lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-101000/47

Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-101000/47
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1093
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-101000

Tsiviilasi

VKG Soojus AS hagi Kohtla-Järve linn, Tehnika tn 3 korteriühistu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25.veebruari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

VKG Soojus AS määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja/hageja: VKG Soojus rk 10160791; esindaja Andres Klaasimägi

AS,

Vastustaja/endine kostja: Kohtla-Järve linn, Tehnika tn 3 korterühistu, rk 80456790; lepinguline esindaja Maksim Fedotov

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 25. veebruari 2021. a määrus osaliselt menetluskulude suuruse osas. Teha selles osas uus määrus, millega määrata Kohtla-Järve linn, Tehnika tn 3 korterühistu menetluskulude suuruseks 240 eurot ja mõista VKG Soojus AS-lt välja.
2.Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:
2.1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Tehnika tn 3 korteriühistu menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt.
2.2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Välja mõista VKG Soojus AS-lt Kohtla-Järve linn, Tehnika tn 3 korteriühistu kasuks menetluskulud 240 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.Viru Maakohus võttis 3. aprillil 2020 menetlusse VKG Soojus AG (hageja) hagi KohtlaJärve linn, Tehnika tn 3 korteriühistu (endine kostja) vastu võlgnevuse nõudes.
2.Hageja esitas 4. jaanuaril 2021 maakohtule taotluse kostja asendamiseks uute kostjatega.
3.Viru Maakohus rahuldas 2. veebruari 2021. a kohtumäärusega hageja taotluse ja asendas senise kostja kolme korteriomanikuga.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Viru Maakohus rahuldas 25. veebruari 2021. a määrusega endise kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja mõistis hagejalt endise kostja kasuks välja menetluskulud summas 660 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

MÄÄRUSKAEBUS

5.16. märtsil 2021 esitas hageja määruskaebuse, milles palus peatada Viru Maakohtu
25.veebruari 2021. a kohtumääruse täitmise kuni asjas kohtulahendi tegemiseni, tühistada Viru Maakohtu 25. veebruari 2021. a määruse osaliselt, s.o osas, millega Viru Maakohus rahuldas Kohtla-Järve linn, Tehnika tn 3 korteriühistu menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja mõistis hagejalt välja menetluskulud 600 eurot ning viivise ning saata asi uueks lahendamiseks tagasi Viru Maakohtule. Hageja leidis, et maakohus jättis menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramisel põhjendamatult kohaldamata materiaalõiguse ning rikkus oluliselt menetlusnorme. Menetluskulude jaotamisel tuleks arvestada, et kõik korteriühistu juhatuse liikmed on vaidlusaluse lepingu pooleks. Hageja leidis, et on alusetu ja äärmiselt ebaõiglane heita hagejale ette kohtumenetluse venitamist ja panna vastutus kohtumenetluse kulude eest hagejale. Hageja oli korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 34 lg-st 3 tulenevalt seotud kohustusega esitada oma nõue korteriühistu vastu. Kulude tekkimine oli tingitud vaidlusaluse lepingu kohustatud poolte ja ühtlasi korteriühistu juhatuse liikmete tegevusest.
6.Endine kostja ei nõustunud hageja määruskaebusega ega näe alust 25. veebruari 2021. a määruse uueks läbivaatamiseks.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osaliselt menetlusõiguse rikkumise tõttu, endise kostja hüvitatavate menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega vähendab hagejalt

väljamõistetavate kulude suurust ja määrab endise kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 240 eurot. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

9.Hageja VKG Soojus AS esitas hagi Tehnika tn 3 korteriühistu vastu märkides hagi alusena, et Tehnika 3 elamul on soojusenergiaga varustamise eest tasumisel tekkinud võlgnevus. Hageja ja Tehnika 3 elamu, keda esindasid Hutter Irina, Smoljak Aleksandr ja Karlõshev Juri vahel oli sõlmitud soojuse ostu-müügileping nr S0013 (dtl 38). Korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused läksid KrtS § 66 lg 2 järgi üle korteriühistule. Kaugkütteseaduse (KKütS) § 2 p 9, § 8 lg 1 ja § 11 lg 4 järgi sõlmitakse soojusenergia müügileping samade isikutega, kellega on sõlmitud liitumisleping, s.o tarbijapaigaldise omanike või valdajatega. Seega võivad müügilepingu sõlmimist nõuda esmajoones korteriomanikud ühiselt või seda saab teha ka maja haldav korteriühistu. Korterelamu soojussõlm on ehitise oluline osa ja on Tehnika tn 3 korteriomanike kaasomandis. Kaugkütteseadus KKütS § 10 lg 11 kohaselt on korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul liitujaks korteriühistu. Korteriomanik võib olla liitujaks juhul, kui on võimalik tema tarbijapaigaldise ühendamine võrguga käesoleva seaduse nõuetele vastava liitumispunkti kaudu.
10.Kostja asendamise korral loetakse hagi esialgse kostja suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 208 lg 1 teise lause kohaselt tagasivõetuks. Hagi tagasivõtmine on TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi hagi läbi vaatamata jätmise aluseks. Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul puuduvad alused TsMS § 168 lg-tes 3-5 sätestatud erandite kohaldamiseks. Seega jättis maakohus õigesti senise kostja menetluskulud hageja kanda.
11.Menetluskulude suuruse kindlaksmääramine TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on diskretsioonipiire ületanud ja ei ole menetluskulude suuruse määramisel kaalutlusõigust kohaselt teostanud. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Lisaks tuleb praeguses asjas arvesse võtta, et senine kostja korteriühistu asendati kolme korteriomanikuga, kes kõik on korteriühistu juhatuse liikmed. Kostja tugines esimeses kirjalikus dokumendis sellele, et tema arvates ei ole korteriühistu õige kostja. Muid sisulisi vastuväiteid senine kostja menetluses ei esitanud. Senine kostja esitas korteriühistu arvamusena ühe juhatuse liikme korteriomanik I. Hutteri seisukohad faktilise olukorra kohta. Senise kostja kohtule adresseeritud avaldused ei sisaldanud olulises mahus õiguslikku argumentatsiooni vaid kirjeldasid senise kostja positsiooni. Asjas toimus kaks kohtuistungit, kuid need kestsid kokku vähem, kui senise kostja kuludokumentides märgitud 2 tundi. Kuna asja sisuliselt ei arutatud, siis ei ole täies mahus põhjendatud dokumentide koostamisele kulunud ajakulu ega ka konsultatsioonid kliendiga.

Ringkonnakohus märgib, et korteriühistul oli õigusteadmistega esindajat õigus kasutada, kuid vastaspool peab esindaja kuludest hüvitama üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud. Ringkonnakohus leiab, et arvestades menetluslikku olukorda ja senise kostja seisukohti, tuleb lugeda vajalikuks ja põhjendad kuluks õigusteenuse osutamist kahe töötunni ulatuses kokku 240 eurot.

12.TsMS § 178 lg 4 Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja