Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetluse käik Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 29.06.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. K.i ja F OÜ vastu 1412.80 euro ja jooksva viivise saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. 10.07.2018 tegi kohus solidaarvõlgnikele makseettepaneku, mis on võlgnikule J. K.ile 11.07.2018 ja võlgnikule F OÜ-le 06.09.2018 kätte toimetatud. Solidaarvõlgnik J. K. esitas 11.07.2018 vastuväite kogu nõude suhtes. Solidaarvõlgnik F OÜ makseettepanekule seaduses ettenähtud tähtaja jooksul vastuväidet esitanud ei ole. Tema suhtes koostas kohus 08.10.2018 eraldi määrusena maksekäsu. 08.10.2018 kohtumäärusega andis kohtunikuabi nõude J. K. osas üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 19.10.2018 esitas Krediidikaitse Grupp OÜ Harju Maakohtule hagi J. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus võttis menetlusse 22.10.2018 määrusega. 09.11.2018 esitas J. K. vastuhagi 17.07.2017 sõlmitud käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks. Kohus võttis vastuhagi menetlusse 11.11.2028. 09.04.2021 määrusega lõpetas kohus osaliselt menetluse Krediidikaitse Grupp OÜ hagis J. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks põhinõude osas summas 694.80 eurot, intressinõude osas summas 60.00 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas summas 548.00 eurot ning hagi esitamisest arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas summas 392.00 eurot, kokku 1694.80 eurot. Kohus jätkas menetlust Krediidikaitse Grupp OÜ hagis J. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks põhinõude osas summas 305.20 eurot ja J. K. vastuhagis 17.07.2017 sõlmitud käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks. 09.04.2021 määrus on jõustunud, v.a menetluskulude jaotuse osas. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid C OÜ (laenuandja) ja F OÜ (laenusaaja) 17.07.2017 laenulepingu nr xxxx, mille järgi andis laenuandja laenusaajale laenu 1000.00 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 6% kuus. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige J. K. (kostja) sõlmisid 17.07.2017 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxxx, mille järgi vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest

tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 2000.00 eurot. Hagiavalduse esitamise aja seisuga on laenusaaja võlgnevus koos tasumata laenu, intressi ja viivisega kokku 1608.00 eurot. Hageja selgitab, et laenulepingu p-s 6.5 on pooled kokku leppinud, et laekunud maksed tuleb arvestada esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuste ja menetluskulude, seejärel viiviste ja leppetrahvide, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning viimaseks järjekorras tähtajaks tasumata laenu katteks. Antud juhul on laenusaaja tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste katteks kokku 300.00 eurot. Nimetatud summa on laenusaaja tasunud intressi katteks laenulepingu pikendamiseks. Laenuandja on nõudnud nii laenusaajalt kui ka kostjalt võlgnevuse tasumist. Laenuandja on edastanud 15.06.2018 ja 24.05.2018 laenusaajale laenulepingus fikseeritud e-posti ja kostjale käenduslepingus fikseeritud e-posti aadressile hagihoiatuse, milles palus tasuda Laenulepingust tulenev võlgnevus. Laenusaaja ega kostja laenulepingust tulenevalt võlgnevust ei tasunud. 26.06.2018 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Laenuandja teavitas laenusaajat ja kostjat nõuete loovutamisest samal päeval. Ka hageja on nõudnud uue võlausaldajana laenusaajalt ja kostjalt võlgnevuse tasumist, kuid laenusaaja ja kostja võlgnevust ei tasunud. Alternatiivse nõudena palub hageja hinnata esitatud nõuet alusetu rikastumise sätete järgi. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 305.20 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna 8641.80 eurot, millele lisandub viivis. Hageja vaidlustab kostja menetluskulusid. Kostja vastuväited hagile Kostja esitatud nõuet ei tunnista, kuna kostja sõnul ei ole ta vaidlusalust käenduslepingut sõlminud. Samuti ei ole kostjani jõudnud nõude loovutamise teade, kuna kostjal puudub juurdepääs viidatud e-posti aadressile. Lisaks allkirjastas laenuandja lepingu alles kohtumenetluse ajal. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja vastuhageja nõue Vastuhagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on laenulepingu kostja digitaalselt allkirjastanud 17.07.2017 kell 17.11 ja käenduslepingu 17.07.2017 kell 17.13. Toimingute IP-aadressiks on märgitud xxxx. Kostja ei viibinud lepingute allkirjastamise kohas, mistõttu on kolmas isik lepingud allkirjastanud. Lepingute allkirjastamise ajal oli kostja tööl xxxx, kus valmistas ette eetrisse minevat saadet „xxxx“. Kostja leiab, et lepingud võis allkirjastada tema tollane elukaaslane J. M., kes viibis tol ajal poolte ühises elukohas. J. M. on varasemalt süüdi mõistetud kelmuses ja varguses. Kostja ei ole laenulepingut ega käenduslepingut sõlminud, kostja ID-kaarti ja paroole on kasutatud tema teadmata ja tahte vastaselt ning kostja ei ole andnud välja kellelegi mistahes volitust tema nimel käendus- või laenulepingut sõlmida. Kostja palub tuvastada 17.07.2017 sõlmitud käenduslepingu tühisuse. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks menetluskuluna 9773.60 eurot. Kostja vaidlustab hageja menetluskulusid. Vastukostja vastuväited vastuhagile Hageja nõuet ei tunnista. Hageja on seisukohal, et 17.07.2017 sõlmitud käendusleping on kehtiv.

Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Poolte vahel puudub vaidlus järgmises: - C OÜ (laenuandja) ja F OÜ (laenusaaja) sõlmisid kostja isikutunnistust (ID-kaarti) kasutades 17.07.2017 laenulepingu nr xxxx (19.10.2018 hagiavalduse lisa 1), mille alusel andis laenuandja laenusaajale laenu 1000.00 eurot (19.10.2018 hagiavalduse lisa 2); - F OÜ võlgnevuse osas koostas Pärnu Maakohus 08.10.2018 määrusena maksekäsu, mis jõustus edasikaebamata; - 17.07.2017 olid F OÜ seaduslikeks esindajateks kostja ning J. M., kes olid tol ajal elukaaslased; - laenuandja ja laenusaaja juhatuse liikme J. K. (kostja) isikutunnistust (ID kaarti) kasutades on sõlmitud 17.07.2017 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxxx (19.10.2018 hagiavalduse lisa 3), mille järgi vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 2000.00 eurot; - kolmas isik on kostja eest võlgnevust tasunud nii, et nüüdseks on tasumata 305.20 eurot. See on tuvastamist leidnud Harju Maakohtu 09.04.2021 määruse p-s 2 ning seda on kinnitanud Tallinna Ringkonnakohus 29.06.2021 määrusega. II Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas 17.07.2021 sõlmitud käenduslepingu allkirjastas kostja või seda teinud kolmas isik kostja teadmata. Vastavalt isikutunnistusele, elamisloakaardile ja digitaalsele isikutunnisele väljastatavate sertifikaatide kasutustingimuste p-le 2.3 kohustub sertifikaadiomanik kaitsma oma PIN-koode parimal võimalikul viisil ning juhul, kui need on väljunud sertifikaadiomaniku kontrolli alt, kohustub omanik viivitamatult koodid ära muutma või kui muutmine ei ole võimalik, siis peatama sertifikaatide kehtivuse. Samade kasutustingimuste p 3.1. kohaselt vastutab sertifikaadi omanik sertifikaadiga tehtud digitaalsest isikusamasuse kontrollimisest ja antud digitaalallkirjadest tulenevate tagajärgede eest nii sertifikaatide kehtivuse ajal kui pärast nende kehtivuse lõppu ainuisikuliselt ning täies ulatuses. Seega juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Nimetatut on selgitanud Riigikohtu Tsiviilkolleegium 16.12.2019 otsuse nr 2-16-124450 p-s 22.

Järelikult tuleb kostjal tõendada, et tema 17.07.2017 talle väljastatud ID-kaarti ja PIN-koode ei tarvitanud lepingu sõlmimisel kostja tahte kohaselt. Kohus on seda kostjale selgitanud 28.10.2019 kirjas. Kostja on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile 13.11.2018 kuriteoteate (kostja 23.05.2019 dokumendi lisa 1) selle kohta, et tema isikut tõendavat dokumenti kasutati 17.07.2017 kostja tahtevastaselt. Kostja kinnitas istungil, et Politsei- ja Piirivalveamet tema kaebuse peale menetlust ei alustanud (18.03.2021 protokolli lk 3). Kostja on tõendamiseks esitanud vastuse S AS hoidlast (09.11.2018 dokumendi lisa 1), mille järgi on kostja kaarti ja koode kasutatud 17.07.2017 järgmiselt: autentimiseks kell 15.20 ja kell 16.33 ning allkirjastamiseks kell 16.45, kell 17.11 ja kell 17.13 (hageja 22.04.2019 seisukoha lisad 2-3). Kostja sõnul ei ole just kahel viimasel korral tema dokumente allkirjastanud. Samas ei ole kostja vaidlustanud seda, et tema 17.07.2017 kell 16.45 käendusavalduse allkirjastas. Xxxx uksekaardi logi, 17.07.2017 „xxxx“ ajakava, uudiseplokkide teksti, veebiväljaande logi, samuti kostja ja tunnistaja IV vaheline kirjavahetus, teekonna kuvatõmmis, telefoni kumatõmmis, F OÜ registriandmete ajalugu (09.11.2018 dokumendi lisad 2-11) ainuüksi ei tõenda, et tahteavaldust ei andnud kostja ise või see ei antud tema tahte kohaselt. Nimetatust võib järeldada kostja tööpäeva olemust ning kostja sisenemist töökohta, kuid mitte kostja võimatust allkirjastada lepinguid. Kohus on rahuldanud kostja taotluse ning kogunud tõendeid 28.04.2020 määruse alusel T AS-ilt ja AS-ilt P. Kogutud tõendid aga kostja positsiooni ei toetanud. Samuti on kohus rahuldanud kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks 04.06.2020 määrusega ning kohus on üle kuulanud tunnistajatena O. S., E.-L. K., R. K. ja J. M.. O. S., E.-L. K., R. K. ütlustega kogumis on tõendatud, et kostja viibis 17.07.2017 kella 17.00 paiku tööl ning majast väljumine oleks olnud ebatavaline. Samas ei osanud O. S. midagi enamat päevast esile tuua, kui selle, et tegemist oli tavalise esmaspäevaga. Ka E.-L. K. sõnul oli tegemist tavalise tööpäevaga ning selle alusel tunnistaja eeldas, et ka kostja pidi olemas majas õhtuni. R. K. teadis kõnelda, et sel päeval oli tal võte kostjaga. Seda asjaolu oli tunnistaja kontrollinud töögraafikust, aga muidu oli tegemist tavalise tööpäevaga koos kostjaga. Samas ei piisa nimetatud kirjalikest tõenditest ega tunnistajate ütlustest selleks, et välistatud oleks kostja väljastatud ID-kaardi ja PIN-koodide tarvitamine 17.07.2017 lepingu sõlmimisel kostja tahtekohaselt. Isegi kui kostja ei saanuks tööülesannete täitmisest tulenevalt ise 17.07.2017 vaidlusaluseid tahteavaldusi anda, siis ei ole välistatud, et seda tegi kolmas isik kostja soovil ja teadmisel. Kuigi menetluse kestel on kostja kahtlustanud lepingute allkirjastamises J. M.t, siis tunnistajana ülekuulatud J. M. eitas seda. Tunnistaja sõnul ei olnud tema käes kostja ID-kaarti ning ta ei teadnud paroole. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust toetab kostja enda kinnitus, et J. M. suhtes kriminaalmenetlust ei alustatud. (18.03.2021 protokolli lk 3). Vaikimisi tuleb eeldada, et kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, siis tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist ei ole kostja suutnud tõendada.

Seega jääb J. K. vastuhagi 17.07.2017 lepingu tühistuse tuvastamise osas TsÜS § 129 lg 1 alusel rahuldamata. III VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud 17.07.2017 käenduslepingu kehtivuse ning kohus on 09.04.2021 määrusega lõpetanud osaliselt menetluse Krediidikaitse Grupp OÜ hagis J. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks põhinõude osas summas 694.80 eurot, intressinõude osas summas 60.00 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas summas 548.00 eurot ning hagi esitamisest arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas summas 392.00 eurot, kokku 1694.80 eurot ning jätkanud menetlust Krediidikaitse Grupp OÜ hagis J. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks põhinõude osas summas 305.20 eurot, siis ei anna kohus hinnangut nõuetele, mille osas on menetlus lõppenud. Kostja on esitanud sisulise vastuväite 17.07.2017 käenduslepingu osas selles, et kostja sõnul allkirjastas laenuandja lepingu alles 19.10.2018, s.o kohtumenetluse ajal, mistõttu leping enne ei jõustunud. Nimetatu läheb vastuollu kostja enda vastuhagi nõudega, kus kostja on palunud tuvastada sama lepingu tühisus. Isegi eelnimetatut kõrvale jättes ei muutu käendusleping olematuks sellega, et laenuandaja ei allkirjasta ise lepingut, kuigi on asunud lepingut täitma, sh laenu väljastama (VÕS § 9 lg 1 ja § 144 lg 1 koosmõjus). Samuti on kostja esile toonud, et temani ei ole jõudnud nõudest loovutamise teated, kuna kostjal puudub juurdepääs e-posti aadressile. Vastavalt käenduslepingu p-le 3.3 ja lepingu sissejuhatusele võis kostjale teavet saata aadressile xxxx (19.10.2018 hagiavalduse lisa 3). Laenuandaja teatas nõudest loovutamisest just aadressile xxxx (19.10.2018 hagiavalduse lisa 5). Seega ei saa kohus selle kostja vastuväitega nõustuda. VÕS § 100, § 101 lg 1 ning 17.07.2017 käenduslepingu p-de 1.1-1.2 ja p 2.1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata võlg 305.20 eurot. Seetõttu puudub kohtul vajadus anda hinnang hageja alternatiivsele nõudele. IV Seega kohus leiab, et Krediidikaitse Grupp OÜ hagi J. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning J. K. vastuhagi 17.07.2017 sõlmitud käenduslepingu tühisuse tuvastamiseks ei ole põhjendatud, tõendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus mõistab kosjalt hageja kasuks välja võla 305.20 eurot. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 ning koosmõjus TsMS § 168 lg-ga 5 jätab kohus menetluskulud kostja kanda, sest hagi kuulub rahuldamisele ja vastuhagi jääb rahuldamata ning 09.04.2021 määrusega lõpetas kohus 85% ulatuses hagi menetluse, sest kostja eest tasus kolmas isik 85% võlast. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.