja võtnud arvesse ootamatult tekkinud olukorda ja sellest tekkinud raskusi, mistõttu ei saa nõuet pidada ebamõistlikuks ega ebaõiglaseks.
24.Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada. 4(5)
2-21-123244 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
26.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et antud juhul tuleb põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja nimetatud menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud.