PlusPlus Capital AS hagiavalduse J K vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
8626,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja J K, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja lepinguline esindaja Raul Ernes
Menetluse liik
Kirjalikku menetlusse määratud 19.10.2021.a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt J K hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja 03.04.2017 kompromissilepingust/võlatunnistusest nr xxx tulenev
2.1.põhivõlgnevus summas 4295,70 (neli tuhat kakssada üheksakümmend viis,70) eurot;
2.2.enne 03.04.2017 sissenõutavaks muutunud viivised summas 1905,14 (üks tuhat üheksasada viis,14) eurot;
2.3.sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 28.07.2021 (alates 16.12.2018) summas 2390,56 (kaks tuhat kolmsada üheksakümmend,56) eurot;
3.Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS sissenõudmiskulu hüvitamise nõue summas 35 (kolmkümmend viis) eurot.
4.Võtta hageja 08.11.2021 esitatud tõendid s.o kontoväljavõtted (tl 50, 52 ja 54) ning väljavõte kostja e- kirjast (tl 65) asja juurde.
5.Menetluskulud jätta kostja kanda.
6.Määrata hageja menetluskulude suuruseks 920 eurot, millest 500 eurot on riigilõiv ja 420 eurot lepingulise esindaja kulu.
7.Määrata kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks 300 eurot s.o lepingulise esindaja kulu, mis jäävad kostja enda kanda.
8.Välja mõista kostjalt J K hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulud summas 920 eurot, millest riigilõiv on 500 eurot ja 420 eurot on lepingulise esindaja kulu. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Menetluse käik
1.1.28.07.2021 esitas hageja PlusPlus Capital AS Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Kärdlas hagiavalduse J K vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 20.09.2021.
1.2.19.10.2021 määras kohus tsiviilasja kirjalikku menetlusse.
2.Hagi ja hageja seisukohad
2.1.Hagi kohaselt omas hageja kostja vastu 17.09.2014 sõlmitud väikelaenu lepingust nr yyy tulenevat põhinõuet summas 5830,70 eurot ja viiviseid summas 2195,84 eurot. Hageja loobus osaliselt viivise nõuetest ning hageja ja kostja sõlmisid 03.04.2017 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxx. Kompromissilepingus/võlatunnistuses lepiti kokku kompromissi summas 7735,84 (5830+1905,14), mille kostja võis tasuda osamaksetena.
2.2.Kostja on osamakseid kokku tasunud 1555 eurot, millest 20 eurot arvestati lepingu punktis 6.1 (tl 6) sätestatud lepingu sõlmimise tasu 20 eurot katteks ja 1535 eurot loeti kompromissi summas sisalduva põhivõla katteks. Kostjal on tasumata põhivõlg summas 4295,70 eurot ja viivised summas 1905,14 eurot.
2.3.Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et on lepinguga tutvunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu p.1.1 märgitud kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostja uus iseseisev kohustus tasuda hagejale lepingus märgitud kompromissi summa. Samas leppisid pooled kokku, et kostja nõustub maksekohustuse rikkumise korral tasuma viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissi summalt vastavalt lepingu p-le 3.2.
2.4.Hageja nõuab kostjale saadetud kolme võlateatise, mis saadetud 26.12.2017, 19.12.2018 ja 19.04.2021 eest hüvitist 35 eurot vastavalt VÕS § 1132 lg -le 2 p 3.
2.5.Hagejal on kostja vastu põhinõue 4295,70 eurot, millele lisanduvad enne kompromissilepingu/võlatunnistuse sõlmimist sissenõutavaks muutunud viivised summas 1905,14 eurot ja viivised alates 16.12.2018 kuni 28.07.2021 viivise määraga päevas 0,060% summas 4295,70 eurot. Hageja vähendab heas usus peale lepingu sõlmimist sissenõutavaks muutunud viivist summani 2390,56 euroni, et hagis esitatud viivisenõuded kokku ei ületaks põhinõuet.
2.6.Poolte sõlmitud kompromissileping/võlatunnistus omab deklaratiivse võlatunnistuse tunnuseid (VÕS § 30), kuna kostja kinnitab lepingu punktis 2.2, et tal on varasemast krediidilepingust tulenevad võlgnevusi ning sellest tulenevalt kohaldub käesoleval juhul pööratud tõendamiskohustus.
2.7.Hageja tõendab kontoväljavõtetega, millest nähtuvad kostja kohustuse katteks tehtud maksed, aegumise peatumist.
3.Kostja seisukohad
3.1.Kostja hagi õigeks ei võta ning toob välja, et ei ole võlateatisi kätte saanud, mistõttu puudub hagejal õigus sissenõudekuludele summas 35 eurot. Kostja märgib, et teadaolevalt ei ole ta 2018 hagejale makseid teinud, viimane makse oli millalgi 2017 aastal.
3.2.Kostja ei vaidle hagejale vastu, et lepingu p 3.1 on kokkulepe, mille järgi muutub seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja on viimase makse teinud 12.04.2017, seega pidi kogu seni tasumata summa muutuma sissenõutavaks juba 2017 aastal.
3.3.Kostja on seisukohal, et TsÜS § 147 lg 2 ja TsÜS § 146 lg 1 sätetest tulenevalt ei pea kostja oma võimalikke kohustusi täitma (RK 3-2-1-153-14 p 12).
3.4.Kostja leiab, et võib keelduda kohustuse täitmisest kuna nõue on aegunud, kostja ei ole teinud kolmandatele isikutele ülesandeks tasuda tema eest hagejale makseid, samuti ei ole kolmas isik K K solidaarvõlgnik. Poolte vahel puudub kokkulepe, et kohustus loetakse täidetuks, kui seda täidab kolmas isik.
3.5.Hageja ei ole tõendanud, et nõudekirjad on toimetatud ostetud teenusena aadressile XXX. Kostja ei ole neid teenuseid saanud ning e-kiri ei ole selle teenuse osutamise tõend.
3.6.Hageja ei ole püüdnud kohtuvälisele kokkuleppele jõuda. Kompromiss tähendab mõlema osapoole poolt millestki loobumist. Hageja ei ole kirjutanud millest ta on nõus loobuma, kuid just loobumine on kompromissi põhimõte. Kostja leiab, et hageja huviks on kostjale täiendavate finantskohustuste panemine, mitte kompromissi otsimine.
4.Kohtuotsuse põhjendused
4.1.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb põhi-ja viivistenõuete osas rahuldada.
4.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning lõike 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
4.3.VÕS § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused, mille p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.
4.4.Poolte vahel on sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus, mille p 2.2 kostja tunnistab lepingu p 1.1 toodud nõuet tema vastu (deklaratiivne võlatunnistus VÕS § 30 mõttes).
4.5.Poolte vahel sõlmitud lepingus mindi kompromissile, mille käigus hageja loobus osaliselt viivise nõuetest. Kohus nõustub hagejaga, et kostja on nõuet tunnistades allkirjastanud deklaratiivse võlatunnistuse. VÕS § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Kostja on lepingu allkirjastamisega tunnistanud kohustuse olemasolu ega ole kohtuse olemasolu vaidlustanud ka kohtumenetluses.
4.6.Riigikohtu praktikas on asutud seisukohale, et võlatunnistus võib olla deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse andmise menetlusõiguslikuks tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga, sh kuna kohustust ei olnud olemas (RKTK 02.05.2018 lahend asjas 2-13-34922 p 12.1-12.2, p 13.1, RKTK 14.09.2016 lahend asjas 3-2-1-63-16 p 10). Lisaks võib võlatunnistusest tulenevale nõudele esitada mh lepingu kehtivust või nõuete aegumist puudutavaid vastuväiteid (2-13-34922 p 13.1).
4.7.Kostja ei ole kohustuse puudumist väitnud, kuid on esitanud aegumist puudutava vastuväite. Kostja hinnangul on hageja nõue kostja vastu aegunud, kuna kostja tegi hagejale viimase makse 2017 aastal ning kolmandate isikute poolt tasumine ei ole lepingus kokkulepitud, millest tulenevalt saab kostja aegunud nõude täitmisest keelduda.
4.8.Hageja on esitanud tõendid, mille kohaselt on J K teinud makse 12.04.2017 summas 150 eurot. Järgmised maksed on teinud K K, selgitusega J K xxx, kokku 23 makset, millest viimane on tehtud 03.12.2020. 2020 aastal on K K teinud selgitusega J K xxx igakuiselt makse summas 50 eurot. Kohus võtab eelnimetatud tõendid asja juurde TsMS § 238 lg 1 alusel. Poolte vahel sõlmitud lepingus pole sätestatud kostja kohustust lepingut isiklikult täita. VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Hageja on täidetud kohustust hagi esitamisel arvesse võtnud, millest tulenevalt on kostja vastu esitatud nii väiksem põhinõue kui ka viiviste nõue. Kostja pole nõude suuruse osas vastuväiteid esitanud, samuti pole kostja tõendanud, et ta on olnud kolmanda isiku poolse kohustuse täitmise vastu ning ta on sellest võlausaldajat teavitanud. Seega oli hageja õigustatud kolmanda isiku poolt tehtud makseid vastu võtma ning arvestama neid kostja võlgnevuse katteks. Seoses maksete tegemisega on TsÜS § 158 lg 2 järgi aegumine katkenud.
4.9.Hageja esitatud kostja e- kirjad võtab kohus asja juurde. Esitatud kirjadest viimane on kostja poolt hagejale saadetud 15.11.2018, milles kostja tunnistab, et tal on hageja ees kohustused. Seega katkes aegumine vastavalt TsÜS § 158 lg 1, mille kohaselt aegumine katkeb kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.
4.10.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
4.11.Hageja nõue ei ole aegunud ning kostja ei saa kohustuse täitmisest aegumisele tuginedes keelduda. Kostja ei ole põhinõude suurust ega arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kompromissilepingus/Võlatunnistuses nr xxx tuleneva põhivõla summas 4295,70 eurot.
4.12.VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja
nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
4.13.Hagejal on kostja vastu viiviste nõue summas 4295,70 eurot. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule, on maksega viivitamisel päevane viivisemäär 0,060%. Enne kompromissilepingut tekkinud viivisenõue summas 2195,84 eurot tulenes väikelaenu lepingust yyy, mille summat hageja kompromissilepingus vähendas summani 1905,14 eurot. Kompromisslepingu sõlmimise järgne viivisenõue kujunes nii, et viivist arvestati summalt 4295,70 alates 16.12.2018 kuni 28.07.2021 s.o kokku 956 päeva viivise määraga 0,060% päevas s.o 2464,01 eurot. Hageja vähendas heas usus viivisenõuet summani 2390,56 eurot, et viiviste nõue ei ületaks põhinõude summat.
4.14.Kohus on põhinõude rahuldanud. Kostja ei ole viivisenõude arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja enne kompromissilepingu sõlmimist sissenõutavaks muutunud viivised summas 1905,14 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 2390,56 eurot.
4.15.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot. Kostja ei pea sissenõudmiskulusid põhjendatuks, kuna ei ole hageja poolt saadetud võlateateid kätte saanud. VÕS § 1132 lg 5 sätestatud sissenõudmiskulude vähendamise taotlust kostja esitanud ei ole. Kohus nõustub kostjaga sellest, et hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. Hageja tugineb VÕS § 1132 lg 2 sätestatule s.o peale lepingu lõppemist võib majandusja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hageja pole esitanud tõendeid, et kas ja millal poolte vaheline leping lõppes. Hagi kohaselt muutus kompromissi summa tervikuna sissenõutavaks 15.12.2018. Üks võlateatis on kostjale saadetud 26.12.2017 /tl 9/. Seega ei ole teada, kas hagile lisatud võlateatised saadeti kostjale lepingu kehtivuse ajal või peale lepingu lõppemist. Nimetatud asjaolu tõendamata jätmine hageja poolt ei võimalda ka kohtul endal kohaldada VÕS § 113 2 erinevaid lõikeid. Seega tuleb hageja nõue kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamiseks summas 35 eurot jätta rahuldamata.
4.16.Kohus nõustub hagejaga, et käesoleva tsiviilasja hind on 8626,40 eurot juhindudes TsMS § 124 lg 1, 133 134 lg 1.
5.Menetluskulud
5.1.TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi põhi-ja viivisenõuete osas, mis on hagi peamised nõuded, mistõttu jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
5.2.TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulud. Hageja on käesolevas asjas tasunud hagiavalduselt riigilõivu 500 eurot, mis jääb kostja kanda.
5.3.Hageja õigusabikuludeks on 420 eurot (sh km), 3 tunni ja 30 minuti eest tunni tasuga 120 eurot (sh km). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja märgitud aja jooksul analüüsinud dokumente, koostanud ja esitanud hagiavalduse. Hageja kinnitab, et kulud on kantud käesoleva hagimenetlusega seose ning, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
5.4.Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu, leides et arvel esitatu alusel ei saa seda seostada käesoleva kohtuvaidlusega ning, et käesoleva kaebusega seoses on kaks korda asutud asjaolusid analüüsima, mis ei ole põhjendatud.
5.5.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja õigusabikuludele ning peab hageja õigusabikulusid esitatud määras vajalikuks ja põhjendatuks.
5.6.Kohus nõustub hagejaga, et kostja esitatud õigusabikulud ei ole kogu esitatud määras põhjendatud. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirjad, milles kohaselt on kostja esindaja osutanud õigusabi kokku 6 tundi, tunnihindega 120 (sh km) eurot. Hageja leiab, et kostja esindajal on 18.10.2021 menetlusdokumentide koostamisele kulunud 15 minutit, mitte kaks tundi, samuti ei nõustu hageja kostja esindaja tunnitasu määraga, leides, et käesolevas asjaks on mõistlik esindaja tunnitasu 60 eurot (käibemaksuta). Kohus lähtub kostja esindaja tunnitasu määra hindamisel kohtupraktikast, mille kohaselt tunnitasu määra 120 eurot (sh km) võib pidada mõistlikuks. Arvestades, et tegemist ei ole keeruka kohtuasjaga, millega on nõustunud ka kostja esindaja ise ning kosta esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab kohus põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi s.o 300 eurot.
5.7.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja õigusabi kulud summas 420 eurot (sh km). Hageja on kinnitanud, et on piiratud käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja õigusabikulud summas 300 eurot jäävad kostja enda kanda.
5.8.TsMS § 177 lg 4 sätetel tuleb hagejal tasuda viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.