Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-144011/41
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.01.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 7180

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ14529431

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-144011

Tsiviilasi

Advokaadibüroo EMERALDLEGAL osaühingu hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

5664.47 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL osaühing (registrikood 14529431); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Janar Urres (e-post [email protected]); kostja X (isikukood XXX, e-post xxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.

2.Mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL osaühingu (registrikood 14529431) kasuks välja põhivõlg 4015.44 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 316.91 eurot.

3.Mõista kostjalt X (isikukood XXX) hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL osaühingu (registrikood 14529431) kasuks välja viivis määras 0,06% päevas tähtaegselt tasumata põhinõudelt 4015.44 hagi esitamisele järgnevast päevast 01.01.2022 kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt.

4.Jätta hageja Advokaadibüroo EMERALDLEGAL osaühingu (registrikood 14529431) hagi X (isikukood XXX) vastu rahuldamata põhivõla summas 729.84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 72.66 eurot ning sissenõudmiskulu nõude summas 150 eurot osas. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.Harju Maakohtu menetluses on Advokaadibüroo EMERALDLEGAL osaühingu hagi X vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 4745.28 eurot, sissenõudekulu summas 150 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 389.57 eurot ja viivis määras 0,06% / päev tähtaegselt tasumata põhinõudelt 4745.28 eurolt alates kohtule hagi esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast edasi 0,06% / päev määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja kliendilepingu, mille kohaselt kohustus kostja tasuma tasu talle hageja osutatud õigusabi eest. Õigusteenuse sisu seisnes kostja õigusalases nõustamises ja esindamises vastavalt kostja suulisele ja kirjalikule tellimusele. Hageja osutas kostjale õigusabiteenust kahes erinevas tsiviilasjas: 2-21-408 ja 2-20-114576. Tsiviilasja 2-21-408 sisuks oli X-i (X) hagi Yi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise, ebaõigete andmete ümberlükkamise ja viivise nõudes. Tsiviilasja nr 2-20-114576 sisuks oli W-i hagi X-i vastu elatise väljamõistmiseks. Lisaks kaitses hageja kostjat kriminaalasjas nr 212730000024. Kostja ei ole täitnud oma lepingulist kohustust, st jättis talle esitatud arved tasumata. Hageja esitas kostjale korduvaid meeldetuletusi, kuid vaatamata sellele jättis kostja arved tasumata. Kostjal on tasumata arve nr 21050088 summas 185.28 eurot, arve nr 21200127 summas 832 eurot, arve nr 21060009 summas 1008 eurot, arve nr 21060010 summas 864 eurot, arve nr 21070111 summas 1856 eurot ja arve nr 21090096 summas 576 (tasutud 04.01.2022). Arve nr 21050088 sisaldab tegevusi, mis on seotud tsiviilasjas nr 2-21-408 ja tsiviilasjas nr 2-20114576 esindamisega. Arve nr 21200127 sisaldab tegevusi, mis on seotud tsiviilasjas nr 2-21408 esindamisega, samuti seoses kriminaalasjaga nr 212730000024. Arve nr 21060009 sisaldab tegevusi, mis on seotud tsiviilasjas 2-21-408 esindamisega. Arve nr 21060010 sisaldab tegevusi, mis on seotud tsiviilasjas 2-20-114576 esindamisega. Arve nr 21070111 sisaldab tegevusi, mis on seotud tsiviilasjas 2-21-408 esindamisega. Tsiviilasjas nr 2-21-408 kulus hagejal kostja esindamiseks kokku 22 tundi ja 55 minutit, millest on tasumata õigusabi ulatuses 21 tund ja 20 minutit:  45 minutit: Edasise tegevuskava arutamine kliendiga (kõne, 10 min), kohtu 27.04.2021 nõude täitmine, vastaspoole 12.05.2021 seisukohtade, tõendite ja taotlustega tutvumine, selgitused kliendile (hagi lisa 7 - 12.05.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendavad 11.10.2024 menetlusdokumendi lisad 1-4.  2 tundi 50 minutit: Kostja 12.05 taotluste ja vastuskirja osas seisukoha kujundamine, sh dokumendi koostamine, hageja täiendavate tõendite analüüs, dokumendi kohtule edastamine

15 minutit: Kohtu 29.06.2021 nõude täitmine (ütlusi andvate isikute järjekorra määramine) (hagi lisa 11 - 07.07.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendavad 11.10.2024 menetlusdokumendi lisad 13-15. 45 minutit: 13.07.2021 istungiks ettevalmistumine, sh suhtlus kliendiga (kõne, 7 min) (hagi lisa 11 - 12.07.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 16. Hagejal puuduvad tõendid istungiks ettevalmistuse kohta, kuid hageja palub kohtul lugeda ajakulu põhjendatuks, sest esitatud tõenditest nähtub, et 13.07.2021 istung toimus ning lepingulise esindaja ettevalmistus istungiks on vajalik ja põhjendatud. 1 tund: Pärnu - Tallinn (HMK) - Pärnu (3 h). Hageja palub kohtul lugeda antud kokkulepe eluliselt usutavaks, kuna kostja tollane lepinguline esindaja tegutses alaliselt Pärnus, samas kui kohtuistung toimus Tallinnas (Harju Maakohtus). Seetõttu leppisid pooled kokku, et sõidukulud hüvitatakse ühe tunni ulatuses. Hageja palub kohtul arvestada hageja 17.05.2023 menetlusdokumendi punktides 21 ja 22 toodud asjaolusid. 3 tundi: Esindus istungil, kl 10:00 kuni 13:00, istungijärgne konsultatsioon kliendiga (hagi lisa 11 - 13.07.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 17. 3 tundi 50 minutit: Lõppteeside koostamine, kliendiga kooskõlastamine, lõplik redigeerimine ja kohtule edastamine (hagi lisa 11 - 23.07.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendavad 11.10.2024 menetlusdokumendi lisad 18 ja 19. 20 minutit: Menetluskulude nimekirja koostamine (hagi lisa 11 - 23.07.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 20. 30 minutit: Vastuväited kostja 23.07.2021 menetluskulude taotlusele, dokumendi koostamine ja kohtule edastamine (hagi lisa 11 - 28.07.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 21. 50 minutit: Ettevalmistus 15.11.21 ringkonnakohtu istungiks, materjalide ülevaatamine, nõupidamised kliendiga (hagi lisa 8 - 15.11.2021 tegevus). Hagejal puuduvad tõendid istungiks ettevalmistuse kohta, kuid hageja palub kohtul lugeda ajakulu põhjendatuks, sest

Arvestades tsiviilasja nr 2-21-408 sisu ja asjas tehtud menetlustoiminguid, on antud ajakulu põhjendatud. Eelnevat tõendab eelkõige asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-21-408 menetluskulude kindlaksmääramisel vähendas maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu vaid ebaoluliselt ehk määras, et kostja põhjendatud ja vajalikud toimingud on kokku 18 tunni ja 50 minuti ulatuses (vs kostja menetluskulude nimekirjas märgitud 22 tundi ja 55 minutit) (kostja 19.04.2022 vastuse lisa). Täiendavalt rõhutab aga hageja, et asjaolu, et maakohus ei määranud osa kostja menetluskulusid hüvitatavateks, ei saa mõjutada kostja kohustust tasuda talle osutatud õigusabi eest. Pooltel ei saa olla kehtivalt sõlmitud lepingu alusel vaidlust tasu suuruse üle. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu kehtivust. Kostja kirjutas kliendilepingu alla ehk nõustus kliendilepingu tingimustega (sh kliendilepingu päises nimetatud tunnitasu suurusega). Samuti vastas hageja tunnihind (140-160 eurot, millele lisandub käibemaks) senisele kohtupraktikale. Sõidukulude osas märgib hageja täiendavalt, et kuigi menetluslikult ei ole lepingulise esindaja sõidukulud hüvitatavad, ei ole vastava kokkuleppe kliendi ja advokaadi vahel sõlmimine välistatud. Tsiviilasjas nr 2-20-114576 kulus hagejal kostja esindamiseks kokku 5 tundi (30 minutit + 30 minutit + 1 tund + 3 tundi). Õigusteenuse sisuks oli kassatsioonkaebuse koostamine ning selleks teostas hageja järgmised toimingud:  30 minutit: I ja II astme kohtu dokumentidega tutvumine (hagi lisa 7 - 10.05.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 25.  30 minutit: maa- ja ringkonnakohtu otsuste analüüs, kassatsioonkaebuse perspektiivi hindamine, ülevaade kliendile (hagi lisa 10 - 01.06.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendavad 11.10.2024 menetlusdokumendi lisad 26 ja 27.  1 tund: Kliendi edastatud kokkuvõttega tutvumine, alama astme kohtute muu materjali analüüs, kokkuvõte kliendile, kassatsioonkaebuse koostamine (hagi lisa 10 - 04.06.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 28.  3 tundi: Kassatsioonkaebuse koostamine (hagi lisa 10 - 07.06.2021 tegevus). Õigusabi osutamist tõendab 11.10.2024 menetlusdokumendi lisa 29. Eelnevast nähtub, et hagejal kulus kokku 2 tundi menetlusdokumentidega tutvumisele ning 3 tundi kassatsioonkaebuse koostamisele. Arvestades tsiviilasja nr 2-20-114576 sisu ja asjas tehtud menetlustoiminguid, on antud ajakulu põhjendatud, sest ei ületa tavapärast ajakulu ning tunnihind (160 eurot, millele lisandub käibemaks) on varasema praktikaga kooskõlas. Samuti kaitses hageja kostjat kriminaalasjas nr 212730000024 ning vastav õigusabiteenus seisnes järgmises: kliendiga nõupidamine, ülekuulamiseks ettevalmistumine ja kliendi ülekuulamisel osalemine (1 tund 30 minutit) (hagi lisa 8 - 23.11.2021 tegevus). Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et hageja esindas kostjat ülekuulamisel. Hageja on seisukohal, et ajakulu on põhjendatud.

2-21-144011 Sõlmitud kliendilepingu p 4.5 kohaselt on klient kohustatud arve tasuma 7 (seitsme) päeva jooksul, alates arve väljastamisest advokaadibüroo poolt. Arvega mittenõustumisel peab klient 3 (kolme) tööpäeva jooksul, alates arve saamisest, teatama sellest advokaadibüroole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui klient ei ole nimetatud tähtaja jooksul teatanud advokaadibüroole arvega mittenõustumisest, loetakse arve aktsepteerituks. Seega luges hageja põhjendatult arved aktsepteerituks ning kostja ei toonud seni välja ühtegi etteheidet osutatud teenuse kvaliteedi osas. VÕS § 630 lg 1 võib kumbki lepingupool tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Praegusel juhul täitis aga hageja käsundi (st osutas kostjale teenust) ning tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist vastavalt VÕS § 628 lg 1 lausele 2. Seega on tegemist lepingu korralise ülesütlemisega (VÕS § 195 lg 1). Poolte leping lõppes 01.08.2021, kuivõrd kostja kokkuleppest tasuda arved osamaksetega 300€/kuu kinni ei pidanud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõppemist 25 eurot arve nr 21050088 puhul, 25 eurot arve nr 21200127 puhul ja 30 eurot arve nr 21060010 puhul. Lisaks nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõppemist 35 eurot arve nr 21060009 puhul ja 35 eurot arve nr 21070111 puhul. Kokku nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 150 eurot. Hageja nõuab viivise tasumist kliendilepingu p 7.1 alusel võlgnetavalt summalt arvestusega 0,06% päev. Vastavalt lepingu p-le 4.5 on klient kohustatud tasuma arve seitsme (7) tööpäeva jooksul, alates arve väljastamisest advokaadibüroo poolt. Arve nr 21050088 edastati kostjale 31.05.2021, seega oli maksetähtaeg 09.06.2021, mistõttu muutus arve sissenõutavaks 10.06.2021. Arve tasumata jätmiselt tuli tasuda viivist summas 22.79 eurot. Arve nr 21200127 edastati 30.11.2021, seega oli maksetähtaeg 09.12.2021, mistõttu muutus arve sissenõutavaks 10.12.2021. Arve tasumata jätmiselt tuli tasuda viivist summas 10.98 eurot. Arve nr 21060009 edastati kostjale 30.06.2021, seega oli maksetähtaeg 09.07.2021, mistõttu muutus arve sissenõutavaks 10.07.2021. Arve tasumata jätmiselt tuli tasuda viivist summas 105.84 eurot. Arve nr 21060010 edastati kostjale 30.06.2021, seega oli maksetähtaeg 09.07.2021, mistõttu muutus arve sissenõutavaks 10.07.2021. Arve tasumata jätmiselt tuli tasuda viivist summas 90.72 eurot. Arve nr 21070111 edastati 31.07.2021, seega oli maksetähtaeg 10.08.2021, mistõttu muutus arve sissenõutavaks 11.08.2021. Arve tasumata jätmiselt tuli tasuda viivist summas 159.24 eurot. Arvete tasumata jätmiselt tuli tasuda viivist kokku summas 389.57 eurot. Hageja on esitanud vastuväited kostja seisukohtadele. Hageja ei nõustu kostja arvamusega, et õigusabiteenus on ülemäära „kallis“. Pooltel ei saa olla kehtivalt sõlmitud lepingu alusel vaidlust tasu suuruse üle. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu kehtivust. Kostja kirjutas kliendilepingu alla ehk nõustus kliendilepingu tingimustega. Samuti kooskõlastas hageja kostjaga ka eraldi konkreetse tegevuse hinna, nt hagiavalduse koostamise kulud. Hageja osutas kostjale õigusabiteenust hinnaga, mis oli kostjaga kokku lepitud enne teenuse osutamisega alustamist. Kostja viidatud küsimus ja võrdlus seoses Postimehe artikliga on asjakohatu: hageja nõuab kostjalt kulu mitmetes mahukates kohtuasjades esindamise eest, samuti ka kriminaalasjas esindamise eest ning kostja viidatud kulu (726 eurot) on kohtuvälised õigusabikulud (n-ö esialgne pöördumine rikkuja poole). Seega on kostja välja toodud võrdlus asjasse puutumatu ning hageja palub kohtul jätta arvestamata kostja esitatud vastuargumendiga.

2-21-144011 Kostja etteheide, et õigusvaidluse lõpplahend ei olnud kostja jaoks soodne, on seotud sisuliselt vaid tsiviilasjaga nr 2-21-408. Kostja ei toonud välja muid pretensioone, st ei põhjendanud, millest on tingitud teiste õigusabiteenuste eest esitatud arvete mittemaksmine. Näiteks osutas hageja kostjale lisaks teenust ka tsiviilasjas nr 2-20-114576 ja kriminaalasjas nr 212730000024. Vastuse kohaselt ei ole kostjal pretensioone eespool viidatud asjades esindamise suhtes, kuid kostja siiski jättis vastavad õigusabiarved tasumata. Hageja keskendub seega kostja vastuväidetele, mis puudutavad tsiviilasja nr 2-21-408 ning järeldab, et kostjal ei ole muid pretensioone hageja vastu seoses osutatud õigusabiteenuse kvaliteediga. Hageja hindas kostja nõuete perspektiivi ning edastas arvamuse kostjale. Kostja nõustus hageja analüüsi ja tegevuskavaga. Eelkõige väärib rõhutamist, et maakohus rahuldas kostja hagi osaliselt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda (tsiviilasi nr 2-21-408 – X (kostja) hagiavaldus Y vastu). Hageja esindas kostjat ka apellatsioonmenetluses ning apellatsioonmenetluse tulemusel rahuldas ringkonnakohus hagiavalduse täiendavalt ning jättis menetluskulud 70% ulatuses Yi ning 30% ulatuses kostja kanda. Kostja ei kaotanud seega viidatud tsiviilasjas, kohus rahuldas kostja mittevaralise kahju hüvitamise nõude (500 euro ulatuses), varalise kahju hüvitamise nõude (198.33 eurot) ning faktiväidete ümberlükkamise nõude (kostja nõudis kolme väite ümberlükkamist ning kohus rahuldas nõude kahe väite osas). Oluline on see, et hagi sai rahuldatud märkimisväärses osas. Seega seisneb kostja pretensioon sisuliselt vaid menetluskulude jaotuses ehk kostja pole rahul sellega, et menetluskulud jäid 30% ulatuses tema kanda. Samuti jäid kostja kanda apellatsiooniastme menetluskulud, kuna ringkonnakohtu hinnangul oli Y nõus sõlmima kompromissi ulatuses, milles kohus rahuldas hagi, kuid kostja sellega ei nõustunud (sest hageja olles kostja esindajana seisis kostja huvide eest ning nõudis, et kõik kostja hinnangul ebaõiged väited saaksid ümber lükatud). Seega jäi osa menetluskuludest kostja kanda põhjusel, et kostja ise ei olnud nõus ringkonnakohtu pakutud kompromissiga ning kuna kohtul on õigus sellisel juhul jätta osa kuludest vastava poole kanda, siis hageja ei saa selle eest vastutada. Hagi jäi rahuldamata vaid nn politseisse helistamise väite osas – selle kohta avaldas kostja ise hagejale, et politseisse helistamist pole olnud ja selle kohta pole tõendeid. Hagejale oli teada, et puuduvad tõendid politseisse helistamise kohta. Kuna Y tõendas politseisse helistamist vande all antud ütlustega, ei saa seda hagejale ette heita. See asjaolu, et kostja ei jäänud õigusabiteenusega rahule alles siis, (1) kui temalt hakati võlga sisse nõudma ja (2) vaid põhjusel, et tema esitatud hagi ei rahuldatud 100% ulatuses, ei tähenda seda, et kostjale osutati halva kvaliteediga teenust (st hageja rikkus lepingut) ning kostja ei pea maksma teenuse eest. Arusaadavalt on tegemist tagantjärele otsitud väidetega järgmisel põhjusel. Poolte vahel ei saa olla vaidlust selles, et kostja on avanud kõik tsiviilasja nr 2-21-408 dokumendid, need on temaga e-kirja teel või telefonis eelnevalt kooskõlastatud ning tal on olnud võimalik kohe reageerida olnud. Arvestades kliendilepingu p 3.6 kokkulepet, pidi kostja viivitamatult advokaadibüroole teatama, et advokaadi valitud lahendus ei sobi või pole kooskõlas kostja huvidega. Kostja ei ole seda ühelgi korral teinud. Enamgi, kostja oli talle osutatud teenustega tegelikult rahul ning pöördus hageja poole ka muudes küsimustes ehk järelikult ei pidanud hageja osutatud teenust ebakvaliteetseks ega pidanud hagejat pahatahtlikuks.

2-21-144011 Kostja ei ole kordagi esitanud pretensioone seoses töömahuga, kuigi on kõik kohtule esitatud menetluskulude nimekirjad ise avanud. Kostja pole kordagi teinud kohtule avaldust sisuga „Vabandust, minu esitatud menetluskulude nimekirja töömaht on liiga suur“. Kui kostja ise nõustus kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud töömahuga ning sama maht arveldati ka kostjale edasi, siis on tegemist kliendilepingu täitmise seisukohalt põhjendatud töömahuga. Kliendilepingu p 3.6 kohaselt tegutseb advokaat tööülesannete täitmisel vajaliku hoolsusega, kuid ei saa teenuse iseloomust tulenevalt tagada konkreetse tulemuse saavutamist. Advokaat järgib kliendi juhiseid, kuid õigusteenuse osutamise konkreetse viisi ja tingimuste üle otsustab advokaat ning klient ei või nõuda üksikasjalike juhiste täitmist. Sisuliselt taandus toona vaidlus vaid sellele, kas hädaabinumbril helistamine on samastatav politseisse helistamisega. Kohtud pidasid, et hädaabinumbril helistamine on samastatav politseisse helistamisega, ning seetõttu on kohtute hinnangul usutav Yi pöördumine politseisse. Kostja ei andnud hagejale juhist ringkonnakohtu otsust edasi kaevata ehk kostja oli nõus ringkonnakohtu otsuse jõustumisega. Kostjale osutas õigusabiteenust hageja tollane töötaja advokaat Severinas Jakubauskas, kes kooskõlastas kostjaga Pärnu – Tallinn ja Tallinn – Pärnu sõidukulud seoses vajadusega esindada kostjat kohtuistungitel. Tasu kooskõlastamisel lähtus Severinas Jakubauskas büroo poliitikast Pärnust istungitele sõitmise osas. Hageja esitab büroojuhi allkirjastatud kinnituskirja, millest selgub, et büroo poliitika ehk sisekord üldise kohtutes käimise praktika kohta oli selline, et väljaspool Tallinna elavad advokaadid osalevad Harju Maakohtu istungitel vaid veebi vahendusel. Advokaadil on aga õigus kliendiga kokku leppida, et advokaat osaleb istungil kohapeal ehk praegusel juhul leppis Severinas Jakubauskas kostjaga, et Severinas Jakubauskas esindab kostjat Harju Maakohtu istungil kohapeal. Asjaolu, et Severinas Jakubauskase ja kostja vahel oli vastav kokkulepe, tõendab ka see, et Severinas Jakubauskase tegelik ajakulu istungil osalemiseks oli 3 tundi, kuid büroo andmebaasi ja seega ka kostja arvele sai lisatud vaid 1 tund. Rõhutamist väärib, et kui kostja sai selle arve (mille üle vaidlust kostja vastuse kohaselt pole), ei vaidlustanud kostja sõidukulu – kostja ei vaidlustanud seda, sest kostja lähtus advokaadiga tehtud kokkuleppest. Hageja palub jätta kohtul arvestamata kostja viidetega väidetavale makseraskusele. Hageja on pakkunud kostjale korduvalt maksegraafiku võimalust, kuid kostja ei pidanud seda sobivaks ega vastuvõetavaks. Hageja ei nõustu kostjaga, et kostja koostas kassatsioonkaebuse ise ja soovis vaid kaebusele allkirja. Kohus võib hageja eespool esitatud dokumentidest veenduda, et hageja ei allkirjastanud kostja saadetud kassatsioonkaebust, vaid analüüsis kostja projekti ja täiendas selle oma mõtetega. Kostja ei saanud mõistlikult eeldada, et hageja paneb allkirja kostja koostatud projektile ilma selleta, et analüüsib madalama astme kohtute otsuseid ning täiendab kostja koostatud kassatsiooni projekti. Kõiki asjaolusid arvestades on hageja seisukohal, et kogu ajakulu – 5 tundi – on põhjendatud, madalama astme menetlusdokumentide mahtu arvestades. Kui kostjal on selles osas vastuväiteid, siis, lähtudes tsiviilkohtumenetluse võistlevuse printsiibist, palub hageja kohtul määrata, et kostjal tuleb põhjendada, mis tegevuste ajakuluga ja miks kostja pole nõus.

2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et esmajärjekorras tuleb antud kaasuse lahendamisel jõuda selgusele, kas kostjale on osutatud pädevat õigusteenust ning selgusele tuleb jõuda küsimuses, kas õigusabiteenuse kulud on antud juhul õigustatud ja proportsionaalsed. Avalikel andmetel (Ajaleht Postimees 13.01.2022) ei ole hageja sarnase vaidluse puhul leidnud, et kulud oleks kuigivõrd suured: „/.../kui Robert Sarv esitas kliendi nimel Cle nõudekirja, milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist ebakohase väärtushinnangu eest summas 1500 eurot ja 726 euro väärtuses õigusabikulu tasumist./.../“ Seega kerkib kostjal küsimus, kuidas saavad tema õigusabikulud sarnases vaidluses olla ca 6 korda suuremad? Arvestades asjassepuutuvate vaidluste tulemust kostja jaoks, ei ole – ega saagi olla - õigusvaidluse lõpplahend kostja jaoks soodne ega kostja huvides. Kostja leiab, et õigusabiteenuse osutaja peab hindama, kas saavutatav tulemus ja õigusabiteenuse kulu on kliendi jaoks omavahel proportsioonis. Kuna tegemist oli spetsiifilise õigusvaidlusega ja Rober Sarv on ennast afišeerinud omaala asjatundjana, siis pidi ta vähemalt teatud ulatuses olema võimeline õigusvaidluse tulemit prognoosima. Samuti omab antud juhul tähtsust asjaolu, et menetluses esindas kostjat vandeadvokaadi abi, mitte vandeadvokaat. Kostja märgib, et on hageja suhtes käitunud heauskselt ning teavitanud hagejat ajutisest makseraskusest ning püüdnud leida omapoolseid lahendusi. Kostjale arusaadavalt oli tal hagejaga kokkulepe, et ta asub õigusabiteenuse kulusid kustutama 2022. aasta jaanuaris, kui kostja arvele laekub I pensionisamba väljamakse. Kostjale üllatuseks teatas hageja, et peatab õigusteenuse osutamise. Kostja on 04.01.2022 tasunud hageja väljastatud arve nr 21090096 summas 576 eurot. Hageja pahatahtlikkust kinnitab Harju Maakohtu 31.03.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21408. Hageja on suurendanud kulusid muuhulgas sellega, et on soovitud, et kostja tasuks vandeadvokaadi abi kohtusse sõidu kulud. Kui kostja oleks soovinud hakata tasuma esindaja sõidukulusid Pärnust Tallinnasse, oleks ta palganud advokaadi Tallinna asemel Pärnust. Kostja ei nõustu väitega, justkui oleks hageja esindanud teda mitmes "mahukas" kohtuasjas. Tegemist on sisutühja väitega. Näiteks tsiviilasjas nr 2-20-114576 esindas kostja ennast kahes esimeses kohtuastmes ise ja vajas hageja abi vaid kassatsioonkaebuse esitamisel, kuna kostja ei ole advokatuuri liige. Kassatsioonkaebuse koostas kostja sisuliselt ise ja hageja panus kaebuse koostamise juures oli marginaalne. Hageja peatas õigusteenuse osutamise 26.11.2021 (Lisa 1, AB Emeraldlegal büroojuhi kiri) ehk enne tsiviilasjas nr 2-21-408 kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja saabumist (29.12.2022), seega jättis hageja kostja peale apellatsiooniastmes tehtud lahendit õigusabita. Menetluse antud faasis oleks uue õigusabi teenuse osutaja leidmine osutunud kostja jaoks sisuliselt võimatuks või toonud kaasa ebaproportsionaalsed ja ülisuured kulud. Kriminaalasja nr 212730000024 osas märgib kostja, et kuna hageja katkestas 26.11.2021 õigusabiteenuse osutamise, siis talle soovitud teenust ka ei osutatud. Kostja esindas ennast kriminaalmenetluses ise ning tänaseks on kriminaalasi kuriteokoosseisu puudumise tõttu lõpetatud. Kostja leiab, et hageja poolt väljatoodud selgituste osas võis igale eraldiseisvale tegevusele (v.a arvatud istungitel osalemine) kuluda maksimaalselt 20 minuti. Mis puudutab hageja seisukoha punkte 6.4, 6.10 ja 6.15 istungitel osalemise osas, siis märgib kostja, et vandeadvokaat Robert Sarv istungitel ei osalenud ning tema asemel osales istungitel

2-21-144011 advokaadi abi. Seega puudub ka vajadus maksta istungitel esinemise eest vandeadvokaadi tunnihinda. Arvetel 21050088, 21200127 ja 21060009 toodud ajakulu ei ole eluliselt usutav, on suvaliselt tuletatud ning on ilmne, et kliendile ei ole pakutud kvaliteetset õigusteenust (s.h suudetud esitada kuluridasid, mis oleksid eluliselt usutavad. Lisaks märgib kostja, et talle jääb arusaamatuks kostja väide "Samuti vastas hageja tunnihind (140-160 eurot, millele lisandub käibemaks) senisele kohtupraktikale". Näib, et hageja ei saa ka ise aru või ei tea täpselt, millise tunnihinnaga ta kliendile teenust pakkus. Arvete 21060010 ja 21070111 teenuse sisuks oli kassatsioonkaebuse edastamine. Sisuliselt koostas hageja kassatsioonkaebuse ise. Kostja vajas vandeadvokaadi abi, kuna advokatuuri mittekuuluv kostja ise ennast Riigikohtus esindada ei saanud. Sisuliselt koostas kostja kassatsioonkaebuse siiski suuremas osas ise ning hageja tegi dokumenti parandusi, mille tõttu ei võtnud Riigikohus kostja kaebust menetlusse ning kuigi kostja oli ennast ise esindades saavutanud Tallinna Ringkonnakohtus I astme kohtu otsuse suures osas tühistamise, ei olnud kostjal võimalik saavutada soovitud resultaati. Et hageja kulutas kassatsioonkaebuse koostamisele 3 tundi, on hageja pahatahtliku fantaasia vili ning kostjale õigusteenuse ajakulust teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine. Hageja märgib, et tal kulus seoses tsiviilasjaga nr 2-20-114576 I ja II astme kohtu dokumentidega tutvumiseks vaid 30 minutit. On ilmne, et kahe kohtuastme dokumentide analüüs 30 minutiga ei ole eluliselt usutav ning sellise põgusa analüüsi tulemusel ei olnud hageja tegelikkuses võimeline kostjat aitama ega kvaliteetset õigusteenust pakkuma. Arvete 21060010 ja 21070111 koostamise aluseks olnud ajakulu arvestus on suvaliselt tuletatud, ebausutav ning järelduvalt pole teenusepakkuja tegutsenud teenust pakkudes heas usus ega sellise hoolsusega, mida advokaadibüroolt eeldada võiks. Kostja hinnangul ei tõenda hageja ajakulu, vaid üksnes palub kohtul lugeda ajakulu põhjendatuks. On oluline märkida, et kohtuistungil ei suutnud hageja põhjendada isegi seda, miks ta on kostjale esitanud topeltarve ühe ja sama teenuse eest ning märkinud kahel erineval arvel ajakuluks 30 minutit ehk 2 korda 30 minutit kahe esimese astme kohtumaterjalidega tutvumise eest. Kostja jääb oma seisukoha juurde ja märgib, et ta ei ole saanud professionaalset õigusabiteenust ja arvetel esitatud ajakulu on suvaliselt ja meelevaldselt tuletatud.

10.Kohus analüüsib järgnevalt õigusteenuse ajakulu põhjendatust. Tsiviilasja nr 2-21-408 kulus hagejal kostja esindamiseks kokku 22 tundi ja 55 minutit, millest on tasumata õigusabi ulatuses 21 tund ja 20 minutit. Kostja leiab, et igale eraldiseisvale tegevusele (v.a arvatud istungitel osalemine) võis kuluda maksimaalselt 20 minutit ning kostja ei ole nõus tasuma sõidukulusid. Kohtu hinnangul on hageja toimingud seoses tsiviilasja nr 2-21-408 kohtumenetlusega märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Koostatud dokumentide sisu ja maht vastab kajastatud ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja nr 2-21-408 materjalidega ja nendest ei nähtu, et hageja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Hageja on tõendanud õigusteenuse osutamist (dtl 253-346). Sõidukulude kohta on hageja selgitanud, et advokaat Severinas Jakubauskas kooskõlastas kostjaga sõidukulud. Tasu kooskõlastamisel lähtus Severinas Jakubauskas büroo poliitikast Pärnust istungitele sõitmise osas. Hageja esitas kohtule büroojuhi allkirjastatud kinnituskirja, millest selgub, et büroo poliitika ehk sisekord üldise kohtutes käimise praktika kohta oli selline, et väljaspool Tallinna elavad advokaadid osalevad Harju Maakohtu istungitel vaid veebi vahendusel. Advokaadil on aga õigus kliendiga kokku leppida, et advokaat osaleb istungil kohapeal ehk praegusel juhul leppis Severinas Jakubauskas kostjaga, et Severinas Jakubauskas esindab kostjat Harju Maakohtu istungil kohapeal. Asjaolu, et Severinas Jakubauskase ja kostja vahel oli vastav kokkulepe, tõendab ka hageja hinnangul see, et Severinas Jakubauskase tegelik ajakulu istungil osalemiseks oli 3 tundi, kuid büroo andmebaasi ja seega ka kostja arvele sai lisatud vaid 1 tund. Rõhutamist väärib, et kui kostja sai selle arve (mille üle vaidlust kostja vastuse kohaselt pole), ei vaidlustanud kostja sõidukulu – kostja ei vaidlustanud seda, sest kostja lähtus advokaadiga tehtud kokkuleppest. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe sõidukulude hüvitamise osas. Büroojuhi kinnituskirjast nähtub vaid büroo reeglistik ning andmebaasi ja arvele kantud sõidukulu ei tõenda kokkuleppe olemasolu. Eelnevast tulenevalt ei ole hageja tõendanud sõidukulu 1 tund põhjendatust. Eelnevast tulenevalt on tsiviilasja nr 2-21-408 põhjendatud ajakulu 1 tunni võrra väiksem ehk 20 tundi ja 20 minutit.

19.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on esitanud oma vastuväited hilinenult. Hageja toob välja, et sõlmitud kliendilepingu punkti 4.5 kohaselt on klient kohustatud arve tasuma 7 (seitsme) päeva jooksul, alates arve väljastamisest advokaadibüroo poolt. Arvega mittenõustumisel peab klient 3 (kolme) tööpäeva jooksul, alates arve saamisest, teatama sellest advokaadibüroole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui klient ei ole nimetatud tähtaja jooksul teatanud advokaadibüroole arvega mittenõustumisest, loetakse arve aktsepteerituks. Seega luges hageja arved aktsepteerituks ning kostja ei toonud seni välja ühtegi etteheidet osutatud teenuse kvaliteedi osas. Hageja tugineb kliendilepingu punktile 4.5. Seega võiks olla tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 alusel, kuna esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et hageja poolt kasutatavat lepingu punkti 4.5 oleks eraldi läbi räägitud. Kohus selgitab, et arve on raamatupidamisdokument, mis ei ole iseseisev kohustuse alus. Kohustus, tasuda õigusteenuse eest, tuleb poolte vahel sõlmitud kliendilepingust. Kohtu hinnangul reguleerib kliendilepingu punkt 4.5 vaid arve aktsepteerimist, mitte kostja õigust esitada osutatud õigusteenusele vastuväiteid. Isegi kui tõlgendada lepingu punkti 4.5 selliselt, et kostja on õigusteenuse vastuväideteta vastu võtnud, on kohtu hinnangul lepingu punkt 4.5 tühine VÕS § 35 lg 5 ja VÕS § 42 lg 3 p 9 alusel. Kohtu hinnangul näeb lepingu punkt 4.5 kostjale ette ebamõistlikult lühikese tähtaja vastuväidete esitamiseks. Arvestades, et kostja on käesolevas õigussuhtes tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses ehk lepingu nõrgem pool, on kohtu hinnangul 3 tööpäeva vastuväidete esitamiseks ebamõistlikult lühike aeg. Lisaks tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta, et tsiviilasja nr 2-21-408 menetluse lõpplahend jõustus 30.12.2021 (dtl 92) ning hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 31.12.2021. Seega on kohtu hinnangul kostja vastuväited seoses tsiviilasjaga nr 2-21408 esitatud mõistliku aja jooksul. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja ei ole oma vastuväiteid osutatud õigusteenusele esitanud hilinenult. IV

2-21-144011 eurot. Hagiavalduse kohaselt on arve tasumata summas 185.28 eurot ehk hageja on arve katteks tasunud 600 eurot. Seega on kostjal arvestades vähendatud tunnihinda arve eest tasumata (685.44 – 600) 85.44 eurot. Hageja on märkinud hagis arve maksetähtajaks 09.06.2021, kuid arvelt nähtub, et maksetähtajaks oli 28.06.2021. Seega on hageja viivis põhjendatud summas 9.54 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: summa 85.44 eurot, periood 29.06.2021– 31.12.2021, viivisemäär 0,06% päevas. Arvel nr 21200127 märgitud toimingute põhjendatud ajakulu on 4 tundi ja 20 minutit, millest 2 tundi ja 50 minutit on seotud tsiviilasjaga nr 2-21-408 ja 1,5 tundi kriminaalasjaga nr 2-20114576. Tsiviilasjaga seotud põhjendatud tunnihind on 140 eurot ning kriminaalasjaga nr 2-20114576 seotud põhjendatud tunnihind on 160 eurot. Arve nr 21200127 on põhjendatud summas (2,83 tundi x 140 eurot x 20% + 1,5 tundi x 160 eurot x 20%) 763.44 eurot. Hageja on märkinud hagis arve maksetähtajaks 09.12.2021, kuid arvelt nähtub, et maksetähtajaks oli 13.12.2021. Seega on hageja viivis põhjendatud summas 8.25 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: summa 763.44 eurot, periood 14.12.2021– 31.12.2021, viivisemäär 0,06% päevas. Arvel nr 21060009 märgitud toimingute põhjendatud ajakulu on 5 tundi ja 15 minutit, tunnihinnaga 140 eurot ehk arve on põhjendatud summa on (5,25 tundi x 140 eurot x 20%) 882 eurot. Hageja on märkinud hagis arve maksetähtajaks 09.07.2021, kuid arvelt nähtub, et maksetähtajaks oli 10.07.2021. Seega on hageja viivis põhjendatud summas 92.08 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: summa 882 eurot, periood 11.07.2021– 31.12.2021, viivisemäär 0,06% päevas. Arvel nr 21060010 märgitud toimingute põhjendatud ajakulu on 4,5 tundi, millest 1,5 tunni põhjendatud tunnihind on 140 eurot ning 3 tunni põhjendatud tunnihind on 160 eurot (kohtuotsuse punkt 16). Arve nr 21060010 on põhjendatud summas (1,5 tundi x 140 eurot x 20% + 3 tundi x 160 eurot x 20%) 828 eurot. Hageja on märkinud hagis arve maksetähtajaks 09.07.2021, kuid arvelt nähtub, et maksetähtajaks oli 10.07.2021. Seega on hageja viivis põhjendatud summas 86.44 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: summa 828 eurot, periood 11.07.2021– 31.12.2021, viivisemäär 0,06% päevas. Arvel nr 21070111 märgitud toimingute põhjendatud ajakulu on 8 tundi ja 40 minutit, kuna kohus on tuvastanud, et arvel märgitud sõidu ajakulu 1 tund ei ole põhjendatud (kohtuotsuse punkt 10). Arve nr 221070111 on põhjendatud summas (8,67 tundi x 140 eurot x 20%) 1456.56 eurot. Hageja on märkinud hagis arve maksetähtajaks 10.08.2021, kuid arvelt nähtub, et maksetähtajaks oli 15.08.2024. Seega on hageja viivis põhjendatud summas 120.60 eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: summa 1456.56 eurot, periood 16.08.2021– 31.12.2021, viivisemäär 0,06% päevas.