lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-14995/14

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-14995/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3280
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
osaühing FREHAME10040911(Hageja)Osaühing Aalux Trading10998888(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-14995

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2021. a, Tartu

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Osaühingu FREHAME hagi Osaühingu Aalux Trading vastu 1675 euro 1 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. aprilli 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu FREHAME apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3350 eurot 2 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellant): osaühing FREHAME (registrikood 10040911), esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas Kostja (vastustaja): Osaühing Aalux Trading (registrikood 10998888), esindaja advokaat Madis Meristo

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 15. aprilli 2021. a otsus muutmata. 1(9)

Apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta Osaühingu FREHAME kanda.

Määrata Osaühingu FREHAME poolt Osaühingule Aalux Trading hüvitatavate apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludena kindlaks ning mõista Osaühingult FREHAME Osaühingu Aalux Trading kasuks välja 875 eurot (esindajakulu).

Välja mõistetud menetluskulude summalt (875 eurot) tuleb Osaühingul FREHAME tasuda Osaühingule Aalux Trading viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Osaühing FREHAME (hageja) esitas 13. oktoobril 2020 Tartu Maakohtule hagi, milles palus Aalux Trading OÜ-lt (kostja) välja mõista 1675 eurot 1 sendi ja viivise 1675 eurot 1 sendi. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagi põhjenduste kohaselt osutas hageja OÜ-le Cooperrehvid (registrikood 11637611, viimane ärinimi OÜ Asahydake Gashikawa; võlgnik) lepingu alusel puhastusteenust, mille eest jäid võlgnikul tasumata järgmised arved: 670 eurot 1 sent 1. augusti 2017 arve nr 217511 eest; 335 eurot 25. märtsi 2017 arve nr 217173 eest; 335 eurot 25. mai 2017 arve nr 217333 eest; 335 eurot 25. aprilli 2017 arve nr 217246 eest, kokku 1675 eurot 1 sent. Lepingu punkt 4.4. näeb ette, et lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise korral on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,2% võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest. Kuivõrd hagi esitamise ajaks ületab viivis põhinõuet, nõuab hageja viivist põhinõude ulatuses, s.o samuti 1675 eurot 1 sent. Hageja esitas võlgniku vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohtu
13.novembri 2017. a kohtumääruse alusel mõisteti võlgnikult hageja kasuks välja 2392 eurot 26 senti. Hageja algatas täitemenetluse kohtutäituri juures, ent võlgnikul puudus vara, mille arvelt nõuet täita ning kohtutäitur tegi ettepaneku täitemenetlus 2(9)

lõpetada võlgniku äriregistrist kustutamise tõttu. Võlgnik lasti registrist kustutada ilmselgelt võlgade tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil, seega võlausaldajate jaoks pahatahtlikult. Seda tõendab mh kummalise ärinime (OÜ Asahydake Gashikawa) panek äriühingule likvideerimise ajaks. Täitemenetlus lõpetati, kuna kohtutäituril ei õnnestunud vara puudumise ning võlgniku registrist kustutamise tõttu võlga sisse nõuda. Pärast täitemenetluse lõpetamist selgus aga, et võlgnik oli enne äriühingu kustutamist äriregistrist andnud kostjale üle asukohas Peterburi tee 1A, Tallinn tegutsenud kaupluse Cooperrehvid, kus puhastusteenuste osutamiseks olidki hageja ja võlgnik lepingu sõlminud. Sama kauplus müüb samas kohas edasi sõidukite rehve ja velgesid. Seega on hagejalt teenust ostnud (ning teenuse eest võlgu jäänud) ettevõte jäänud samaks ja tegutseb nüüd uue äriühingu alt, kelleks on kostja. Ka kaupluse domeen ja kontaktandmed on jäänud samaks, mis võlgnikuga lepingu sõlmimise ajal. Pole eluliselt usutav, et kostja sõlmis üürilepingu ajal, kui samades ruumides tegutses jätkuvalt eelmine üürnik (9. juunil 2017), ruume üle vaatamata ja ilma igasuguse huvita, kes on samades ruumides tegutsev ettevõtja ning säilitades lõpuks ka selle kaupluse identiteedi tervikuna. Kostja äritegevuse valdkonna turusektoris on Eestis väike arv tegijaid. Eelduslikult pidi kostja olema teadlik kõikidest asjaoludest ning võttis ettevõtte üle ja jätkas samas asukohas sama ettevõtte tegevust. Kostja oli eelduslikult juba enne üürilepingu sõlmimist või vähemalt enne ruumide vastuvõtmist (augustis 2017) teinud otsuse, et nendes ruumides tegutseva kaupluse nimi jm ettevõtte identiteedi olulised tunnused jäävad muutmata. Sama identiteedi säilitamine võimaldab säilitada ka ettevõtte kliendid antud asukohas (Tallinnas) edukalt edasi tegutsemiseks. Järelikult sai kostja eesmärk Cooperrehvid kaupluse identiteeti säilitades olla hoida kokku kulusid Tallinnas turusektorisse sisenemisel. Tulenevalt VÕS § 183 lg-st 2 võib ettevõtte üleminek toimuda ka ilma poolte sõnaselge tahteavalduseta ja järelduslikult kaudse tahteavalduse teel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 alusel. Ettevõtte tegevusala kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ettevõtte tegelikust majandustegevusest, mitte äriregistri kannetest (vt Riigikohtu 26. märtsi 2014. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-13, p 39). TsÜS § 661 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 järgi ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud lepingud. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni seadusesse lisamise eesmärkidena on nähtud ettevõttena käsitatava õiguste ja kohustuste kogumi üleandmise lihtsuse tagamist, samuti võlausaldajate kaitsmist olukorra vastu, kus ettevõtja võõrandaks vähesoodsatel või kahjulikel tingimustel ulatusliku osa ettevõttesse kuuluvatest õigustest, tekitades seeläbi suutmatuse täita ettevõttesse kuuluvaid kohustusi. Ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende koosmõjus (Riigikohtu 17. juuni 2013. a otsus haldusajas nr 3-3-1-1-13). Ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (vt Riigikohtu 20. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5282, p 9). Antud juhul polegi oluline, kuidas täpselt ja milliste tehingutega ettevõte kostjale üle läks, vaid oluline on tulem, mis on nähtav kõrvalseisjale. Ettevõte on säilitanud põhiosas oma majandusliku identiteedi, klientide ja 3(9)

uute võlausaldajate jaoks pole näiliselt midagi muutunud. Seega on Cooperrehvid kauplus kui eraldi ettevõtte läinud võlgnikult üle kostjale ja hageja nõuab võlgnevuse tasumist kostjalt kui solidaarvõlgnikult (VÕS § 183 lg 1).

Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Ettevõtte üleminekut toimunud ei ole. Kostja sõlmis äriruumide üürilepingu GF Anapol OÜ-ga, kellele kinnistu kuulus. Kostja ei ole võtnud võlgnikult üle üürilepingut ega oma sellega mingit muud kokkupuudet. Domeen cooperrehvid.ee kuulub eraisikule, kellega sõlmitud kokkuleppe alusel kostja seda kasutab. Kostjale teadaolevalt ei ole võlgnik domeeni omanik kunagi olnud. Kostja kasutab oma majandustegevuses ennekõike kostjale kuuluvat domeeni aalux.ee ning kindla tootja rehvide müügiks sellega seonduvaid domeene, nt MAK Performance Wheels toodete müügiks domeeni makveljed.ee ja Hankook Tire toodangu müügiks mh domeeni hankook.ee. Kostja pöördus pärast üürilepingu sõlmimist Telia poole, et saada üüripinnale sideteenuseleping ja kontakttelefon. Kostjale väljastati telefoninumber Telia poolt. Kostja ei ole võtnud võlgnikult üle mistahes sideteenuse lepingut. Ettevõtte või selle osa ülemineku hindamisel tuleb analüüsida konkreetsete tehingute asjaolusid ja nii tehingutele eelnevat kui ka järgnevat äriühingute käitumist. Ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavateks kriteeriumiteks on mh: 1) ettevõtte tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; 3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus; 9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus (Riigikohtu 1. juuni 2011. a otsus nr 3-3-1-20-11, p 11). Hageja esile toodud asjaolude pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et ettevõtte üleminek oleks toimunud. Kostjale ei ole üle läinud mingeid võlgniku materiaalseid vahendeid. Kostja ei ole üle võtnud võlgnikult immateriaalseid vahendeid ega organisatsiooni. Kostja on aastast 2004 mootorsõidukite hoolduse ja remondi ning sõidukite rehvide impordi, müügi, paigalduse ja hoiustamise valdkonnas tegutsev ettevõte. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on võlgnik asutatud aastal 2009, seega on kostja oluliselt kauem valdkonnas tegutsenud ning kostja ei ole majandustegevust alustanud pärast võlgniku majandustegevuse lõppemist, st võtnud üle võlgniku ettevõtet. Äriregistrist nähtuvalt on võlgnik registrist kustutatud

18.novembril 2019, s.o enam kui kaks aastat hiljem kui kostja alustas majandustegevust Tallinna esinduses. Asjaolu, et kaks erinevat äriühingut on pidanud eri agadel ühte ja sama äriruumi sobilikuks oma majandustegevuse elluviimiseks, ei tähenda, et tegemist oleks ettevõtte üleminekuga. Kostja ei võtnud võlgnikult üle mistahes kliendi- või hankijasuhteid. Võlgniku ärinimi viitab Ameerika Ühendriikide äriühingule Cooper Tire & Rubber Company, kes kasutab registreeritud kaubamärgina nime Coopertires, mis ei ole kunagi võlgnikule kuulunud. Võlgnik kasutas kaubamärgi modifitseeringut omavoliliselt. Kostja müüb tõepoolest mh

4(9)

Cooper Tire & Rubber Company rehve, kuid eelviidatud rehvitootja ainuesindusõigus Baltikumis on Leedu ettevõttel, kellelt kostja toodangut ostab. Kostja osanikud ja juhtorgani liikmed ei kattu mitte ühelgi moel võlgniku osanike ja juhtorganite liikmetega. Ka ei tööta kostja juures ühtegi füüsilist isikut, kes oleks varasemalt töötanud võlgniku juures. Kostja ei ole hagejalt ega kelleltki teiselt tellinud mistahes puhastusteenuse osutamist Peterburi tee 1A, Tallinn äripinnal, mistõttu on nõue ka sisuliselt põhjendamatu ja alusetu.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 15. aprilli 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 1968 eurot ja 75 senti ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Otsuse põhjenduste kohaselt ei saa hageja esitatud tõenditega ettevõtte üleminekut tõendatuks lugeda. Sama tegevusvaldkonna ja asukoha tõttu ei saa ettevõtte üleminekut kostjale eeldada. Esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks seotud võlgniku ettevõttega. Hageja ei tõendanud, et võlgnik oleks kostjale oma majandustegevuse (majandustegevuseks olulised kinnistud, kliendid, tarnesuhted jm) üle andnud. Samuti ei selgu, et kostjale oleks üle läinud vara, millega seotud tegevuse võlgnik lõpetas ja mida kostja jätkas. Samuti ei ole tõendatud, et varem samas töötanud töötajad oleks üle läinud kostjale. Asjaolu, et kostja kasutab võlgniku kasutuses olnud domeeni, ei ole samuti alus lugeda ettevõtte ülevõetuks. Kostja on piisavalt tõendanud domeenide kasutamist. Kostja ei ole hagejaga lepingulises suhtes. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks 1968 eurot 75 senti. Kuivõrd hageja ei ole kostja menetluskuludele vastu vaielnud, on kostja menetluskulud põhjendatud (TsMS § 175 lg 11).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja palub 17. mail 2021 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ja teha asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud olulises osas käsitlemata enamuse hageja väidetest ja põhistustest ning jätnud põhjendamata, miks ta nendega ei nõustu, rikkudes seeläbi TsMS § 442 lg-t 8. Hageja ei väitnud üksnes seda, et kattuvad tegevusvaldkond ja asukoht. Hageja peamine väide oli, et kostjale läks üle Cooperrehvid kui kauplus ja seeläbi ka ettevõtte identiteedi säilitanud tervik. Eeltoodu jättis maakohus aga täielikult hindamata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud ka VÕS §-e 180–185. Ettevõtte ülemineku hindamisel VÕS §-de 180–185 tunnustel on eeskätt oluline hinnata tervikut, mitte eraldi üksikuid üleminekut tõendavaid kriteeriume. Käesoleval juhul on oluline hinnata, kuidas näib samas asukohas samu kaupu ja teenuseid müüv ning katkematult edasi tegutsev kauplus hagejale kui võlgniku võlausaldajale, kaupluse klientidele ning mõistlikule kõrvaltvaatajale. 5(9)

Maakohus jättis täielikult hindamata hageja väite, põhistused ja tõendid, et kostja võttis Tallinna turule sisenemiseks üle Cooperrehvid kaupluse tervkliku identiteedi (st võlgniku ettevõtte) kulutamata ise ettevõtte identiteedi loomisel ühtegi senti. Seejuures ei oma tähtsust, kelle nimel on domeen või mis lepingu alusel domeeni kasutatakse. Sama kehtib kaubamärgi suhtes. Ettevõtte ülemineku tõendatuse osas on oluline see, et ülevõtja äriühing jätkab eelmise ettevõtja identiteediga, sh sama domeeni ja kaubamärki kasutades, kusjuures nii domeeni väljanägemine kui ka kauplus samas asukohas on kliendi jaoks äravahetamiseni sarnased ja pole võimalik aru saada, et ettevõtja on tegelikkuses vahetunud. Seega on kostja saanud kõik eelmise ettevõtja hüved, kuid pole võtnud ühtegi eelmise ettevõtja kohustust. Sellise olukorra jaoks ongi võlausaldajate kaitseks VÕS §de 180–185 sätted. Hageja tõendas Cooperrehvid kaupluse tegevuse katkematu jätkumise samas asukohas samas kaupluses. Seetõttu ei oma tähtsust kellega ja mis tingimustel oli sõlmitud ruumide kasutusleping. Oluline on, et eelmise ettevõtja, kinnistu omaniku ja uue ettevõtja poolt oli kaupluse ruumide eelmise kasutuslepingu lõpetamine ja uue sõlmimine korraldatud selliselt, et kaupluse tegevus sai katkematult samades ruumides jätkuda. Maakohus hageja eeltoodud väidetele hinnangut ei andnud ning kostja eeltoodule vastu ei vaielnud. Maakohtu väide, et ei selgu, et kostjale oleks üle läinud selline vara, millega seotud tegevuse võlgnik lõpetas ja mida kostja jätkas, on ebaõige ning ei põhine seadusel. Hageja tõendas, et kostjale on üle läinud hulgaliselt hageja võlgnikule kuulunud rahaliselt hinnatavaid õiguseid, nt õigus kasutada sama nimetusega, samade tunnustega, sama väljanägemisega samas asukohas katkematult tegutsevat kauplust ja domeeni.

5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja on seisukohal, et maakohus jõudis ainuõigele järeldusele, et hageja esitatud tõenditega ei saa ettevõtte üleminekut tõendatuks lugeda. Hageja ei ole enda tõendamiskoormist nõuetekohaselt täitnud. Maakohus on enda põhistused rajanud kohtupraktikale, millele on menetluses viidanud mõlemad pooled, seega ei saa olla vaidlust ka õiguse kohaldamise üle. Asjaolu, et maakohus on pärast tõenditega tutvumist jõudnud teistsugusele lõppejäreldusele kui hageja, ei muuda otsust valeks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Maakohus leidis põhjendatult, et esitatud tõendite alusel ei saa hageja väiteid ettevõtte üleminekust tõendatuks lugeda. Maakohus on juhtumi asjaolusid otsuses piisavalt analüüsinud, lähtudes kohtupraktikas kujundatud ettevõtte ülemineku kriteeriumidest. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt põhjendanud. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt hageja küll ei nõustu maakohu poolt tõenditest tehtud järeldustega, kuid see iseenesest ei tähenda, et maakohus on ülalviidatud 6(9)

menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.

8.Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ning ei pea TsMS § 654 lgst 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
8.1.Hageja leiab, et maakohus jättis hindamata hageja peamise väite, et kostjale läks üle võlgnikule kuulunud Cooperrehvid kauplus ja seeläbi ka ettevõtte identiteeti säilitanud tervik, samuti jättis maakohus hageja arvates hindamata selle väite tõendamiseks esitatud tõendid.
8.1.1.Ringkonnakohus märgib, et väited kaupluse kui iseseisva majandusüksuse ja ettevõtte (tevikliku) identiteedi üleminekust on oma sisult õiguslikud järeldused, mitte väited faktiliste asjaolude kohta. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt ei ole maakohus hageja sellekohaste järeldustega nõustunud, leides, et ettevõtte üleminekut ei saa tõendatuks lugeda.
8.1.2.TsMS § 436 lg 2 kohaselt peab kohtuotsus rajanema asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Seega ei saa kohus vaidlusaluste asjaolude tuvastamisel lähtuda üksnes poolte väidetest, vaid eelkõige asjas esitatud ja kogutud tõenditest. Ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga. TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908, p 11.2 koos selles viidatud praktikaga). Apellatsioonkaebusest ei selgu, millise asja materjalide hulgas oleva tõendi on maakohus jätnud arvestamata ning kuidas see võis mõjutada asjas tehtavat lahendit. Hageja viidatud 12. novembri 2020. a menetlusdokumendile (tl-d 79–82) ei ole hageja ise lisanud ühtegi tõendit (hageja on taotlenud küll kohtult tõendite kogumist domeeni cooperrehvid.ee omaniku kohta). Peamiselt on hageja selles menetlusdkumendis esitanud, kostja esitatud tõendite alusel, eeldustele ja elulisele usutavusele põhinevaid enda versioone ning märkinud, et kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid. Ringkonnakohtu arvates hageja sellega enda tõendamiskoormist ettevõtte ülemineku osas täitnud ei ole. Ringkonnkohus märgib, et VÕS § 182 lg 2 esimese lause järgi lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üldjuhul üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes. Samas ei anna ainuüksi selle tuvastamine, et ettevõtte väidetav omandaja kasutab samu ruume ja müüb samu kaupu kui ettevõtte väidetav üleandja, senist kohtupraktikat arvestades alust VÕS § 182 kohaldamiseks. Seda isegi juhul, kui väidetava omandaja ja üleandja töötajad osaliselt kattuvad, nende äriühingute ärinimed on sarnased ning nad on seotud juhtorganite kaudu (vt Riigikohtu 4. jaanuari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12911, p 11).
8.2.Maakohtu tuvastatud asjaoludest võib ringkonnakohtu hinnangul viidata ettevõtte üleminekule eelkõige see, et kostja kasutab oma äritegevuses domeeni cooperrehvid.ee, seega sama domeeni, mida kasutas varem võlgnik. Domeeni kaudu saab äriühing

7(9)

tutvustada oma tegevust, identifitseerida ennast ja eristuda teistest (vt ka Riigikohtu 26. märtsi 2014. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-55-13, p 32). Ringkonnakohtu arvates ei ole kõnealune asjaolu koos teiste tuvasatud asjaoludega (äriruumide ja tegevusvaldkonna kattuvus) käesolevas asjas piisav ettevõtte ülemineku tuvastamiseks. Muid ettevõtte üleminekuks olulisi asjaolusid (mh materiaalsete vahendite üleminek, kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus, töötajate ja organisatsiooni ülevõtmine, juhtorganite liikmete kattuvus) ei ole hageja kas üldse esile toonud või ei ole hageja vastavate väidete kohta tõendeid esitanud. Lisaks eitab kostja, et domeen cooperrehvid.ee oleks kunagi võlgnikule kuulunud. Kostja väidab, et domeen cooperrehvid.ee kuulub A. Asukülale ning kostja kasutab seda omanikuga sõlmitud kokkuleppe alusel. Kostja on esitanud ka tõendid domeeni kuuluvuse kohta (tl-d 66, 107). Asja materjalidest ei nähtu A. Asuküla seotust võlgnikuga. Lisaks on kostja tõendanud, et on reklaaminud ja reklaamib enda müüdavaid tooteid ning teenuseid ka teiste veebilehtede, eelkõige veebilehe www.aalux.ee (tl-d 67, 111–114) kaudu. Samuti ei ole domeeni kuuluvus seotud veebilehe www.cooperrehvid.ee sisuga. Veebilehe sisu ning lehe veebidisaini kohta enne väidetavat ettevõtte üleminekut asjas tõendid puuduvad (tõendid on esitatud veebilehe sisu kohta hagi esitamise ajal).

8.3.Samuti ei ole asjas tõendeid, mis kinnitaksid hageja väiteid, et kostja jättis Tallinna turule sisenedes tegemata investeeringud ettevõtte identiteedi loomisele ning et kaupluse ruumide eelmise kasutuslepingu lõpetamine ja uue sõlmimine oli korraldatud selliselt, et Cooperrehvid kaupluse tegevus sai katkematult samades ruumides jätkuda. Kostja eitab võlgnikuga sõlmitud üürilepingu ülevõtmist ning mistahes muid kokkupuuteid võlgnikuga. Kostja väitel sisustas ta ise Tallinna kaupluse ruumid vajalike seadmete ja tehnikaga. Kostja on esitanud koos 29. oktoobri 2020. a hagivastusega ka neid väiteid kinnitavaid tõendeid. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks vastupidist.
9.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ega kindlaksmääratud menetluskulude rahalise suuruse osas. Kuna ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, jäävad apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
10.1.Kostja poolt 1. novembril 2021 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud apellatsioonimenetluses menetluskulusid kokku 875 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud koosnevad esindajakulust. Esindaja on teinud järgmiseid toiminguid: ringkonnakohtu 25. mai 2021. a määrusega tutvumine (10 min), maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs ning vastuse koostamine ja täiendamine (kokku 6 t 20 min); hageja 15. juuli 2021 teatisega tutvumine ja kliendile e-kirja koostamine (10 min); ringkonnakohtu 8. septembri 2021. a määrusega tutvumine (10 min) ning menetluskulude nimekirja koostamine (10 min). Kokku on osutatud kostjale õigusabi seitsme tunni ulatuses tunnitasuga 125 eurot (käibemaksuta).

8(9)

Kostja on käibemaksukohustuslane, mistõttu palub ta menetluskulud kindlaks määrata käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Samuti kinnitab kostja, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).

10.2.Hageja ei ole kostja menetluskulude osas ringkonnakohtule seisukohta esitanud.
10.3.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja ülalviidatud toimingud on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et kostja esindaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja tunnitasu 125 eurot (käibemaksuta) samuti TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
10.4.Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja apellatsioonimenetluses kantud hüvitatavate kulude suuruseks 875 eurot ning mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja.
10.5.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja