Osaühing Europark Estonia hagi võlgnevuse 160 euro nõudes. Hagihind 160 eurot.
J. O. vastu
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Osaühing Europark Estonia (registrikood: 10811490, aadress: Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10143)
Hageja esindaja:
Elari Arjakas (volikirja alusel, e-post: xxx)
Kostja:
J. O. (isikukood: xxxxxxxxxxx, aadress: xxx xx-xx, xxx linn, xxx vald, Ida-Viru maakond, xxxxx, epost xxx)
RESOLUTSIOON
1.Osaühing Europark Estonia hagi J. O. vastu võlgnevuse 160 euro nõudes rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt J. O.lt hageja Europark Estonia OÜ kasuks ajavahemikul 21.03.2018-18.04.2018 tasumata parkimistasudest/leppetrahvidest tulenev võlgnevus summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot, sh põhivõlgnevus (leppetrahvid) 150 eurot ja võla sissenõudmise kulud 10 eurot.
Jätta hageja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja J. O. kanda ja välja mõista J. O.lt hageja Europark Estonia OÜ kasuks menetluskulud kogusummas 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot, sh riigilõiv summas 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (ilma käibemaksuta).
4.Välja mõista kostjalt J. O.lt hageja Europark Estonia OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (335 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Kostja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja enda kanda.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (EP) esitas 10.03.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse võlgnikult 160,00 euro saamiseks. Kohus tegi 12.03.2021 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik J. O. esitas 26.03.2021 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 08.04.2021.a. Harju Maakohtusse hagiavalduse J. O. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt, kostja oli Volkswagen Passat Variant (VIN: XXXXXXXXXXXXX) numbrimärgiga xxxxxx (edaspidi Sõiduk) omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 01.12.2016 kuni 12.02.2019. Sõidukit pargiti korduvalt EP opereeritavale parkimisalale. EP tuvastas kontrollimisel, et sõidukit oli pargitud parkimistingimusi rikkudes. Parkimistingimuste avaldamisega esitas EP omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu Sõiduki parkimisega tekkis lepinguline suhe. Sõiduk oli alljärgnevatel kuupäevadel pargitud EP opereeritavale parkimisalale: 1) 21.03.2018, Estonia pst 7A, leppetrahvinumber 1302 1031 8214 1119, maksetähtaeg 04.04.2018; 2) 02.04.2018, Zelluloos Tartu mnt 80e; 80f; 82, leppetrahvinumber 0560 2041 8102 1561, maksetähtaeg 16.04.2018; 3) 11.04.2018, Zelluloosi parkimisala, leppetrahvinumber 1041 1041 8160 1020, maksetähtaeg 25.04.2018; 4) 17.04.2018, Zelluloos Tartu mnt 80e; 80f; 82, leppetrahvinumber 0561 7041 8093 2561, maksetähtaeg 01.05.2018; 5) 18.04.2018, Zelluloos Tartu mnt 80e; 80f; 82, leppetrahvinumber 0561 8041 8112 8274, maksetähtaeg 02.05.2018. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna kõikidel nimetatud juhtudel oli jäetud parkimistasu maksmata. EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele, mis on käesoleva ajani tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud, kuigi sellele võimalusele on leppetrahvil viidatud. Hageja on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on hageja avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb
eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise näol. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Enne kohtusse pöördumist püüdis hageja võlgnevust kostjalt kohtuväliselt sisse nõuda. Kohtueelselt saatis EP tähitud kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx xx-xx, xxx Harju maakond, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse kokku 160 eurot, millest 150 eurot on leppetrahvid ja 10 eurot sissenõudmiskulu. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Harju Maakohtu 21.04.2021.a määrusega edastati tsiviilasi kohtualluvusel Viru Maakohtule.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja esitas 17.05.2021 vastuse hagile, milles palus jätta hagi rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hagi on aegunud. Kostja märgib, et TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 alusel aegub leppetrahvinõue 3 aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Käesolevatel juhtudel 21.03.2018, 02.04.2018, 11.04.2018, 17.04.2018 ja 18.04.2018 leppetrahvide puhul on kolmeaastane tähtaeg täis. Kostja märkis, et ei ole leppetrahve kätte saanud, kuna roolis oli keegi teine isik. Samuti leiab kostja, et leppetrahvi saab nõuda isikult, kellega leping oli sõlmitud, mitte autoomanikult, kuna tal puudus võimalus lepingutingimustega tutvuda ja nõustuda. Kostja kinnitas, et ei ole saanud trahve ega trahvide meeldetuletusi ning hageja ei ole talle mõistliku aja jooksul trahvidest teatanud. Kostjale ei ole selge, kuidas hagejale tekkis sõidukiomaniku väljaselgitamisega seotud kulu summas 10 eurot, kostja hinnangul poleks antud kulu tohtinud tekkida. Kostja ei näe võimalust lahendada vaidlust kompromissiga, kuid on nõus kirjaliku menetlusega.
MENETLUSE KÄIK
4.03.11.2021 teatas kohus menetlusosalistele, et lahendab tsiviilasja TsMS § 404 alusel kirjalikus menetluses ja andis tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust. Kohus teatas, et kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss hiljemalt 18.11.2021; kompromissi mittesõlmimise korral on vastuste, seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja, samuti väidete aluseks olevate dokumentaalsete tõendite) esitamise tähtaeg on 18.11.2021.
5.Hageja esindaja esitas 15.11.2021 seisukoha, milles ei nõustunud kostja alljärgnevate väidetega: • Nõuete aegumine. Kostjal oli võimalus tasuda leppetrahv 14 päeva jooksul, 15-ndal päeval muutus see sissenõutavaks. See tähendab, et esimese (21.03.2018) leppetrahvi maksetähtaeg oli 04.04.2018. Sissenõutavaks muutus see 05.04.2018 ning selleks, et kostja saaks tugineda aegumisele, oleks pidanud hageja esitama oma nõude pärast 05.04.2021.a. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama § lg 2 p 3 alusel on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Võttes arvesse, et esimene leppetrahv muutus sissenõutavaks 05.04.2018 ja maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 10.03.2021 on hageja seisukohal, et leppetrahvinõuded ei ole aegunud. • Leppetrahvist ei teavitatud mõistliku aja jooksul. Kostjat teavitati vahetult pärast leppetrahvi väljastamist. Riigikohus on oma lahendis (tsiviilasi nr 2-17-117146 p 12) selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele on tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes. Võttes arvesse, et hagiavalduse lisades nr 1-5 on hageja tõendanud seda, et leppetrahv
asetati kojamehe alla (on fotod esiklaasist ilma leppetrahvita ja fotod kus leppetrahv on kojamehe all), on hageja seisukohal, et ta on leppetrahvist teavitanud koheselt pärast rikkumise tuvastamist. Kuna leppetrahvist on teavitatud kostjat vahetult, on täidetud ka VÕS § 159 lg-s 2 väljatoodud eeldus. • Kostjalt ei tohi leppetrahvi nõuda. Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda võlgnevust just kostjalt. Parkimislepingu rikkumise eest vastutab sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Juhul, kui eeltoodud kuupäevadel juhtis sõidukit mõni teine isik, siis tuleb kostjal tõendada, et nendel kuupäevadel oli sõiduk antud kasutada kolmandale isikule (Tartu Ringkonnakohus on oma 15.03.2011 määruses leidnud, et: ”...kuna avaldaja nõude aluseks saab olla võlaõiguslik leping, siis on õigus esitada nõue auto omaniku vastu, kes vastutab lepingu rikkumise eest.” Omaniku või vastutava kasutaja vastutuse eeldust, sh tõendamiskoormise jaotust on selgitanud ka Riigikohus 23.03.2016 lahendis nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017 lahendis 3-2-1-68-16 (p 31), 26.01.2017 lahendis 3-2-1-77-16, 06.12.2017 lahendis 2-15- 3430. Ka hagiavalduses on hageja märkinud, et kostja kui sõiduki omanik/vastutav kasutaja vastutab leppetrahvide eest kuni pole tõendatud vastupidist. • Sissenõudmiskulud. Käesoleval juhul on tegemist sissenõudmiskuludega VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel, so tasuliste päringutega Transpordiametisse ja Rahvastikuregistrisse, samuti kostjale saadetud tähitud kirjaga, mis tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel. Seega on kulud põhjendatud. Hageja palus hagi rahuldada täies ulatuses, samuti mõista kostjal välja menetluskulud.
6.Kostja esitas 18.11.2021 seisukoha, milles palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja märgib, et: • Hageja poolt esitatud fotod tõendavad, et teade rikkumisest oli sõiduki kojamehe vahele asetatud vahetult peale parkimislepingu rikkumise tuvastamist, teavitades sel viisil rikkujat. Kostja isiklikult ei ole neid trahve saanud, kuna auto oli kellegi teise kasutuses. Sõiduki omanikuna ta tõepoolest vastutab sõiduki õige kasutamise eest, kuid 3 aastat pärast peale rikkumist on võimatu tuvastada rikkumisi toime pannud juhti. • Antud sõidukil oli mitu kasutajat, kelle vastutus on võrdväärne mootorsõiduki omanikule. Nende tegude eest ei saa kostja vastata ja teda pole teavitatud tema sõidukiga rikkumise toimepanekust. Kostja on korralik autojuht ja seaduskuulelik kodanik. • Hageja väidab, et on saatnud meeldetuletusi aadressile xxx xx-xx, xxx. Alates 17.10.2019.a. ei ole ta antud korteri omanik, pole seal elanud ega saanud kirju OÜ-lt Europark Estonia. • Tuginedes VÕS § 37 lõikele 1, saab leppetrahvi nõuda isikult, kellega leping oli sõlmitud, mitte autoomanikult, kuna tal puudus võimalus lepingutingimustega tutvuda ja nõustuda. Rikkumiste kuupäevadel viibis kostja tööl 8.30-17.00. Töökoht asub aadressil xxx xx, xxx.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Leppetrahvide nõue
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Kohus leiab, et hageja esitatud fotodega on tõendatud, et sõiduk numbrimärgiga xxxxxx oli 21.03.2018; 02.04.2018, 11.04.2018, 17.04.2018 ja 18.04.2018 pargitud hageja opereeritavatele parkimisaladele Estonia pst 7a, ja Zelluloos Tartu mnt 80f,82, parkimistingimusi rikkudes. Leppetrahvinõuetest nähtuvalt seisnes parkimistingimuste rikkumine parkimisloa puudumises, st maksmata oli jäetud parkimistasu. Parkimistingimuste kohaselt oli parkla operaatoril õigus määrata parkimistingimuste rikkumise korral leppetrahv 30 eurot, antud juhul on tegemist 5 rikkumisega, kogusummas 150 eurot (5x30 eurot). Transpordiametilt saadud andmete kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja.
10.Kohus leiab, et sõiduki parklasse sisenemisega saab lugeda sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel leping sõlmituks, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustes. Esitatud fotodega on tõendatud, et parkla/parklate sissesõitude juurde olid paigaldatud infotahvlid koos parkimistingimustega. Parkimistingimuste kohaselt sõiduki parkimisega loeti sõiduki juhi poolt parkimistingimused aktsepteerituks. Lisaks parkimistingimustele olid parkla/parklate sissesõidu juurde paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis andisid parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on hageja ja seal on parkimiseks kehtestatud tingimused. Sõidukijuhile pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja sõidukijuhil oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimise näol. 18.11.2021 vastuses on kostja nõustunud sellega, et sõiduki omanikuna „ta tõepoolest vastutab sõiduki õige kasutamise eest“
11.Riigikohus on 25.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 leidnud (p 31), et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku/vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omaniku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik.
12.Kostja väidab, et tema nimetatud ajal ja kohas sõidukit ei parkinud ning parkimislepingut/lepinguid ei sõlminud, vaid sõiduk oli väidetavate parkimiste ajal kolmanda isiku kasutuses. Kostja märgib, et 3 aastat hiljem ei ole võimalik rikkumisi toimepannud juhti tuvastada. Kostja esitas väljavõtted karistusregistrist, tõendamaks, et tal puuduvad trahvid, liikluskahjud, jne, st et antud dokumendid tõestavad, et ta ei ole rikkumistes süüdi. Kostja väitel oli ta rikkumiste toimepanemise ajal tööl. Kohtu hinnangul ei saa pidada esitatud selgitust tõendina piisavaks, kuna andmete/trahvide puudumine karistusregistris ei tõenda seda, et kostja ei kasutanud parkimistrahvides märgitud ajal sõidukit. Kuna kostja ei ole tõendanud, et sõiduk oli parkimise ajal muu isiku kasutuses, tuleb parkimislepingu pooleks lugeda kostjat. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus leiab, et hageja esitatud fotodega on tõendatud, et leppetrahvi/trahvide nõue/nõuded olid pandud kohe pärast rikkumise tuvastamist kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
14.Riigikohus on 05.06.2019 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-117146 selgitanud (p-d 12, 13), et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Riigikohus märkis ka, et tahteavalduse edastamise viisi ei muuda ebamõistlikuks asjaolu, et hagejale oli teada sõiduki vastutava kasutaja isik ja tema kontaktandmed. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja valis leppetrahvinõuetest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Aegumine
15.TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
16.Hageja esitas kostjale esimese leppetrahvinõude 21.03.2018, mille maksetähtaeg oli 04.04.2018. Seega leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 05.04.2018 ja oleks aegunud 05.04.2021. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 10.03.2021, s.o enne esimese nõude aegumist. Kuna ei ole aegunud esimene, 21.03.2021 esitatud nõue, siis ei ole aegunud ka hilisemad nõuded (02.04.2018 nõude maksetähtaeg 16.04.2018 – aegumine oleks saabunud 17.04.2021; 11.04.2018 nõude maksetähtaeg 25.04.2018 – aegumine oleks saabunud 26.04.2021; 17.04.2018 nõude maksetähtaeg 01.05.2018 – aegumine oleks saabunud 02.05.2021; 18.04.2018 nõude maksetähtaeg 02.05.2018 – aegumine oleks saabunud 03.05.2021). Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõuete aegumine peatus. Seega ei ole hageja leppetrahvide nõuded aegunud.
16.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja leppetrahvide nõue kogusummas 150 eurot (5x30 eurot) on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sissenõudmiskulud
17.VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus luges eelnevalt tõendatuks, et kostja rikkus parkimistingimusi, sh korduvalt. Kohus leiab, et võla sissenõudmiseks tehtud kulutused on kostja rikkumisega põhjuslikus seoses. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja teinud järelepärimise sõiduki omaniku/vastutava kasutaja ja tema
kontaktandmete väljaselgitamiseks ning saatnud kohtueelse nõudekirja. Tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks.
18.VÕS §-s 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõutavad võla sissenõudekulud jäävad eeltoodud piiridesse. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja sissenõudmiskulude nõue summas 10 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et kui sõidukit kasutas kolmas isik, siis on kostjal õigus/võimalus pärast nõuete tasumist esitada regressinõue isiku vastu, kes väidetavalt parkimistingimusi rikkus. Omanikuna peaks kostja teadma, kellele ta on oma sõidukit kasutada andnud. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
20.Hageja on tasunud 10.03.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja 08.04.2021 hagiavalduse esitamisel täiendavat riigilõivu 30 eurot. Kokku on seega hageja tasunud riigilõivu 75 eurot. Samuti on hagejal tekkinud õigusabikulud summas 240 eurot koos käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on 80 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et esindaja õigusabi tunnitasu suurus on mõistlik. Õigusabikulud 3,0 tunni ulatuses on tekkinud seoses vastuväitega tutvumisega, hagiavalduse koostamise ja hageja seisukoha koostamisega. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu, õigusabikulud ja TsMS § 4842 alusel 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Kohus nõustub hageja õigusabi kulude suurusega, kuna leiab, et õigusabikulud on esitatud mõistlikus suuruses. Hageja on märkinud menetluskulud koos käibemaksuga, samas ei ole hageja esitanud kinnitust selle kohta, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). TsMS § 174 lg 10 kohaselt, menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käibemaksukohustuslaste registri andmetel on hageja registreeritud käibemaksukohustuslasena, seega on hagejal võimalik arve aluselt asutud käibemaks tagasi saada ning kohus rahuldab hageja õigusabikulud ilma käibemaksuta. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 335 eurot, sh riigilõiv 75 eurot, õigusabikulud 240 eurot (3x80 eurot, ilma käibemaksuta) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 335 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (335 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda.
23.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
24.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.