T. P.e hagi WELLE OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
Hagihind 598 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: T. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx);
esindajad
Kostja: WELLE OÜ (registrikood 11543655, asukoht Sikupilli tn 3-5, 11412, Tallinn); Kostja lepinguline esindaja: Anatoli Orlovski (e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada T. P.e hagi WELLE OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmise nõudes.
2.Mõista Welle OÜ-lt välja 598 eurot T. P.e kasuks. Menetluskulud
3.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses
sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 27.09.2020 võlaõigusseaduse mõttes müügilepingu tarbijale müügi tunnustel. Müügilepingu objekt on söögilaud Alaras II 120 hinnaga 598 eurot. Kodus, pärast laua esmakordset kasutamist, puhastas hageja lauapinda, milleks kasutas niiskeid lappe Ecolab Alcodes Maxi Wipes. Laua pinnale jäid puhastusest jäädavad jäljed. Hageja esitas kostjale 18.10.2020 kirjaliku pöördumise, milles soovis laua asendamist. Eelnevalt oli hageja käinud müügisalongis ja edastanud kostjale fotod lauast. Hageja seletuse kohaselt vastati talle, et klaasist pinda tuleb puhastada spetsiaalse vahendiga ja vastav info on kaupleja kodulehel.
2.Hageja kinnitab, et teda ei teavitatud laua puhastamise eripäradest müügimomendil ega antud kaasa kasutusjuhendit. Toote kirjeldus on sisustatud teabega, et lauaplaadi kate on karastatud graniidi imitatsiooniga musta värvi klaasist. Tegemist on söögilauaga ja hageja ei mõista, kuidas on võimalik, et söögilauda ei tohi puhastada. Hageja avaldas soovi lepingust taganeda. Kostja ei soovinud pretensiooni lahendada.
3.Kui lepingupool ei ole lepingust taganenud või seda veel üles öelnud, saab teine lepingupool kohustuse täita kas lepingueseme parandamise või asendamise teel. Kui üks pool on oma seadusest või lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, on kahjustatud poolel seaduse järgi õigus kasutada kohustust rikkunud poole suhtes õiguskaitsevahendeid. Üks sellistest õiguskaitsevahenditest on lepingust taganemise õigus VÕS § 116 mõttes. Hageja pöördus Tarbijavaidluse komisjoni (TVK) poole vaidluse lahendamiseks. VÕS § 114 lg 1 alusel võib võlausaldaja anda võlgnikule täiendava tähtaja. Kohustuse täitmiseks on kostjale antud täiendavalt 30 päeva TVK otsusest ja hageja poolt täiendavat lisaaega aega kuni 19.04.2021. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega tuleb kostja poolset kohustuse mitte täitmist käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale kohustuse rikkumise korral õiguskaitsevahendina võimaluse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4.Hageja on esitanud puhastuslappide ohutuskaardi, mis on saadud otse edasimüüjalt ja mis on eestikeelne. Ohutuskaardi jaotis 1.2. sätestab, et soovitatavad kasutuspiirangud on üksnes tööstuslikuks ja kutsealaseks kasutamiseks. Soovituslik ei tähenda, et on kohustuslik, keelatud või ainuvõimalik. Sellest lähtuvalt ei ole puhastuslappide kasutamine tavatarbijal koduses majapidamises keelatud. Kõnealused puhastuslapid on vabamüügis. Punktis 2.2. on näidatud ainus ohumärk, mis annab teada toote eriti tuleohtlikkusest. Oluline teave puhastuslappide kasutajale on aga eelkõige tootelehel (toote tutvustus), üldjuhul sama teave sisaldub ka pakendil. Puhastuslappide tootelehel on näidatud toime materjalidele: sobib kasutamiseks kõikidel alkoholi taluvatel pindadel.
5.Hageja ostis söögilaua 27.09.2020, s.o ajal, mil COVID 19 vastu ennetustegevus baseerus põhiliselt nii käte kui muude kokkupuutepindade desinfitseerimisel. Olukord on sarnane ka tänasel päeval. Hageja on kogu vahepealse aja puhastuslappidega oma kodus hoidnud soovitud hügieenitaset, puhastades kõikki olemasolevatest materjalidest pindasid ilma probleemideta.
6.Kostjal on arvamus, et puhastuslappe ei saa kasutada söögilaudade puhastamiseks, sest toode sisaldab propaan-2-ool ja seda kasutatakse värvi lahustina. Kostja enda kaupluse kodulehel (welle.ee) alapealkirjas „KLAASPINNAD“ soovitatakse puhastamiseks
kasutada klaasipuhastusvahendeid. Klaasipuhastuvahendid on väga erinevate alkoholide baasil valmistatud. Kostja ei teavitanud hagejat söögilaua müümisel, et laua kate alkoholi ei talu. VÕS § 14 p 2-st tulenevalt peab pool teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Hageja on seisukohal, et kostja on müünud lepingutingimustele mittevastava asja. Söögilauale võib igal ajal, igas muus vormis või kujul sattuda alkoholi. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 189 lg 1 alusel välja 598 eurot. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Puuduvad tõendid, mis kinnitavad hageja väiteid, et just pärast salvrätikute kasutamist ilmnesid söögilaua pinnal valged jooned. Puudub spetsialisti hinnang, mis kinnitaks, et just pärast ülalmainitud salvrätikute kasutamist ilmnesid valged jooned söögilaua pinnal. Kostja tegi vastava järelpärimise salvrätikute tootjale ning ohutuskaardi p-s on viidatud, et antud salvrätikud on ettenähtud üksnes tööstuslikuks ja kutsealaseks kasutamiseks. Seega kostja poolt kasutatud salvrätikuid ei saa kasutada söögilaudade puhastamiseks, kuna (p.3.2.) vedelik sisaldab „propan-2-ol“, mida kasutatakse värvi lahustina.
8.Veebilehel welle.ee on esitatud täielik informatsioon Welle mööblisalongis müügis olevate söögilaudade hooldamise kohta. Hageja kasutas söögilaua puhastamiseks salvrätikuid, mis on ettenähtud tööstuslikuks ja kutsealaseks kasutamiseks, s.o. värvide, õlide ja muude raskelt eemaldatavate ainete eemaldamiseks. Juhendis „Söögilaua hooldamine“ on konkreetselt viidatud: “Soovitatakse puhastamiseks kasutada valdavalt kuiva pehmet riiet või seemisnahka koos spetsiaalselt selleks ettenähtud puhastusvahenditega. Võib kasutada poleerivaid vahendeid, millel on reeglina ka puhastamisomadused. Kategooriliselt on lubamatu kõvade puhastusseadiste kasutamine (kraabitsad, plastik-või metallkiudšvammid)!“ Hageja ei pööranud tähelepanu sellele, et ta kasutas „kõva“ puhastusseadist, millel on suurem lahustavate ainete sisaldus. „Mööbli puhastamiseks ei lubata kasutada lahustavaid, pleegitavaid ja abrasiivseid aineid sisaldavaid pastasid ega vedelikke, mis ei ole ette nähtud mööbli hooldamiseks. Määrdunud pindade puhastamiseks ja värskendamiseks on soovitav kasutada müügilolevaid mööblihooldusvahendeid, järgides nende pakendil toodud eriotstarvet ja kasutamisjuhist“.
9.Hageja poolt kasutatud söögilauasalvrätikute „ECOLAB“ ohutuskaard on tehtud vastavalt EL Määrusele nr 1907/2006. Ülalmainitud EL Määruse p. 86 kohaselt tootja, importija ja allkasutaja peaksid olema kohustatud määratlema asjakohased riskijuhtimismeetmed, mis on vajalikud inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamiseks mõjude eest, mis kaasnevad aine tootmisega, turuleviimisega või aine kasutamisega nii ainena kui ka valmistise või toote koostises esineva ainena. Kui seda loetakse siiski ebapiisavaks ja kui ühenduse õigusaktide andmine on põhjendatud, tuleks kehtestada asjakohased piirangud. Salvrätikute „ECOLAB“ („alcodes MaxiWipes“) ohutuskaardil p.1.2. soovitatavad piirangud: üksnes tööstuslikuks ja kutsealaseks kasutamiseks. Hageja ei järginud piiranguid. On ilmselge, et hageja kasutas ainet, mis ei ole ettenähtud söögilaua puhastamiseks, ega järginud söögilaua hooldamisjuhendit, millega on võimalik tutvuda kostja veebilehel welle.ee.
10.On arusaadav, et kostja ei saa kasutusjuhendis loetleda kõiki puhastusvahendeid, mida on keelatud kasutada (kas etanooli sisaldusega või mitte), kuna see on lihtsalt võimatu. Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-171-14 on kolleegium juhtinud tähelepanu sellele, et kasutusjuhendi puudus võib osadel juhtudel olla käsitatav müügilepingu olulise rikkumisena. Vaadeldaval juhul on kostja veebilehel kasutusjuhendid kõikide müüdavate mööbliesemete (nahast jne) kohta. Selleks, et juhtida ostjate tähelepanu
mööbli puhastamisele, on nähtavale kohale pandud täiendavalt mööbli puhastamise juhend. Lähtudes eeltoodust on kostja seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna tekkinud „puudused“ tuleneva hagejast, mitte „lepingu rikkumisest“, nagu väidab hageja. Kohtuotsuse põhjendused
11.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
12.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 27.09.2020 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale söögilaua Alaras II 120 hinnaga 598 eurot (dtl 5). Hagiavalduse kohaselt puhastas hageja pärast laua esmakordset kasutamist lauapinda, milleks kasutas niiskeid lappe Ecolab Alcodes Maxi Wipes. Laua pinnale jäid puhastusest jäädavad jäljed.
13.Hageja soovib eeltoodu tõttu lepingust taganeda ning palub välja mõista kostjalt hageja kasuks laua hinna 598 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et hageja ei jälginud laua hooldamise juhiseid ning kasutas laua puhastamiseks selleks mitte ettenähtud vahendeid.
14.Kohus leiab, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tarbijalemüügileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 4 mõttes, mille kohaselt tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.
15.Hageja on avaldanud, et soovib sõlmitud lepingust taganeda. VÕS § 188 lg 1 kohaselt toimub taganemine taganemisavalduse tegemisega teisele poolele ning VÕS § 116 lgst 1 tulenevalt võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Nimelt on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-138-10 p-s 21 rõhutanud, et taganemise eeldus on VÕS § 116 lg 1 järgi oluline lepingurikkumine.
16.Kohus on 07.09.2021 e-kirjas (dtl 116) hagejale selgitanud, et hagejal tuleb üheselt mõistetavalt kohtu ette tuua asjaolud ja tõendid selle kohta, millal on hageja kooskõlas VÕS § 188 lõikega 1 esitanud kostjale lepingust taganemise avalduse. Hageja on selgitanud, et hageja on esmalt 18.10.2020 e-kirjas (dtl 12) kostjat teavitanud asjaolust, et laua pind on saanud puhastamise käigus kahjustada ning hageja palub laua välja vahetamist. Täiendavalt on hageja edastanud kostjale 20.10.2020 e-kirja (dtl 13), milles on avaldanud, et soovib raha tagastamist või uue laua tarnimist. Kohus on seisukohal, et hageja 20.10.2020 e-kirjast on arusaadav, et olukorras, kus kostja keeldub laua väljavahetamisest, soovib hageja raha tagastamist, s.o lepingust taganemist. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hageja on 20.10.2020 avaldusega lepingust taganenud ning taganemise formaalsed eeldused on täidetud.
17.Hageja on asunud seisukohale, et kostja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, kuna kostja ei teavitanud hagejat korrektselt laua hooldamise juhistest, eelkõige ei informeerinud kostja hagejat kui tarbijat asjaolust, et kostja poolt müüdud söögilauda ei tohi puhastada alkoholi sisaldava ainega. Kohus märgib, et tulenevalt VÕS § 141 lg 1 p-st 2 teeb tarbijaga lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav ettevõtja tarbijale enne lepingu sõlmimist või selleks tarbija poolt siduva pakkumise tegemist selgel ja tarbijale arusaadaval viisil teatavaks
teabe, kui selline teave ei ole lepingu konteksti arvestades niigi selge: lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse (edaspidi lepingu ese) põhiomadused lepingu esemele ja teabe esitamise viisile kohases ulatuses.
18.Kohus on seisukohal, et mõistliku tarbija jaoks ei ole tavapärane, et söögilauale ei tohi alkoholi sattuda, sealhulgas söögilauda ei tohi alkoholi sisaldava lahusega puhastada, mistõttu kohus selgitas kostjale 07.09.2021 e-kirjas, et kostjal tuleb esitada kohtule selgitused ja tõendid selle kohta, et hagejat kui tarbijat teavitati kooskõlas VÕS § 141 lg 1 p-ga 2 müügilepingu sõlmimisel asjaolust, et konkreetset söögilauda ei ole lubatud alkoholi sisaldava desinfitseeriva lapiga puhastada.
19.Kostja on viidanud asjaolule, et laua puhastusjuhend on kirjas kostja kodulehel www.welle.ee, kus on juhendis „Söögilaua hooldamine“ (dtl 127) konkreetselt viidatud: “Soovitatakse puhastamiseks kasutada valdavalt kuiva pehmet riiet või seemisnahka koos spetsiaalselt selleks ettenähtud puhastusvahenditega. Võib kasutada poleerivaid vahendeid, millel on reeglina ka puhastamisomadused. „Kategooriliselt on lubamatu kõvade puhastusseadiste kasutamine (kraabitsad, plastikvõi metallkiudšvammid)!“ „Mööbli puhastamiseks ei lubata kasutada lahustavaid, pleegitavaid ja abrasiivseid aineid sisaldavaid pastasid ega vedelikke, mis ei ole ette nähtud mööbli hooldamiseks. Määrdunud pindade puhastamiseks ja värskendamiseks on soovitav kasutada müügilolevaid mööblihooldusvahendeid, järgides nende pakendil toodud eriotstarvet ja kasutamisjuhist“. Kostja on asunud seisukohale, et hageja kasutas „kõva“ puhastusseadist, millel on suurem lahustavate ainete sisaldus.
20.Kohus on seisukohal, et kostja poolt avaldatud juhend ei võimaldanud hagejal kui tarbijal teha järeldust, et hageja ei tohi söögilauda puhastada alkoholi sisaldavate lappidega. Hageja on selgitanud, et kasutas laua puhastamiseks niiskeid lappe Ecolab Alcodes Maxi Wipes, mis sisaldasid alkoholi. Nähtuvalt Alcodes Maxi Wipes tootelehest (dtl 85) sobivad kõnealused rätikud desinfitseerimiseks kõigil pindadel, mis taluvad alkoholi. Kohus leiab, et mõistlik tarbija võis eeldada, et toidulaua puhastamiseks tohib kasutada alkoholi sisaldavaid puhastusvahendeid olukorras, kus kostja ei teavitanud hagejat laua ostmisel, et alkoholi sattumine laua pinnale on keelatud. Samuti ei ilmne selline keeld kostja kodulehelt. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on rikkunud VÕS § 141 lg 1 p-st 2 tulenevat kohustust viia hageja kui tarbija kurssi kõigi lepingu eset puudutavate oluliste asjaoludega, s.o eelkõige, millisel viisil ja vahenditega on vaidlusaluse laua puhastamine lubatud.
21.VÕS § 217 lg 2 p 6 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui tarbijalemüügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel. Kohus leiab, et antud juhul ei vastanud kostja poolt hagejale müüdud söögilaud lepingutingimustele, kuna tavapäraselt on mõistlikul isikul õigus eeldada, et söögilaua peale või sattuda alkohol (sealhulgas puhastusvahendi sees) ilma, et see söögilauda jäädavalt kahjustaks.
22.VÕS § 218 lg-st 2 tulenevalt vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja
üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Antud juhul ostis hageja vaidlusaluse laua 27.09.2020 ning hageja on esmakordselt kostjat puudustest kirjalikult informeerinud juba 18.10.2020 e-kirjaga, seega ilmnes puudus vähem kui kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast, mistõttu kehtib VÕS § 217 lg-st 2 tulenevalt eeldus, et puudus oli olemas juba laua kostjalt hagejale üleandmise hetkel ja kostja vastutab ilmnenud puuduse eest.
23.Kohus on seisukohal, et kostja on toime pannud olulise lepingurikkumise VÕS § 116 lg 2 p 1 mõttes. Nimelt tuleneb VÕS § 116 lg 2 p-st 1, et tegemist on olulise lepingurikkumisega, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Kohus leiab, et söögilauda ostes oli hagejal õigustatud ootus, et söögilauda on võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ning seejärel ka puhastada, ilma, et laua välisilme rikutud saaks. Antud juhul nähtub hageja esitatud fotost (dtl 6), et söögilaua visuaalne ilme on pärast selle puhastamist rikutud.
24.Samuti ilmneb VÕS § 223 lg-st 1, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Antud juhul on hageja nii 18.10.2020 e-kirjas kui 20.10.2020 e-kirjas palunud laua asendamist, kuid kostja on sellest keeldunud. Seega on kostja kui müüa lepingut ka VÕS § 223 lg 1 alusel oluliselt rikkunud.
25.VÕS § 189 lg-st 1 tulenevalt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Võttes arvesse, et kohus on tuvastanud kostja poolt lepingu olulise rikkumise, on hagejal VÕS § 189 lg 1 alusel õigus nõuda tema poolt üleantu tagastamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 598 eurot, mille hageja ostu-müügilepingu sõlmimisel kostjale laua eest tasus.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 598 eurot. Menetluskulud
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
28.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava
määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.