Novus Grupp OÜ hagi Stelling Trading OÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagi hind 1 367,45 eurot. Hageja: Novus Grupp OÜ (registrikood 11507937, asukoht Saani 2/3-47, 10149 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Marko Jaani (Bene Est Law Office; Raua 34, 10152 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: Stelling Trading OÜ (registrikood 12231489, asukoht Vana-Tartu mnt 20, Järveküla, 75312 Rae vald, Harjumaa, epost xxxx, xxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristo Kallas (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, e-post [email protected]) Kohtuistungil 13.10.2021. a, lihtmenetluses.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Novus Grupp OÜ hagi Stelling Trading OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Stelling Trading OÜ-lt Novus Grupp OÜ kasuks võlgnevus summas 1 236,40 eurot.
Välja mõista Stelling Trading OÜ-lt Novus Grupp OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 32,16 eurot.
4.Välja mõista Stelling Trading OÜ-lt Novus Grupp OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 1 236,40 eurot) alates 28.11.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta täies ulatuses Stelling Trading OÜ kanda.
2.Välja mõista Stelling Trading OÜ-lt menetluskulud summas 2 533,53 eurot Novus Grupp OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Stelling Trading OÜ-l tasuda Novus Grupp OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 2 533,53 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 27.11.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt tellis hageja klient augustis 2018. a hagejalt erinevaid ehitustöid kinnistul Xxxx. Hageja omakorda tellis kostjalt kõne all oleva kinnistul teostatavate ehitustöödega dekoratiivkrohvi töid (materjal koos paigaldusega) vannituppa ja 1 korruse WC-sse. Tööde läbirääkimiste käigus sh näidismaterjalide tutvustamise käigus kostja soovitas muu hulgas hageja kliendile paigaldada vannituppa st dušinurka ja vanni tagusesse seina Flow seinaplaat. Kostja kinnitas hageja kliendile, et pakutava Flow seinaplaadi puhul on tegemist vannituppa sh dušinurka sobiva materjaliga (tegemist on niiskuskindla materjaliga). Vastavat kostja kinnitas ka hilisemalt probleemide ilmnemisel. 16.10.2018.a e-kirjas kostja kirjutas hagejale „Kõik meiepoolt kasutatavad viimistlusmaterjalid on mineraalsed ja hingavad ning. Ehk kui tundub, et pind läheb märjaks siis see kuivab ilusti ära pinda kahjustamata.“ (vt hagiavalduse lisa nr 1, ülalt 4 lõik). Kostja kinnituse tulemusel hageja klient soovis täiendavalt hagejalt tellida Flow seinaplaadi paigaldamise ka vannitoa dušinurka ja vanni tagusesse seina koos materjaliga. Selle tulemusel 10.08.2018.a kostja esitas hagejale tellimuse kinnituse/ettemaksuarve nr 10081801 (vt hagiavalduse lisa nr 2). 10.08.2018.a hageja tasus arve nr 10081801 eest kostjale 5 457,31.eurot ettemaksena (vt hagiavalduse lisa nr 3). Kostja teostas kõnealuse töö sh paigaldas Flow seinaplaadi (Armourcoat Sculptural paneelid Flow) vanni tagusesse seina ning dušinurka. Kostja andis tööd üle 2018.a septembri keskpaigas.
2.Juba 2018.a oktoobri alguses tekkisid vanni tagusesse seina mikropraod, millised kostja lubas likvideerida. 16.10.2018.a e-kirjas kostja kirjutas hagejale:„...juba kliendile sobival ajal, likvideerime 2 korruse vannitoas Sculptural dekoratiivpaneelile tekkinud praod.“ (vt hagiavalduse lisa nr 1, ülalt 3 lõik). 2018.a novembri alguses tekkisid dušinurgas seinaplaatidele tumedad laigud, mis viitasid sellele, et plaadid siiski ei ole niiskuskindlad. Hageja teavitas kõnealustest puudusest kostjat 07.11.2018.a e-kirjaga, milles kirjutas: „Lisaks tekib duši seina alumisse ossa märgatav tume laik, mis tähendab et sein ei hülga vett vaid imeb selle sisse. Eelnevalt jäid seinale vaid veepiisa plekid. Tekib küsimus, kas duši ala peaks uuesti niiskuskindla kihiga katma.“ (vt hagiavalduse lisa nr 4). Detsembris 2018.a kostja proovis dušinurgas tekkinud kahjustused likvideerida silikoonimisega, kuid see ei
andud oodatud tulemust. Hagejal ja hageja kliendil tekkis kahtlus, kas dušinurka kostja soovitusel paigaldatud materjal on siiski sellistes tingimustes sobilik. 22.01.2019.a ekirjaga hageja pöördus kostja poole: „Pigem on peamine küsimus, kas sein on võimalik üldse nii viimistleda, et sinna ei tekis mõrasid ning et see oleks täielikult niiskuskindel. Peale meie viimast kohtumist Kännu objektil (14.12.18) sai dušinurk uuesti silikoonitud, kuid antud tume laik tekkis endiselt seina alumisse ossa.“ (vt hagiavalduse lisa nr 5, ülalt 4 lõik). 2019.a novembris olid niiskuskindluse puudumise tõttu seinaplaatidel tükid välja tulnud (vt hagiavalduse lisa nr 6). Pooled leppisid kokku, et kostja kõrvaldab puudused garantiiperioodi lõpus, s.o enne kahe aasta möödumist.
3.2020.a suvel, mil garantiitööde aeg kätte jõudis, olid dušinurga plaadid nii kehvas olukorras, et need oli tarvis seinast eemaldada ning dušinurk uuesti plaatida. Kostjale anti võimalus, et kostja ise eemaldab enda paigaldatud Flow seinaplaadid dušinurgast ja taastab seal endise olukorra ning teostab ka vajalikud sanitaartehnilised tööd, kuid kostja sõnul ei olnud kostjal vastavat pädevust. 07-08.06.2020.a hageja ja kostja vahelisest ekirjavahetusest nähtub, et kostja on küsinud hagejalt, mis päevaks jõuab hageja demonteerida vanni, duššinurga ja vaheseina, mispeale hageja teavitas kostjat, et kui kostja tellib sanitaartehnika demontaaži hagejalt, siis on sanitaartööde hinnaks 35.- eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks, ning plaatide eemaldamine oleks hinnaga 28.- eurot/tunnis, millele lisandub käibemaks, samuti lisandub utiliseerimine (vt hagiavalduse lisa nr 7).
4.11.06.2020.a toimus seoses kõnealuste puudustega objektil koosolek, millel osalesid lisaks klientidele hageja ja kostja esindajad (vt hagiavalduse lisa nr 8). Nimetatud koosoleku protokolli „Otsused“ p-i 2 kohaselt otsustati, et Novus Grupp OÜ eemaldab vanni ning WCpoti ning antud kulu jääb Stelling Trading OÜ kanda. Hageja selgitab siinkohal, et sanitaartehnilised tööd (vanni ja WC-poti eemaldamine jms) olid vajalikud selleks, et kostja saaks vannitaguse seina garantiitööd teostada (pragude likvideerimine, seina uuesti viimistlemine). Koosoleku „Otsused“ protokolli p-s 4 otsustati seoses dušinurgaga, et Novus Grupp OÜ eemaldab dušinurgast liistud, dušisegisti ja Flow plaadid ning antud kulu jääb Stelling Trading OÜ kanda.
5.Hageja alustas kokkulepitud tööde teostamist. 17.06.2020.a ja 18.06.2020.a hageja esindaja (K. N.) teavitas kostja juhatuse liiget V. V.`i kõnealuste tööde tegemise käigus jooksvalt sellest, et dušinurgast plaatide eemaldamine on osutunud arvatust keerulisemaks ning palus kostjalt kinnitust töödega jätkamiseks, s.o kostja nõusolekut selleks, et hageja taastab aluspinna algse olukorra, et saaks uuesti plaatida. Kostja vastas hagejale sõnumi teel, et aluspind on vaja tasandada ning seega kinnitas hagejale kõnealused tööd (vt hagiavalduse lisa nr 9). Hageja eemaldas dušinurgast kostja poolt objektile paigaldatud ebasobiva materjali ehk Flow plaadid ja taastas dušinurga alusseina, mis võimaldas dušinurga uuesti plaatida (vt hagiavalduse lisa nr 10). Seega hageja teostas tööd vastavalt kostjaga kokkulepitule.
6.21.07.2020.a hageja teavitas e-kirja teel kostjat sellest, et seoses Flow seina mahu vähenemisega hagejal on õigus nõuda kostjalt enammakstud 180,33.- euro tagastamist (vt hagiavalduse lisa nr 11). E-kirja kohaselt: „Vannitaguse Flow seina kogumaht on 6.746m2, seega on Flow seina maksumus 6.746 x 380, kokku 2563.48 eurot KM-ta ning 3076.18 eurot KM-ga. Me oleme eelnevalt Flow seina eest tasunud 3256.51 eurot. Uue mahuga on Flow seina maksumus 3076.18 eurot, lahutame sellest tasutud 3256.51 eurot, seega on Novusel Stellingule ettemaks summas 180.33 eurot, millele lisanduvad dušinurgast Flow paneelide
eemaldamisega ning Stellingu garantiitöödega seonduvad kulud, summas 1056.06 eurot (KMga). Stelling võlgneb Novusele kokku 1236.39 eurot.“.
7.28.07.2020.a hageja esitas kostjale arve nr 2007017 summas 1 236,40.- eurot maksetähtajaga 31.07.2020.a (vt hagiavalduse lisa nr 12). Vastaval arvel on kajastatud hageja poolt kostjale teostatud tööde tasu, sh materjali kulu, kokku summas 880,05.- eurot, millele lisandub käibemaks, seega koos käibemaksuga 1 056,06.- eurot. Lisaks kokkulepitud ja hageja poolt teostatud töödele sisaldab vastav arve viimase kulukirje kohaselt Flow seina mahu vähenemisest (tegelik maht 6,746 m2 ) tulenevat ettemaksu (tagastusnõuet) lähtudes algsest pakkumisest nr 10081801 ning vastav kulukirje on arve kohaselt summas 150,28.- eurot, s.o koos käibemaksuga 180,33.- eurot.
8.Seoses vastava kulukirjega hageja selgitab järgmist. Kostja tellimuse kinnitus / ettemaksuarve nr 10081801 sisaldas lisaks ka dekoratiivkrohvi töid (arve p-d 1 ja 2), milliste tööde üle vaidlus puudub ning millised tööd on kostja poolt ka lõpetatud (vt hagiavalduse lisa nr 2). Seega antud juhul puudub vaidlus dekoratiivkrohvi tööde osas vastavalt summades 1 053.eurot ja 781.- eurot, millele lisandub käibemaks. Kõnealused dekoratiivkrohvi tööd olid kokku summas 1 834.- eurot (1 053 + 781) ning koos käibemaksuga kokku summas 2 200,80.eurot. Kuivõrd hageja on kostjale tasunud ettemaksuarve nr 10081801 eest 5 457,31.- eurot (vt hagiavalduse lisa nr 3) ning dekoratiivkrohvi tööd on tasutud täies ulatuses (s.o summas 2 200,80.- eurot), siis hageja on tasunud kostjale Flow seina tööde eest 3 256,51.- eurot (5 457,31 - 2 200,80). Arvestades asjaolu, et Flow plaadiga seinte kogumaht ei olnud peale Flow plaatide eemaldamist dušinurgast enam kostja pakkumise järgne 15,12 m2 (vt hagiavalduse lisa nr 2), vaid kogumahuks jäi 6,746 m 2 , siis kujunes Flow seina maksumuseks kokku 2 563,48.- (6,746 × 380) eurot ilma käibemaksuta, st 3 076,18.- eurot koos käibemaksuga. Kuivõrd hageja on varasemalt tasunud kostjale kõnealuste Flow seina tööde eest 3 256,51.eurot ning lähtudes sellest, et uue mahuga Flow seina maksumuseks kujunes 3 076,18.- eurot, on hageja tasunud 180,33.- eurot kostjale rohkem (3 256,51 - 3 076,18). Eeltoodust tulenevalt on kõnealuse hageja poolt kostjale esitatud arve nr 2007017 viimane kulukirje summas 150,28.- eurot, s.o koos käibemaksuga 180,33.- eurot (vt hagiavalduse lisa nr 12). Lähtuvalt eeltoodust hagejal on õigus nõuda kostjalt põhivõla tasumist summas 1 236,40.- eurot.
9.11.06.2020.a toimunud kohtumisel pooled leppisid kokku, et hageja teostab objektil asukohaga Xxxx protokolli „Otsused“ p-ides 2 ja 4 nimetatud tööd ning kostja kohustub vastavate tööde eest maksma hagejale tasu (vt hagiavalduse lisa nr 8). Seega pooled leppisid kokku kõik olulised lepingutingimused ning sellega oli poolte vahel leping sõlmitud. 2020.a juunis hageja ja kostja vahel sõlmitud leping, millega hageja kohustus teostama kokkulepitud sanitaartööd, eemaldama Flow plaadid dušinurgast ja taastama dušinurga alusseina, on töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes. Tulenevalt VÕS § 8 lg-s 2 sätestatule on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Käesolevaga kostja ei ole oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi täitnud – tasuda hagejale tehtud tööde eest tasu ja seega rikub kostja VÕS § 76 lg-s 1 sätestatut. Hageja on kostjale teostanud sanitaartehnilisi ja ehituslikke töid, kuid kostja on jätnud oma lepingulised kohustused hageja ees täitamata ning võlgneb hagejale jätkuvalt tasu summas 1 056,06.- eurot (vt hagiavalduse lisa nr 12). Seega hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtulepingust (VÕS § 635 lg 1) tuleneva tasu maksmist summas 1 056,06.- eurot.
10.Juhuks kui eeltoodud sätted kohtu hinnangul ei kuulu kohaldamisele ning kohus leiab, et poolte vahel ei sõlmitud 2020.a juunikuus uut töövõtulepingut, hageja esitab alljärgnevalt alternatiivsed põhjendused oma põhinõudele summas 1 056,06.- eurot. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. VÕS § 646 lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Puuduste olemasolu kostja poolt teostatud Flow seina töödes tõendab pilt (vt hagiavalduse lisa nr 6) ja 11.06.2020.a koosoleku protokoll (vt hagiavalduse lisa nr 8). Kostja vastutust vastavate puuduste eest tõendab 11.06.2020.a koosoleku protokoll (vt hagiavalduse lisa nr 8). Nimetatud protokoll tõendab ka poolte kokkulepet, mille kohaselt hageja kõrvaldab ise kostja poolt teostatud töös esinevad puudused ning kostja kohustub vastavad kulud hüvitama. Seega kõnealuse kohustuse olemasolu on kostja tunnistanud ja kinnitanud nimetatud protokolli allkirjastamisega. Seega alternatiivselt hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 646 lg 5 alusel puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist summas 1 056,06.- eurot.
11.Põhinõue summas 180,33.- eurot Kui võlausaldaja tugineb asjaolule, et võlgnik on rikkunud nendevahelist kohustust, võib ta kasutada VÕS § 101 lg-s 1 sätestatud õiguskaitsevahendeid. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Hinna alandamisel hageja lähtub sellest, et mittekohase täitmise väärtus on 3 076,18.- eurot (väärtus moodustub vanni taguse seina maksumusest sest dušinurga Flow plaatidega kaetud sein on väärtusetu sest plaadid tuli eemaldata seinast ning taastada esialgne olukord), lepingus kokkulepitud hind on 6 894,72.- eurot (nn Flow seina kogumaksumus 5 745,60.- eurot + käibemaks) (vt hagiavalduse lisa nr 2) ning kohase täitmise väärtus on samuti 6 894,72.eurot. Seega kujuneb alandatud hinnaks 3 076,18.- eurot. Hinna alandamine on lubatud ka siis, kui hind on juba ära makstud. Sellisel juhul saab esitada nõude ülemäära tasutu tagastamiseks. Seda saab teha VÕS § 189 lg 1 põhimõtete järgi, millest tulenevalt võib nõuda nii üldiselt üleantu tagastamist kui ka saadud viljade ja kasu väljaandmist, samuti võib alates hinna maksmisest nõuda tagastamisele kuuluvalt rahalt intressi.
12.Arvestades asjaolu, et hageja on kostjale tasunud nn Flow seina tööde eest kokku 3 256,51.eurot, kuid töö alandatud hind on 3 076,18.- eurot, on hagejal õigus nõuda kostjalt ülemäära tasutu tagastamist summas 180,33.- eurot (3 256,51 - 3 076,18 = 180,33). Hageja hinna alandamise avaldus on esitatud 21.07.2020.a hageja e-kirjas kostjale, milles hageja teavitas kostjat sellest, et seoses nn Flow seina mahu vähenemisega hagejal on õigus nõuda kostjalt enammakstud 180,33.- euro tagastamist (vt hagiavalduse lisa nr 11). Hageja hinna alandamise tahteavaldus ilmneb samuti 28.07.2020.a kostjale esitatud arvest, millel on mh kajastatud vastav tagastusnõue (vt hagiavalduse lisa nr 12). Seega vastavalt VÕS § 112 lgle 3 hagejal on õigus nõuda kostjalt ülemäära makstu tagastamist summas 180,33.- eurot.
13.Juhuks kui eeltoodud sätted ei kuulu kohtu hinnangul kohaldamisele, hageja esitab alljärgnevalt alternatiivsed põhjendused oma nõudele summas 180,33.- eurot. Kahju
hüvitamise aluse tellijale annab VÕS § 115 lg 1, mille järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
14.Hagejale tekkinud kahjuna on käsitletav hageja poolt kostjale enammakstud 180,33.- eurot. Vastav summa kajastab töö väärtust, mida hageja tellis kostjalt, kuid millist tööd hageja kokkuvõttes ei saanud, kuna dušinurga tagune nn Flow plaatidest sein osutus kasutuskõlbmatuks. Hageja on seisukohal, et kahjunõude suuruse kindlakstegemisel ei saa antud juhul lähtuda hageja poolt reaalselt kantud kulutuste summast kostja puudustega tööde ümbertegemiseks, kuna antud juhul ei asendatud kostja poolt paigaldatud Flow plaate sarnaste plaatidega (kuna need polnud niiskuskindlad ja olid seega dušinurka sobimatud), vaid asendati teistsuguste plaatidega (s.o keraamiliste plaatidega). Seega alternatiivselt hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist summas 180,33.- eurot.
15.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p 6). Hageja poolt kostjale esitatud arve nr 2007017 maksetähtaeg oli 31.07.2020.a (vt hagiavalduse lisa nr 12), millele järgnevast päevast hageja viivist arvestab. Kostja viivisevõlgnevus on hagiavalduse esitamise seisuga (k.a 27.11.2020.a) 32,16.- eurot.
16.Seega hagejal on õigus nõuda kostjalt põhivõla tasumist summas 1 236,40.- eurot ning seaduses sätestatud suuruses viivist käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga (27.11.2020.a) summas 32,16.- eurot. Hageja kasutab TsMS §-st 367 tulenevat võimalust ning leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt viivise väljamõistmist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, st alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 28.11.2020.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja leiab, et eelpool nimetatud perioodi eest on õigus nõuda tasumata põhinõudelt (1 236,40.- eurolt) kuni kohustuse täieliku täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostja vastus
17.Kohtule 12.02.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hagejal ei ole nõuet kostja vastu. Isegi kui hagejal oleks mingis ulatuses nõue kostja vastu, on hageja jätnud töö eest kostjale tasumata ning kostja nõue hageja vastu ületab summat, mida hagejal oleks ka hagiavalduse rahuldamise korral õigus kostjalt nõuda. Tõele vastab see, et hageja tellis kostjalt Kännu tn 29-4, Tallinn, objektile dekoratiivsete Flow-paneelide paigalduse. Samas on pooled eri meelt kostjale ette heidetavate puuduste olemuses ja vastutuses ning seina ümberehitustööde mahus.
18.Esmalt tuleb märkida, et hageja on tasunud kostjale temalt tellitud tööde eest üksnes osaliselt. Kostja esitas hageja tellimuse alusel tellimuse kinnituse/ettemaksuarve nr 10081801 kogusummas 7 579,60 +km (9 095,52) eurot (vt 27.11.2020 hagiavalduse lisa 2). Hageja tasus ettemaksu 60% ehk 4 547,76 +km (5 457,31) eurot (vt hagiavalduse lisa 3). Kostja tegi temalt tellitud tööd, seega muutus kostja tasunõue sissenõutavaks ning kostjal oli ja on kohustus nende eest tasuda (VÕS § 637 lg 4). Ka hageja on hagiavalduse punktis 2 kinnitanud, et kostja on tööd teostanud ja üle andnud 2018. aasta septembri keskpaigas. Vastavalt kokkuleppele ja tellimuse kinnitusele nr 10081801 kohustus hageja tasuma
ülejäänud 40% peale töö valmimist 3 päeva jooksul, esitatud tellimuse kinnituse/ettemaksuarve alusel. Ehkki kostja esitas töö seni tasumata osa eest arve alles 01.09.2020 (lisa 1), tekkis hageja maksekohustus ikkagi töö valmimisel, ehk 2018. aasta septembris. Hagejal on kostjale tasumata 3 031,84 +km (3 638,21) eurot.
19.Hageja nõudes käsitletavad tööd puudutavad kostja tellimuse kinnitusel/ettemaksuarvel punkti 3 all märgitud töid, ehk summas 5 745,60 +km (6 894,72) eurot. Ülejäänud osas, s.t tellimuse kinnituse/ettemaksuarve punktide 1 ja 2 juures nimetatud tööde osas ei ole pooltel vaidlusi olnud ja seda kinnitab ka hageja (vt hagiavalduse lk 4 viimane lõik). Lisaks on oluline märkida, et umbes pool Flow-paneelide mahust on objektil samas (niiskes) ruumis jätkuvalt seinas ja hageja kliendil ei ole mingeid pretensioone selle osas ning ta on allesjäänud seinaga väga rahul. Seega hageja või tema kliendi etteheide, et kostja on müünud ja paigaldanud niiskesse ruumi sobimatud plaadid, ei ole õige. Seda näitab ilmekalt ka asjaolu, et ülejäänud Flow-paneelid jäid objektile alles. Seega on ilmne, et viga ei seisne mitte valedes paneelides ja paigalduses, vaid milleski muus, mille eest kostja ei vastuta.
20.Kostja ei vastuta paneelidel tekkinud puuduste eest. Isegi kui kostjal oleks kohustus osad seina ümberehituse kulud kanda, on hageja seda nõudnud ülemäärases mahus. Kostja selgitab, et tema paigaldas objektile dekoratiivpaneelid, ent seina pindade eeltöö, ehk paneelide aluste pindade ettevalmistamine, ei kuulunud kostja töömahtu. Sellele juhtis kostja tähelepanu juba töö kokkuleppimisel ning vastav asjaolu kajastub ka kostja tellimuse kinnitusel/ettemaksuarvel märkega „Hinnad ei sisalda aluspindade nõuetekohast ettevalmistust.“ Seetõttu ei saa kostja ka vastutada võimalike tekkivate pragude ja veest tingitud kahjustuste eest, kui need olid tingitud just aluspinna puudustest, mitte paneelide paigaldamise vigadest või paneelidest endist (VÕS § 641 lg 3). Mõistagi kontrollis kostja paneelide paigaldamisel aluspinna sobivust, ent ta ei saanud märgata võimalikke seina sisemisi vigastusi (varjatud puudused) ega eeldada ja ennustada näiteks seina vajumisest või temperatuuride kõikumisest tingitud mahumuutustest tekkivaid pragusid, kui asus paneele paigaldama.
21.Nagu nähtub asja materjalidest, tekkisid dušinurgas paneelidele jäljed, mis andsid mõista, et vesi on sattunud paneelide taha. Samas on teadmata, ning hageja ei ole ka tõendanud, mis on nende pragude ja veekahjustuste põhjuseks. Tuleb arvestada, et kostjal puudub kontroll dušinurga kasutamise üle peale seda, kui ta on oma tööd lõpetanud ja üle andnud (juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek tellijale – VÕS § 640). Samas on pigem tavapärane ja usutav, et dušinurga kasutamise ajal on saanud see kasutamisest tingitud kahjustusi, täkkeid esemetega jms, mis on paneelide pinda kahjustanud ning seeläbi loonud ka võimaluse vee sattumiseks paneelide taha. Võimalikke kahjustuste tekkepõhjuseid võib olla teisigi, nt torude kehv ühendus, mille tõttu valgub vesi paneelide taha, seina sisse vms.
22.Kostja on heas usus ja heasoovlikult tulnud vastu ja pakkunud abi tekkinud probleemide kõrvaldamisel, kuid sellest ei saa järeldada, et kostja on nende puuduste osas vastutav. Hageja on andnud 11.06.2020 protokollile (vt hagiavalduse lisa 8) vale tähenduse ning laiendanud kostja vastutust neile töödele ja tasumistele, milles ei ole pooled kokku leppinud. Vaidlusalust dušinurka käsitleb üksnes selle protokolli punkt 4, mille kohaselt hageja eemaldab dušinurgast liistud, dušisegisti ja Flow plaadid ning antud kulu jääb kostja kanda. Kusjuures töö maksumuses pooled kokku ei leppinud.
23.Hageja esitatud arvel nr 2007017 oli toodud aga oluliselt suuremas mahus töid, mis ei olnud hõlmatud poolte kokkuleppega ega 11.06.2020 protokolliga. Kostja on 08.06.2020 e-kirjas hagejale teatanud, et ei nõustu tema arvestusega ega töö hindadega Lisaks on kostja ka 24.07.2020 teatanud hagejale, et ei nõustu hageja toodud arvestusega ja hindadega (lisa 2). Kostja juhib tähelepanu, et hageja märkis 21.07.2020 (vt sama lisa), et „Kui Novus Grupp ei ole Stellingult 3 tööpäeva jooksul pakkumise nr 2007003 osas vastust saanud, siis loeme selle kinnitatuks ning vormistame hinnapakkumise arveks“. Kostja vastas sellele hageja soovitud 3 päeva jooksul. Järgnevalt toob kostja välja loetelu arvel märgitud töödest ja mahust ning lisab sellele enda seisukoha: 1) Flow seina eemaldus dušinurgast, summas 336 eurot (ühiku hind 28 x 12h) – kostjale jääb arusaamatuks hageja märgitud töömaht 12 tundi, paneelide eemaldus ei saanud võtta sedavõrd kaua aega. Lisaks ei ole põhjendatud töö tunnihind 28 eurot (+km), see ei vasta keskmisele ehitustöötaja tunnihinnale, milleks võiks pidada ca 1518 eurot/h. 2) Dušinuga alusseina taastamine (kipsplaat+hüdroisolatsioon), summas 182 eurot (ühiku hind 28 x 6,5h) – samuti on küsitav tööks kulutatud aja põhjendatus ning liialt kõrge tunnihind. Lisaks ei sisalda poolte kokkulepe seda töölõiku, ehk hagejal ei ole õigust kostjalt selle eest tasu küsida. Hageja viide kostja 18.06.2020 SMS-ile, mille kohaselt oleks kostja justkui nõustunud dušiseina aluspindade töö ja tasuga, on eksitav (vt hagiavalduse lisa 9). Hageja esitatud SMS on kontekstist välja võetud. Kostja teatas, et ta pole vastu aluspinna töödele, kuna see ei puuduta otseselt tema kohustusi. Kostja vaid konstateeris, et plaatimiseks on tõesti vajalik pinna tasandamine. See aga ei tähenda kokkulepet selle kohta, et kostja peaks need tööd hagejale hüvitama. 3) Materjali transport, summas 50 eurot –selle eest tasu nõudmine kostjalt ei vasta poolte kokkuleppele. 4) Prügi utiliseerimine, summas 50 eurot – selle eest tasu nõudmine kostjalt ei vasta poolte kokkuleppele. 5) Sanitaartehnilised tööd, summas 170,05 eurot – arusaamatu, milliseid töid see kulurida tegelikult sisaldab. 6) Materjal, summas 42 eurot – selle eest tasu nõudmine kostjalt ei vasta poolte kokkuleppele. Lisaks on arusaamatu, millise materjali eest tasu nõutakse. 7) Koristus, summas 50 eurot – selle eest tasu nõudmine kostjalt ei vasta poolte kokkuleppele. 8) Flow seina mahu vähenemine (tegelik maht 6,746m2) tulenev ettemaks lähtuvalt algsele pakkumisel nr 10081801, summas 150,28 eurot – põhjendamatu nõue. Maht on valesti arvestatud, vt kostja vastuse järgmine punkt (p 2.5).
24.Hageja on kasutanud oma arvestuses vale metoodikat ja võtnud kostja töö ning plaatide ruutmeetrite arvu ja hinna aluseks valed andmed. Arvestusmetoodika paremaks arusaamiseks selgitab kostja järgmist. Flow paneelid on paneelid mõõtudega 600mm x 1800mm. Paneelid lõigatakse õigesse mõõtu ja liimitakse spetsiaalse seguga seina ja seejärel viimistletakse kliendi valitud ja soovitud viisil. Tellimuse kinnitusest/ettemaksuarvest nähtub, et seinte pindala kogumaht (2tk) on 13,81m2 (miinus saunaukse ava 1,51m2, mida seina pinnast maha ei arvestata, kuna väljalõigatav maht läheb utiliseerimisele, seega 13,81-1,51 = 12,3m2). Tellimuse kinnitusel/ettemaksuarvel on maht 15,12m2 hinnaga 380 eurot/m2 + km, ehk maht on suurem tegelikust seinapinnast. Kokku läks objektil paigaldamiseks vaja 14 paneeli (1 paneel 0,6m x 1,8m = 1,08m2). Tellimuse maht on suurem, kui on reaalne seina pinna maht
(14 paneeli x 1,08m2 = 15,12m2), sest seina pinna katmisel täies mahus tekib ka paneelide lõikamisel kadu, mis läheb utiliseerimisele.
25.Hagiavalduse leheküljel 4 ja lisas 11 toodud hageja kalkulatsioon ei ole õige. Kui lähtuda hageja metoodikast, saab järeldada, et hageja eemaldatud Flow paneelide maht ja seinale paigaldatud uute keraamiliste plaatide maht oli 4,95m2. Ehk rahaline väärtus 4,95 x 380 = 1881 +km eurot, mille saaks teoreetiliselt esialgsest tellimuse kinnituse/ettemaksuarve summast maha võtta. Kostja esitatud tellimuse kinnitusest/ettemaksust on hagejal tasumata 3 031,84 + km eurot. Selle teoreetilise arvestuse järgi oleks hagejal kostjale tasumata veel 1 150,84 + km (1 381,01) eurot (3 031,84 – 1 881= 1 150,84). Arvestades, et tegelik seina pinna maht objektil, kuhu paigaldati Flow paneelid, oli 12,3m2 ja tellimuse kinnitusel esitatud tööks vajaliku 14 paneeli maht oli 15,12m2, siis on mahu erinevus ca 23%. Seega paneelide kogumaht, mis oli vajalik seinte katmiseks, oli 15,12m2, s.o ca 23% suurem, kui on tegelik seina pind. Kui arvestada ülekuluga 23%, siis tuleks hagejal tasuda kostjale veel 440,24 +km (528,29) eurot. Kui vanni taguse seina puhas mõõt on 6,746m2, siis lisades keskmise ülekulu 23%, saame arvestuslikult seina pinnaks 8,3m2. S.o 8,3 x 380 = 3 154 eurot. Kui lisame siia juurde tellimuse kinnituse punktide 1 ja 2 summad 1053+781, siis 1 834 + 3 154 = 4 988 + km (5 985,60) eurot. Kui lahutame siit maha laekunud ettemaksu summa 5 457,31 EUR (4 547,76 +km), jääb jääk 528,29 eurot (440,24 +km). Eelnevast nähtuvalt ei ole kostja hagejale võlgu ka olukorras, kus kostjat saaks pidada Flow paneelide puuduste eest vastutavaks. Kohtu põhjendused
26.Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
27.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid hinnapakkumuse ja nõustumuse vahetamise teel ehituse alltöövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja teostama vannitoa ja 1. korruse WC dekoratiivkrohvi tööd ning Flow Plaadi paigalduse kinnistul asukohaga Xxxxas.
28.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja esitas hagejale 10.08.2018. a tellimuse kinnituse/ettemaksu arve nr 10081801 summas 5 457,31 eurot, mille hageja kostjale 10.08.2018. a tasus. Kostja andis hagejale tööd üle 2018. a septembris.
29.Hagiavalduse kohaselt on kostja poolt soovitatud ja paigaldatud Flow seinaplaat sobimatu märgadesse ruumidesse. 2018. a oktoobri alguses tekkisid vannitoe tagumisse seina mikropraod, mille kostja lubas likvideerida. 11.06.2020. a leppisid pooled kokku, et hageja kõrvaldab puudused ise ja kostja hüvitab vastavad kulud. Kostja hagejale kulusid ei hüvitanud. Hageja nõuab kostjalt ka Flow plaatide eest ülemääraselt tasutud 180,33 euro tagastamist, kuivõrd Flow plaatidest sein osutus kasutuskõlbmatuks.
30.Kostja ei eita seda, et hageja tellis kostjalt dekoratiivsete Floe-paneelide paigalduse. Kostja hinnangul ei ole hagejal hagis märgitud nõuet kostja vastu, kuivõrd hageja nõudes märgitud tööd puudutavad tellimuse kinnitusel/ettemaksuarvel punkti 3 all märgitud töid, ehk summas 5 745,60 eurot (lisandub käibemaks), seega hagejal on tasumata kostjale 3 031,84 eurot (lisandub käibemaks). Kostja küll tarnis ja paigaldas paneelid, kuid ei vastuta paneelidel tekkinud puuduste eest.
31.Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. VÕS § 641 lg 4 järgi tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-180-10 leidnud, et lisaks töövõtulepingu põhikohustustele on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi, mille rikkumine võib samuti kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse VÕS 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi. Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1) tulenev kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid (nn lepingulised kaitsekohustused). Töövõtulepingu olemusest tulenevalt on töövõtjal lisaks põhikohustusele ning muudele kõrvalkohustustele tellija informeerimise kohustus tehtud tööga kaasneda võivatest riskidest. Töövõtja peab tellijat eelkõige informeerima sellest, kas kokkuleppele vastavalt tehtud töö vastab selle ettenähtud eesmärgile ning tellija vajadustele.
32.Kohtule on esitatud vaidlusaluste plaatide tootja kinnitus selle kohta, et Flow plaadid ei sobi dušialale. Kohtu hinnangul avaldas kostja seega väärinformatsiooni Flow plaatide omaduste kohta. Kostja selgitust, et plaatide impregneerimine muudab nad märgades ruumides kasutatavateks, kohus veenvaks ei pea. Samuti on käesolevas menetluses jäänud paljasõnalisteks kostja väited selle kohta, et plaatide kahjustuse on tekitanud mingi muu tuvastamata põhjus. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja oma väidete tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu ka, et kostja oleks informeerinud tellijat plaatide impregneerimise vajadusest. Hea usu põhimõttest tulenevalt oleks kostja kohustus olnud tellijat teavitada, et plaadid ei ole mõeldud märgadesse ruumidesse. Käesolevas menetluses on tuvastatud, et kostja vastavat teavet tellijale ei edastanud.
33.VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja, kelle töö ei vasta lepingutingimustele, lepingutingimusi oluliselt rikkunuks muu hulgas juhul, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või see ebaõnnestub. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et käesoleval juhul parandas hageja 11.06.2020. a kokkuleppe alusel kostja poolt teostatud töödes esinevad puudused.
34.VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning lg 2 järgi kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
35.Hageja on esitanud kohtule kahju tekkimise tõendamiseks arve nr 2007017, mille kohaselt tekkis hagejale kahju summas 1 236,40 eurot. VÕS § 127 lg 3 järgi lepingulist kohustust
rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Poolte e-kirjavahetusest ning 11.06.2020. a koosoleku protokollist nähtub, et hageja on puudused kõrvaldanud kokkuleppel kostjaga. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kostja tegevuse ja tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos ning kahju tekkimine pidi olema kostjale plaatide omaduste kohta teavitamiskohustuse rikkumise võimaliku tagajärjena mõistlikult võttes ettenähtav. Kostja väiteid selle kohta, et hageja esitatud kalkulatsioon on ülepaisutatud ja aritmeetiliselt vale, kohus veenvaks ei pea. Hageja esitas kalkulatsiooni kostjale 21.07.2020. a e-kirjaga ning 28.07.2020. a väljastati kostjale ka vastav arve summas 1 236.40 eurot. Kostja jättis arve tasumata, kuivõrd kostja hinnangul oli pakkumine ebatäpne. Milles pakkumise ja arve ebatäpsus seisnes, jättis kostja käesolevas menetluses avaldamata.
36.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on esitanud kostjale 28.07.2020. a arve nr 2007017 summas 1 236,40 eurot maksetähtajaga 31.07.2020. a. Perioodil 01.08.2020. a kuni 27.11.2020. on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kostja vastu summas 32,16 eurot. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
37.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 28.11.2020. a kuni kohtuotsuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus
38.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
39.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
40.Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 2 533,53 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja on tasunud riigilõivu 200 eurot. Õigusabikulud moodustavad 2 333,53 eurot. Lepinguline esindaja on osutanud teenust 32 tundi ja 52 minutit. Kostja õigusabikulud moodustavad 2 662,50 eurot.
41.Kohus leiab, et hageja esindaja tasutaotlus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja on osutanud teenust tunnihinnaga 71 eurot, mis ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud hinda. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud summas 2 533,53 eurot (sh riigilõiv 200 eurot).
42.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 533,53 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.