Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJATE NÕUED JA PÕHJENDUED

31.07.2018 kell 18:20 toimus Murastes Lee tee 1a juures liiklusõnnetus (kindlustusjuhtum), milles sai kahjustada xxx, registrimärgiga xxx. Kahju tekitati N T ́le (kostja) kuuluva sõidukiga xxx, registrimärgiga xxx. Vastavalt Liikluskindlustuse Fond väljavõttele ei olnud õnnetuse põhjustanud sõidukil xxx, registrimärgiga xxx, liiklusõnnetuse toimumise hetkel kehtivat liikluskindlustust. Kahjustatud sõiduki xxx, registrimärgiga xxx, suhtes oli sõlmitud PZU Kindlustusega (AB Lietuvos Draudimas Eesti) kindlustusleping, mille alusel hüvitati kannatanule kahju. PZU Kindlustus on edastanud nõude aluseks oleva remondikalkulatsiooni, arve ja pildid hagejale. Hageja märgib, et tegemist oli kehtiva tehase garantiiga sõidukiga (esmane registreerimine 12.09.2017) ja seetõttu tuli sõiduki remonditööd teha vastava sõiduki esinduses. Kostjale kuuluva sõiduki liikluskindlustus kehtis kuni 02.07.2018 ja õnnetus toimus 31.07.2018 ehk ca 30 päeva pärast kehtivuse lõppu. Vastavalt LKindlS § 58 lg 2 kuulub nimetatud kahju hüvitamisele kahju põhjustaja kindlustusandja ehk hageja poolt. Hageja on hüvitanud tagasinõude summas 693,01 EUR 28.09.2018. Pärast kahju hüvitise väljamaksmist esitas hageja 27.09.2018 oma nõude kostja vastu, kahju hüvitamiseks summas 639,01 EUR, tasumise tähtaeg oli 10 päeva. Kostja nõuet ei tasunud. Kuna kohtuväliselt ei ole nõue lahenenud/tasutud, volitas hageja 14.10.2019 OÜ-d Julianuse Inkasso, edasivolitamise õigusega OÜ-le Julianuse Õigusbüroo, esindama hagejat tsiviilvaidluses kostja vastu ja tegema kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevaid menetlustoiminguid hageja nimel. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale kahju hüvitist 639,01 EUR. Hageja arvestab viiviseid võlalt 639,01 € alates 27.09.2018. a nõudekirja tasumise tähtajale järgnevast päevast so 08.10.2018 kuni hagiavalduse koostamise seisuga so 10.07.2020. a seadusejärgse viivisemääraga 8% aastas so 0,0219% iga viivitatud päeva eest kokku 89,70 €. Hageja palub viivised välja mõista kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja palus esialgses hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitist (põhivõlga) 639,01 €, sissenõutavaks muutunud viivist 89,70 €, viivised tasumata põhivõlalt alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni seadusjärgses määras. Oma 12.11.20 avalduses täpsustas põhinõude suurust ja palus välja mõista kostjalt kahju hüvitist 693,01 €. Menetluskulud ja nendelt nõutava viivise palub kostjalt hageja kasuks välja mõista.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidles hagile vastu, menetluskulud palub jätta hagejate kanda. Kostja sai 07.08.2018 teatise, milles hageja palus esitada selgitused ning muud dokumendid kahjujuhtumi kohta. Kostja esitas oma selgitused õigeaegselt. Kostja üritas korduvalt (augusti jooksul kuni 26.09.18) võtta ühendus R Niga, kuid tulemuseta. 27.09.18 sai kostja e-kirja, kus paluti kostjat üle kanda 693,01 eurot kontole nr IF P&C Insurance AS arvele xxx. Kostja helistas korduvalt R Nile, kuid samuti tulemuseta. Kostja tuvastas omaalgatuslikult, et hageja ametlikule leheküljele ei ole märgitud e ülalmainitud konto(arve)

numbrit. Kostja on hageja püsiklient ning tal on kolm kindlustust (kindlustatud on maja ja veel kaks autod). 11.10.2018 kostja sai uuesti e-kirja R Ni nimelt (saatja kolmas isik M R), kus paluti maksta 693,01 eurot samale kontole. 29.10.18, 06.11.18, 19.11.18 sai kostja tavapostiga kolm kirja LOWELL nimelt, kus olid arved erinevatele summadele. 23.11.18 kostja saatis LOWELL Eesti AS–le tähitud kirja, milles palus esitada juriidiline tõendus, mille alusel oli avatud toimik. See kostja kiri tagastati 10.12.2018. „kättesaamise tähtaja möödumisel“. Kostja ei saanud aru võla kujunemisest. 11.06.20 tegi kostja vastava järelpärimise hagejale, nimelt palus teatada, kus on arve ja mida tuleb tasuda, kuidas on kujunenud antud summa jne. Hageja vastas 12.06.20, et kõik materjalid on edastatud Julianus Inkassole. Kostja on sisuliselt nõus tasuma kindlaks tehtud ning tõendatud kahjuhüvitist. Esitatud materjalide alusel ei saa kindlaks teha, milline on põhinõue ning kuidas hagejal tekkis nõudeõigus, kuna 07.09.18 xxx arvest nr 1229281 selgub, et kahjuhüvitise summa 693,01 eurot on esitatud tasumisele AB „LIETUVOS DRAUDIMAS“ EESTI FILIAAL. Kostja püüdis välja selgitada kahjunõude summat ja seda tasuda, kuid ei ole selge, kes on kulud kandnud ja kuidas tekkis nõudeõigus kostja vastu. Kostja vaidles menetluskuludele vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd tegemist on lihtmenetluse vaidlusega (TsMS § 405, hagi hind on alla 2000 euro), siis on otsus lihtsustatud vormis (TsMS § 444 lg 2). Kohus märgib, et hageja 12.11.20 täpsustatud avaldus ja 13.11.20 dokument on kostjale kätte toimetatud ärakuulamisel 05.05.21 (prot 4. lk). VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, selle täitmisega viivitamine ning VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi saab võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ja § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järg võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vaidlus puudus järgmiste asjaolude üle: o 31.07.2018 toimus Murastes Lee tee 1a juures liiklusõnnetus, milles sai kahjustada xxx, registrimärgiga xxx. o Kahju tekitati N T ́le kuuluva sõidukiga xxx, registrimärgiga xxx.

o Kostja oli kindlustuskohustusega isik. o xxx, registrimärgiga xxx, kohta oli sõlmitud hagejaga liikluskindlustusleping, mis kehtis kuni 02.07.2018. o Viivis on perioodi eest 08.10.18-10.07.20 aritmeetiliselt seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 II lause) võlalt 89,70. €. o Kostja ei ole kahju hüvitanud. Liikluskindlustuse seaduse (LkindlS) § 3 lg 2 kohaselt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. LkindlS § 7 lg 1 kohaselt on kindlustuskohustus sõiduki omanikuna liiklusregistrisse kantud isikul, lg 2 kohaselt kui liiklusregistris registreeritud sõidukil on vastutav kasutaja, on kindlustuskohustus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku asemel vastutava kasutajana liiklusregistrisse kantud isikul. Lg 3 kohaselt muudel juhtudel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest sõiduki omanik omandiõiguse tekkimisest arvates. LkindlS § 36 lg 2 kohaselt kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. LKindlS § 58 lg 2 sätestab, et kahju põhjustaja kindlustusandja on kohustatud hüvitama kahjustatud isiku kindlustusandjale välja makstud kindlustushüvitise ning kindlustusjuhtumi asjaolude väljaselgitamiseks ja hüvitise väljamaksmiseks tehtud mõistlikud kulutused. LkindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust Kuna vaidlust polnud selles, et 1) kostjale kuuluvale sõidukiga xxx, registrimärgiga xxx, põhjustati 31.07.2018 Murastes Lee tee 1a juures liiklusavariis kahjustusi sõidukile xxx, registrimärgiga xxx, 2) õnnetuse ajal ei olnud kostjale kuuluva sõidukil kehtivat liikluskindlustust (kehtis kuni 02.07.2018) ja õnnetuse hetkeni (31.09.18) ei olnud möödunud 12 kuud pärast lepingu lõppemist, 3) kostja oli kohustatud tagama tema sõidukile xxx, reg.m xxx liikluses osalemiseks kindlustuskaitse ehk sõlmima kohustusliku kindlustuslepinguga (LkindlS § 7 lg 1 järgi kindlustuskohustusega isik), 4) kostja oli sõiduki omanik juhtumi ajal, siis on hagejal õigus LkindlS § 55 alusel esitada kostja vastu tagasinõue kahju hüvitamiseks. LkindlS § 26 lg 1 sätestab, et asja kahjustamise või hävimise korral kohaldatakse võlaõigusseaduse § 132 lõigetes 1–3 sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Hageja on tõendanud kohtule esitatud remondikalkulatsiooni, tööde arvestusega (hagivalduse lisa 2) x arvega nr 1229281 07.09.2018 (hagiavalduse lisa 3), et sõiduki xxx (registrimärk xxx) taastusremondi maksumus on 693,01 € VÕS § 132 lg 3, LkindlS § 26 lg 1 järgi. Nimetatud põhjendustel ei ole vaja eraldi hinnata sõiduki fotosid vigastuse kohta (hagi lisa 4)

Hageja on tõendanud kohtule esitatud maksekorraldusega (13.11.20 dokumendi lisa), et on tasunud AB LIETUVOS DRAUDIMAS Eestile, kes oli kannatada saanud sõiduki kindlustusandja, sõidukikahju hüvitamiseks 28.09.19 693,01 €. Sellega on tõendatud, et hageja kandis ülalviidatud sõiduki (hageja poolt kohtule 13.11.20 esitatud dokument) taastusremondi kulud kooskõlas LkindlS § 32 lg 2 lause ja § 58 lg 2 järgi kannatanu kindlustusandjale. Kostja ei pole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks hagejale hüvitanud 693,01 €. Seega rikub ta VÕS § 100 mõttes kahju hüvitamise kohustust hageja ees LKindlS § 55 järgi ja ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 3, § LkindlS § 55 järgi kahju hüvitamist. Seega on hageja põhinõue kostja vastu tõendatud, põhjendatud ja tuleb rahuldada ning kostjalt hagejale välja mõista 693,01 €. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostja on esitanud kohtule R. Ni e-kirja 07.08.18, millest nähtuvalt saatis viimane kostjale e- kirja, kus on ära toodud juhtumi nr XXX asjaolud (õnnetuse aeg, osalenud isikud) ja paluti kostjal esitada sõidukijuhi selgitused ja muud tõendid. Kiri on saadetud e-posti aadressilt xxx. Kostja on esitanud kohtule oma e-kirjalise vastuse 26.08.18 R. Nile, milles ta andis oma selgitused avarii asjaolude kohta. Kiri on saadetud e-posti aadressile xxx, e-kiri ise on saadetud R. Ni nimele. Seega ei seadnud kostja kahtluse alla R. Ni kirja, milles viimane palus selgitusi juhtunu kohta. Kostja on esitanud lisaks eeltoodule ka R. Ni 27.09.18 e-kirja (e-posti aadress xxx), milles paluti kostjal kahju 693,01 € hüvitada ja anti tähtaeg 10 päeva ning näidati ära tasumiseks konto number. Sama tagasinõude ekirja on hageja esitanud ka kohtule (hagi lisa 6). Kostja esitas ka M. Ri e-posti aadressilt 11.10.18 saadetud e-kirja, mis on koostatud R. Ni nimelt ja kus on korduvalt palutud kostjal kahju hüvitada. Kõigil nendel e-kirjadel, mille on kostja kohtule esitanud, on viidatud ühele ja samale avariile ning kostja on ise ka saatnud e-kirja R. Nile ja andnud selgitused avarii kohta. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et kostja viidatud e-kirjad ei tõenda kuidagi tema väiteid, et arusaamatu oli, kuhu tuli kanda kahju hüvitis või e-kirja saatja võis olla tundmatu ning asub kohus järeldusele, et kostjal oli võimalus hagejale kahju hüvitada enne hagi esitamist. Kohus asub eeltoodu alusel järeldusele, et kostjal pidi olema selge, kuhu ja millisele kontole tuleb kahju hüvitis tasuda ning seega ei ole põhjendatud kostja vastuväited ja ärakuulamisel antud seletused, et talle oli arusaamatu kellele ja millisele kontole tuleb kahju hüvitis tasuda või et tal tekkis usaldamatus konto numbri ja kirja saatja suhtes. Vastavalt hageja (R. Ni ekiri) 27.09.18 e-kirjale, milles paluti kostjal kahju 693,01 € hüvitada ja anti tähtaeg 10 päeva tasumiseks, muutus kostja kahju hüvitamise kohustus sissenõutavaks VÕS § 82 lg 1, 7 järgi 07.10.18. Kuna kostja ei ole seni kohustust täitnud ehk kahju hüvitanud, on kostja kohustuse rikkumises VÕS § 100 järgi ning hagejal on VÕS § 113 lg 1 II lause järgi õigus nõuda alates 08.10.18 viivist seadusjärgses määras, mis on 8% aastas. Kostja ei ole nõus tasuma viivist, kuna leidis, et hageja ega Lowell Eesti AS ei ole selgitanud, miks tal nõutakse kahju hüvitamist. Kohus tuvastas, et hageja oli piisavalt selgelt esitanud oma nõude kostja vastu 27.09.18 ja 11.10.18. Seega oli kostjal võimalik kahju hüvitada, kuid ta ei teinud seda. Kostja väitis, et Lowell Eesti AS saatis talle sama moodi korduvalt nõudekirju, ent ei vastanud tema päringutele, kuid viidatud ei tähenda, et kostjal polnud võimalik kahju hüvitada vabatahtlikult hagejale, arvestades seda, et hageja oli nõudnud kahju hüvitamist oma e-kirjades 27.09.18 ja 11.10.18 (kostja enda esitatud tõendid). Kostjaga tuleb nõustuda osas, et Lowell Eesti AS saatis kostjale ekirjade teel nõudekirju 26.10.18. 05.11.18. 15.11, (kostja vastuse lisa 5), millest ei nähtunud, mis asjaoludel on nõue kostjale esitatud. Kirjades on viide, et on hageja esindaja ja et kostja on võlgnik, kes peab kohustuse täitma, ent muud olulist, nagu juhtunud avarii vmt, kirjas pole. Seega oli kostjal

õigus pärida viimaselt 23.11.18 kirjaga selgitusi nõude kohta (kostja vastuse lisa 6), mis aga postiasutuse poolt on tagastatud (kostja vastuse lisa 6). Alles hageja poolt saadetud E. R e-kirjast 12.06.20 kostjale (e-posti aadressilt xxx; kostja vastuse lisa 7), nähtub, et nõue, mis on seotud kahjujuhtumiga XXX kostja vastu, on antud menetlemiseks Julianus Inkassole ja et kostja peab kõigis küsimustes pöörduma viimase poole. Nii asub kohus seisukohale, et kuigi kostjal oli võimalik kahju hüvitada enne hageja poolt kohtusse pöördumist, ei pidanud kostja seda tegema Lowell Eesti AS –ekirjade alusel, sest viimane ei soostunud selgitama, mis ajaoludel ta nõudeid kostja vastu hageja nimel esitab. Kohus asub seisukohale, et need asjaolud ei välista siiski kostja kohustust viivist maksta, sest kostjal oli võimalik viivis tasuda vahetult hagejale hageja poolt ülalviidatud e-kirjades näidatud ajal (hageja 27.09.18 ja 11.10.18 e-kirjad kostjale). Viivise arvestuse kui sellise üle vaidlus puudus, mis teeb seadusjärgseks viiviseks VÕS § 113 lg 1 II lause järgi perioodi eest 08.10.18-10.07.20 kokku 89,70 € (märgitud ajal oli viivis 8% aastas). Kooskõlas hageja taotlusega ja TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda viivist ka võlgnetavalt kahju hüvitiselt edaspidiselt alates hagi esitamisest ehk alates 13.07.20 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Eeltoodu alusel on hageja viivisenõue põhjendatud, tõendatud ja rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks viivist 89,70 ja alates 13.07.20 viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista kahju hüvitist 693,01 €, viivist 89,70 € ja alates 13.07.20 viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 kuulub otsus viivitamatule täitmisele. Muudele tõenditele (hageja tõendid: poliis, ELKF andmete väljavõte) puudub vajadus kohtu hinnangut anda, kuna kohus rahuldas hagi ülalviidatud tõendite alusel. Menetluskulud, tsiviilajas hind Menetluskuludeks on lõiv, maksekäsu kiirmenetluse kulud, lepingulise esindaja kulud TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1, 7, § 484.2 ja § 175 lg 1 järgi. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohus kontrollib esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi. Hageja menetluskulud on järgmised (kulude nimekirjad esitatud 18.09.20. 03.05.21, 29.09.21): o lõiv - 175 €, o maksekäsu kiirmenetluse koostamine, kohtusse esitamine - 20 €, o hagi dokumentide analüüs, paljundamine, komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja kohtusse esitamine - 2 tundi - 220 €, o kostja vastusega tutvumine - 3 tundi - 330 €, o ettevalmistus istungiks -30 minutit - 55 €, o istungil osalemine – 52 minutit – 95,33 €, o 04.06.21 vastuse koostamine – 1 tund, 30 minutit – 165 € o menetluskulude nimekirja koostamine - 2 korda 15 minutit – 30 min, kokku 55 € (2* 27,50) €,

Kulud on esitatud ilma käibemaksuta, esindaja tasu määr on 110 € tunnis. Esitatud arvestuse kohaselt on kulunud esindajal aega 8 tundi ja 22 minutit. Samas ei olnud hagiavaldus mahukas, keerukas, tõendite hulk oli väike. Sama moodi ei olnud kostja vastus keerukas, kostja ei esitanud mahukaid vastuväiteid, ei vaielnud vastu kahju suurusele. Ka tõendite hulk, mille kostja esitas, oli väike. Asjas oli vaid üks ärakuulamine. Asjas ei olnud esitatud paberdokumente, seega ei olnud materjalide paljundamine vajalik. Nii asub kohus seisukohal, et hageja esindaja põhjendatud töö aeg käesolevas asjas on kokku 4 tundi. Tasu määr 110 € tunni kohta ei ole ebamõistlik. Arvestades asja mahtu, menetlusosaliste tehtud väheseid toiminguid (hagi, vastus kostja vastusele, kohtu nõudele vastuse koostamine, kulude nimekirjade esitamine, ärakuulamine, kostja vastus), leiab kohus, et hageja taotlus esindaja kulude hüvitamiseks on põhjendatud koos maksekäsu kiirmenetluse kuluga vastavalt 20 € + 920,30 € (8 tunni ja 22 minuti eest) kokku 940,30 € (ilma käibemaksuta) ulatuses, mis on kooskõlas TsMS § 175 lg 1, § 484.2, § 144 p 7. Lisaks on põhjendatud hageja menetluskulu riigilõiv 175 € TsMS § 138 lg 1, 2 järgi. Hagi hind on 782,71 €. Kohtu hinnangul ei saanud kostja ette nähta vaidluse korral seda, et vastaspoolel tekkivad sellised esindaja kulud ja seda olukorras, kus kostja ise ei kasutanud menetluses juristi abi. Nii leiab kohus, et põhjendatud kulud, mis tuleb kostjal kanda, on riigilõiv 175 € ja vastaspoole esindaja kulud 175 €, kokku 350 €. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulude katteks kokku 350 € ja vastavalt hageja taotlusele TsMS § 177 lg 4 järgi alates kohtulahendi jõustumisest võlgnetavatelt menetluskuludelet viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi kuni kulude tasumiseni, Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, kuid sellel pole ka tähtsust, sest kulud jäävad tema enda kanda ning kohus ei määra kindlaks tema kulude rahalist suurust.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.