Ele Liiv (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-408
Tsiviilasi
X (X) hagi Y vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning ebaõigete andmete ümberlükkamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. augusti 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X (X) 29. septembri 2021 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXX), esindajad ringkonnakohtus lepingulised esindajad vandeadvokaat Robert Sarv ja advokaat Severinas Jakubauskas Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Kohtuistungi toimumise aeg
15. november 2021
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 30. augusti 2021. a otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada Y 7 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumist avaldama (s.o saatma) kõigile 16.09.2020 Tallinna C Q rühma lastevanemate koosolekul viibinud isikutele teade: „Avaldasin Teile 16.09.2020 Tallinna C Q rühma lastevanemate koosolekul X (X) kohta ebaõigeid faktiväiteid, kui ütlesin, et X oli aadressil XXX, Tallinn asuva kortermaja elanikele põhjustanud süüliselt vingumürgituse korter nr X tuulutusavade kinnisulgemise kaudu.“
2.Teha nimetatud osas uus hagi osaliselt rahuldav otsus ja kohustada Y nimetatud väide ümber lükkama hagis taotletud viisil.
3.Muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja jätta poolte menetluskulud maakohtus 70% ulatuses kostja ning 30% ulatuses hageja kanda. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
4.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
5.Hagi rahuldada osaliselt.
6.Kohustada kostjat Y 7 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumist avaldama (s.o saatma) kõigile 16.09.2020 Tallinna C Q rühma lastevanemate koosolekul viibinud isikutele, kelleks olid D (XXX), D (XXX), S (XXX), O (XXX), T (XXX), L (XXX), Z (ZZZ), H (XXX), M (XXX), U (XXX), R(XXX), N (XXX), V (VVV), Õ (XXX), Ö (XXX), Ü (XXX) ja A (XXX), ebaõigeid andmeid ümberlükkav järgmise sisuga kostja e-kiri: „Avaldasin Teile 16.09.2020 Tallinna C Q rühma lastevanemate koosolekul X (X) kohta ebaõigeid faktiväiteid, kui ütlesin, et X oli aadressil XXX, Tallinn asuva kortermaja elanikele põhjustanud süüliselt vingumürgituse korter nr X tuulutusavade kinnisulgemise kaudu ja X-l puudub oma lapse suhtes hooldusõigus. Lükkan need ebaõiged faktiväited ümber.“
7.Välja mõista Y-lt X kasuks mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.
8.Välja mõista Y-lt X kasuks varaline kahju 198,33 eurot.
9.Välja mõista Y-lt X kasuks viivis väljamõistetavatelt hüvitistelt (698,33 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates Y vastu hagi esitamisest, so alates 11.01.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni.
10.Menetluskulud maakohtus jätta 70% ulatuses Y ning 30% ulatuses X kanda. Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud jätta X kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 11. jaanuaril 2021 Y (kostja) vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja varalise kahju hüvitise 198,33 euro ja mittevaralise kahju hüvitise ja nendelt viivise väljamõistmiseks. Hageja palub kohustada kostjat 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumist avaldama (s.o saatma) kõigile 16. septembril 2020 Tallinna C Q rühma lastevanemate koosolekul viibinud isikutele ebaõigeid andmeid ümberlükkav järgmise sisuga kostja e-kirjaline teade: „Avaldasin Teile 16.09.2020 Tallinna C Q rühma lastevanemate
2(9)
koosolekul X (X) kohta ebaõigeid faktiväiteid, kui ütlesin, et (1) X oli aadressil XXX, Tallinn asuva kortermaja elanikele põhjustanud süüliselt vingumürgituse korter nr X tuulutusavade kinnisulgemise kaudu, (2) X-l puudub oma lapse suhtes hooldusõigus ning (3) et X kohta on tehtud järjekordne avaldus politseisse. Lükkan need ebaõiged faktiväited ümber.“ Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt toimus 16. septembril 2020 Tallinna C Q rühma lastevanemate koosolek, millest võtsid teiste hulgas osa hageja ja kostja. Koosolekul avaldas kostja, et hageja oli aadressil XXX, Tallinn asuva kortermaja elanikele põhjustanud süüliselt vingumürgituse korter nr X tuulutusavade kinnisulgemise kaudu. See on ebaõige faktiväide. Sisuliselt süüdistas kostja sellise väite esitamisega hagejat süüteo toimepanemises. Kostja väitis koosolekul ka seda, et hagejal puudub oma lapse suhtes hooldusõigus, mis on ebaõige faktiväide. Kostja saatis hagejale ja 37-le isikule järgmise sisuga kirja „[---]. Härra X teie kohta on tehtud järjekordne avaldus politseisse ja kui nii edasi tegutsete annan teid kohtusse [---]“, mis on ebaõige faktiväide. Hageja nõuab ebaõigete andmete ümberlükkamist, viidates VÕS § 1047 lgle 4. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahjuna õiglase hüvitise kohtu äranägemisel ja varalise kahju 198,33 eurot. Hageja esitas kostjale enne kohtusse pöördumist nõudekirja, kus palus mh mittevaralise kahju hüvitamist ning tegi kostjale ettepaneku asja kohtuväliseks lahendamiseks. Kostja hagejale ei vastanud. Nõudekirja koostamise ja esitamisega kandis hageja õigusabikulusid 198,33 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et hageja nõue on tõendamata. Kostja leidis 12. mai 2021 vastuses, et ta ei ole hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid avaldanud.
2.novembril 2020 helistas kostja hädaabinumbrile, mistõttu ei ole ebaõige see väide, et pöördutud on politsei poole. Hageja on XXX tuulutusavad kinni pannud ning seetõttu on saadud vingumürgitus. Hagejal on hooldusõiguse vaidlus lapse osas. Hageja ei ole tõendanud seda, et kostja väitis koosolekul, et hageja on süüdi kortermajas toimunud vingumürgituse eest ja et hagejal puudub hooldusõigus oma lapse suhtes. Kostja on tõendanud selle, et 2. novembril 2020 enne lapsevanematele e-kirja saatmist on kostja helistanud hädaabinumbrile 112. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 30. augusti 2021. a otsusega hagi osaliselt ja kohustas kostjat 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumist avaldama (s.o saatma) kõigile 16. septembril 2020 Tallinna C Q rühma lastevanemate koosolekul viibinud isikutele ebaõigeid andmeid ümberlükkava järgmise sisuga kostja e-kirjalise teate: „Avaldasin Teile 16.09.2020 Tallinna C Q rühma lastevanemate koosolekul X (X) kohta ebaõigeid faktiväiteid, kui ütlesin, et X-l puudub oma lapse suhtes hooldusõigus. Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“ Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot ja varalise kahju 198,33 eurot ning viivise väljamõistetavatelt hüvitistelt (698,33 eurolt) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras
3(9)
alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et: - 16. septembril 2020 toimus Tallinna C Q rühma lastevanemate koosolek, millest võtsid teiste hulgas osa hageja ja kostja; - hageja esitas koosolekul ettepaneku hakata hoolekogu esindaja asendusliikmeks ning kostja ei olnud sellega nõus; - koosoleku viisid läbi lasteaiarühma õpetajad A ja O; - 10. aprillil 2019 toimus aadressil XXX, Tallinnas asuvas korteris vingugaasi mürgitus ning samal ajal elasid korteris hageja koos lapsega ja lapse emaga.
4.Maakohus käsitles esmalt ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudeid kolme väite osas. Hageja ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4. Hageja käsitluse kohaselt on kostja 16. septembril 2020 Tallinna C Q rühma lastevanemate koosolekul avaldanud 3 ebaõiget faktiväidet: - hageja oli aadressil XXX, Tallinn asuva kortermaja elanikele põhjustanud süüliselt vingumürgituse korter nr X tuulutusavade kinnisulgemise kaudu (väide nr 1); - hagejal puudub oma lapse suhtes hooldusõigus (väide nr 2); - kostja jätkas ebaõigete faktiväidete esitamist ka pärast koosolekut, saates hagejale ja veel 37-le isikule järgmise sisuga kirja „/---/ Härra X teie kohta on tehtud järjekordne avaldus politseisse ja kui nii edasi tegutsete annan teid kohtusse /---/“ (väide nr 3). Eeltoodud väidete näol on tegemist faktiväidetega, mille tõesus või väärus on kontrollitav ja kohtumenetluses tõendatav.
4.1.Väide nr 1 on hinnatav faktiväitena, sest seda on võimalik kontrollida. Väide nr 1 kahjustab hageja mainet, sest see kujutab hagejat hooletu ja vastutustundetu korteri elanikuna, kes oma käitumisega põhjustas Tallinnas, XXX asuvas korteris vingumürgituse. Tõendeid (tunnistajate A, O, T; hageja ja kostja vande all antud ütlusi ning 28. septembri 2020 kirjalikku selgitust) kogumis hinnates ei leidnud tõendamist, et kostja oleks 16. septembril 2020 toimunud lastevanemate koosolekul väitnud, et hageja oli aadressil XXX, Tallinn asuva kortermaja elanikele põhjustanud süüliselt vingumürgituse korter nr X tuulutusavade kinnisulgemise kaudu (väide nr 1). Tuvastamist leidis, et hageja ja kostja vahel oli 16. septembril 2020 toimunud lastevanemate koosolekul juttu üldsõnaliselt vingumürgitusest. Tõendamata on asjaolu, et kostja oleks hagejat süüdistanud süülises vingumürgituse põhjustamises. Kuna kostja ei avaldanud väidet nr 1 16. septembri 2020 koosolekul, ei ole võimalik seda väidet ümber lükata.
4.2.Väide nr 2 on hinnatav faktiväitena, sest seda on võimalik kontrollida. Rahvastikuregistri väljavõtte alusel tuvastas maakohus, et hagejal on täielik hooldusõigus oma lapse üle. Kostja põhjustas hagejale mittevaralise kahju läbi laimamise, kujundades hageja mainet ebakohasel viisil. Seega on kostja teotanud hageja au ja tekitanud hagejale mittevaralise kahju, mistõttu tuleb kostjal tekitatud kahju hüvitada. Samuti tuleb kostjal see ebaõige faktiväide ümber lükata ja avaldada (s.o saata) kõigile 16. septembril 2020 Tallinna C Q rühma lastevanemate koosolekul viibinud isikutele ebaõigeid andmeid ümberlükkav järgmise sisuga e-kirjaline teade: „Avaldasin Teile 16.09.2020 Tallinna C Q rühma lastevanemate koosolekul X (X) kohta ebaõigeid faktiväiteid, kui ütlesin, et X-l puudub oma lapse suhtes hooldusõigus. Lükkan selle ebaõige faktiväite ümber.“
4(9)
4.3.Väide nr 3 on hinnatav faktiväitena, sest seda on võimalik kontrollida. Hädaabi 26. märtsi 2021 vastuse alusel tuvastas maakohus, et hädaabinumbrile 112 on kostja poolt tehtud hageja kohta üks hädaabikõne 02. novembril 2020 kell 12.01. Hädaabinumbrile 112 helistamist saab võrdsustada politseile avalduse esitamisega, kuivõrd tegemist on ühtse hädaabinumbriga. Sellest tulenevalt ei ole kostja esitanud ebaõigeid faktiväiteid, mida kostjal tuleks ümber lükata.
5.Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 järgi. Kuna hageja nõue seondub au teotavate ebaõigete andmete avaldamisega, tuleb teo õigusvastasus tuvastada täiendavalt VÕS § 1047 lg-te 1-3 alusel. Hageja on tõendanud isikuõiguste rikkumist, mille kostja pani toime hageja au teotamisega ning hageja kohta ebaõigete andmete avaldamisega. Maakohus leidis, et hageja au teotavaks saab pidada kostja ebaõiget väidet, et hagejal puudub oma lapse suhtes hooldusõigus. Selle väitega on omistatud hagejale madalatel motiividel käitumist, mis heidab varju hageja aule ja heale nimele, samuti seab kahtluse alla hageja usaldusväärsuse ja aususe. Ebaõigete andmete avaldamisega on kostja põhjustanud hagejale moraalset kahju. Maakohus leidis, et arvestades hageja õiguste riive ulatust ning samas asjaolu, et ebaõigeid faktiväiteid avaldati kõikidele
16.septembril 2020 lasteaia lastevanemate koosolekul viibinud lastevanematele ja kahele õpetajale, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 500 eurot.
6.Hageja on esitanud varalise kahju hüvitamise nõude 198,33 eurot. Tegemist on kohtueelse õigusabikulude hüvitamise nõudega, sest hageja kandis õigusabikulusid seoses nõudekirja koostamise ja esitamisega. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3, sest tegemist on varalise kahjuga. Asjas on tuvastatud, et kostja on 16. septembril 2020 lasteaia lastevanemate koosolekul rikkunud hageja õigusi ja kahjustanud hageja mainet kolmandate isikute ees. Seetõttu oli õigustatud hageja pöördumine advokaadibüroo poole õigusabiteenuse saamiseks. Hageja kohtueelsed õigusabikulud tuleb kostjalt välja mõista. Maakohus mõistis mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 järgi. Apellatsioonkaebus
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagiavalduse rahuldamata ning osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha uue otsuse, millega hagiavaldus tervikuna rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et faktiväite nr 1 (tuulutusavade sulgemine / vingumürgituse põhjustamine) avaldamine on tõendatud ja see väide ei vastanud tõele. Kostja ütlustest tuli välja, et vingumürgituse põhjustamine oli koosolekul teemaks. Seda kinnitab ka 8. juuni 2021 menetlusdokumendile lisatud tunnistajate O ja A selgitused lasteaia direktorile pärast koosolekut. Hageja kinnitas vande all, et kostja süüdistas teda maja elanikele vingumürgituse põhjustamises (tuulutusavade sulgemise kaudu). Kuigi kostja kinnitas vande all vastupidist, ei ole kohus otsuses põhjendanud, miks kohus ei pidanud hageja ütlusi kostja omadest usaldusväärsemaks. Arvestamata ei saa jätta seda, et kostja valetas faktiväite nr 2 avaldamise
5(9)
kohta (kohus tuvastas otsuses, et faktiväite nr 2 avaldamine leidis aset). Kostja kinnitas istungil sama lakooniliselt ka faktiväite nr 1 ja 3 mitte avaldamist, samas kui hageja ütlused kõigi faktiväidete avaldamise kohta olid detailsed ja põhjalikud. Menetluses tunnistajana ütlusi andud isiku (T) selgitustest jäi arusaamatuks, kuidas hageja võis elanikel vingumürgituse tekkimises süüdi olla. Tunnistajana üle kuulatud T ütlustest ei nähtu, et hageja oleks vingumürgituse tekitanud või sellele kaasa aidanud. Maakohus leidis ebaõigesti, et faktiväidet nr 3 (politseisse avalduse tegemine) ei ole toimunud. Hageja on tõendanud, et kostja väitis, et hageja kohta on politseisse tehtud järjekordne avaldus ning et kui hageja „edasi tegutseb“, annab kostja ta kohtusse. Hageja leiab, et see faktiväide ei vasta tõele ning hageja on tõendanud, et kostja ei ole politseile hageja kohta avaldust esitanud. Hageja leiab, et häirekeskus ja PPA ei ole samastatavad. Kostja väitis, et avaldus oli tehtud politseisse, mitte häirekeskusesse. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et häirekeskusesse helistamist saab võrdsustada politseisse avalduse andmisega. Hageja leiab, et maakohus jaotas ebaõigesti menetluskulud. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud kostja kanda. Hageja püüdis asja kompromissiga lahendada ning hagi rahuldati suures osas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda (vähemalt suuremas osas). Vastus apellatsioonkaebusele
8.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat ümber lükkama faktiväide, mille kohaselt oli hageja aadressil XXX, Tallinn asuva kortermaja elanikele põhjustanud süüliselt vingumürgituse korter nr X tuulutusavade kinnisulgemise kaudu. Seoses nimetatuga tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud lapse hooldusõigust puudutava faktiväite ümberlükkamise, mittevaralise ja varalise kahju väljamõistmise osas ja nimetatud osas on otsus jõustunud.
10.Maakohus leidis õigesti, et väidete ümberlükkamise nõue on kvalifitseeritav VÕS § 1047 lg 4 alusel. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tõendamist ei leidnud kostja poolt tuulutusavade sulgemise ja vingumürgituse põhjustamise väite avaldamine.
10.1.Hageja tõi hagis esile, et kostja avaldas suuliselt lastevanemate koosolekul, et hageja oli aadressil XXX, Tallinn asuva kortermaja elanikele põhjustanud süüliselt vingumürgituse korter nr X tuulutusavade kinnisulgemise kaudu. Kostja väitis oma vastuses ühelt poolt, et väide ei ole vale ja et hageja pole tõendanud, et kostja sellise väite koosolekul avaldas. Samas ei toonud kostja esile, millisel kujul ta väite avaldas.
10.2.Poolte vande all antud ütlustest (I kd, tl 100 – 102 ja 104 – 106) nähtub, et hageja kinnitas just sellise sisuga väite avaldamist (vastuseks esindaja küsimusele, kas avaldati sellise sisuga väide) ja kostja andis vastuseks küsimusele, kas koosolekul räägiti vingumürgitusest XXX seonduvalt järgmised ütlused: „Härra X mainis seda seal. /.../ M. X hakkas rääkima midagi tehnilise järelevalve ametist. Ma ei suutnud enam kuulata seda, mida ta räägib. Ma ütlesin talle,
6(9)
et kas lahkute teie või mina.“ Samas ei selgitanud kostja, mida täpselt hageja väitis seoses vingumürgituse juhtumiga ja mida kostja vastas. Kostja tunnistajana antud ütlustest ilmneb, et hageja pöördus tema poole kui korteriühistu juhatuse liikme poole kostjat hirmutavate kirjadega, milles süüdistas korteriühistut tegevusetuses seoses tuulutusavadega peale vingugaasi mürgituse intsidenti.
10.3.Tunnistaja A kui koosoleku läbiviija 01.06.2021 kohtuistungil antud ütluste kohaselt (I kd tl 73-74) tekkis pooltevaheline konflikt koosolekul seoses hageja pürgimisega lasteaia hoolekogu asendusliikmeks, millega kostja nõus ei olnud. Poolte suhtlus ei olnud sõbralik, kostja hääletoon oli häiriv ja väga ebameeldiv ning ta rääkis konkreetselt hagejaga. Tunnistaja mõistis, et tegemist oli mingi korteriühistu teemaga, mis ei puutunud üldse lasteaeda, tundus, et hagejal ja kostjal oli mingi konflikt omavahel, korteriühistuga seotud probleem. Tunnistaja ei mäletanud siiski enam, mida kostja konkreetselt väitis. Analoogset ühistuga seonduva vaidluse toimumist hageja ja kostja vahel kinnitab ka teine koosoleku läbiviinud tunnistaja O. Ka nimetatud tunnistaja ei mäletanud enam, milline oli täpne kostja sõnastus, kuid andis ütlusi, et „mingist vinguasjast oli juttu, kuid ma täpselt ei mäleta. See jutt oli X ja Y vahel. Mingist vingugaasist ja vingumürgitusest oli juttu küll, kuid ma ei tea, kes mida kellelegi ette heitis või millest nad täpsemalt rääkisid. See oli täiesti teemaväline jutt.“ Tunnistaja kinnitab, et andis peale koosoleku toimimist ülevaate koosolekul juhtunust ka kirjalikult. Samuti oli tunnistaja ütluste kohaselt poolte suhtlus koosolekul ebameeldiv, valjuhäälne ja asjasse mittepuutuv vaidlus; enamasti oli valjuhäälne kostja, vaidlus kestis umbes 10-15 minutit ja lõppes sellega, et kostja jalutas koosolekult minema.
10.4.24. – 28.09.2020 hageja ja lasteaia juhataja vahel toimunud e-kirjavahetusest (I kd, tl 82) nähtuvalt palus hageja peale 16.09.2020 koosolekut lasteaia juhatajat võtta koosolekul viibinud õpetajatelt seletus, mida nad mäletavad seoses ühe lapsevanema tema suhtes esitatud väljenditega. Hageja ei esitanud seejuures lasteaia juhatajale suunavaid küsimusi. Lasteaia juhataja esitas rühmaõpetajate nägemuse, mille kohaselt algas põhikonflikt sellest, et kostja ei olnud nõus hageja pürgimisega hoolekogu asendusliikmeks, tuues argumentideks rühma ja lasteaia väliseid teemasid, eelkõige oli teemaks XXX korteriühistuga seonduv, millele viidati vingumürgitusega seonduvalt.
10.5.Nimetatud tõenditest saab kokkuvõttes järeldada, et hageja ja kostja vahel tekkis koosolekul konflikt, kostja süüdistas hagejat ja teemaks oli eelkõige vingumürgitus XXX korteriühistus. Koosolek toimus 16.09.2020 ja tunnistajad kuulati üle 01.06.2021. On loomulik, et tunnistajad, keda poolte vaidlus otseselt ei puudutanud, kes olid küll häiritud poolte diskussioonist, kuid huvitatud eelkõige koosoleku rahumeelsest läbiviimisest, ei jätnud kostja väidete sõnastust täpselt meelde. Seda enam ei mäletanud nad neid enam kohtuistungil kaheksa ja pool kuud peale koosoleku toimumist.
10.6.Hagejat, kellel oli konflikt kostjaga kui korteriühistu juhatuse liikmega ja kes oli varasemast tulenevalt asjaoludega kursis, puudutasid süüdistused otseselt. Seetõttu on usutav, et kostja kasutatud süüdistuse sõnastus jäi talle hästi meelde. Tulenevalt käsitamist leidnud vingumürgituse temaatikast ja kostja ründavast hoiakust on loogiline järeldada, et kostja süüdistas hagejat vingumürgituse põhjustamises majaelanikele tuulutusavade sulgemise tõttu. Vastasel korral poleks vaidlusel olnud mõtet ja kostja ei ole selgitanud, mida ta hagejale selle asemel seoses vingugaasi või vingumürgituse tekkimisega XXX elamus ette heitis, mis kostjale sellist varju pidi heitma, et ta hoolekogu asendusliikmeks ei sobinud. Samuti pole kostja põhjendanud, miks pidi hageja rääkima tehnilise järelevalve ametist. Hageja vande all antud seletuste õigsust kinnitab täiendavalt lasteaia juhataja kiri, mis on koostatud rühmaõpetajate
7(9)
ütluste põhjal 12 päeva peale koosoleku toimumist. Seejuures ei ole oluline, et kostja avaldanuks väite ühes lauses ja juriidiliselt korrektses sõnastuses, tegemist võib olla ka kokkuvõttega kostja avaldatust.
10.7.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et tuvastamist on leidnud hageja poolt väite avaldamine vaidlusalusel koosolekul.
11.Väide, et hageja põhjustas süüliselt kortermaja elanikele vingumürgituse korter nr X tuulutusavade sulgemise kaudu, on faktiväide, sest see on kontrollitav. Mõistlik isik saab väitest aru viisil, et hageja sulges korteris eeskirjade vastaselt tuulutusavad, mille tõttu tekkis majaelanikel vingumürgitus.
11.1.Tunnistaja T ütlustega (I kd, tl 96 – 98) on tõendatud, et korteris, kus hageja elas, sai laps vingumürgituse. Selle põhjustas gaasikatlast tulenev ving. Mis selle õnnetusjuhtumi täpselt põhjustas, on teadmata, kuid selle järgselt puuriti korteri seina ava, tagamaks värske õhu juurdevool. Varasemalt oli ava liiga väike (umbes 7 cm läbimõõduga) ja ei taganud piisavalt õhuvahetust, samuti oli sellele ehitatud kattekapp ümber. Tunnistajale ei olnud teada, kes kattekapi kinni ehitas. Tegemist oli õnnetusjuhtumiga, rohkem vingumürgitusi majas ei ole olnud ja varasemast ei olnud tunnistaja teadlik ventilatsiooniprobleemist. Hageja kinnitab vande all antud seletuses, et tema laps sai korteris vingumürgituse ja tuulutusavad olid enne vingumürgitust kinni ehitatud, ühtegi ava ei olnud. Hageja ei märganud, et köögis puudusid tuulutusavad, kuid mingid avad olid vannitoas ja nende seisukorrast ta tulenevalt erialateadmiste puudumisest midagi ei teadnud.
11.2.Nimetatud tõenditest saab järeldada, et XXX elamus leidis aset vingumürgituse juhtum, milles sai kannatada hageja laps. Ütlustest saab järeldada ka seda, et korteris puudus piisav õhuvahetus, selle võimalik põhjus oli tuulutusava väiksus või kattekapp selle peal. Samas ei saa tunnistaja ütlustest teha järeldust, et hageja oli isikuks, kes sulges korteri tuulutusavad eeskirjade vastaselt. Järelikult on väide vale ja kostjal tuleb see ümber lükata.
12.Kolmanda, politseisse avalduse esitamisega seonduva väitega seoses tuvastas maakohus õigesti, et kostja avaldas selle e-kirjas lastevanematele. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et hädaabinumbril helistamine on samastatav politseisse helistamisega. Mis puudutab kostja väljendit „järjekordne“, siis viitab see avalduse korduvusele ja kostja on kinnitanud vande all, et helistas ka suvel 2019 häirekeskuse infotelefonile hagejaga seoses. Nagu maakohus õigesti tuvastas, ei saanud kostja tõendada varasemat helistamist, sest sellekohaseid andmeid ei säilitata. Hageja esitatud tõendist (25.02.2021 menetlusdokumendi lisa 2) ei ole võimalik järeldada, et kostja politseisse seoses hageja käitumisega ei helistanud, sest politsei väidab, et ei avalda seda infot hagejale. Kolleegium ei pea õigeks seada kostja vande all antud ütluste usaldusväärsus kahtluse alla üksnes põhjusel, et kostja eitas hooldusõiguse küsimuse osas koosolekul andmete avaldamist, kuid selle avaldamine leidis tuvastamist. Kostja vande all antud seletuse (I kd, tl 105-106) kohaselt on ta suhelnud hagejaga e-posti teel ja kostja pöördus ta 2019 suvel häirekeskuse infotelefonile, kuna hageja kirjad temale kui korteriühistu juhatuse liikmele olid hirmuäratavad ja solvavad. Kirjad olid pikad ja ühes nõudis hageja erakorralise koosoleku kokkukutsumist. Nimetatud tõendist saab järeldada, et kostja korteriühistu juhatuse liikmena tajus hageja pöördumisi isikliku ähvarduse või süüdistusena. Seetõttu on usutav kostja pöördumine politseisse.
13.Seoses hagi täiendava rahuldamisega muudab ringkonnakohus maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus hindab hagi rahuldamise ulatuseks 70%, mistõttu jäävad poolte
8(9)
menetluskulud maakohtus 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad hageja kanda, kuna kostja oli ringkonnakohtu istungil nõus sõlmima kompromissi ulatuses, milles praegune hagi rahuldatakse, kuid hageja sellega ei nõustunud (TsMS § 163 lg 2). Kolleegium ei pea samas seetõttu õigeks jätta ka maakohtu menetluskulusid hageja kanda, kuna maakohtus on toimunud poolte vahel põhiline vaidlus ja kantud enamus kohtukuludest.
14.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
15.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
16.Juhindudes TsMS § 654 lg st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv, Iris Kangur-Gontšarov, Peeter Pällin
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.