Alfa-Omega Communications OÜ hagi AS Kesko Senukai Estonia vastu kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 6 575,40 eurot. Hageja: Alfa-Omega Comunications OÜ (registrikood 10639849, asukoht Pikk 38, 10133 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Vinkel (Advokaadibüroo Narlex; e-post [email protected]) Kostja: AS Kesko Senukai Estonia (registrikood 10026621, asukoht Jalgpalli 1, 11312 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: Karl Haavasalu (epost [email protected]) Kohtuistungil 11.10.2021. a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Alfa-Omega Communications OÜ hagi AS Kesko Senukai Estonia vastu kahju hüvitise ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista AS-lt Kesko Senukai Estonia Alfa-Omega Communications OÜ kasuks kahju hüvitis summas 4 249,05 eurot.
Välja mõista AS-lt Kesko Senukai Estonia Alfa-Omega Communications OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 147,89 eurot.
4.Välja mõista AS-lt Kesko Senukai Estonia Alfa-Omega Communications OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 4 249,05 eurot) alates 04.12.2021. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määraga 0,15% päevas.
5.Jätta rahuldamata kostja taotlus iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamiseks.
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta täies ulatuses AS Kesko Senukai Estonia kanda.
2.Välja mõista AS-lt Kesko Senukai Estonia menetluskulud summas 5 661 eurot AlfaOmega Communications OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb AS-l Kesko Senukai Estonia tasuda Alfa-Omega Communications OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 5 661 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 23.12.2020 a esitatud hagiavalduse kohaselt ostis hageja kostjalt reklaamituehitusmaterjalid koos remonditeenusega; remondimees oli hooletu ja tekitas niiskuskahjustusi hageja teise ruumi puitpõrandale; peale enam kui aasta kestnud suhtlust teatas kostja, et nemad ei olegi remonditeenuse osutajad; kostja on vastutust tunnistamata hüvitanud osa kahjust. Tuvastamaks, et hagejal oli leping kostjaga- ja mitte kostja partneritega- on vaja pöörata tähelepanu järgmisele: • millist teavet avaldab kostja oma tooteid ja teenuseid reklaamides • kes pidasid läbirääkimisi • kellena käsitles kostja ennast enne ja pärast lepingu sõlmimist • kuidas saab kostja reklaami ja suhtluse tulemusena tekkivatest suhetest aru mõistlik isik, kes ei ole juriidilise haridusega.
2.Alljärgnevalt asjaoludest ning nende tuvastamise aluseks olevatest tõenditest konkreetselt. Kostjast ja tema poolt pakutavast: Kostja- AS Kesko Senukai Estonia, müüb Eestis kaupu ja osutab teenuseid kaubamärgi KRauta nime alt. Kostja pakub oma kaupu ja teenuseid veebilehel selge sõnumiga- „Säästa aega ja vali Krauta terviklahendus“. Samas selgitab kostja järgmist: „Kui tingimustes jõutakse kokkuleppele, siis vormistatakse leping. /.../ K-rauta paigaldusteenus on kiire ja usaldusväärne“. Rubriigis „K-rauta teenused“ jagab kostja avalikkusega järgmist teavet: „K-rauta pakub alljärgnevaid teenuseid: Koduremondi terviklahendused (planeerimisest teostuseni)- sisaldab personaalset konsultatsiooni, ajakava, kujundust, hinnapakkumist ja lepingut, tööde teostamist, üleandmist ja garantiid“ Veebilehe rubriigis „Paigaldus- ja remonditeenus“ reklaamib kostja pakutavat järgmise tekstiga: „Soovid vahetada valgustit, WC potti või remontida tervet vannituba? K-rauta ja epoest www.k-rauta.ee ostetud toodetele kauplusest saad tellida nii paigalduse üksikule tootele kui ka kogu ruumi renoveerimise. Meie koostööpartnerid on oma ala spetsialistid, kiired ja usaldusväärsed“.
Koostööpartnerid, keda kostja kasutab oma reklaamitud toodete ja teenuste osutamisel, on alltöövõtjad- see on selgelt kirjas kostja veebilehe rubriigis „Tarnijad, teenusepakkujad, äripartnerid ja allhankijad“: „AS Kesko Senukai Estonia teeb koostööd paljude partneritega, sh tarnijad, teenusepakkujad, allhankijad. Need ettevõtted võivad muutuda, kuid nende hulka kuuluvad: /.../ alltöövõtjad, kes paigaldavad, remondivad ja teostavad lisateenuseid seoses ostetud tootega;“ Facebook’i lehel tutvustab kostja oma teenuseid järgnevalt: „Paigaldus- ja remonditeenus. Korterite ja vannitubade remont, vannitoa sisustuse paigaldus, siseviimistlustööd, põrandakatete paigaldus /.../. Meie kaubavaliku ja teenuste eesmärk on pakkuda klientidele kõik vajalikud tooted ja teenused kodu ehitamiseks ning remontimiseks mugavalt ja kiirelt ühest kohast“ Asjaolu, et K-rauta on Eestis suur ja tuntud ehituskauplus, on hageja hinnangul TsMS § 231 lg 1 tähenduses üldtuntud, st hageja ei pea seda tõendama. Tuntusega kaasneb ka suurem usaldus isiku vastu, sest eelduslikult tuntud müüja/teenuse pakkuja ei kasuta oma ettevõtluses alatuid võtteid. Läbirääkimised ja lepingu sõlmimine.
3.Kostja reklaami- ja eelkõige pakutud terviklahenduse võimaluse tõttu, pöördus hageja 2017 lõpus kostja xxx kaupluses klienditeenindusse sooviga tellida Tallinna vanalinnas asuva vannitoa remont. Kostja edastas päringu erakliendihaldur K Aile 16.11.2017 ja sealt edasi kuni lepingu allkirjastamiseni 24.05.2018 toimus pooltevaheline suhtlus, mis väljendus nii korduvates kohtumistes kostja Xxx kaupluses, kui ka e-kirjavahetuses.
4.Hageja suhtles ainult K Aiga ja mitte kellegi teisega. Mitte kordagi ei tutvustanud K A ennast kellegi teise, kui kostja, esindajana. K Ai tegutses Xxx kaupluse klienditeenindusletis kostja erakliendihaldurina ning sellisena on ta tuvastatav ka kõikide e-kirjade visiitkaartidelt. Poolte suhtluse käigus ja selle eeldusena, et paigaldaja tuleks objekti üle vaatama, peab/tuli hagejal ennast vormistada kostja püsikliendiks ja avada arvelduskonto kostja juures, kuhu tuli maksta teenuste eest ettemakse. Remondimehe, kes enne lepingu sõlmimist käis 20.11.2017 hageja objektiga tutvumas, saatis kostja. Kostja saatis lepingu hagejale allkirjastamiseks 12.05.2018 koos arvetega. Kaaskirjas ei mainitud sõnakestki, et allkirjastamiseks saadetav leping ei ole mitte kostja, vaid kellegi teisega. Hageja allkirjastas K-rauta blanketil koostatud lepingu (Pakkumus nr 280) 16.05.2018 ning kostja 24.05.2018. Lepingu kohaselt oli osutatavaks teenuseks „Paigalduse kompleks pesuruumi remont 900005247“ hinnaga 4058.20 eurot. Konkreetset tööde algus- ja lõpukuupäeva lepingus ei sätestatud.
5.12.05.2018 e-kirjaga saatis kostja hagejale ka remonditeenuse arved, mis samuti vormistatud K-rauta blanketil ja millisest ei nähtu mingeid seoseid kolmandate isikutega. Kõik summadnii kauba kui teenuse eest- maksis hageja kostja arvele. Asjaolule, et kostja blanketil (K-rauta kaubamärk suurelt esimesel ja viimasel lehel) on töövõtjaks märgitud „xxx“, ei osanud hageja kohast tähelepanu ise pöörata, sest mitte miski lepingueelses suhtluses ei viidanud võimalusele, et vastupidiselt reklaamile ei osteta remonditeenust mitte suurelt ja tuntud Krautalt, vaid otse kostja (ja ainult kostjale tuntud) partneritelt. Hageja märgib siinkohal, et valiku, millist töövõtjat kasutada, tegi kostja mitte hageja. Hageja suhtlus kostjaga enne lepingu sõlmimist on VÕS § 14 tähenduses lepingueelne läbirääkimine. Lepingueelsetel läbirääkimistel räägiti ka paigaldajast, kuid mitte kordagi 6 kuu jooksul ei maininud kostja VÕS § 14 lg 2 tähenduses seda, et paigaldusteenuse eest kostja ei vastutavat ning seda seetõttu, et kostja väidetavalt teenust ei osutagi. Tegemist on negatiivse asjaoluga, so kui
kostja soovib tõendada vastupidist, siis rakendub pööratud tõendamiskoormis ning vastupidist väidet peab tõendama kostja. Lepingu täitmine.
6.Kuna leping kostjaga ehitustööde algus- ja lõpukuupäevi ei sätestanud, toimus vastava kokkuleppe kujunemine jooksvalt lepingu sõlmimisele järgnenud suhtluses, tööde käigus. Nii kirjutas kostja hagejale 21.06.2018: „Kuna polnud teada millal paigaldaja saab teiega aja kokku leppida seepärast ei pannud. Pean natuke paigaldajaga nõu ja siis annan teile teada“. Nädal varem kirjutas kostja hagejale: „Kahjuks teist paigaldajat pole võimalik pakkuda, kuna hetkel kõigil palju tööd ja täna meil lähim vaba paigaldaja alates oktoobrist“ (samas). On oluline tähele panna, et paigaldajaga suhtles siin ja alati mitte hageja, vaid kostja ning tegi seda vormis „meie paigaldaja“ (so mitte hageja oma).
7.Et paigaldaja on kostja alltöövõtja näitab ka 19-24.07.2018 asetleidnud suhtlus, kus hageja kirjutas kostjale: „Palun leppige temaga /so paigaldajaga/ kokku mõistlik tööde lõppemise tähtaeg ja trahvid, kui sellest kinni ei peeta. Mina ei saa temaga otse kokku leppida. /.../ Mina ei osta teenust konkreetselt plaatijalt ega ka mitte firmalt xxx“. Kostja vastus oli järgmine: „Saan kinnitada teile lõpptähtaja ja selleks on 13.08.2018 siis lubas tööd üle anda“ . On oluline tähele panna, et (a) sel ajal ei teadnud hageja veel, et kostja hakkab tulevikus väitma, et leping tööde tegemiseks ei ole kostjaga ja (b) kostja ei parandanud hagejat tema väidetavas valearusaamas.
8.Kostja tegi hageja vannitoa remonti 2018 aasta juunist augustini. Juulis 2018 avastas hageja, et korteri tammelaudadest põrand ümber vannitoa õõtsub, lauad hakkasid kõverduma ning vannitoa välisseina tapeet on põranda juurest lahti. Hageja andis avastusest koheselt teada kostjale (remondimees nägi ise), selgitas seda arusaadavalt ning teavitamise asjaolu üle ei ole vaidlust, sest 29.08.2018 e-kirjas hagejale arutab kostja ise, kuidas olukorda lahendada. Pärast seda, kui oli ilmnenud põrandakahjustus, kuid selge polnud veel, millal siis peaks remont lõppema, kirjutas kostja hagejale 16.07.2018: „Paigaldajalt nõuan kohe selgitus, miks asjad pole veel lõpetatud“. 24.07.2018 kirjutas kostja hagejale: „kindlasti peab paigaldaja teile tööd üle andma 13.08.2018“. Taaskord on oluline tähele panna, et kostja viitas paigaldajale kui oma alltöövõtjale, mitte aga kui hageja töövõtjale. Ka järgnenud suhtlus kolmnurgas remonditööde teostaja – kostja – hageja toimus sellisel viisil, et remonditööde teostaja suhtles kostjaga ja kostja edasi hagejaga. Näiteks, lisatööde hinnapakkumise augustis 2018 saatis tööde teostaja kõigepealt kostjale, kostja suurendas igat numbrit oma tulu võrra ning esitas lisatööde pakkumise hagejale. 29.08.2018 kirjutas kostja hagejale: „xxx on olnud meile usaldusväärne ehituspartner juba palju aastaid...“. Seejärel pakkus kostja lahendusi ning kirja lõpus kirjutas: „Kui olete lahendustega nõus, andke meile teada! Seejärel saame ehitajaga kokku leppida parandustööde alustamise kuupäeva osas“. Järgnenud ligi aasta jooksul toimus poolte vahel suhtlus teemal, mis võis põhjustada tammepõranda ulatusliku kahjustumise (just siis, kui kostja oli lõpetanud vannitoa põranda valamise). Kostja oli pikalt seda meelt, et põhjuseks võis olla halb ilm, õhuniiskus jms. Hageja pöördus aga asjatundjate poole, kes olid ühte meelt selles, et ruumi põranda kahjustamise põhjustas vannitoa põranda puudulikud remondivõtted- valades kümneid liitreid vett põrandasegusesse, oli unustatud paigaldada eelnevalt kilest niiskusetõke.
9.Märtsis 2019 hakkas aga vannitoa välissein hallitama, millest samuti sai kostjat teavitatud. Kui kostja seda eitab, esitab hageja vastava kirjavahetuse (TsMS § 363 lg 1 p 3). Et lõpetada
mõttetuks kujunenud arutelu kostjaga põranda kahjustumise põhjuste üle, tellis hageja novembris 2019 ekspertarvamuse 8. taseme volitatud ehitusinsenerilt P P. Ekspertavamus koos põhjenduste ja fotodega valmis 02.12.2019. Ekspertarvamuse kokkuvõte on järgmine: „Eksperdi hinnangul on korteri elutoa laudpõranda kahjustumine seotud remonttööde käigus vannitoa põrandale valatud segudest eraldunud vee ja niiskusega, mis on tunginud läbi konstruktsioonide vannitoast sellega piirneva elutoa laudpõrandasse“. Kahjustuse põhjuste kohta on kirjutab ekspert järgmist: „...selleks, et vältida valmissegatud segudes oleva vee valgumist all ja kõrval asuvatesse konstruktsioonidesse, tuleb valatava segu ja konstruktsioonide vahele paigaldada kile. AS Kesko Senukai arvetel puudub kile rida.“. Ostes kõik kaubad kostjalt ja vastavalt kostja juhistele „terviklahendusena“, ei ole kostja hagejale müünud ühtegi kilet ning vastupidist peab tõendama kostja. Hageja edastas P P’i 02.12.2019 ekspertarvamuse korteri laudpõranda kahjustuste tekkepõhjuste kohta kostjale 04.12.2019. Kostja on aktsepteeris sõnaselgelt P P’i 02.12.2019 arvamust 10.12.2019, kirjutades hagejale: „Käesolevaga kinnitan AS Kesko Senukai nimel, et aktsepteerime xxx ekspertarvamust ja seetõttu soovime omalt poolt vaidluse lõpetada“.
10.Mitte ühtegi korda perioodil remondimehe saabumisest 13.06.2018 ja tema tekitatud põrandakahjustuse ilmnemisest kuni 2019 aasta lõpuni (!) ei tulnud suhtluses kostjaga teemaks, et tekitatud kahju eest on vastutav keegi muu, kui kostja. Väide, et remonditeenust pakkus hagejale väidetavalt mitte K-rauta, vaid keegi xxx, ilmus kostja poolt esitatuna esimest korda 10.12.2019, kui P P arvamuse alusel oli selge, et „keegi“ vastutab ka rahaliselt (Lisa 17). Eespool esitatuga sarnast kirjavahetust, kus kostja käsitleb paigaldajat ilmselgelt oma alltöövõtjana- ning seda pärast lepingu sõlmimist, on veel kümneid lehekülgi. Kostja kootööpartner/alltöövõtja xxx on äriregistrist nähtuvalt avalikkuse jaoks majandustegevuseta äriühing, kuna viimane majandusaasta aruanne pärineb aastast 2016. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-10-10 asunud seisukohale, et aastaaruande esitamata jätmine sellisena on isegi hagi tagamise kontekstis aluseks hagi tagamisele- mis tähendab, et isegi kohtu jaoks (rääkimata hagejast) on nimetatud äriühing selline, et selle suhtes tehtava kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud või võimatu (TsMS § 377 lg 1 esimene lause).
11.Hageja pidas läbirääkimisi kostja reklaamitud kaupade ja teenuste tellimiseks ainult kostjaga. Kostja pole kunagi esitlenud ennast kellegi agendi või esindajana. Kuni küsimuse tekkimiseni, kes vastutab tekitatud kahju eest, ei pidanud kostja paigaldajat hageja töövõtjaks, vaid esines kolmepoolsetes suhetes peatöövõtjana- kogu suhtlus, sh rahaline, toimus kostja kaudu. VÕS § 9 lg 1 alusel toimub lepingu sõlmimine vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et tehingute puhul on peamine isiku tahe. Hageja pöördus kostja- K-rauta poole; suhtles ainult K-rauta esindajaga ega teadnud isegi xxx olemasolust. Isegi kui kostja „ei tahtnud“ lepingut hagejaga, on see siiski hagejaga sõlmitud kostja pädeva esindaja K Ai poolt, kes ei avaldanud ühelgi viisil, et tegutseb kellegi teise, kui kostja esindajana.
12.Isegi kui K A ei tegutsenud kostja ruumides klienditeeninduse letis kostja esindajana, saab teda esindajaks pidada TsÜS § 121 lg 2 alusel ning kostja peab aktsepteerima, et leping on temaga, sest vastupidise väitmine on lubamatu TsÜS § 138 lg 2 alusel. Väidetav asjaolu, et läbirääkimised ei toimunud kostja, vaid kellegi teise nimel; samuti asjaolu, et K-rauta kaubamärkidega tähistatud lepingu osapooleks ei olegi kostja, oli teada vaid kostjale. Heas
usus käitudes pidanuks sellistest vaid kostjale teadaolevast asjaoludest oma kliente selgelt teavitama ja andma võimaluse mitte sõlmida lepinguid kostja valitud isikutega. Seda kostja ei teinud, mistõttu tugineda tagantjärgi väitele, et K Ai sõlmitud leping ei olegi kostjaga, on lubamatu.
13.Eeltoodust tulenevalt on töövõtuleping hageja vannitoa remondi teostamiseks sõlmitud hageja ja kostja vahel ning kostja poolt ettevalmistatud lepingutekstis kellegi kolmanda märkimine töövõtjaks ei tõenda vastupidist. Lepingu tekst on vaid üks teabeallikatest asjaolu kohta, kelle vahel võis tegelikult olla leping sõlmitud. Eelkõige määrab kõnealune lepingutekst ära teenuse sisu ja hinna. Kuna kostja reklaamib „terviklahendusi“, siis ei oleks hageja kostjalt ehitusmaterjale üldse ostma hakanud (on ka teisi usaldusväärseid kauplusi), kui kostja oleks lepingu sõlmimise eel või ajal avaldanud selle teabe, et xxx saab kostja skeemi kohaselt mitte kostja, vaid hageja enda töövõtjaks. Selline „terviklahendus“- isegi kui kostja pakutav teenuseosutaja oleks olnud professionaalne ja maksejõuline, on selgelt eksitav. Kostja on selle skeemi loonud tahtlikult enda kaupade müügi soodustamiseks, turul konkurentsieelise loomiseks, üritades samas välistada vastutust, mis kaasneb remonditeenuse osutamisega.
14.Hageja pidas kostjaga läbirääkimisi mitmeid kuid, need lõppesid 18.12.2020 sellega, et kostja nõustus maksma 1700.00 eurot, tunnistamata seejuures oma vastutust. Hageja juhib tähelepanu Riigikohtu lahendile 3-2-1-136-16, mis põhineb vaidlusel takstoteenuse tarbija, taksofirma kaubamärgi omaniku ja taksoteenuse osutaja vahelistel suhetel, kus Riigikohus nõustus sellega, et kaubamärgi omanik, kes võimaldab teenuse osutajal märki kasutada, on kostjana vastutav teenuse tarbijale tekitatud kahju eest lepingulisel alusel.
15.Kostja tegu (kostja alltöövõtja tegu, mille eest kostja vastutab TsÜS § 132 lg 2 alusel) seisneb niiskustõkke paigaldamata jätmises olukorras, kus hageja vannitoa põranda remontimisel on sellise niiskustõkke paigaldamine kõige levinum praktika niiskuskahjustuste vältimiseks. Teisisõnu, kostja oli teenust osutades lohakas ega järginud teenuse osutamisel väljakujunenud praktikat sarnaste remontööde puhul. Pooled ei pea eraldi selles kokku leppima, et kostja rakendab abinõusid enda teenuse osutamisega tekkiva kahju vältimiseks. Kui töövõtulepingu täitmisel kasutatavad võtted, sh vajalike abinõude rakendamata jätmine, kahjustavad kahjustavad tellija vara, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 ja § 76 lg 3 tähenduses mittekohase täitmisega, sest vannitoa remont teostati mitte õigel viisil. Õigel viisil remondi teostamisel, arvestades VÕS §-s 76 lg 2 sätestatud, pidanuks kostja järgima väljakujunenud praktikat kasutada kilet niiskuskahjustuste vältimiseks. Põhjuslik seos on tuvastatud ning pooled ei vaidle selle üle, et põhjusliku seose osas tuleb lähtuda P P’i 02.12.2019 arvamusest. Arvamuse kohaselt põhjustas hageja põrandakahjustuse vannitoa remont, mille teostamise käigus jäeti paigaldamata niiskustõke, mistõttu imbus suures koguses niiskust väljaspoole remonditavat vannituba ning sattus selliselt põranda alla. Conditio sine qua non põhimõtte rakendamisel on ilmne, et kui remontööde tegemisel oleks kasutatud sellistel puhkudel kasutatavat niiskustõket, ei oleks niiskus pääsenud väljaspoole remonditavat vannituba ning elutoa põrand ei oleks kahjustunud selliselt, et see tuli välja vahetada.
16.Kogu hageja korteri põrand tuli välja vahetada, sest asjaajamise käigus selgus septembris 2019, et kahjustatutega sarnaseid põrandalaudu enam ei toodeta ning erinevatest laudadest
kokkupanduna ei oleks tegu ühe samaväärse tervikuga. Hageja kahju seisneb kulutustes, mida ta pidi tegema põranda väljavahetamiseks. Hagejal oli korralik ehtsatest tammelaudadest põrand, kuid kuna niiskus moonutas laudu selliselt, et neid ei saanud enam põrandasse jätta, tuli need vahetada. Laudade väljavahetamist pidas vajalikuks ka kostja oma 29.08.2018 kirjas. Osundatud kirja puhul on oluline tähele panna mh seda, et selles ei võetud omaks põranda kahjustumise põhjuseid, jättes alles võimaluse, et hageja on ise põhjustanud põranda kahjustumise (kirja punkt 5). Põranda väljavahetamiseks võttis hageja viis remondipakkumist (mis on ka kõik kostjale edastatud) ning valis nendest kõige soodsama- xxx pakkumise. xxx arve nr 835 summas 4100.00 eurot käibemaksuta on tasutud. Uued lauad, mis sobivad hageja korterisse, leidis hageja xxx (xxx hinnaga 2091.50 eurot käibemaksuta, mis kajastub makstud arvel 200517. Ekspert P P esitas arve nr 738 summas 400.00 eurot käibemaksuta, mis on samuti makstud. Lisaks pidi hageja kolima välja ruumist, milles vahetati põrandat. Kuna hageja üürib kõnealust korterit; üüri kuumakse on 613.55 eurot käibemaksuta ning remont kestis ligi kuu aega, siis on ka see makse hageja kahju, sest makstule ei saanud hageja vastu midagi. Hageja on eeltoodud kulutuste kogusummast 7205.05 eurot lahutanud osa, mis hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel tasumata kostja ebakohase remonditeenuse eest, so 1256.00 eurot ja 1700.00 eurot, mille kostja hüvitas. Nimetatud summa üle ei ole pooltel vaidlust. Haginõudes esitatud summa arvutus on seega järgmine: 4100 + 2091.50 + 400 + 613.55 - 1256 - 1700 = 4249.05 eurot.
17.Hageja nõue muutus sissenõutavakas mõistliku aja möödumisel selle esitamisest kostjale. Hageja esitas nõude kostjale 04.12.2019. Vaidluste vähendamiseks loobub hageja viivisenõudest nõude sissenõutavaks muutumise ajast kuni hagi esitamiseni ning nõuab viivist hagi täisteksti esitamisele järgnevast päevast so, alates 01.01.2021 lepinguga sätestatud määras, so 0,15% päevas. Lepinguvälisel alusel hagi rahuldamisel kohaldub VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäär. Kostja vastus
18.Kohtule 10.03.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hagiavalduses on lähtutud ebaõigest eeldusest, nagu oleks töövõtulepingu vannitoaremondi teostamiseks aadressil xxx sõlminud töövõtjana kostja. Kostja ei ole töövõtulepingu xxx vannitoaremondi teostamiseks hagejaga sõlminud. Töövõtjaks on mitte kostja, vaid xxx. Seda asjaolu tõendavad järgmised tõendid: 1.) 31.12.2020 hagiavalduse lisaks nr. 6 olev leping, millest nähtub, et − töövõtjaks on xxx − vastavalt teenuse üldtingimuste punktile 1.1. ei ole kostja lepingupooleks; 2.) 21.11.2017 on töömaa ülevaatuse akti allkirjastanud hageja ja xxx (Lisa nr. 1); 3.) 29.06.2018 on paigaldustöö üleandmise-vastuvõtmise vaheakti allkirjastanud hageja ja xxx (Lisa nr. 2); 4.) 20.08.2018 on kompleksteenuse töömaa ja paigaldustöö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud hageja ja xxx (Lisa nr. 3); 5.) 05.09.2018 on kompleksteenuse töömaa ja paigaldustöö üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastanud hageja ja xxx (Lisa nr. 4). Seega on õigussuhe seonduvalt xxx vannitoaremondi teostamisega olnud hageja ja xxx vahel.
19.On oluline, et kostja ei ole kordagi hagejale avaldanud, nagu oleks vannitoaremondi teostajaks kostja või nagu oleks xxx kostja alltöövõtjaks. Selgitame, et xxx ei ole ega ole olnud kostja alltöövõtjaks, vaid xxx on olnud iseseisvaks teenuse osutajaks. Käesoleval juhul ei saa ka tulla kõne alla kostja vastutus xxx kui kolmanda isiku eest TsÜS §-i 132 alusel. Samuti on oluline, et kostja majandus- ja kutsetegevuseks on ehitusmaterjalide jae- ja
hulgimüük, mitte aga vannitubade remontimine. xxx ei ole ega ole olnud kostja alltöövõtjaks seonduvalt xxx vannitoa remondiga, mistõttu ei saa kostja xxx eest vastutada TsÜS § 132 lg 2 alusel. Võttes kokku käesoleva protsessidokumendi punktis 1 toodut, leiab seega kostja, et 31.12.2020 hagiavaldus on esitatud vale kostja vastu. Õigeks kostjaks saaks olla xxx.
20.Samuti ei ole käesoleval juhul põhjust rääkida kostja deliktilisest vastutusest hageja ees, kuivõrd deliktilise vastutuse eelduseid ei esine. xxx poolt teostatud töö ei ole põhjustanud põrandalaudade kahjustada saamist xxx hoones. Tähtsust omab xxx poolt koostatud dokument „xxx põrandalaudade kahjustuse ülevaatus“, millest nähtub, et 1.) kahjustada saanud põrandalaudade alune aluspõrand oli paigaldatud nõuetele mitte vastavalt, kuivõrd aluspõranda ja korstnajala ümber oleva betoonist katiku vahel ning kiviseina alumise ääre ja aluspõranda vahel ei olnud paisuvuuki; 2.) aluspõrandat oli tasandatud tasandusseguga, mida ei tohi kasutada puitpõrandate puhul; 3.) aluspõrand oli niiskunud tingituna puitpõrandale ladustatud küttepuudest, mis on omakorda põhjustanud seina hallituse. Samuti on oluline pidada silmas I V poolt koostatud dokumenti „Eksperthinnang xxx kahjustatud põranda kohta“, millest ilmneb, et puitpõranda kahjustada saamise ning vannitoa remondi vahel seos puudub (Lisa nr. 6). Puitpõranda kahjustada saamisega seonduvalt tuleb silmas pidada, et xxx vannitoaremondi avastati veeboileri pikaajaline lekkimine, mis ei omanud mingisugust puutumust xxx poolt teostatud tööga. Muudest vastuväidetest 31.12.2020 hagiavaldusele Hageja ei ole tõendanud, et põranda juures ilmnenud puudusi ei olnud muul viisil võimalik kõrvaldada, kui üksnes kogu toa puitpõranda välja vahetamise läbi.
21.31.12.2020 hagiavaldusele ei ole lisatud hinnapakkumisi, mille hageja 31.12.2020 hagiavalduse punktis 40 väidab olevat võtnud. xxx elu- ja äriruumi omanikuks on hageja ainus osanik ja juhatuse liige V A. See tähendab, et V A on andnud temale kuuluva korteriomandi üürile hagejale. Leiame, et sellises olukorras on meelevaldne nõuda 613,55 euro suuruse üüri hüvitamist. Lisaks sellele on tõendamata 31.12.2020 hagiavalduse punktis 43 esitatud väide selle kohta, et remont olevat kestnud kuu aega. Kohtu põhjendused
22.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
23.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 24.05.2018. a pakkumuse ja nõustumuse allkirjastamise teel ehitusmaterjalide müügilepingu ja remondi- ning paigaldustööde töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja müüma hagejale ehitusmaterjalid ja paigaldama need komplekslahendusena korteri pesuruumi asukohaga xxx.
24.Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejale kahju tekitanud sellega, et remonditööde käigus sai korter asukohaga xxx veekahjustusi, mille kõrvaldamine on tekitanud hagejale kulutusi summas 7 205,05 eurot. Kostja on hüvitanud hagejale kahju summas 1 700 eurot. Hageja hinnangul on see ebapiisav.
25.Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta kahju tekkimise eest vastutav. Hageja ja kostja vahel puudub igasugune lepinguline suhe, kuivõrd kostja tegutseb agendina. Kostja hinnangul ei ole ka tõendatud, et veekahju tekkis vannitoa remondi käigus.
26.Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. VÕS § 670 lg 1 kohaselt agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku kasuks (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Eeltoodust nähtub, et agendilepingut iseloomustab agendi püsiv tegutsemine käsundiandja heaks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb vaadelda lepinguid kogumis. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hagejaga lepingut sõlmides tegutses kostja iseenda heaks ning enda majandusliku kasu ja käibe suurendamise huvides ning kostjal puudus käsundiandja VÕS § 670 lg 1 tähenduses. Remonditööde komplekslepingu sõlmimise eelduseks oli hageja kohustus tasu eest asuda kostja püsikliendiks ning remonditöödeks vajalike materjalide soetamine kostja käest. Seega tegutses kostja eesmärgiga leida kliente endale, mitte agendina kellelegi teisele. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Puudub vaidlus, et hageja maksis nii materjalide, nende paigaldus- ja remonditööde eest kostjale vastavalt kostja poolt väljastatud arvetele. Kostja omakorda lubas hagejale remondi terviklahendust, mille kostja koduleheküljel oleva teabe kohaselt aitavad ellu viia AS-iga Kesko Senukai koostööd tegevad alltöövõtjad. Kohtu hinnangul vastab hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe VÕS § 635 lg 1 sätestatud töövõtulepingu tingimustele.
27.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. VÕS § 641 lg 4 järgi tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel.
28.Kohtule on esitatud asjatundja arvamus selle kohta, et veekahjustuse on põhjustanud tehnoloogiliselt vale valmissegu kasutamine, nimelt on paigaldamata kile veekahjustuste vältimiseks. Käesolevas menetluses on jäänud paljasõnalisteks kostja väited selle kohta, et Peti kahjustuse on tekitanud veeboiler või mingi muu tuvastamata põhjus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole.
29.VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja, kelle töö ei vasta lepingutingimustele, lepingutingimusi oluliselt rikkunuks muu hulgas juhul, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või see ebaõnnestub.
30.Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et käesoleval juhul kostja on lubanud veekahjud parandada ning pärast läbirääkimisi osaliselt summas 1 700 eurot seda ka teinud. Hageja on tekkinud veekahjude kõrvaldamiseks teinud kulutusi summas 7 205.05 eurot. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat
asjaolu ei oleks esinenud ning lg 2 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hageja on esitanud kohtule kahju tekkimise tõendamiseks xxx pakkumise summas 4 100 eurot, põrandalaudade ostuarve summas 2 091,50 eurot, kahju kindlaks tegemise eest esitatud arve summas 400 eurot ning asenduspinnal viibitud aja eest esitatud arve summas 613,55 eurot.
31.VÕS § 127 lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Poolte ekirjavahetusest 2018. a augustis nähtub, et kostja on teadlik kahju tekkimisest ning pakkunud kahju likvideerimiseks omapoolse lahenduse. 10.12.2019. a e-kirjas on AS Kesko Senukai Estonia nõustunud tasuma remondikulu summas 900 eurot (materjal ja töö) ning ekspertiisikulu. Kahju likvideerimiseks vajalikele materjalidele on kostja nõustunud tegema hinnasoodustust. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos ning kahju tekkimine pidi olema kostjale rikkumise võimaliku tagajärjena mõistlikult võttes ettenähtav. Kostja väiteid selle kohta, et kahjunõue summas 613,55 on meelevaldne, kohus veenvaks ei pea. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et sama tooni Peti puudumise tõttu tuli välja vahetada kogu põrand. Hagejal ei ole kohustust viibida ilma põrandata ruumis, mistõttu on asenduspinna kasutamise kulu summas 613,55 eurot hageja kahju.
32.Riigikohus on lahendis 3-2-1-180-10 leidnud, et lisaks töövõtulepingu põhikohustustele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse VÕS 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn lepingulised kaitsekohustused). Kostja on käesolevas menetluses rõhutanud, et tema tegutses 19.02.2014. a sõlmitud agendilepingu alusel. Agendilepingu p 3.12. kohaselt oleks olnud kohustus enne tööde alustamist esitada hagejale kindlustuspoliis. Käesolevas menetluses on kohus tuvastanud, et hagejale kindlustuspoliisi ei esitatud. Kostja on saatnud hagejale 10.12.2019. a e-kirja, milles avaldab kahetust veekahju tekkimise pärast, kuid kindlustuspoliisi kohta kostja hagejale midagi ei avalda.
33.Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-137-10 märkinud, et hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise piiramine. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja poolt loodud lepingute kogum, kus lepinguliste kohustuste täitmise eest on pandud vastutus isikule, kes on hageja jaoks tundmatu ning majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu tema taust ka kontrollimatu, on hea usu põhimõtte vastane käitumine. Selline tegu võib muude eelduse olemasolul kohtu hinnangul olla käsitletav karistusseadustiku § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena, kui varalist kasu on püütud saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel.
34.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
35.Vaidlusaluse lepingu p 4 kohaselt on kokku lepitud viivisemääras 0,15% päevas. Perioodil 01.01.2021. a kuni 03.12.2021. on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue 2 147,89 eurot. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
36.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 04.12.2021. a kuni kohtuotsuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
37.Kostja on esitanud taotluse kolmanda isiku kaasamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 216 lg 1 sätestab, et pool, kes kohtuvaidluse lahendamise korral tema kahjuks võib kolmanda isiku vastu esitada enda arvates lepingu rikkumisest tuleneva või kahju hüvitamise või hüvituskohustusest vabastamise nõude või kellel on alust eeldada kolmanda isiku sellise nõude esitamist tema vastu, võib kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni esitada asja menetlevale kohtule avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt kaasab kohus kolmanda isiku määrusega, kui avaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja pool põhistab kolmanda isiku kaasamise vajaduse.
38.Kohus on seisukohal, et kostja taotlus xxx kaasamiseks menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel ei ole põhjendatud ning see on esitatud üksnes menetluse venitamise eesmärgil. Kostja poolt esitatud taotlusest nähtub kostja kahtlus, et tema nõue xxx vastu võib aeguda. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude kostjale 04.12.2019. a. Kohtu hinnangul ei ole kostja võimalik nõue aegumas. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotluse kolmanda isiku kaasamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus 39. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
40.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
41.Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 5 661 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja on tasunud riigilõivu 450 eurot. Õigusabikulud moodustavad 5 211 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud teenust 34 tundi ja 74 minutit. Kostja õigusabikulud moodustavad 4 910 eurot. Kostja peab hageja õigusabikulusid ülepaisutatuks, piisav oleks suurusjärk 3 770 eurot.
42.Kohus leiab, et hageja esindaja tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud teenust tunnihinnaga 150 eurot, mis ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud hinda vandeadvokaadi teenuse eest. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud summas 5 661 eurot (sh riigilõiv 450 eurot).
43.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5 661 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.