R. H. hagi H. S. vastu mittevaralise kahju hüvitise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3780 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja R. H. (isikukood vandeadvokaat Robert Sarv
xxxx),
Kostja H. S. (isikukood xxxx), vandeadvokaat Natalia Lausmaa Asja läbivaatamise viis
lepinguline esindaja määratud
esindaja
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Mitte võtta asja materjalide juurde ja tagastada R. H.ile 20.09.2021 menetlusdokumendi lisa 1 (arstitõend).
2.Rahuldada hagiavaldus.
3.Välja mõista H. S.ilt R. H.i kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot ja viivis põhinõudelt (500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud H. S.i kanda. Välja mõista H. S.ilt R. H.i kasuks menetluskulud 2008 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb H. S.il tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.11.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja
kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.R. H. (hageja) esitas 08.12.2020 Harju Maakohtule hagi H. S. (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt ilmus Facebooki veebilehel grupis xxxx 09.10.2018 postitus viitega järgmisele artiklile: „R. H.: seksuaalkasvatus alaku lasteaias“. Kostja jättis postituse juurde kommentaarid, kus avaldas ebaõige faktiväite selle kohta, et hageja justkui surub oma õppimismetoodikat lastele peale. Lisaks avaldas kostja kommentaarides ebakohaseid väärtushinnanguid kostja kohta, nimetades viimast ebardiks ja jätiseks. Lisaks nimetas kostja hageja programmi saastaks. Hageja leidis, et kostja poolt avaldatud faktiväide on ebaõige ja kahjustab hageja mainet, sest jätab mulje, justkui hageja on surunud oma õppimismetoodikat peale. Hageja ei ole seda mitte kunagi teinud. Hageja ei ole kordagi viinud õppetundi läbi ilma lasteaia ja lastevanemate nõusolekuta või teinud midagi seadusevastast. Kostja on avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid ja ta on teinud seda vulgaarsel viisil. Oma väidetega jätab kostja mulje, et hageja on ebamoraalne isik, kuna ta annab lastele loenguid seksuaalkasvatuse teemal ning rikub seksuaalkasvatuse õpetuse metoodikaga lapsi. Seega annab kostja hageja kohta äärmiselt negatiivset hinnangut. Lisaks on hageja õppeprogramm kostja hinnangul saast. Hageja tõi välja, et kostja väited on põhjustanud hagejale ebameeldivaid üleelamisi, hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Avaldatud väited on põhjustanud hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ja teiste inimestega suheldes. Viimane häirib hageja igapäevaelu. Avaldades vaidlusaluseid väiteid on kostja rikkunud käibekohustust mitte teotada hageja mainet. Kostja tegevus on õigusvastane ja kostja on süüdi hagejale õigusvastase kahju tekitamises. Hageja palus välja mõista kostjalt mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja leidis, et hüvitise suuruse määramisel tuleks arvestada järgmiste asjaoludega: kostja tegevus oli tahtlik; kolmandad isikud kujundasid arvamuse hageja kohta kostja kommentaaride alusel; kostja poolt hagejat laimavate kommentaaride avaldamine rikub viimase maine avalikkuse silmis täielikult; kostja ei ole midagi ette võtnud pärast talle õigusvastasest tegevusest teatamist; määratav hüvitis peab olema piisavalt kõrge, et omada eri- ja üldpreventiivset mõju. Hageja palus välja mõista mittevaralise kahju hüvitiselt viivis seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et ta on kaotanud südamelähedase eneseteostusvõimaluse. Negatiivne foon hageja tegevuse kohta võib olla esile kutsutud kõikide negatiivsete reageeringute kogusummas, mitte aga kostja üksiku kommentaari tõttu. Kostja realiseeris kommentaaride avaldamisel põhiseaduslikku õigust arvamuse avaldamiseks. Kostja on ka tänasel päeval veendunud, et hageja eksib, kui arvab, et lastele tuleb seksuaalkasvatust anda eas, mil nad ei ole sisuliselt selleks valmis. Kostja hinnangul võib see lastele kahjulik olla. Oma kommentaaridega soovis kostja neid mõtteid avaldada. Kostja arvamuse
avaldamise järsk negatiivsus ei saa olla hagejat solvav või tema au teotav. Hageja pidi olema valmis selleks, et tema tegevus, mis kujutab endast sekkumist alaealiste laste seksuaalse käitumise kujunemisse, tekitab ühiskonnas laialdast ja suure tõenäosusega mitte positiivset vastukaja. Ainuüksi kostja väited ei saanud avaldada hagejale niivõrd negatiivset mõju, et see oleks põhjustanud talle hingelisi kannatusi. Kohtu põhjendused
3.Kohus ei võta asja materjalide juurde ja tagastab hagejale tema 20.09.2021 menetlusdokumendi lisa nr 2 (tunnistus; tl 82). Märgitud dokument on esitatud soome keeles. Kohus tegi 26.10.2021 korraldused, kus palus hagejal esitada dokumendi tõlge eesti keelde. Kohus selgitas, et tõlke esitamata jätmisel ei võta kohus dokumenti asja materjalide juurde. Hageja ei ole tõlget esitanud, mistõttu tuleb keelduda dokumendi vastuvõtmisest. Dokument on esitatud elektrooniliselt, mistõttu puudub vajadus see paberkandjal hagejale tagastada.
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - Facebooki veebilehel grupis xxxx ilmus 09.10.2018 postitus viitega järgmisele artiklile: „R. H.: seksuaalkasvatus alaku lasteaias“ (tl 11); - kostja jättis 09.10.2018 postituse juurde järgmised kommentaarid: - „Sa R. H. määri see saast endale pähe, iga asi omal ajal, mitte käsukorras peale sundimisega. Laske rsk.lastel oma lapsepõlve nautida, niipalju kui seda neil üldse on ja las mänguvad omi mänge, mitte ärge trükkige osa pasaga nende mängumaale, krd.ebardid“ (tl 11; edaspidi kommentaar nr 1); - „Sama palju kannavad vastutust ka need lasteaia töötajad, kes selle jätise üldse üle uksepaku lasevad“ (tl 12; edaspidi kommentaar nr 2); - 09.10.2018 postituse ja kostja kommentaaride avaldamise ajal tegutses hageja laste seksuaalõpetuse õpetajana.
6.Hageja leidis, et kostja avaldas vaidlusalustes kommentaarides ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, mis kahjustavad hageja mainet. Isikliku õiguse rikkumine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on. See, mida avaldaja ise silmas pidas ei ole asjakohane. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p-d 10-11). Kannatanu saab VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda ebaõige faktiväite ümberlükkamist. Kannatanul on õigus nõuda VÕS § 1047 lg 4 alusel ebaõige faktiväite ümberlükkamist sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (Riigikohtu 31.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-07, p 14). Kannatanu ei saa nõuda ebakohase väärtushinnangu ümberlükkamist (Riigikohtu 10.10.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 19).
7.Hageja leidis, et kommentaaris nr 1 avaldas kostja ebaõige väite, et hageja justkui surub oma õppimismetoodikat peale. Kohus leiab, et mõistliku isiku arusaama järgi avaldas kostja kommentaaris nr 1 väite, et hageja olevat surunud seksuaalõpetust lasteaialastele peale. Kommentaari nr 1 sisust nähtub, et vaidlusalune väide on avaldatud hageja kohta. Tegemist on
kaudse faktiväitega, mis tuleneb kommentaarist kui tervikust. Kohtu hinnangul kahjustab faktiväide hageja mainet, sest jätab temast mulje kui inimesest, kes kooskõlastamata lastevanemate ja lasteaiaga sunniviisiliselt viib läbi seksuaalõpetust lasteaialastele. Hageja mainet kahjustava ebaõige kommentaari avaldamine on õigusvastane VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1047 lg 1 alusel.
7.1.Kostja ei ole tõendanud, et faktiväide vastab tõele. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Tõendamata on ka see, et enne andmete avaldamist kontrollis kostja nende õigsust. Seega puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud VÕS § 1047 lg-te 1–3 alusel.
7.2.Kostja selgitas, et ta on ka tänasel päeval veendunud, et hageja eksib, kui leiab, et lastele tuleb seksuaalkasvatust anda eas, mil nad ei ole sisuliselt selleks valmis. Kostja tõi välja, et kommentaari nr 1 avaldamisega on ta kasutanud õigust avaldada oma arvamust. Kohus leiab, et kostjal on õigus avaldada oma arvamust. Oluline on aga arvestada sellega, et enda põhiseaduslike õiguste realiseerimisel ei tohi isik kahjustada teise isiku põhiseadusega kaitstud õigusi. Praegusel juhul riimuvad kostja põhiseaduslik õigus väljendusvabadusele hageja põhiseadusliku õigusega au ja hea nime kaitsele. Kohtu hinnangul on kostja realiseerinud enda väljendusvabadust sellisel viisil, mis kahjustas hageja au. Kostja poolt avaldatud kommentaar nr 1 sisaldab ebasündsaid, hagejat mõnitavaid ja solvavaid väljendeid, mis annavad käsitletavale hageja kohta avaldatud faktiväitele äärmiselt negatiivse tähenduse. Kostjal olnuks võimalik väljendada enda arvamust hageja tegevuse kohta viisakamalt ja hageja mainet mittekahjustaval viisil. Seetõttu leiab kohus, et praegusel juhul prevaleerib hageja õigus au ja hea nime kaitsele üle kostja õiguse avaldada oma arvamust. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastatust välistavaid asjaolusid VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 alusel. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastatust välistavaid asjaolusid ka VÕS § 1045 lg 2 alusel.
7.3.Kohus leiab, et kostja on kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050 lg-te 1 ja 2 ning § 1052 alusel. Kohtu hinnangul on kostja põhjustanud kahju hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kohtule esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja oleks tekitanud kahju raskest hooletusest (VÕS § 104 lg 4) või tahtlusest (VÕS § 104 lg 5). Kostja ei ole tõendanud, et ta on olnud väliselt (VÕS § 1050 lg 1) ja sisemiselt (VÕS § 1050 lg 2) hoolas. Kohtule ei ole esitatud ka selliseid andmeid, mis välistaksid kostja süü VÕS § 1052 alusel.
7.4.Kohus on seisukohal, et kostja teo (ebaõige faktiväite avaldamine) ja hagejal tekkinud (maine)kahju vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ja kostja rikutud kohustus oli suunatud hagejale tekkinud kahju ärahoidmisele (VÕS § 127 lg 2).
8.Hageja leidis, et kostja poolt avaldatud kommentaar nr 1 sisaldab väiteid „ebard“ ja „saast“ ning kommentaaris nr 2 sisaldub väide „jätis“. Hageja hinnangul on viidatud väited ebakohased väärtushinnangud, mis kahjustavad hageja mainet.
8.1.Kohus selgitab, et kohtupraktika järgi võib väärtushinnangu ebakohasus olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist. Ebakohane on ka ilmselgelt vulgaarne, inimväärikust alandav või inimest mõnitava tähendusega või ähvardusi sisaldav hinnang. Ebakohased on väärtushinnangud, mille vulgaarne, inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut avalikkuse ees halvustada (nt Riigikohtu 12.06.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-12, p 42; 31.05.2006 otsus tsiviilasjas
nr 3-2-1-161-05, p 12; 13.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 14; 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 20).
8.2.Kostja avaldas kommentaaris nr 1 väite „ebard“. Kohus leiab, et mõistliku isiku arusaama järgi käib väide hageja kohta. Kohtu hinnangul on väide „ebard“ hinnatav ebakohase väärtushinnanguna, mis kahjustab hageja mainet. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab mõiste „ebard“ värdjat, soerdi, monstrumi. Väite „ebard“ kasutamine hageja kohta kahjustab tema mainet, sest jätab temast mulje kui äärmiselt ebameeldivast ja väärastunud isikust. Hinnates väite „ebard“ kommentaari nr 1 kontekstis tervikuna, kannab see vulgaarset, inimväärikust alandavat ja hagejat mõnitavat tähendust. Väite märgitud tähendus on ilmne keskmisele mõistlikule isikule. Ka kostja poolt väitele „ebard“ antav tõlgendus – väärastunud psüühikaga inimene – on hageja mainet sama intensiivselt riivav, nagu eelnevalt esitatud käsitlus. Hageja mainet kahjustava väärtushinnangu avaldamine on õigusvastane VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel.
8.3.Kostja avaldas kommentaaris nr 1 väite „saast“. Kohus leiab, et väide „saast“ on hinnatav ebakohase väärtushinnanguna. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab mõiste „saast“ kõntsa, räppa, mustust. Kohus on seisukohal, et mõistliku isiku arusaama järgi on märgitud väide avaldatud eelkõige hageja tegevusala, st laste seksuaalõpetuse, kohta. Kuid arvestades kommentaari konteksti puudutab see väide ka hagejat, sest hageja tegevusala kritiseerides jäetakse ka hagejast mulje, et ta tegeleb häbiväärse või hukkamõistva tegevusega. Kohus leiab, et väide „saast“ on hinnatav ebakohase väärtushinnanguna, mis kahjustab hageja mainet. Hinnates väidet kommentaari nr 1 kontekstis tervikuna, kannab see vulgaarset, inimväärikust alandavat ja hagejat mõnitavat tähendust. Väite märgitud tähendus on ilmne keskmisele mõistlikule isikule. Hageja mainet kahjustava väärtushinnangu avaldamine on õigusvastane VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel.
8.4.Kostja avaldas kommentaaris nr 2 väite „jätis“. Kohus leiab, et mõistliku isiku arusaama järgi käib väide hageja kohta. Kohtu hinnangul on väide „jätis“ hinnatav ebakohase väärtushinnanguna, mis kahjustab hageja mainet. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab mõiste „jätis“ lurjust, kaabakat. Väite „jätis“ kasutamine hageja kohta kahjustab tema mainet, sest jätab temast mulje kui alatust, autust, eemaletõukavast inimesest. Hinnates väite „jätis“ kommentaari nr 1 kontekstis tervikuna, kannab see vulgaarset, inimväärikust alandavat ja hagejat mõnitavat tähendust. Hageja mainet kahjustava väärtushinnangu avaldamine on õigusvastane VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel.
8.5.Kostja leiab, et mõistet „jätis“ kasutatakse ka „jääde“, „jäänuse“, „järelejäänu“ tähenduses. Kohus märgib, et hinnates vaidlusaluse väite tähendust, tuleb arvestada seda, mida kostja on mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldanud. Kohus on seisukohal, et hinnates mõistliku isiku arusaama järgi vaidlusalust väidet kommentaari nr 2 kontekstis, kasutas kostja väidet „jätis“ hageja kohta otsuse p-s 8.4 välja toodud tähenduses.
8.6.Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et eelnevalt avaldatud väärtushinnangud on kohased. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg-te 1 või 2 alusel. Asjaolu, et lasteasutuse riiklikult kinnitatud õppekavas puudub seksuaalhariduse alustamine väikelapseeas ja lasteasutuses ei anna kostjale õigust avaldada hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja on esitanud tõendi, et ekspertide hinnangul on vajalik tegeleda laste seksuaalharidusega ja sellist õpetust võib pakkuda juba lasteaias käivatele lastele (tl 22–54). Kohtu hinnangul ei pea seksuaalhariduse tundide läbiviimiseks olema vastav aine kantud lasteasutuse riiklikult kinnitatud õppekavasse, vaid piisab ka lapsevanemate ja lasteaia nõusolekust. Hageja on tõendanud, et tal oli lapsevanemate, lasteaia ja kohaliku omavalituse nõusolek seksuaalõpetuse tundide läbiviimiseks (tl 21). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastatust välistavaid asjaolusid VÕS § 1045 lg 2 alusel.
8.7.Kohus leiab, et kostja on kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050 lg-te 1 ja 2 ning § 1052 alusel. Kohtu hinnangul on kostja põhjustanud kahju hooletusest (VÕS § 104 lg 3). Kohtule esitatud asjaoludest ei saa järeldada, et kostja oleks tekitanud kahju raskest hooletusest (VÕS § 104 lg 4) või tahtlusest (VÕS § 104 lg 5). Kostja ei ole tõendanud, et ta on olnud väliselt (VÕS § 1050 lg 1) ja sisemiselt (VÕS § 1050 lg 2) hoolas. Kohtule ei ole esitatud ka selliseid andmeid, mis välistaksid kostja süü VÕS § 1052 alusel.
8.8.Kohus on seisukohal, et kostja teo (ebakohaste väärtushinnangute avaldamise) ja hagejal tekkinud (maine)kahju vahel esineb põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ja kostja rikutud kohustus oli suunatud hagejale tekkinud kahju ärahoidmisele (VÕS § 127 lg 2).
9.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud hageja mainet kahjustava ebaõige faktiväite ja hageja mainet kahjustavad ebakohased väärtushinnangud ning et kostja tegevus on olnud õigusvastane. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist.
9.1.Kostja väidab, et kuna vaidlusalused kommentaarid olid ühed paljudest, siis ei saanud nad avaldada hagejale niivõrd negatiivset mõju, et hagejale oleks põhjustatud hingelisi kannatusi, mille hüvitamiseks oleks õigustatud kahjutasu nõude esitamine. Sisuliselt väidab kostja seda, et hagejal ei ole mittevaralist kahju tekkinud, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. Kohus toob välja, et isiklike õiguste rikkumise korral tuleb eeldada, et kannatanule on sellega tekitatud mittevaralist kahju (Riigikohtu 11.02.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04, p 17). Mistahes isikliku õiguse rikkumine kahjustab inimese psüühilist tegevust ja psüühilist seisundit. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu selles tähenduses eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (Riigikohtu 17.10.2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-01). Kohtupraktika kohaselt on mittevaralise kahju hüvitamiseks piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22). Hageja on tõendanud, et kostja avaldas hageja mainet kahjustava ebaõige faktiväite ja hageja mainet kahjustavad ebakohased väärtushinnangud. Kostja on oma käitumisega tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1047 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 alusel. Seega tuleb eeldada, et kostja on oma käitumisega tekitanud hagejale mittevaralist kahju.
9.2.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Seejuures tuleb hüvitise suuruse üle otsustades arvestada VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatud asjaolud (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007, p 18). Kostja poolt välja toodud asjaolu, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude välistab see, et ta on juba esitanud kohtule samasisuliste kommentaaride eest mittevaralise kahju hüvitamise nõuded teiste isikute vastu, ei võta hagejalt ära õigust nõuda kahju hüvitamist kostjalt. Samas tuleb kahjuhüvitise määramisel arvestada praeguse vaidluse asjaoludega. Kohus arvestab kahjuhüvitise määramisel järgmiseid asjaolusid: - kostja on avaldanud hageja kohta ühe ebaõige faktiväite ja kolm ebakohast väärtushinnangut. Avaldatud väited kahjustasid hageja mainet; - kostja on põhjustanud hagejale kahju hooletusest; - väited olid avaldatud Facebooki veebilehel grupis xxxx 09.10.2018 postituse juures. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et tegemist on kinnise grupiga, kuid selles on märkimisväärne arv – 7,5
tuhat – liikmeid (tl 11). Seega on kostja poolt avaldatud väited jõudnud suure hulga inimesteni ja hageja maine oli kahjustatud suure hulga inimeste ees; - käsitletava postituse juures olid avaldatud ka paljud teised hageja mainet kahjustavad kommentaarid (tl 11-12). Märgitud asjaolu tuleb arvestada, sest postituse juurde jäetud kommentaarid kogumis võisid põhjustada hagejale palju ebameeldivamaid üleelamisi kui kostja poolt avaldatud väited eraldivõetuna. Praegusel juhul tuleb hüvitise määramisel arvestada üksnes kostja poolt avaldatud väidetega; - hageja väitis, et kostja poolt avaldatud kommentaarid on põhjustanud hagejale terviseprobleeme. Hagist nähtub, et hageja ei soovinud tugineda tervise kahjustamisele mittevaralise kahju hüvitamise alusena, vaid ta on soovinud näidata temale tekkinud terviseprobleemide abil ebameeldivate üleelamiste raskust, mida ta on kogenud kostja käitumise tõttu. Kohtu hinnangul on võimalik ebameeldivaid üleelamisi põhjendada ka isiku tervisliku seisundi muutumisega. Isiku maine kahjustamine tekitab isikule vaimset pinget ja ebameeldivaid üleelamisi, mis võivad mõjutada tema tervist. Maine kahjustamise tagajärjel tekkinud terviseprobleemid võivad näidata üleelamiste raskust. Hageja on esitanud terviseprobleemide kinnitamiseks arstitõendi, millest nähtuvalt määrati hagejale 02.09.2019 vererõhku vähendav ravim. Lisaks nähtub dokumendist, et hageja on kogenud nõrkust/väsimust 16.03.2017 ja alates 02.09.2019. Lisaks on hageja kurtnud alates 02.09.2019 peapöörituse ja hingamisraskuste üle (tl 80-81). Kohtu hinnangul ei saa märgitud tõendi alusel tuvastada kindlat seost kostja poolt avaldatud väidete ja hageja poolt tajutud niivõrd raskete ebameeldivate üleelamiste vahel, millised võiksid põhjustada muudatusi hageja tervislikus seisundis. Hageja poolt kogetud nõrkus/väsimus 16.03.2017 ei ole seotud kostja tegevusega, sest vastavad nähud tekkisid hagejal enne vaidlusaluste väidete avaldamist kostja poolt. Võimalik ei ole tõsikindlalt tuvastada ka seda, et alates 02.09.2019 hageja poolt kogetud nõrkus/väsimus, peapööritus ja hingamisraskused on tingitud kostja avaldatud väidetest. Hageja poolt kogetu esines üks aasta pärast vaidlusaluste väidete avaldamist. Lisaks nähtub hageja esitatud arstitõendist, et temal esinenud peapöörituse võis põhjustada kõhuvalu (tl 80-81); - seksuaalkasvatuse pakkumine lasteaias käivatele lastele on Eestis vähetuntud ja tundlik teema ühiskonna jaoks. Tundliku teema püstitamine võib põhjustada ühiskonna liikmetes risti vastupidiseid arvamusi. Hageja poolt avalikkusele ette toodud tundlik teema võis esile kutsuda negatiivse vastukaja, millega tulnuks hagejal arvestada; - kostja ei ole kohtumenetluses avaldanud kahetsust hageja mainet kahjustavate väidete avaldamise osas ega palunud hagejalt vabandust. Kostja on jäänud kindlaks seisukohale, et tema ei ole oma väidetega hagejat räigelt solvanud (tl 60, tl 71-72); - hageja väitis, et kostja poolt avaldatud väited on loonud hagejast negatiivse kuvandi, mis võrdub hageja jaoks karjääri lõppemisega. Sisuliselt väidab hageja, et kostja tegevuse tõttu on hageja majandustegevus lõppenud. Kohus leiab, et kui hageja väide vastaks tõele, annaks see hagejale õiguse nõuda kostjalt varalise kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul ei saa hageja väidet karjääri lõppemise kohta arvestada mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel. Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot. Kohus ei nõustu hageja 20.09.2021 menetlusdokumendist järelduva käsitlusega, et igale ebakohasele väitele saab anda „hinnasilt“, millest nähtuks vastava väite kasutamisel kahjustatud isikule väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise summa. Kahjuhüvitis määratakse kindlaks konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades. Praegusel juhul on kohus, arvestades vaidluse asjaolusid, asunud seisukohale, et mõistlik mittevaralise kahju hüvitis on 500 eurot. Märgitud hüvitis on piisav selleks, et mõjutada kostjat hoiduma edaspidi hageja isikuõiguste rikkumisest. Hageja ei ole väitnud, et kostja oleks kahjustanud tema mainet ebakohaste väidete avaldamisega vaidlusaluste väidete avaldamisele järgneval perioodil.
9.3.Hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kahjuhüvitiselt (500 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 08.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
10.Kohus rahuldab hagi, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
11.Hageja menetluskulud koosnevad eeltõendamismenetluses kantud kuludest 228 eurot (koos käibemaksuga) ning kohtumenetluses tasutud riigilõivust 325 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 1455 eurot (koos käibemaksuga). Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
12.Kohus leiab, et hageja eeltõendamismenetluse kulud 228 eurot (koos käibemaksuga) on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13.Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv 325 eurot on vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14.Hagejale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot (ilmakäibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades on hageja lepingulise esindaja tasumäär põhjendatud.
15.Hagejale osutati õigusabi 8 tunni ja 5 minuti ulatuses (tl 90). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisele kulunud aeg on põhjendatud ja ei ole ülepaisutatud. Hageja poolt esitatud menetlusdokumendid sisaldavad sisulist õiguslikku analüüsi ja dokumentidele on lisatud tõendid. Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 1455 eurot (koos käibemaksuga).
16.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hüvitis menetluskulude katteks kokku 2008 eurot (228 eurot + 325 eurot + 1455 eurot).
17.Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hüvitis menetluskulude katteks koos käibemaksuga.
18.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.