Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 30.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-12849/19
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 30.11.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2926

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Õigusbüroo Faktootum10609096

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-21-12849

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

30. november 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-12849

Tsiviilasi

esindajad

Maaelu Edendamise Sihtasutuse avaldus FIE E. H. pankroti väljakuulutamiseks avaldaja/võlausaldaja Maaelu Edendamise Sihtasutus (rg-kood 90000245; asukoht Oru 21, 71003 Viljandi), esindaja K. T., e-post XXX; võlgnik FIE E. H. (rg-kood 12881589, ik XXX ; elukoht XXX); ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi (Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg

4. november 2021

Menetlusosalised ja nende

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Maaelu Edendamise Sihtasutuse avaldus FIE E. H. pankroti väljakuulutamiseks ja välja kuulutada kell 15.00 FIE E. H. , registrikood 12881589, ja E. H. , isikukood XXX ; elukoht XXX, pankrot.

2.Määrata ajutise halduri Einar Vallandi töötasu suuruseks ajutises menetluses 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 200 eurot, kokku 1200 eurot.

3.Välja maksta Maaelu Edendamise Sihtasutuse poolt 09.09.2021 tasutud deposiidi arvel ajutise halduri tasu 1200 eurot OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, arvelduskonto XXX Swedbank AS-is).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

10.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Pankrotiteade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimäärus edastada võlausaldajale, võlgnikule, ajutisele haldurile, pankrotihaldurile, Tartu Maakohtu registriosakonnale, PankrS § 40 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel märkuse tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registriossa nr 4820904 E. H. le kuuluva ühisomandi juurde ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud Maaelu Edendamise Sihtasutus (võlausaldaja, avaldaja) esitas 16.08.2021 avalduse FIE-le E. H. (võlgnik) ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue laenulepingust nr 160L18, millega võlausaldaja laenas võlgnikule 38 000 eurot. Vaatamata kokkulepitule ei täitnud laenusaaja endale laenulepinguga võetud kohustusi ning laenuandja ütles laenulepingu alates 31.01.2021 üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli võlgniku võlgnevus 32 591,36 eurot, so põhivõlgnevus 31 011,03 eurot, intressid 1580,33 eurot. Alates laenulepingu ülesütlemisest kuni 13.08.2021 on sissenõutavaks muutunud seadusejärgne viivisenõue 1325 eurot ja koguvõlgnevus 33 916,36 eurot. Kohus nimetas 24.09.2021 määrusega FIE E. H. ja E. H. ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning E. H. pankrot välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. E. H. kinnitas oma maksejõuetust 04.11.2021 kohtuistungil. E. H. maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Üldandmed Võlgnik elab kinnisasjal, mis on moodustatud võlgniku ema vanematele ning seejärel võlgniku emale kuulunud elamu ja selle kõrvalhoonete juurde. Kinnisasja (registriosa nr XXX ) omanikuna on seniajani kantud kinnistusraamatusse võlgniku ema. Samal kinnisasjal elavad võlgniku vanemad ja võlgniku abikaasa ning tütred. Võlgniku isa väitel on peredel eraldi sissekäigud ning omavahelist suhtlemist on väga vähe. Väidetavalt on võlgniku ema olnud viimased 15 aastat halvatud, ei kuule ega räägi. Võlgniku isa põeb vähki ning liikumine on raskendatud, kuid võlgniku ema eest hoolitsemisega saab hakkama. Võlgniku vanemad elatuvad riigilt saadavast pensionist. Võlgniku isa väitel toetasid võlgniku vanemad võlgniku vanavanemaid kuni need abi vajasid, ning alates 1988. aastast asusid ise selles kohas põllumajandusega tegelema. Võlgniku isa erastas elamu naabruses asuvad maatükid (registriosad nr XXX ja XXX) ning rajas soetatud maale lauda ja muud abihooned. Isa pidas piimakarja ja kuigi see piimahinna kõikumise tõttu ei olnud kogu aeg majanduslikult mõttekas, tuldi toime ja ei jäädud kellelegi võlgu. Võlgnik lõpetas Lähte Keskkooli 1990. aastal. Alates kooli lõpetamisest kuni 2015. aastani osales palgatöö kõrvalt isa ettevõtmises. 2015. aastal olevat isa piimahinna languse tõttu otsustanud

1) alates 03.05.2006 traktor MTZ 83 (1992. a, reg märk XXX) tehnoülevaatuse kehtivus lõppes 30.04.2006; Liiklusregistri kanne peatati 01.10.2014. Traktor on lammutatud üksikosadeks, mis vedelevad võlgniku isale kuuluval kinnisasjal lageda taeva all. Traktori taastamine ei tundu olevat majanduslikult mõttekas, parimal juhul saab olemasolevaid detaile müüa varuosadeks. 2) alates 30.08.2006 mahtuniversaal Ford Transit 100 Kombi (1996. a, reg märk XXX) tehnoülevaatuse kehtivus lõppes 30.09.2020; Liikluskindlustuse leping puudub. Sõiduk seisab võlgniku isale kuuluval kinnisasjal Maramaa külas. Välise vaatluse põhjal näib, et seda ei ole pikemat aega kasutatud. Võlgniku isa väitel on kere nii roostetanud, et enam ei saa tehnoülevaatust läbida. 3) alates 04.12.2008 kombain Sampo Bizon2020 (1995. a, reg märk XXX) tehnoülevaatuse kehtivus lõppes 31.07.2011; Liikluskindlustuse leping puudub. Kombain seisab võlgniku isale kuuluval kinnisasjal küünis. Võlgniku isa väitel purunes kombaini mootoriplokk, purunenud mootor vedeleb õues. Selleks, et kombain ei seisaks täiesti kasutuna, ostis isa sellele mootori, kuid tema kinnitusel ei ole ta avaldanud tahet kinkida seda mootorit võlgnikule. Võlgniku isa väljendas ajutisele pankrotihaldurile kavatsust mootor demonteerida, või alternatiivina osta kombain, juhul kui selle eest ei nõuta ülemäära kõrget hinda. Kombaini seisukord on halb ning võib kahelda, et selle müügihind kujuneb kõrgeks. 4) alates 31.08.2018 sõiduauto Seat Altea XL (2009. a, reg märk XXX) esiosa on kokkupõrke tagajärjel tugevalt deformeerunud; Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel põhjustas selle sõiduki juht kolme sõiduki osalusega liiklusõnnetuse 05.07.2019. Võlgniku sõidukiga liiklemine on parimal juhul mõeldav pärast kapitaalremonti. Halvemal juhul saab selle müüa varuosadeks. Tehnoülevaatuse kehtivus lõppes 31.08.2020. Liikluskindlustuse leping puudub. Sõiduk seisab võlgniku isale kuuluval kinnisasjal Maramaa külas. 5) alates 18.11.2018 traktor kallur-haagise KIRE 12 (2014. a, reg märk XXX) tehnoülevaatuse kehtivus lõppes 31.05.2021. Seisab võlgniku isale kuuluval kinnisasjal Maramaa külas ja on välise vaatluse põhjal töökorras. On 29.09.2021 liiklusregistrist kustutatud ajutiselt kuni 29.09.2022. Võlgnik ja tema abikaasa K. H. on alates 07.12.2017 kinnistusraamatusse kantud Tartu vallas Maramaa külas asuva 2,80 ha suuruse maatulundusmaa (XXX, registriosa nr XXX) ühisomanikena. Ühisomandi suhtes on Tartu Maakohus Omega Invest OÜ hagiavalduse alusel teinud tsiviilasjas nr 2-21-6616 tagaseljaotsuse, mille kohaselt tuleb ühisomandi lõpetamiseks müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Müügist saadud raha arvel tuleb esmalt tasuda müügist saadud kulud ning allesjääv raha jagada abikaasade vahel võrdselt. Selle kohtuotsuse täitmiseks on kohtutäitur Oksana Kutšmei algatanud võlgniku suhtes täiteasja nr XXX ja võlgniku abikaasa suhtes täiteasja nr XXX. Nendes asjades kuulutas kohtutäitur välja kinnisasja avaliku enampakkumise alghinnaga 6000 eurot. Võlgnikule ajutise pankrotihalduri määramisel antud sundtäitmise peatamise korralduse tõttu lõpetas kohtutäitur enampakkumise enne oksjonile registreerumise tähtaja lõppemist. Võlgnik oli kuni 28.09.2021 kantud PRIA põllumajandusloomade registrisse 58 veise pidajana. 28.09.2021 on registrisse samade veiste pidajana kantud võlgniku tütar H. H. . PRIA andmebaasis on võlgnikul ja tema tütrel sama loomapidaja tegevuskoha number (XXX). Võlgniku selgituse kohaselt kinkis ta loomad märtsis 2020 H. H. le, kuid PRIA-s olid loomad ümber vormistamata. Maaelu Edendamise Sihtasutusele 2018. aastal esitatud laenutaotluses on võlgnik andnud teada vajadusest varuda loomade tarbeks umbes 60 tonni jõusööta ja 200 rulli silo. Esialgu eeldab ajutine haldur, et juhul kui neid loomi lähiajal ei realiseerita, on 2021/2022 aasta talvel loomade söödavajadus samas suurusjärgus. Maaelu Edendamise Sihtasutusele esitatud laenutaotluses on võlgnik avaldanud, et kavatseb osa saadud laenust kasutada isa kinnisasjal paikneva lauda parandamiseks. Kavatsetavate tegevustena on võlgnik märkinud vana lauda renoveerimise, noorloomadele uue lauda ehitamise, lüpsiseadmete moderniseerimise, piimahoidla ruumi paranduse ja uute piimatankide soetamise, heinapressi ja kiletaja soetamine. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole teada, kas nendest kavatsustest on mõni tegelikult ellu viidud. Võlgniku isa kinnitusel ei ole laudas ega mujal majapidamises midagi

muuhulgas välja selgitada, milleks on abikaasad võetud laenusid kasutanud. Seni kogutud andmed viitavad võimalusele, et võlgnik finantseeris krediidiga enda ja pereliikmete igapäevast tarbimist. Juhul, kui võlgnik on laenatud raha pikemat aega kasutanud selleks, et jätkata kahjumlikku tegevust, on sel raske juhtimisvea tunnuseid. Siis saab otsustada, missuguste kohustuste täitmise eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ning missuguste kohustuste täitmise eest vastutavad abikaasad solidaarselt. Sõltumata abikaasade ühisvara jagamise tulemusest ning vara realiseerimise viisist on väga tõenäoline, et võlgniku vara realiseerimisest saadav summa on kordades väiksem võlgniku teadaolevate kohustuste summast. Esialgu ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetus tekkis mõne kuriteo tunnustega teo toimepanemise tagajärjel. Võlgniku enda väitel ei ole ta olnud maksejõuline juba vähemalt paar aastat. Maaelu Edendamise Sihtasutus on tasunud 17.11.2021 pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1200 eurot. Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tõttu tuleb PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada E. H. pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus E. H. enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 15 tundi. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi ta on arvestanud töötundideks 15 tundi tunnitasuga 66,67 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 200 eurot, kokku 1200 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Ajutise halduri tasu tuleb hüvitada võlausaldaja poolt 09.09.2021 pankrotimenetluse kulude katteks tasutud deposiidi arvel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. TsMS § 173 lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.