2-21-104555/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

moodustab maksest suurema osa intress (sest tagastamata krediidiosa on suurem) ning aja edenedes intressimakse osa väheneb ja põhiosa tagastuse osa suureneb. Kui klient teeb ülekande väiksemas summas või pärast igakuist maksepäeva, on krediidijääk olnud kliendi kasutuses algselt planeeritust suuremas ulatuses või kauem, mistõttu ka intressi on makse tasumise hetkeks kogunenud rohkem. Järgnevate kuude minimaalne kuumakse sisaldab kogunenud intressi, mistõttu põhiosa tagastus moodustab minimaalses kuumaksest väiksema osa. Igakuiste maksete tasumise arvestamisel lähtus krediidiandja reeglist, et maksed arvestatakse tasutuks sissenõutavaks muutumise järjekorras ning iga sissenõutavaks muutunud makse raames arvestatakse esmalt tasutuks krediidi põhiosa ning seejärel intress. Kostjale esitati iga kuu arved, millelt nähtusid minimaalne kuumakse, kohustuse saldo ja intressi võlgnevus perioodi eest. Kostja tasus 4. märtsil 2020 ühe makse 28. veebruaril 2020 edastatud arve alusel summas 29 eurot 86 senti. Kostja kasutas pärast seda maksepuhkust. Kostja ei teinud edaspidi ühtegi makset. Kostjale edastati koduvalt meeldetuletusi võla tasumise kohta (1.06.2020, 29.06.2020, 29.07.2020). Kostja ei täitnud omapoolseid kohustusi. Kostjale edastati teatis, et lepingust tuleneva pikaajalise võlgnevusega seoses ütleb I.D.A. lepingu üles. Leping loetakse üles öelduks 21. jaanuaril 2021 juhul, kui ei tasuta lepingust tulenevat võlgnevust summas 321 eurot 85 senti täielikult hiljemalt nimetatud kuupäevaks krediidiandja arvelduskontole. Nimetatud tähtaja jooksul pakuti kostjale võimalust läbirääkimisteks. Nõue loovutati hagejale 29. jaanuaril 2021. Kostja põhivõlgnevus on 1100 eurot. Intressi arvestati krediidikonto limiidi kasutamise eest vastavalt lepingu tingimustele igapäevaselt määras 45,96% aastas. Perioodi 26. veebruar 2020 kuni 21. jaanuar 2021 eest on intress 310 eurot 22 senti. Viivitusintressi aasta- ja päevamäär on võrdne intressimääraga. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22. jaanuarist 2021 hagiavalduse esitamiseni

4.I.D.E.O. ja kostja vahel sõlmitud leping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidileping. Tarbijakrediidilepingu puhul peab VÕS § 404 lg 1 järgi tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (vt ka P.V. jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019, § 404, p 3.1.). Tarbijakrediidileping on VÕS § 408 lg 1 alusel tühine, kui on jäetud järgimata VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue, so kui tarbija avaldus kohustuste võtmiseks ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. VÕS § 408 lõikest 2 nähtuvalt ei muutu tarbijakrediidileping olukorras, kus tarbija avaldus kohustuste võtmiseks ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kehtivaks juhul, kui tarbija on krediidi kätte saanud või asunud seda kasutama. Tarbijakrediidileping muutub VÕS § 408 lg 2 alusel kehtivaks üksnes juhul, kui tarbija avaldus kohustuste võtmiseks on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid selles ei ole märgitud kõiki VÕS § 404 lõikes 2 nimetatud andmeid (vt ka P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, § 408, p 3.3.1). Hageja väitel sõlmiti leping nii, et krediidikonto taotlemiseks esitab klient elektroonilise taotluse krediidiandja veebilehel www.credit24.ee või suuliselt taotluse telefoni teel, kasutades krediidiandja kontakttelefoni XXX. Taotluse esitamine ei kohusta krediidiandjat krediidikontot avama. Esmakordse taotluse esitamisel registreerib klient end veebilehel www.credit24.ee ettenähtud korras. Klient loob isikliku identifitseerimistunnuse, mis koosneb kasutajatunnusest (kliendi isikukood) ning kliendi poolt loodud paroolist. Klient kinnitab oma isikusamasust ja valitud identifitseerimistunnuse õigsust Internetipanga kaudu, ID-kaardiga või mobiili ID-ga. Esmakordsel taotluse esitamisel identifitseerib krediidiandja või tema esindaja kliendi vahetu kontaktiga kooskõlas krediidiandja poolt kehtestatud nõuetega. Hageja ei esitanud aga ühtegi tõendit, milles nähtuks, et kostja oleks andnud lepingu sõlmimiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavalduse. Leping on VÕS § 408 lg 1 alusel seega tühine. Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Samas on TsÜS § 84 lg 3 järgi võimalik, et tühise tehingu teinud isik, kes soovib tehingu kehtivust, kinnitab selle. Lepingu tühisuse aluse saab seega kõrvaldada, kui kostja pärast lepingu sõlmimist avaldab tahet lepingu kehtivuse kohta. Kostjale kanti krediit üle (dtl 39). Kostja tasus lepingu alusel 28. veebruaril 2020 talle esitatud arve XXX (dtl 80) summas 29 eurot 86 senti (tasumine nähtub arvelt XXX, dtl 81). Neist asjaoludest järeldub, et kostja soovis lepingu kehtivust. Kostja kinnitas lepingu kehtivust seega viisil, mis võimaldab kirjalikku taasesitamist. Tehingu kinnitamise korral kehtib tehing TsÜS § 84 lg 4 järgi selle kinnitamise ajast. Kui pooled kinnitavad tühise mitmepoolse tehingu, eeldatakse, et nad peavad üksteisele üle andma selle, mille nad oleksid omandanud, kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv. Kostja ei esitanud lepingu sõlmimise, kehtivuse ega sellest tulenevate kohustuste kohta ühtegi vastuväidet. Kuna leping muutus selle kostja poolt kinnitamise tõttu kehtivaks, tuleneb lepingupooltele kohustus anda lepingu alusel teineteisele üle selle, mille nad oleksid omandanud, kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv.