AS VKG Soojus hagi A. S., I. H. ja J. K. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1048,85 eurot
Kohtuistung
21.09.2020, 14.12.2020 ja 20.09.2021
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VKG Soojus AS (registrikood 10160791), hageja lepinguline esindaja: H. K.. Kostjad: 1) A. S. (ik xxx elukoht xxx); 2) I. H. (ik xxx elukoht xxx) 3) J. K. (ik xxx elukoht xxx) Kostjate J. Karlõsevi ja I. H.i lepinguline esindaja Maksim Fedotov.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS VKG Soojus hagi A. S., I. H. ja J. K. vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista A. S.ilt, I. H.ilt, J. K.ilt solidaarselt VKG Soojus AS kasuks põhinõudena võlgnevus summas 1048,85 eurot (üks tuhat nelikümmend kaheksa eurot ja 85 senti).
3.Jätta hageja menetluskulud kokku summas 200 (kakssada) eurot A. S.i, I. H.i ja J. K.i kanda.
4.Välja mõista kostjatelt hageja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (200 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
1.VKG Soojus AS esitas 03.04.2020 Viru Maakohtule hagi Kohtla-Järve linn Tehnika tn 3 korteriühistu vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hageja esitas 04.01.2021 kohtule taotluse kostja asendamiseks uute kostjatega so A. S.i, I. H.i ja J. K.iga. Hagi asjaolude kohaselt kostjad ostsid hagejalt 01.09.2004 sõlmitud soojuse ostumüügilepingu nr S 0013 alusel soojust elamu asukohaga: Tehnika 3 Kohtla-Järve kütmiseks. Hageja palus välja mõista kostjatelt võlgnevus 1048,85 eurot, menetluskulu, milleks on hagi hinnalt tasutud riigilõiv 200 eurot ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.Viru Maakohtu 02.02.2021 määrusega kohus rahuldas avalduse ja asendas kostja Kohtla-Järve linn Tehnika tn x korteriühistu kostjatega: A. S.i, I. H.i ja J. K.iga.
4.Kostjad J. K. ja I. H. vaidlesid hagile vastu. Kostjad leidsid, et hageja määratles valesti kostjate ringi ja avaldas oma haginõuded mittekohase isiku vastu. J. Karlõsev ja I. H. on oma kohustused hageja ees täielikult täitnud. Kostjad kinnitavad, et VKG Soojus AS ja I. H., A. S. ning J. Karlõsev sõlmisid 01.09.2004 soojusenergia ostu-müügilepinguga nr S0013. Kinnistusraamatu andmetel on aadressil: xxx asuvas majas neli korterit. Leping sõlmiti üksnes kolme korteriomanikuga. Kostjad ei nõustu hageja väitega korteriomanike I. H., A. S. ja J. Karlõsev solidaarsest vastutusest VKG Soojus AS kohustuste ees. Igakuiselt saadab VKG Soojus AS arve majas olevale kontaktisikule, so vastavalt VKG Soojus AS-iga ja korteriomanike kokkuleppele saadetakse arved I. H.ile. I. H. tegeleb soojusenergia tasu jaotamisega majas olevate korteriomanike vahel. Kuna maja sissekäigus puuduvad radiaatorid ja ei ole soojust, jaotatakse tarbitud soojusenergia kogus korterite pinna ruutmeetrite põhjal. I. H. ja J. Karlõsev tasusid regulaarselt nendele tarnitud soojuse eest. Nende maksete suurus vastas nende kuuluva korterite pindalale.
5.Kostja A. S. tunnistas 20.09.2021 toimunud kohtuistungil, et ei tasunud soojusenergia arveid, sest tema eluruum ei olnud piisavalt soe. Tema korteri õhutemperatuur sõltus kostja I. H.i suvast, sest viimasel oli juurdepääs soojussõlmele. Kuidas hageja poolt saadetud arve jagamine korteriomanike vahel toimus, oli teada ainult I. H.ile, kes jaotust teostas.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Hagi ese: kostjatele kuuluva korterelamu soojusenergiaga varustamisest kulutuste hüvitamise nõue.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) VKG Soojus AS ja I. H., A. S. ning J. Karlõsev sõlmisid 01.09.2004 soojusenergia ostumüügilepinguga nr S0013, mille preambulis on märgitud, et kostjaid tuleb ühiselt käsitleda soojuse ostjatena ja ostetavat soojusenergiat kasutatakse elamu asukohaga: xxx Kohtla-Järve linnas kütmiseks (lepingu p.2), tarbitud soojust mõõdetakse soojusarvestiga (lepingup.4.1); 2) Elamu asukohaga: xxx Kohtla-Järve linnas puhul on tegemist 4-korteriga korterelamuga, kus korter nr.1 omaniku surmaga seoses ei ole selgunud kaasomandi osa pärijad; 3) VKG Soojus AS ja I. H., A. S. ning J. Karlõsevi kokkuleppel teostas hageja poolt saadetud arvete alusel korterelamu sisest soojusenergia kulu jaotust I. H.; 4) korteriühistu Kohtla-Järve linn xxx registreeriti registris 11.01.2018, so 14 aastat peale soojusenergia müügilepingu sõlmimist.
9.Kostjate vastuväited hagile on järgmised:
10.1 Kostjad J. K. ja I. H. leidsid, et nemad on oma kohustused hageja ees täielikult täitnud. Kostjad ei nõustu hageja väitega korteriomanike I. H., A. S. ja J. Karlõsev solidaarsest vastutusest VKG Soojus AS kohustuste ees. Võlgnevus tuleneb sellest, et kostja A. S. jättis arved tasumata; 10.2 kostja A. S. tunnistab, et ei tasunud talle esitatud soojusenergia arveid, sest tema korter oli liialt jahe. Ta ei tea kuidas hageja poolt esitatud arvet jagati. VÕS § 8 lg.1 ja 2 kohaselt Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 65 lg.1 ja 2 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kohtule esitatud soojusenergia ostu-müügilepinguga nr S0013, mille preambulist ja p-st 2 tulenevalt võtsid kostjad ühiselt kohustuse tasuda korterelamu asukohaga: xxx Kohtla-Järve soojusvarustuseks müüdud soojusenergia eest vastavalt maja sisendis olevale soojusarvesti näidule. VÕS § 68 lg.1 kohaselt solidaarvõlgnik ei vastuta solidaarkohustuse rikkumise eest teise solidaarvõlgniku poolt. Kuigi kostjad J. K. ja I. H. väitsid, et nemad on oma kohustused hageja ees täitnud ja kostja A. S. kinnitas, et jättis I. H.i poolt talle esitatud arved alates vaidluse tekkimisest tasumata, leidis tuvastamist, et kaasomanike vahel on vaidlus, mis puudutab soojusenergia kulu jagamist ja korterite soojusenergiaga varustamist (kostja A. S. väidab, et I. H.i süü tõttu on tema korteri õhutemperatuur ebanormaalselt madal. Ta ei tea kuidas soojusenergia arved jagati). Seega korterelamu kaasomanike vahel on vaidlus soojusenergia lepingu täitmise osas. Kostjad J. K. ja I. H. kohustusid 20.09.2021 toimunud kohtuistungi esitama kohtule I. H.i poolt koostatud soojusjaotuse arvestuse nelja korteri vahel, kuid ei esitanud seda (digitoim. Lk 113 ja 229 esitatud venekeelne arvestus ei ole selgelt aru saadav). Ei ole arusaadav kas arved jagati kolme korteri või nelja korteri vahel. Samuti jätsid J. K. ja I. H. esitamata kviitungid nende poolt soojusenergia tasumise kohta (nimetatud kostjad kohustusid esitama 20.09.2021 istungil selgelt loetavad arved hageja arvete tasumise kohta vaidlusalusel perioodil). Koos vastusega esitatud kviitungid on loendamatud (digitoim.lk 234-235, 326-331) ja neist ei saa aru kui palju keegi kostjatest soojusenergia eest tasus. Kostja A.S. kinnitas kohtuistungil, et maksis soojusenergia eest I. H.ile. Tõendeid selle kohta A.S. ei esitanud. Maakohus on seisukohal, et kostjad vastutavad lepingu järgi võlgnevuse eest solidaarselt (VÕS § 65 lg.1 ja 2). VÕS § 76 lg.1 tulenevalt oli kostjatel kohustus täita lepingut. Kostjad ei ole esitanud hagile vastuväited selle kohta, et soojusenergia müüja lepingut rikkus. Kõik esitatud vastuväited käsitlevad kostjate kui korterelamu kaasomanike vahelist vaidlust lepingu täitmise üle.
10.Maakohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus
lõpetatakse. Asja menetlev kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi. Nimekiri kulude kohta, mis on seotud kohtuistungil osalemisega tuleb kohtule esitada kolm tööpäeva jooksul kohtuistungi toimumisest arvates (TsMS § 176 lg 1).
12.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostjate kanda.
13.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud.
14.Hagejat on menetluses esindanud VKG Soojus AS juhatuse liige A. K. ja Viru Keemia Grupp AS töötav J.st H. K.. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja sama lõike teise lause järgi on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 2 kohaselt võib menetlusosalise töötaja või teenistuja olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud, st muid kulusid ei hüvitata.
15.Hageja on esitanud maakohtule menetluskulude nimekirja 16.02.2021. Maakohus määras hageja nõudes esialgse kostja vastu menetluskulud kindlaks 25.02.2021 määrusega, mille Tartu Ringkonnakohus 22.04.2021 määrusega osaliselt tühistas. Ringkonnakohtu määrus jõustus 15.11.2021.
16.Hageja esitas maakohtule 04.01.2021 taotluse kostja asendamiseks ning 29.01.2021 hagiavalduse kostjate A. S.i, I. H.i ja J. K.i vastu, milles palus jätta menetluskulud summas 200 eurot kostjate kanda.
17.Viru Maakohus määras 20.09.2021 kohtuistungil pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 12.11.2021 ja pooltele tähtaja seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude osas 17.11.2021. Hageja maakohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud. Seega asub maakohus seisukohale, et hagejale hüvitatavad menetluskulud, sh sõidukulud, puuduvad.
18.Hagi hinnalt 1048,85 eurot tasutakse RLS lisa 1 kohaselt riigilõivu 200 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku summas 225 eurot. Viru Maakohus tagastas hagejale 02.02.2021 määrusega enam tasutud riigilõivu 25 eurot. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud kulu ning riigilõiv kogusummas 200 eurot jääb täies ulatuses kostjate kanda.
19.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 200 eurot (s.o riigilõiv).
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on
hagiavalduses nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
21.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.