Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.12.2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-4314
Kohtuasi
Algo-Met OÜ hagi Alfa Management OÜ vastu leppetrahvi nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.11.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Algo-Met OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
12 200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Algo-Met OÜ (registrikood lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
11320328),
Kostja Alfa Management OÜ (registrikood 12822210), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Santašev Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 13.11.2020 otsus tühistada. Teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jaotada menetluskulud. Mõista Alfa Management OÜ-lt välja Algo-Met OÜ kasuks leppetrahv 12 200 eurot. Mõista Alfa Management OÜ-lt välja Algo-Met OÜ kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse 12 200 euro tasumisega viivitamisel alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
5.Algo-Met OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Menetluskulud maakohtu- ja apellatsioonimenetlustes jätta Alfa Management OÜ kanda.
2-20-4314 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.04.2019 ostu-müügilepingu nr 1072, mille alusel kostja müüs ja hageja ostis iseteeninduse autopesula seadmed vastavalt pakkumisele nr 1149. Lepingu punkti 2.11 alusel pidi müüja paigaldama seadmed hiljemalt 20.09.2019. Paigalduse kohustus loeti täidetuks, kui seadmed on paigaldatud ja testitud vastavalt hinnapakkumisele. Punktis 2.11 kokkulepitud kohustuse tähtaegselt täitmata jätmisel oli punktis 2.12 (sama punktis 2.15) lepitud kokku leppetrahv 100 eurot iga töö lõpetamisega viivitatud päeva eest. Hageja esitas 22.10.2019, 26.11.2019, 27.12.2019 ja 22.01.2020 kostjale leppetrahvi arveid kokku 12 200 euro tasumiseks. Kostja keeldus leppetrahvi tasumisest. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlana leppetrahv 12 200 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
2.Luminor Liising AS-ga sõlmitud leping ei kuulu kohaldamisele, sest leppetrahvi nõue tuleneb 22.04.2019 lepingu punktist 2.15. Leppetrahvi kokkulepe oli seotud seadmete paigaldamisega, mitte üleandmisega. Paigaldamata vara vastuvõtmine ei vabasta kostjat leppetrahvi tasumisest. Leppetrahvi tasumises leppisid pooled kirjalikult kokku.
3.22.04.2019 lepingu alusel tasus hageja samal päeval kostjale 20 490 eurot lepingu objektiks olnud seadmete ostuhinnast. Ülejäänud ostuhinna finantseerimiseks pöördus hageja Luminor Liising AS poole. Liisingulepingu puhul toimub raha andmine tingimusel, et ostetava asja omanikuks saab liisinguandja. Seetõttu oli lõplikuks ostjaks Luminor Liising AS. Kostja oli nõus, et 22.04.2019 lepingu punktides 2.5 ja 2.13 sätestatud kohustused täidab liisinguandja. Pooled olid nõus, et 22.04.2019 lepingu punktis 1 märgitud asja omanikuks saab Luminor Liising AS. 22.04.2019 lepingut ei ole tühistatud ega muudetud. Vastavalt hinnapakkumisele tuli hagejal tasuda transpordi ja paigalduse eest 2000 eurot. Hinnapakkumine oli mõlema lepingu lahutamatuks osaks. Asja paigaldus vastab töövõtulepingu tunnustele.
4.Kostja rikkus kokkulepitud tähtaega. Ostetud seadmed oli lõplikult paigaldatud, ühendatud ja testitud 16.01.2020. Alates sellest hetkest oli võimalik nõuetekohane kasutamine. Seega oli paigaldamise kohustus täidetud 16.01.2020, kuigi lepingu punkti 2.11 alusel oli tähtajaks 20.09.2019. Hageja esitas fotod, millest nähtub voolikute paigaldamine 03.01.2020,
2-20-4314 makseterminali puudumine veel 11.12.2019, süsteemiga ühendamine 06.01.2020 ning hagejale paroolide saatmine ja katla ühendamine 16.01.2020. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja ei rikkunud 22.04.2019 lepingu tingimusi. Ostu-müüki selle lepingu alusel ei toimunud ja leping lõpetati 12.09.2019 põhjusel, et objekt oli müüdud poolte kokkuleppel Luminor Liising AS-le. 22.04.2019 lepingut saab käsitleda eellepinguna, mis kaotas jõu 12.09.2019. Kuna 22.04.2019 leping ei kehti, ei kehti VÕS § 163 alusel ka leppetrahvi kokkulepe. Hageja ei saa ostu-müügilepingu alusel nõudeid esitada, sest hageja ei ole ostjaks. Kostja ei ole rikkunud Luminor Liising AS-ga sõlmitud lepingut.
7.22.04.2019 lepingu järgi pidi müüja paigaldama seadmed hiljemalt 20.09.2019. 12.09.2019 kinnitas hageja vastuvõtuaktis kostjale ja Luminor Liising AS-le, et ei oma pesula suhtes pretensioone, sh pesula kvaliteedi, vigastuste, koguse, komplektsuse, laitmatu funktsioneerimise ja dokumentatsiooni suhtes. Seega on hageja selgesõnaliselt kinnitanud, et kostja on kohustused õigeaegselt täitnud. Kostja täitis kohustused varem, kui oli eellepingus kokkulepitud.
8.Hageja ei esitanud tõendeid, mille alusel oleks võimalik järeldada, et paigaldus ei ole teostatud või oli teostatud osaliselt. Hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise kohustus lasub hagejal. Pärast lepingu täitmist ja akti allkirjastamist asus hageja esitama alusetuid leppetrahvi nõudeid. Pooled leppisid 12.09.2019 kokku uutes tingimustes. Uus leping, mis sõlmiti 12.09.2019, ei sisalda trahvinõudeid, mis oleks seotud vara paigaldamisega, sest vara oli üle antud hagejale 12.09.2019. 12.09.2019 lepinguga on ettenähtud vaid vastutus vara puuduste eest, kuid hageja ei ole esitanud nõuet vara puuduste kohta. Pärast seadmete üleandmist ei lepitud kokku nende paigaldamises ega paigaldamise tähtaegades.
9.Kostja ei võta õigeks hageja väidet, et seadmed olid lõplikult paigaldatud, ühendatud ja testitud 16.01.2020. Hageja ei ole selle kohta tõendeid esitanud. Hageja on esitanud loetelu paigaldusega seotud tegemata töödest, kuid ei ole esitanud tõendeid, et tööd ei olnud tehtud või et neid oli üldse vajalik teha. Hageja fotod tema väiteid ei tõenda. Ei saa järeldada, et fotod on tehtud detsembris ja jaanuaris, vt kuiv asfalt, rohelised põõsad ja puud.
10.22.04.2019 leping tuleb lugeda lõpetatuks poolte kokkuleppel. Kuna 22.04.2019 leping on lõpetatud, on VÕS § 187 alusel lõppenud kõik kõrvalkohustused. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohus jättis 13.11.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja õigusabikulu 663 eurot koos viivisega.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja ja kostja sõlmisid 22.04.2019 ostumüügilepingu nr 1072, mille alusel pidi kostja hagejale müüma iseteeninduse autopesula seadmed vastavalt hinnapakkumisele nr 1149; leping nägi ette kostjale kohustuse teostada seadmete paigaldus lepingus märgitud tähtajaks ja tasuda paigaldustööde tähtajaks tegemata jätmise korral leppetrahvi; 13.09.2019 sõlmisid hageja, kostja ja Luminor Liising AS ostumüügi lepingu, mille alusel omandas samad iseteeninduse autopesula seadmed Luminor Liising
2-20-4314 AS, kes andis need hageja kasutusse; hageja esitas kostjale 22.04.2019 lepingule tuginedes leppetrahvi arved, millised kostja jättis tasumata.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt jätkuvalt 22.04.2019 lepingu alusel leppetrahvi. VÕS § 8 lõige 1 näeb ette, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 11 lõike 4 järgi loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Samas tuleneb VÕS § 13 lõikest 1, et lepingut võib muuta või lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. VÕS § 186 kohaselt võib võlasuhe lõppeda kokkuleppega. Vastavalt VÕS § 207 lõikele 1 lõpeb võlasuhe, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Ühtlasi tuleneb VÕS § 158 lõikest 1, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 163 näeb ette, et lepingu kehtetuse korral on kehtetu ka kokkulepe leppetrahvi tasumise kohta.
14.Eeltoodud sätetest tuleneb nende koostoimes, et leppetrahvi saab nõuda, kui leppetrahvi kokkulepe on jätkuvalt kehtiv ega ole mh poolte kokkuleppel lõpetatud. Kohtu hinnangul nähtub aga nii poolte väidetest kui asjas kogutud tõenditest sisuliselt see, et liisingulepingu sõlmimisel oli poolte tahe suunatud varasema ostu-müügilepingust tuleva võlasuhte lõpetamisele, mille tõttu varasem kokkulepe poolte vahel enam ei kehtinud. Teistsuguseid järeldusi asjas kogutud tõenditest teha ei saa.
15.Kuna leping, mille alusel hageja kostjalt leppetrahvi nõuab, oli poolte kokkuleppel lõpetatud, puudub hagejal alus nõuda leppetrahvi tasumist. Kohus selgitas hagejale 25.06.2020 (t lk 43) vajadust nõude aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt põhistada ja tõendada. Kohus osundas, et kuna hageja, kostja ja Luminor Liising AS sõlmisid liisingulepingu, ei ole mõistetav, milline lepinguline suhe oli hagejal jätkuvalt kostjaga ning millist konkreetset lepingulist kohustust kostja rikkus. Vaatamata kohtu selgitustele hageja ei põhistanud ega tõendanud nõuet täiendavalt.
16.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja ja kostja allkirjastasid 22.04.2019 ostumüügilepingu nr 1072 (t lk 5-10), mille alusel pidi hageja ostma kostjalt autopesula seadmed vastavalt pakkumisele nr 1149. Lepingu punkti 2.1 järgi oli vara müügihinnaks 68 300 eurot, millele pidi lisanduma käibemaks. Lepingu punkti 2.2 järgi pidi hageja tasuma kostjale vara müügihinnast 20 490 eurot ning käibemaksu hiljemalt 22.04.2019. Lepingu punkt 2.11 nägi ette, et kostja ostjana pidi paigaldama seadmed hiljemalt 20.09.2019 eeldusel, et lepingu punktides 2.4 ja 2.5 toodud ostja kohustused on täidetud. Lepingu punktist 2.5 tulenes kohustus tasuda müügihinnast ülejäänud 40 980 eurot 3 päeva jooksul pärast seda, kui müüja kinnitas ostjale seadmete valmimist. Punkt 2.11 nägi ette, et paigaldus loetakse täidetuks, kui on paigaldatud ja testitud seadmed vastavalt hinnapakkumisele. Punkti 2.12 järgi pidi müüja tasuma punkti 2.11 mittetäitmisel ostjale leppetrahvi 100 eurot iga täitmisega viivitatud päeva eest. Seega nähtub 22.04.2019 lepingust, et kostja pidi paigaldamise kohustuse täitma alles siis, kui hageja oli tähtaegselt täitnud müügihinna tasumise kohustuse. Punkt 2.13 nägi ette, et vara müügihinnast tasutakse kostjale 6830 eurot ja käibemaks 3 pangapäeva jooksul pärast seadmete paigaldamist. Seega alles viimase osa maksest võis hageja tasuda pärast paigaldamist. Punkt 3 reguleeris seadmete valduse ja omandiõiguse üleandmist müüjalt ostjale. Lepingule oli lisatud hinnapakkumine nr 1149 (t lk 6-9; tõlge lk 21-25), milles oli märgitud, et pakutud hinnast
2-20-4314 68 300 eurost tuli 2000 eurot tasuda seadmete transpordi ja paigalduse eest. Milliseid seadmeid täpselt paigaldada tuli ja milliseid paigaldustöid teha, lepingust ega hinnapakkumisest ei nähtu.
17.Kostja esitas Luminor Liising AS-ga sõlmitud ostu-müügilepingu nr 201923297 (t lk 3436), milles kostja oli müüjaks, Luminor Liising AS ostjaks ning hageja liisinguvõtjaks. Lepingu punkti 1.1 kohaselt ostja müüs, Luminor Liising AS ostis ning andis liisinguvõtjale kasutada iseteeninduse autopesula seadmed MTECH. Lepingu punkt 1.2 nägi ette, et vara spetsifikatsioon ja hind oli toodud liisinguvõtja aktsepteeritud müüja pakkumises nr 1149, mis oli lepingu lisaks. Vara hinnaks oli käibemaksuta 68 300 eurot ehk sama, mis oli märgitud hinnapakkumises. Punktis 3.1 oli märgitud, et 30% hinnast oli hageja kostjale lepingu sõlmimise ajaks tasunud, 60% tuli tasuda 5 päeva jooksul pärast kostja kinnitust seadmete valmimise kohta ning 10% 5 pangapäeva jooksul pärast vara vastuvõtuakti saamist. Punkti 4.1 järgi pidi müüja andma vara liisinguvõtjale üle hiljemalt 15.10.2019. Lepingu punkti 4.2 kohaselt pidi vara üleandmise kinnituseks allkirjastatama vastuvõtuakt, milles liisinguvõtja pidi punkti 4.3 alusel mh kinnitama, et tal ei ole pretensioone. Leping ei näinud ette müüjale tähtaegu paigalduse teostamiseks ega leppetrahvi paigaldamise kohustuse tähtaja mittejärgimisel. Hageja ja kostja allkirjastasid vara vastuvõtuakti (t lk 35), millega hageja kinnitas vara vastuvõtmist. Hageja kinnitas aktis liisinguvõtjana, et tal ei ole vara suhtes mingeid pretensioone.
18.Kohtu hinnangul võib liisingulepingust järeldada, et pooled otsustasid lõpetada varasema ostu-müügilepingu ja sõlmida uue lepingu teistsugustel tingimustel. Kohus ei nõustu hagejaga, et asjaolu, mille kohaselt hageja pärast liisingulepingu sõlmimist ei olnud enam vara ostjaks ega täitnud ostu-müügilepingust tulenevaid erinevaid ostja kohustusi, oli pelgalt formaalsus ning kostja kohustus teostada paigaldustöid tulenes endiselt varasemast lepingust. VÕS § 208 lõike 1 järgi kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 361 järgi kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Seega on ostu-müügi- ja liisingulepingutel erinev õiguslik sisu. Olukorras, kus kostja võlausaldajana nõustus sõlmima liisingulepingu ja nõustus, et edaspidi on tema ees kohustatud isikuks liisinguandja ja mitte hageja, on kostja selgelt loobunud ostu-müügilepingust tulenevate nõuete esitamisest hageja vastu. Seega olid pooled lõpetanud varasema kokkuleppe.
19.Liisingulepingust ega ühestki teisest tõendist ei tulene, et poolte ühiseks tahteks oleks olnud pärast liisingulepingu sõlmimist lugeda ostu-müügileping endiselt kehtivaks osas, mis puudutas seadmete paigaldamise kohustust kostja poolt, selle kohustuse täitmise tähtaega ning tähtaja rikkumisest tulenevat leppetrahvi tasumise kohustust. Liisinguleping ei näinud kostjale ette paigaldusega seotud kohustusi, nende kohustuste täitmise tähtaega ega leppetrahvi kohustust tähtaja rikkumise korral. Hagejal oleks tulnud nõude esitamisel esmalt põhistada ja tõendada, et poolte vahel on kehtiv leppetrahvi ettenägev leping ning kostja on rikkunud kehtivast lepingust tulenevat kohustust. Seda hageja teinud ei ole. Riigikohus on selgitanud (lahend nr 3-2-1-36-17, punkt 11), et leppetrahvi nõudeõiguse tekkimise eeldusena peab poolte vahel olema kehtiv leping koos kehtiva leppetrahvi kohustusega, võlgnik peab olema lepingulist kohustust rikkunud ning vastutama rikkumise eest. Nende asjaolude tõendamise kohustus on leppetrahvi nõudjal.
2-20-4314
20.Lisaks leiab kohus, et isegi juhul, kui poolte vahel oleks kehtiv leppetrahvi kokkulepe, ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks kohustust rikkunud. Kohus selgitas hagejale 25.06.2020, et kuna hageja on seadmed aktiga vastu võtnud ja kinnitanud selles pretensioonide puudumist, tuleb hagejal tõendada paigalduse puuduste olemasolu. VÕS § 76 lõige 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hageja võttis kostjalt seadmed vastu ja kinnitas, et tal ei ole kostja vastu mingeid pretensioone, sealhulgas neid, mis on seotud seadmete funktsioneerimisega (t lk 35). Viitest funktsioneerimisele võib järeldada, et seadmed olid paigaldatud ja töötasid, kui need aktiga vastu võeti. Kohus ei saa aktis toodu alusel nõustuda hagejaga, et selles kinnitas hageja vaid seadmete valduse vastuvõtmist.
21.Hageja esitas kohtule küll loetelu paigaldusega seotud toimingutest, mis tema arvates õigeaegselt tegemata jäid, kuid ei selgitanud, millest oleks 22.04.2019 lepingu kehtivuse korral tulenenud kostja kohustus neid toiminguid teha. 22.04.2019 lepingust ega sellele lisatud hinnapakkumisest hageja kirjeldatud paigalduskohustusi kostjale ei tulenenud. Hageja esitatud tõendid paigaldustööde õigeaegse tegemata jätmise osas tema väiteid ei tõenda. Nii esitas hageja kohtule foto (t lk 48), millelt tema sõnul pidi tulenema voolikute paigaldamine 03.01.2020. Kohus ei saa esitatud fotost järeldada, mille paigaldamisega seal tegemist on ja kas üldse on tegemist paigaldustöödega. Samuti esitas hageja kohtule foto (t lk 49), millest pidi nähtuma makseterminali puudumine seisuga 11.12.2019. Kohus osundab, et hinnapakkumises (t lk 24) märgitu kohaselt kuulus pangamaksete vastuvõtmise terminal paigaldamisele lisatasu eest ehk ei kuulunud hinnapakkumisse. Hageja ei tõendanud, et sõlmis kostjaga kokkuleppe, mille kohaselt pidi kostja lisatasu eest terminali paigaldama. Kui 22.04.2019 kokkulepe, mis hinnapakkumise alusel sõlmiti, oleks kehtinud, ei oleks terminali paigaldus olnud kostja kohustuseks, sest see ei kuulunud pakkumise hulka. Hageja esitatud tõendist toimiku lk-l 50 pidi nähtuma, et pesula oli süsteemiga ühendatud alles 06.01.2020. Tõend on võõrkeelne ja esitatud tõlketa. Tegemist on väljavõttega andmebaasist, kuid millest on väljavõte tehtud ja mida see täpselt tõendab, ei ole hageja selgitanud ja see ei ole järeldatav ka tõendist endast. Kohustust mistahes süsteemiga ühendamiseks kostjale 22.04.2019 lepingust ja sellele lisatud hinnapakkumisest ei tulenenud. Hageja esitatud tõend toimiku lk-l 51 pidi tõendama paroolide saatmist 16.01.2020. E-kirjast ei saa järeldada, mille paroolid saadetud olid. Hinnapakkumine ega 22.04.2019 leping ei sisaldanud kostjale paroolide edastamise kohustust. Hageja esitatud tõend toimiku lk-l 52 pidi tõendama, et katla ühendamine toimus 16.01.2020. Tõendi asjakohasus ei ole kohtu jaoks mõistetav. Hinnapakkumisest ei nähtu, et selle osaks oleksid olnud gaasikatla seadmed. Dokumendi on koostanud ja esitanud mitte kostja, vaid Hilaris Soojustehnika OÜ. Seega ei saa tõend tõendada kostja paigaldustööde tegemist. Kokkuvõttes ei ole hageja ühegi tõendiga tõendanud väiteid, mille kohaselt teostas kostja mistahes 22.04.2019 lepingus kokkulepitud paigaldustöid hilinemisega. Kuna hageja nõue on tõendamata, tuleb hagi jätta rahuldamata.
22.TsMS § 162 lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
23.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 663 eurot (käibemaksuta). Kostjale osutati õigusabi tunnitasuga 130 eurot. Hagiga tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulus 2,6h ja 338 eurot. Hageja 16.07.2020 seisukohtadega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulus 2,5h ja 325 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
2-20-4314
24.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud ning mõistlik. Menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aeg on samuti põhjendatud ja kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista kostja kulud õigusabile summas 663 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebus
25.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
26.Maakohus rikkus otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS § 232 lõiget 1) ega kohaldanud nõuetekohaselt materiaalõiguse norme (VÕS § 158 lõiget 1, § 29 lõike 5 punkti 3). Maakohus ei kohaldanud lepingu nr 1072 punkte 2.11 ja 2.12 ning jättis olulisel määral arvestamata 22.04.2019 lepingu lisaks olnud hinnapakkumise sisuga.
27.Ei ole selge, miks kohus asus seisukohale, et paigalduse osas ei kehti leping nr 1072 ja hinnapakkumine, kuigi kostja tegeles müüdud asja paigaldustöödega kuni 16.01.2020, st täitis seda lepingut paigalduse osas. Lepingu tõlgendamisel ei lähtunud kohus lepingupoolte käitumisest enne ja pärast lepingu sõlmimist. Leping nr 201923297 ei lõpetanud lepingut nr 1072.
28.Apellant nõustus aktiga vara valdust vastu võtma ja temal puudusid pretensioonid vara kvaliteedi, vigastuse, koguse, komplektsuse, laitmatu funktsioneerimise, dokumentatsiooni suhtes. Kohus võrdsustas ekslikult ostetud asja vastuvõtmise ostetud asja paigaldamisega. Piltlikult öeldes tuli kohale suur konteiner, milles asusid seadmed, ja see konteiner oligi vastu võetud. Aga paigaldamist ei toimunud, sest paigaldus hinnapakkumise tähenduses ei ole konteineri paigaldamine platsile, vaid seadmete kokkupanek, ühendamine elektriga, veega, gaasiga, andmesüsteemiga. Lepingu punktis 2.11 on sätestatud, et paigaldus on täidetud, kui seadmete osad on paigaldatud ja testitud. Hinnapakkumises on märgitud paigaldus ja transport, mille eest apellant pidi tasuma 2000 eurot. S.t, et paigaldada tuleb hinnapakkumises märgitud seadmed, nende hulgas makseterminal Nayax. Pesula testimine ei ole võimalik, kui see ei ole ühendatud elektriga, gaasiga, internetiga, makseterminaliga.
29.Hageja tugines asjaolule, et kostja rikkumine seisnes 22.09.2019 lepingu punktis 2.11 sätestatud tähtaja rikkumises. Ostetud pesula oli lõplikult paigaldatud, ühendatud ja testitud 16.01.2020. Paigaldusega seotud tähtaegselt tegemata töödeks olid: vee- ja kanalisatsioonitrassiga ühendamine; elektrivõrguga ühendamine; makseterminalide paigaldamine, ühendamine ja seadistamine; voolikute, kaablite, sidekaablite (tehnoruumis oleva arvuti ja pesula ühendamiseks) tehnoruumi ja pesula vahel paigaldamine ja ühendamine; põranda soojendamiseks ettenähtud kaablite ja katla paigaldamine ja ühendamine. Pesula käivitamine ja testimine ning ühendamine süsteemiga toimus 16.01.2020, aga oleks pidanud lepingu punktist 2.11 tulenevalt toimuma 20.09.2019.
30.16.07.2020 palus apellant asja juurde võtta tõendid, milledest nähtub voolikute paigaldamine 03.01.2020, makseterminali (sularaha ja kaardilugeja) puudumine seisuga 11.12.2019 ja et hageja oli süsteemiga ühendatud 06.01.2020, samuti, et paroolid olid saadetud 13.01.2020 ja katla ühendamine toimus 16.01.2020. Maakohus põhjendamatult ei arvestanud
2-20-4314 tõenditega. Kohus ei uurinud tõendeid tähelepanelikult. Hinnapakkumisest tuleneb Nayaxi müük ja paigaldus. Hinnapakkumises kirjeldatud seadmete (sh makseterminali) paigaldus tuleneb lepingu nr 1072 punktist 2.11. Hinnapakkumises sisaldus mh „pangakaardiga makse Nayax (pesukoht) +10% 500,00 0% 1500,00“. 03.01.2020 fotolt nähtub, et töömehe käes on voolik ja ta tegeleb selle paigaldamisega. Pesula osaks on hinnapakkumisest tulenevalt juhtsüsteem – pealülitiga juhtimiskapp. Hinnapakkumises on märgitud juhtsüsteemi osaks ka sisseehitatud juhtplokiga paneel (vedelkristallekraaniga tööstuslik arvuti, mitmetasandilise pääsusüsteemiga tarkvara, tagab kõikide pesusüsteemide töö). Paneeli kirjelduses on viidatud mitmetasandilise pääsusüsteemi tarkvarale. Pääsusüsteem eeldab paroolide olemasolu. Maakohus jättis tähelepanuta, kes oli paigaldustööde tellijaks. Arve kohaselt oli tellijaks vastustaja. See, kes teostas, ei ole oluline. ACV gaasikatla käivitus ongi ostetud vara paigaldus, sest selleta ei oleks võimalik ostetud asja testimine. Need seadmed on hinnapakkumise osa: roostevabast terasest paagiga katel: põleti (gaas või diisel); võimsus 96 kW; integreeritud 360 liitrine veekatel; tarkvara paigaldamine; hüdraulikaseade. Vastavalt hinnapakkumisele oli tellitud täiendav kondensaatmoodul ACV küttekatlale, mille eest tasus apellant 1450 eurot. Pakkumises olevad gaasiseadmed olid esmakordselt käivitatud 16.01.2020.
31.Arvestades lepingu punktis 2.6 ja hinnapakkumises kokkulepituga, et 22.07.2019 pidi ostja ette valmistama objekti seadmete paigaldamiseks ning võimaldama kõik kommunikatsioonid ja liitumispunktid vastavalt müüja poolt esitatud joonistele, ei ole eluliselt usutav, et paigaldus ei olnud seotud seadmete ühendamisega. Vastasel juhul ei oleks võimalik asja testimine ja käivitamine. Vastustaja seisukoht
32.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus rikkus asja lahendades osaliselt menetlusõiguse norme ja osaliselt jättis kohaldamata asjakohased materiaalõiguse normid. Ringkonnakohus saab ise rikkumised kõrvaldada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Samuti jaotab kolleegium mõlema kohtuastme menetlustega seotud menetluskulud.
34.TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Praeguses asjas tõi hageja hagiavalduses ja 16.07.2020 menetlusdokumendis välja järgmised elulised ja õiguslikud asjaolud, millele nõude alusena tugineb: 22.04.2019 leping sisaldas lisaks ostu-müügikokkulepetele töövõtukokkulepet ostetavate seadmete paigaldamiseks müüja poolt; töövõtukokkulepete osas 22.04.2019 leping kehtib; töövõtt (ostetud seadmete paigaldamine) pidi vastavalt lepingupunktile 2.11 olema lõpetatud hiljemalt 20.09.2019 eeldusel, et punktides 2.4 ja 2.5 toodud ostja kohustused (ostuhinna tasumine) on täidetud ning paigaldamine loeti täidetuks, kui on paigaldatud ja testitud seadmete osad vastavalt hinnapakkumisele; hinnapakkumine nr 1149 oli lepingu osaks; ostja täitis tasumise kohustuse poolte kokkuleppel läbi liisingusuhte, aga müüja kokkulepitud ajaks paigaldust lõpule ei viinud; lepingupunktis 2.15 lepiti kokku leppetrahv 100 eurot päevas, kui kokkulepitud päevaks ei ole paigaldus
2-20-4314 lõpetatud; kostja lõpetas paigaldamise 16.01.2020; tööde tegemise kohta detsembris 2019/jaanuaris 2020 esitas hageja tõendid (fotod) ja kirjeldas, milliseid pakkumisest nr 1149 nähtuvaid töid kostja sel ajal veel tegi. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et 22.04.2019 leping ei kehtinud alates 12.09.2019 liisingulepingu sõlmimisest (või lõppes samal ajal poolte kokkuleppel); kostja paigaldas liisinguandja poolt ostetud pesula ja andis selle hagejale üle 12.09.2019 aktiga; pärast üleandmist ei leppinud pooled paigaldamises kokku; hageja ei tõendanud, et paigaldus ei olnud nõuetekohane, samuti, milliseid töid kostja pidi tegema ja mis ajaks tegi; kostja ei pea esitama tõendeid seni, kuni hageja ei ole tõendanud, et paigaldus ei olnud tehtud; hageja ei ole tõendanud, et oleks maksnud 2000 eurot paigalduse eest. Maakohus tuvastas mh, et liisingulepingu sõlmimisega lõpetasid pooled 22.04.2019 ostumüügilepingust tulenenud võlasuhte, mistõttu puudub ka sellest lepingust tulenev leppetrahvikokkulepe; isegi kui on kehtiv kokkulepe, ei ole hageja tõendanud, et kostja on kokkulepet rikkunud; 12.09.2019 aktis kinnitas hageja, et tal puuduvad mh pretensioonid, mis oleksid seotud seadmete funktsioneerimisega.
35.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis asja lahendades vajaliku tähelepanuta VÕS § 1 lõike 2, mille kohaselt kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, v.a sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Praeguses asjas puudub mõistlik kahtlus, et 22.04.2019 sõlmisid pooled müüja poolt valmistatava asja (iseteenindusliku autopesula seadmete) müügilepingu VÕS § 208 mõistes, mida aga lõpule ei viidud, kuna hageja asemel ostis müüjaga kokkuleppel sama asja liisinguandja, kes ostjaga sõlmitud liisingulepingu alusel finantseeris esmases tehingus kokkulepitud ostuhinna osalist tasumist. Selles osas nõustub kolleegium maakohtuga, et sellega lõpetasid pooled müügilepingust tulenenud õigussuhte kokkuleppega (VÕS § 186 punkt 4).
36.Küll aga ei nähtu maakohtus esitatud poolte väidetest ega nende tõendamiseks kogutud tõenditest, et mõlema poole ühine tahe oleks olnud lõpetada ka 22.04.2019 lepingu töövõtu osa. Seda tuvastades jagas maakohus poolte vahel ebaõigesti TsMS § 230 lõikest 1 tuleneva üldise tõendamiskoormuse. Hageja eitab poolte ühist tahet töövõtusuhte lõpetamiseks ja on esitanud dokumentaalse tõendi (lepingudokumendi), kostja oma väidetes müügi- ja töövõtusuhet ei erista ja mistahes väiteid/tõendeid 22.04.2019 lepingu lõpetamiseks tehtud tahteavalduste sisu kohta ei esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja ei toonud esile ega tõendanud elulisi asjaolusid, mille alusel saaks piisava veenvusega tuvastada, et andes nõusoleku 22.04.2019 müügilepingu lõpetamiseks ja sama asja müümiseks liisinguandjale tegid hageja ja kostja ka tahteavaldused 22.04.2019 töövõtulepingu lõpetamiseks või pidi hageja kostja tahteavaldus(t)est selliselt aru saama. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõikest 1 tulenevalt võib tahteavalduse teha mistahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 69 lõike 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldus tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 75 lõikest 1 tulenevalt tõlgendatakse kindlale isikule tehtud tahteavaldust vastavalt selle tegija tahtele, kui saaja tegija tegelikku tahet teadis või teadma pidi. Tahteavalduse tõlgendamise vajaduse tekkimisel tuleb lähtuda sellest, kuidas saajaga sarnane mõistlik isik tahteavaldust samadel asjaoludel mõistma pidi.
37.Praeguses asjas saab lepingudokumentide sisust ja poolte käitumisest lähtudes asuda seisukohale, et nende esmastes eesmärkides ja huvides ei toimunud olulisi muutusi, kuigi müügilepingu sõlmis kostjaga hageja asemel tema liisinguandja. Maakohtu vastupidise
2-20-4314 järeldusega kolleegium ei nõustu, kuna poolte väited ja tõendid sellist arusaama ei toeta. Kuigi õigusliku sisu poolest on müügileping ja liisinguleping erinevad tehingud, tuleb nõustuda hagejaga, et praeguses asjas oli liisingulepingu sõlmimine hageja poolt vaid finantsiliseks instrumendiks oma eesmärgi saavutamisel – saada kasutusse iseteeninduslik autopesula ja kasutada seda äritegevuses. Kostja kui müüja jaoks sai eesmärgiks olla oma toodangu müügist raha saamine ja see eesmärk sai samuti täidetud – asja hind ei muutunud ja müük toimus sama hinnapakkumise alusel, kusjuures osaliselt tasus hageja 22.04.2019 lepingu alusel ning ülejäänu tasus hageja liisinguandja. Vastavalt hinnapakkumisele sisaldus kostja poolt saadud müügihinnas 68 300 euros 2000 eurot seadmete transpordi ja paigaldamise eest. Ei ole kahtlust, et hageja tahteks oli pakkumises kirjeldatud seadmed ka paigaldada ning selliselt mõistis tema tahet ka kostja. Vastuses apellatsioonkaebusele kinnitab kostja esmakordselt selgelt, et faktiliselt ta temalt liisinguandja poolt ostetud seadmed hageja jaoks paigaldas. Kostja ei toonud esile ega tõendanud maakohtus, millise kokkuleppe (millal ja kelle vahel sõlmitud) täitmiseks paigaldamine toimus, kui see ei toimunud 22.04.2019 lepingus sisalduva paigaldamiskokkuleppe alusel. Asjaolu, et selline kokkulepe puudus liisinguandjast ostja ja müüja vahel, ei oma tähtsust, sest omandamine toimus hageja huvides, mistõttu ka paigaldamise sai kokku leppida hageja.
38.Ringkonnakohus ei saa nõustuda maakohtuga, et 12.09.2019 kolmepoolne akt tõendab, et hageja võttis kostjalt vastu juba paigaldatud seadmed. Maakohus nõustus kostja väitega ilma, et kostja oleks selle tõendamiseks tõendeid esitanud. Tegemist on kostja väitega ja TsMS § 230 lõikest 1 tulenevalt tema tõendamiskoormusega. Kostja viitas vaid akti sõnastusele, millest aga ei saa järeldada, et silmas peeti paigaldatud seadmete vastuvõtmist. Hageja on seda eitanud. Ka ei tõlgendanud maakohus VÕS § 29 alusel 12.09.2019 dokumente, et tuvastada akti tegelik sisu ja allkirjastamise eesmärk. Kolmepoolse lepingu punktist 4.2 nähtub, et tegemist on liisinguandja tüüpvormiga liisingulepingu objektiks oleva asja kolmepoolse üleandmisevastuvõtu vormistamiseks. Kolmepoolse lepingu punktist 3.1 nähtub, et aktiga kinnitas ostja, et on tutvunud seadmetega visuaalselt ja on nõus need vastu võtma. Praeguses asjas ei olnud ostu objektiks paigaldatud pesula, vaid pesula seadmed, mis selleks, et neid eesmärgipäraselt kasutada saaks, vajasid paigaldamist. Aktist ega lepingust ei nähtu liisinguandjal mistahes seost paigaldamisega. Et poolte tahteks oli esmalt üle anda/vastu võtta ostetud seadmed, millele järgneb paigaldus, järeldub ka 22.04.2019 lepingust, mille punktis 2.5 oli kokku lepitud valmistatud seadmete ostjale üleandmine aktiga, mis eelneb paigaldusele (võrdle punktiga 2.11).
39.Ringkonnakohtu arvates jaotas maakohus ebaõigesti tõendamiskoormuse ka osas, milles leidis, et hageja ei tõendanud, milliseid töid pidi kostja paigaldamiseks tegema ja millised tööd olid tähtaegselt tegemata. Ei saa olla vaidlust, et peale maakohtu selgitavat kirja tõi hageja esile täiendavad elulised asjaolud kostja poolt paigaldustööde tegemise kohta ja neid asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid (t lk 46-52). Vastuseks neile esitas kostja üldsõnalisi vastuväiteid (kahtles fotode tegemise ajas; avaldas arusaamatust, kuidas süsteemiga ühendamine tõendab, et pesula ei olnud paigaldatud; ei saanud aru, mida soovib hageja tõendada Hilaris Soojustehnik OÜ teostatud tööde aktiga) (t lk 56-57). Samas ei esitanud kostja mistahes elulisi asjaolusid, millega oleks lükanud ümber hageja väited teatud tööde tegemisest teatud ajal või siis selle kohta, et teatud tööd ei oleks kuulunud 22.04.2019 lepingu lisaks olnud hinnapakkumise koosseisu. Kostjale kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale selvepesulate arendajale ja tootjale (nähtub hinnapakkumises sisalduvas äriühingu tutvustuses), samuti isikule, kes faktiliselt konkreetsed seadmed ka paigaldas, olid nimetatud elulised asjaolud teada. Kolleegium on seisukohal, et selliselt käitudes ei kasutanud kostja enda menetlusõigusi heauskselt, milline kohustus tuleneb menetlusosalisele TsMS § 200 lõikest 1. Kostja, olles oma kutse- ja majandustegevuses temalt ostetud seadmed tegelikkuses paigaldanud, sai kohtu ette
2-20-4314 tuua, millal ta tööd tegi ja tellijale (hagejale) üle andis VÕS § 637 lõike 4 mõttes, samuti miks mõni (või kõik) hageja poolt 16.07.2020 menetlusdokumendis loetletud paigalduse hulka kuulunud töö tegelikkuses ei olnud hinnapakkumises kokkulepitud paigaldustööde hulgas. Kostja selliseid konkreetseid väiteid ei esitanud, mistõttu ei pidanud ka hageja täiendavaid tõendeid esitama. Arvestades kostja üldisi mittesisulisi vastuväiteid, oli hageja kolleegiumi arvates piisavas ulatuses täitnud enda tõendamiskohustuse (TsMS § 230 lõige 1), et hagi rahuldada. Kui maakohtule jäi mingi hageja väide või tõend arusaamatuks, oli tal võimalik küsida hagejalt täiendavaid selgitusi (TsMS § 392 lõige 1). Kolleegium nõustub hagejaga, et esitatud fotodega, väljatrükkidega süsteemist 13.01.2020 e-kirjaga ja katla käivituse teostatud tööde aktiga, milles on töö tellijana märgitud kostja, aga ka hinnapakkumisega nr 1149 (t lk 69, tõlge lk 21-25), milles sisaldub mh 3 pesukohaga tehnoloogia, pangakaardiga makse Nayax, kondensatsioonimoodul ACV küttekatlale jne, on hageja piisava veenvusega tõendanud, et kostja ei olnud paigaldustöid lõpetanud enne 16.01.2020. Kuna kostja ei tõendanud ka, et pooled olid muutnud hageja poolt väidetud ja tõendatud paigaldustööde tähtaega 20.09.2019, puudus maakohtul alus jätta hagi rahuldamata.
40.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus veendumusel, et hageja suutis tsiviilkohtumenetluse jaoks piisava veenvusega tõendada, et poolte vahel on 22.04.2019 töövõtulepingust (VÕS § 635 lõige 1) tulenev VÕS § 158 lõike 1 kohane kehtiv leppetrahvi kokkulepe, kostja rikkus töövõtulepingust tulenevat töö konkreetseks kuupäevaks tegemise kohustust, kostja ei toonud esile ega tõendanud rikkumise vabandatavust ega vastutusest vabastamise aluseid. Esimese leppetrahvi arve esitas hageja juba 22.10.2019 (t lk 11), mistõttu ei ole alust kahelda, et leppetrahvi nõue oli esitatud VÕS § 159 lõike 2 mõttes mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist (paigaldamise tähtajaks oli kokku lepitud 20.09.2019). Kostja ei esitanud alternatiivseid vastuväiteid hagetavale leppetrahvi summale. Seega kuulub hagi põhivõlgnevuse osas rahuldamisele.
41.Viivise nõue kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lõike 1 esimese ja teise lause ning TsMS § 367 alusel. Kuna hageja nõuab viivise maksmist alles kohtuotsuse jõustumisest, ei analüüsi kolleegium eraldi viivisenõude sissenõutavaks muutumist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Kuna hagi ja apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele, jäävad menetluskulud mõlemas kohtuastmes TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda.
43.Kuna maakohus ei määranud rahaliselt kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lõige 4). Hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest (TsMS § 177 lõige 2). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.