2-21-4010/18 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 15.03.2021 esitas PlusPlus Capital AS Viru Maakohtule hagi L. K. vastu võlgnevuse nõudes ning 21.04.2021 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse ja täienduse kohaselt sõlmisid L. K. ja PlusPlus Capital AS 02.04.2019 kompromissilepingu / võlatunnistuse nr xxxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 25.04.2018 M OÜ laenulepingust nr. xxxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale 5814,64 eurot ja viivised summas 5406,71 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 34,64 euro ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromisssummas 11186,71 eurot (5814,64 eurot + 5372,07 eurot). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja tasus nõuet summas 300 eurot, millest 30 eurot arvestati lepingu sõlmimise tasu 30 euro katteks ning 270 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv 5544,64 eurot ja viivised 5372,07 eurot. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda

kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.07.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,06 % päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hageja arvestab viiviseid põhisummalt 5544,64 eurolt alates 16.07.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 15.03.2021, 609 päeva eest, 0,06 % päevas kokku summas 2026,01 eurot. Tegutsedes heas usus nõuab hageja viiviseid kuni põhinõude summani ehk summas 172,57 eurot. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja viimane on sissenõudemenetluse kohtuvälise esindajana toimetanud teenusena kolm võlateatist 25.06.2019, 11.12.2019 ja 01.07.2020 hagejale teadaolevale kostja aadressile. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. PlusPlus Capital AS on võlgnevuse sissenõudmiseks pöördunud kohtuvälise esindaja poole, kes on esitanud teenuse eest arve, mis sisaldab sissenõudeteenuse osutamist. Seega on hageja kandnud otseseid kulutusi võlateatiste kostjale edastamiselt. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 14.09.2021 seisukohas kostja vastusele möönab hageja kahetsusega, et ei esitanud käesolevat nõuet solidaarselt nii kostja, kui ka käendaja vastu. Sellest hoolimata on kostjal õigus pöörduda tagasinõudega käendaja vastu oma nõuete rahuldamiseks eraldi menetluses. Lähtuvalt eeltoodust palub hageja kohtul hagiavaldus rahuldada kostja vastu, sest kostja on kohustust kinnitanud. 10.11.2021 kohtuistungil märgib hageja, et kostja vennaga oli kokkulepe käenduslepinguga, kuid ilmselt on käendusleping jäänud tähelepanuta. Kompromisslepingus ei olnud kahte maksjat. Oleks saanud kompromisslepingu sõlmida kahe isikuga. Hageja vähendab lähtudes kohtupraktikast sissenõudekulu summani 10 eurot – esimene kiri tasuta, järgmised 5 eurot. Täiendavad menetluskulud puuduvad. Tuginedes TsMS § 410 taotleb hageja tagaseljaotsuse tegemist. Kostja vastuväited 03.09.2021 allkirjastamata vastuses märgib kostja, et võttis M-st auto liisingusse vennale, enda nimel ja siis sai ka kokku lepitud, et ta tuleb PlusPlus Capitalile käendajaks. Kohtu paberites aga seda käenduslepingut ei näe. Leping lisatud vastusele. Kostja leiab, et põhimõtteliselt peaks see laen siis minema tema venna nimele ja sellega tegelemine. 10.11.2021 kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt vähendatud ulatuses tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 3 alusel ei tee kohus tagaseljaotsust, kui 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.

Kohtukutse on kostjale saadetud 14.10.2021 kostja e-postile, mida kostja kasutab (dtl 88-92). Kohus luges TsMS § 3141 alusel kutse kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel alates ärasaatmisest, s.o 20.10.2021. Kostja ei ole teatanud mõjuvast põhjusest istungil puudumiseks. Istungil puudumise tagajärjed on kohtukutses selgitatud. Kostja ei ole avaldanud, et kostja ei sooviks asja arutamist ilma tema osavõtuta ning et ta oleks nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Seega kohus ei tuvastanud TsMS § 413 lg 3 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb TsMS § 413 lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 578 lg 1 ja 2 kohaselt on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad hageja PlusPlus Capital OÜ ja kostja L. K.u vahel 02.04.2019 sõlmitud kompromissilepingust/ võlatunnistusest nr xxxx, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus summas 5544,64 eurot, kompromisslepingus kokku lepitud tasumata viivised summas 5372,07 eurot ja VÕS § 113 lg 1 tulenev lepingujärgne sissenõutavaks muutunud viivis (0,06% päevas perioodil 16.07.2019 kuni 15.03.2021), mille hageja on vähendanud summani 172,57 eurot. Seega viivised kokku 5544,64 eurot. Kohus peab põhjendatuks ka hageja sissenõudmiskulude nõuet summas 10 eurot VÕS § 1132 lg 1 alusel, mis võimaldab võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid kahe tasulise kirja eest. Kohus nõustub hagejaga, et võlgnevuse väljamõistmist ei välista kostja venna Kuldar Kaasikuga sõlmitud käendusleping, millega käendatakse käesoleva nõude aluseks olevat kompromissilepingut/ võlatunnistust nr xxxx. Hageja on realiseerinud oma VÕS §-st 65 tuleneva valikuõiguse esitada nõue vaid ühe solidaarvõlgniku vastu, mistõttu solidaarvõlgnike omavahelist kohustuste täitmist kohus ei käsitle.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 600 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Kohus on seisukohal, et riigilõivu 600 eurot näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kuivõrd hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu tegelikkuses 650 eurot, kuulub vastavalt hageja 21.04.2021 taotlusele tagastamisele enammakstud riigilõiv summas 50 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi 3 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis (käibemaksuga). Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot (koos käibemaksuga), mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Hagi lisad, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Õigusabikulu mahtu ei põhista