OK Incure OÜ hagi V.K. vastu põhivõla 1100 euro, intressi 310 euro 22 sendi ja viivise 144 euro 5 sendi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1554 eurot 27 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OK Incure OÜ; registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, 10617, Harju maakond. Hageja esindaja: A.-L.V. e-post XXX Kostja: V.K. , isikukood XXX; elukoht XXX.
Menetlus
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt OK Incure OÜ hagi V.K. vastu põhivõla 1100 euro, intressi 310 euro 22 sendi ja viivise 144 euro 5 sendi väljamõistmiseks.
2.Mõista V.K. (K.) OK Incure OÜ kasuks välja intress 310 eurot 22 senti.
3.Jätta OK Incure OÜ hagi V.K. vastu rahuldamata osas, milles OK Incure OÜ palub mõista V.K. OK Incure OÜ kasuks välja põhivõla 1100 eurot ja viivise 144 eurot 5 senti.
4.Toimetada otsus pooltele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Jätta menetluskuludest 20% V.K. ja 80% OK Incure OÜ kanda.
6.Mõista V.K. (K.) OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu 45 eurot.
7.Mõista V.K. (K.) OK Incure OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine
Pooled võivad esitada otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi V.K. (kostja) vastu põhivõla 1100 euro, intressi 310 euro 22 sendi ja viivise 144 euro 5 sendi väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I.D.E.O. ja kostja XX.XX.XXXX krediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti 1100 eurot. Kostja kohustus krediidilimiidi koos intressidega tagastama minimaalse kuumakse arvutamise perioodi 60 kuu jooksul. Intressimäär oli lepingu järgi 45,96% aastas. Krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni 1324. Taotluse esitamine ei kohusta krediidiandjat krediidikontot avama. Esmakordse taotluse esitamisel registreerib klient end veebilehel www.credit24.ee ettenähtud korras. Klient loob isikliku identifitseerimistunnuse, mis koosneb kasutajatunnusest (kliendi isikukood) ning kliendi poolt loodud paroolist. Klient kinnitab oma isikusamasust ja valitud identifitseerimistunnuse õigsust Internetipanga kaudu, ID-kaardiga või mobiili ID-ga. Esmakordsel taotluse esitamisel identifitseerib krediidiandja või tema esindaja kliendi vahetu kontaktiga kooskõlas krediidiandja poolt kehtestatud nõuetega. Tarbijakrediidilepingu kirjaliku vormi järgimata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust. VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub krediidileping VÕS § 404 lg-s 2 sätestatud andmete puudumisel kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Kostja sai krediidi kätte ja hakkas seda kasutama. Krediidikonto on kliendile avatav limiit, mille raames saab klient krediidilimiiti vabalt kasutusse võtta, seda tagastada ja uuesti kasutusse võtta. Korrektselt lepingut täitvatele klientidele võimaldatakse limiidi tõstmist. Kostja kasutas krediidilimiiti kolmel korral, so XX.XX.XXXX, XX.XX.XXXX. ja XX.XX.XXXX. Krediidikonto leping on tähtajatu, kuid samas iga kord, kui klient võtab oma krediidikontolt mingi summa kasutusse, kujuneb vastavalt lepingus sätestatud põhimõtetele minimaalne kuumakse. Minimaalne kuumakse on vähim summa, mille klient peab krediidiandjale tasuma igal arve esitamise kuul, kui krediit on kliendi kasutuses. Minimaalne kuumakse koosneb krediidi põhiosast, kogunenud intressist ja kontohaldustasust ning muudest lepingust tulenevalt maksmisele kuuluvatest tasudest. Minimaalse kuumakse summa arvutatakse annuiteetgraafiku alusel, võttes aluseks personaalsetes tingimustes kokku lepitud pikkusega periood. Tagastusperioodi alguses
moodustab maksest suurema osa intress (sest tagastamata krediidiosa on suurem) ning aja edenedes intressimakse osa väheneb ja põhiosa tagastuse osa suureneb. Kui klient teeb ülekande väiksemas summas või pärast igakuist maksepäeva, on krediidijääk olnud kliendi kasutuses algselt planeeritust suuremas ulatuses või kauem, mistõttu ka intressi on makse tasumise hetkeks kogunenud rohkem. Järgnevate kuude minimaalne kuumakse sisaldab kogunenud intressi, mistõttu põhiosa tagastus moodustab minimaalses kuumaksest väiksema osa. Igakuiste maksete tasumise arvestamisel lähtus krediidiandja reeglist, et maksed arvestatakse tasutuks sissenõutavaks muutumise järjekorras ning iga sissenõutavaks muutunud makse raames arvestatakse esmalt tasutuks krediidi põhiosa ning seejärel intress. Kostjale esitati iga kuu arved, millelt nähtusid minimaalne kuumakse, kohustuse saldo ja intressi võlgnevus perioodi eest. Kostja tasus 4. märtsil 2020 ühe makse 28. veebruaril 2020 edastatud arve alusel summas 29 eurot 86 senti. Kostja kasutas pärast seda maksepuhkust. Kostja ei teinud edaspidi ühtegi makset. Kostjale edastati koduvalt meeldetuletusi võla tasumise kohta (1.06.2020, 29.06.2020, 29.07.2020). Kostja ei täitnud omapoolseid kohustusi. Kostjale edastati teatis, et lepingust tuleneva pikaajalise võlgnevusega seoses ütleb I.D.A. lepingu üles. Leping loetakse üles öelduks 21. jaanuaril 2021 juhul, kui ei tasuta lepingust tulenevat võlgnevust summas 321 eurot 85 senti täielikult hiljemalt nimetatud kuupäevaks krediidiandja arvelduskontole. Nimetatud tähtaja jooksul pakuti kostjale võimalust läbirääkimisteks. Nõue loovutati hagejale 29. jaanuaril 2021. Kostja põhivõlgnevus on 1100 eurot. Intressi arvestati krediidikonto limiidi kasutamise eest vastavalt lepingu tingimustele igapäevaselt määras 45,96% aastas. Perioodi 26. veebruar 2020 kuni 21. jaanuar 2021 eest on intress 310 eurot 22 senti. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22. jaanuarist 2021 hagiavalduse esitamiseni
5.mail 2021 intressiga võrdses määras, so 0,133 % päevas, kokku 144 eurot 5 senti.
2.Kohus toimetas hagiavalduse ja kirjaliku vastuse nõude kostjale politsei kaasabil kätte
2.septembril 2021. Kostja ei vastanud hagile ega esitanud menetluse jooksul muid seisukohti.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid I.D.E.O. ja kostja XX.XX.XXXX krediidilepingu nr XXX (edaspidi: leping). Lepingu üldtingimuste p 4 kohaselt avab krediidiandja lepingu sõlmimisel kliendile personaalsetes tingimustes määratud limiidiga krediidikonto. Lepingu üldtingimuste p 1 kohaselt on krediidikonto krediidiandja andmebaasis kliendile personaalselt avatud krediidikonto, mille kaudu saab klient krediidikonto limiiti kasutusse võtta ja tagasi maksta. Krediidikonto personaalsete tingimuse (dtl 31) kohaselt oli krediidikonto limiit 1100 eurot. Krediidikonto leping oli tähtajatu, kuid minimaalse kuumakse arvestamise periood oli 60 kuud. Intressimäär oli 45,96% aastas ja 0,13% päevas. Krediidikulukuse määr oli 57,98% aastas. Kostja kohustus lepingu üldtingimuste p 7.1. järgi maksma tagasi krediidi ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt talle saadetud arvele. Krediidiandja esitab lepingu üldtingimuste p 7.1. järgi kliendile arve vähemalt minimaalse kuumakse summas iga kuu, kui kliendil on tagasi maksmata krediiti, tasusid või intressi. Lepingu üldtingimuste p 1 kohaselt on minimaalne kuumakse vähim summa, mille klient peab krediidiandjale tasuma igal arve esitamise kuul, kui krediit on kliendi kasutuses. Minimaalne kuumakse koosneb krediidi põhiosast, kogunenud intressist ja kontohaldustasust ning muudest lepingust tulenevalt maksmisele kuuluvatest tasudest.
4.I.D.E.O. ja kostja vahel sõlmitud leping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidileping. Tarbijakrediidilepingu puhul peab VÕS § 404 lg 1 järgi tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (vt ka P.V. jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, § 404, p 3.1.). Tarbijakrediidileping on VÕS § 408 lg 1 alusel tühine, kui on jäetud järgimata VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue, so kui tarbija avaldus kohustuste võtmiseks ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 408 lõikest 2 nähtuvalt ei muutu tarbijakrediidileping olukorras, kus tarbija avaldus kohustuste võtmiseks ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kehtivaks juhul, kui tarbija on krediidi kätte saanud või asunud seda kasutama. Tarbijakrediidileping muutub VÕS § 408 lg 2 alusel kehtivaks üksnes juhul, kui tarbija avaldus kohustuste võtmiseks on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid selles ei ole märgitud kõiki VÕS § 404 lõikes 2 nimetatud andmeid (vt ka P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, § 408, p 3.3.1). Hageja väitel sõlmiti leping nii, et krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suuliselt taotluse telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni XXX. Taotluse esitamine ei kohusta krediidiandjat krediidikontot avama. Esmakordse taotluse esitamisel registreerib klient end veebilehel www.credit24.ee ettenähtud korras. Klient loob isikliku identifitseerimistunnuse, mis koosneb kasutajatunnusest (kliendi isikukood) ning kliendi poolt loodud paroolist. Klient kinnitab oma isikusamasust ja valitud identifitseerimistunnuse õigsust Internetipanga kaudu, ID-kaardiga või mobiili ID-ga. Esmakordsel taotluse esitamisel identifitseerib krediidiandja või tema esindaja kliendi vahetu kontaktiga kooskõlas krediidiandja poolt kehtestatud nõuetega. Hageja ei esitanud aga ühtegi tõendit, milles nähtuks, et kostja oleks andnud lepingu sõlmimiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavalduse. Leping on VÕS § 408 lg 1 alusel seega tühine. Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samas on TsÜS § 84 lg 3 järgi võimalik, et tühise tehingu teinud isik, kes soovib tehingu kehtivust, kinnitab selle. Lepingu tühisuse aluse saab seega kõrvaldada, kui kostja pärast lepingu sõlmimist avaldab tahet lepingu kehtivuse kohta. Kostjale kanti krediit üle (dtl 39). Kostja tasus lepingu alusel 28. veebruaril 2020 talle esitatud arve XXX (dtl 80) summas 29 eurot 86 senti (tasumine nähtub arvelt XXX, dtl 81). Neist asjaoludest järeldub, et kostja soovis lepingu kehtivust. Kostja kinnitas lepingu kehtivust seega viisil, mis võimaldab kirjalikku taasesitamist. Tehingu kinnitamise korral kehtib tehing TsÜS § 84 lg 4 järgi selle kinnitamise ajast. Kui pooled kinnitavad tühise mitmepoolse tehingu, eeldatakse, et nad peavad üksteisele üle andma selle, mille nad oleksid omandanud, kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv. Kostja ei esitanud lepingu sõlmimise, kehtivuse ega sellest tulenevate kohustuste kohta ühtegi vastuväidet. Kuna leping muutus selle kostja poolt kinnitamise tõttu kehtivaks, tuleneb lepingupooltele kohustus anda lepingu alusel teineteisele üle selle, mille nad oleksid omandanud, kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv.
5.Kostja kohustus lepingu üldtingimuste p 7.1. järgi maksma tagasi krediidi ja tasuma intressi ning tasusid igakuiselt vastavalt talle saadetud arvele. Hageja esitatud arvetest nähtuvalt olid kostja kohustused alljärgnevad:
Arve nr
Arve kp
Maksetähtaeg Väljamakse
XXX
28.02.2020
16.03.2020
XXX
1.04.2020
15.04.2020
XXX
4.05.2020
18.05.2020
29,86
XXX
1.06.2020
15.06.2020
-
XXX
1.07.2020
15.07.2020
-
XXX
3.08.2020
17.08.2020
-
XXX
1.09.2020
15.09.2020
-
XXX
1.10.2020
15.10.2020
-
XXX
2.11.2020
16.11.2020
-
XXX
1.12.2020
15.12.2020
-
XXX
4.01.2021
18.01.2021
-
Kokku Tasutud (arve nr XXX)
1129,86
Intress 26.02 28.02.2020
28.02.1.04.2020
1.04.4.05.2020
4.05.1.06.2020
1.06.1.07.2020
1.07.3.08.2020
3.08.1.09.2020
1.09.1.10.2020
1.10.2.11.2020
2.11.1.12.2020
1.12.4.01.2021
1,79
Miinimum kuumakse 29,86
42,72
45,61
31,69
39,29
48,36
41,72
48,36
45,43
48,36
39,76
48,36
40,89
48,36
43,28
48,36
39,00
48,36
45,36
48,36
424,85
448,43 29,86
Hagiavaldusest ja hagile lisatud arvetest nähtub, et kostja jättis lepingust tulenevad tagasimaksed järjepidevalt tasumata pärast märtsis 2020 tehtud viimast tagasimakset. Kostja ei vaielnud sellele vastu. Osamaksete tasumata jätmise kohustus nähtub ka kostjale 1. juunil 2020,
29.juunil 2020 ja 29. juulil 2020 adresseeritud meeldetuletustelt (dtl 93 – 95). Meeldetuletustel on märgitud, et kostjal on tasumata Credit24 laenu arve, millele lisandub meeldetuletuskirja tasu.
6.Meeldetuletustes soovitatakse võlgnevus koheselt tasuda, vastasel juhul lisanduvad võlgnevusele veel suuremad viivistasud. Meeldetuletustes ei viidata lepingu ülesütlemisele. Hageja väitel edastati kostjale teatis, et lepingust tuleneva pikaajalise võlgnevusega seoses ütleb I.D.A. lepingu üles. Teatises on kirjas: „Teavitame Teid, et seoses pikaajalise Lepingust tuleneva võlgnevusega ütleb I.D.A, registrikood XXX (edaspidi Krediidiandja), Teie ja Krediidiandja vahel sõlmitud Lepingu üles kooskõlas Lepingu ja võlaõigusseadusega. Leping loetakse üles öelduks 21.01.2021 juhul, kui Te ei tasu Lepingust tulenevat võlgnevust summas 321,85 EUR täielikult hiljemalt nimetatud kuupäevaks Krediidiandja arvelduskontole nr Swedbank XXX, selgitusega „laenuleping nr XXX“ ja viitenumber XXX. Pakume Teile võimalust nimetatud tähtaja jooksul läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele võlgnevuse tasumise osas, pöördudes Krediidiandja poolele kirja päises toodud kontaktidel.“ (dtl 30). 6.1 Lepingu ülesütlemise hoiatus ja lepingu ülesütlemisest teatamine on tahteavalduste väljendamine. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb TsÜS § 69 lg 1 järgi tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse TsÜS §
69 lg 3 järgi kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse TsÜS § 70 järgi tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Lepingu ülesütlemise hoiatus ja lepingu ülesütlemise teade kui tahteavaldused muutuvad seega kehtivaks adressaadi poolt kättesaamisega.
6.2.Lepingu ülesütlemise teatises (dtl 30) on märgitud, et leping öeldakse üles
21.jaanuaril 2021. Teatise koostamise ajana on samas märgitud 29. jaanuar 2021, so hilisem aeg kui lepingu ülesütlemise aeg. Hageja ei selgitanud kohtu poolt antud tähtajale vaatamata, millal ja mil viisil saadeti kostjale lepingu ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemisavaldus. Hageja ei märkinud, millal ja mil viisil edastati kostjale lepingu ülesütlemise teade (dtl 30). Kohtu hinnangul peab hageja lepingu ülesütlemise eelduseks olevate asjaolude tõendamiseks vähemalt välja tooma ja tõendama, millal ja mil viisil lepingu ülesütlemise hoiatus kostjale saadeti, kuna nimetatud asjaoludeta ei ole võimalik tuvastada, et kostjale anti enne lepingu ülesütlemist VÕS § 416 lõikes 1 nimetatud kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Kuna hageja ei toonud nimetatud asjaolusid välja ega esitanud ka vastavaid tõendeid, ei ole võimalik lugeda tõendatuks, et leping öeldi VÕS § 416 lg 1 sätestatud nõudeid järgides üles. Kuna lepingu nõuetekohane ülesütlemine ei ole tõendatud, ei saa lugeda lepingut üles öelduks. Kuna lepingut ei ole üles öeldud, ei vabanenud laenulepingu pooled VÕS § 195 lg 2 alusel oma lepinguliste kohustuste täitmisest ning kasutusse võetud krediidi tagastamise kohustus ei muutunud VÕS § 416 lg 3 ja § 195 lg 5 alusel lepingu ülesütlemise tõttu sissenõutavaks.
7.Hageja tugineb põhi- ja viivisenõude alusena sellele, et lepingust tulenev krediidi tagastamise kohustus muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Hageja ei tuginenud põhi- ega viivisenõude alusena sellele, et lepingust tulenevad osamaksed oleksid muutunud osamakse tähtaja möödumise tõttu sissenõutavaks ning ei esitanud sellest lähtuvat põhi- ega viivisenõude arvestust. Kohus on asja menetlemisel TsMS § 5 lg 1 järgi seotud hageja poolt hagiavalduses väljatoodud asjaoludega. Kohus ei saa TsMS §-st 376 tulenevalt muuta ega täiendad hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid lähtuvalt hageja nõude põhjendatusest (vt ka Riigikohtu 14. juuni 2016 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-53-16). Kohus juhtis hageja tähelepanu hageja nõude võimalikule põhjendamatusele ja palus esitada andmed lepingust tulenevate kohustuste sissenõutavaks muutumise kohta juhuks, kui leping ei ole üles öeldud (tl 62 pöördel). Hageja jäi oma nõude juurde. Kohus on hageja põhi- ja viivisenõude lahendamisel seega seotud hageja väitega, et krediidi tagasimaksmise kohustus muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega ega saa omal algatusel hakata tuvastama iga osamakse sissenõutavaks muutumist (hageja poolt esitatud andmete ja tõendite pinnalt ei ole see ka võimalik). Kohus tuvastas ülal, et leping ei ole üles öeldud. Lepingust tulenev krediidi tagastamise kohustus ei muutunud seega lepingu ülesütlemise tõttu sissenõutavaks. Kuna hageja ei tuginenud põhi- ega viivisenõude alusena
sellele, et lepingust tulenevad osamaksed oleksid muutunud osamakse tähtaja möödumise tõttu sissenõutavaks, ega esitanud sellest lähtuvat põhi- ega viivise arvestust, tuleb hageja põhi- ja viivisenõue jätta VÕS § 416 lg 3, § 195 lg 5 ja § 113 lg 1 alusel tervikuna rahuldamata.
8.Hageja tugineb intressi nõude alusena sellele, et kostja jättis lepingu kehtivuse ajal
26.veebruarist 2020 kuni 21. jaanuarini 2021 intressi maksed tasumata. Intressi tasumise kohustuse täitmata jätmine nähtub hageja poolt esitatud arvetest (vt täpsemalt ülal väljatoodud tabel). Kostja ei vaielnud intressi tasumata jätmisele vastu. Hagiavalduse ja hagile lisatud nõude loovutamise teate (dtl 29) kohaselt loovutas I.D.E.O. kõik lepingust tulenevad nõuded koos kõigi loovutamise hetkeks tekkinud ning tulevikus tekkida võivate kõrvalnõuetega, samuti kõigi tagatistega ning muude õigustega hagejale. Hageja võib nõuda lepingu ning VÕS § 108 lg 1 ja § 164 lg 1 ja 2 kohaselt kostjalt ajavahemiku 26. veebruar 2020 kuni 21. jaanuar 2021 eest intressi määras 45,96% aastas, kokku summas 310 eurot 22 senti. Intressi nõue tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Hagi rahuldati ligikaudu 20% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 20% ulatuses kostja ja 80% ulatuses hageja kanda.
10.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 225 eurot (dtl 78).
11.Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kuna kohus jättis 20% menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud 45 eurot [225 * 0,20]. Hageja ülejäänud menetluskulud jäävad hageja kanda. Vastavalt hageja taotlusele (dtl 27) ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.