A. Õ. hagi K. N. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja A. Õ. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); kostja K. N. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti (OÜ Mariann Tusti advokaadibüroo, e-post [email protected]).
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-19-8700 I Hageja nõue ja seisukohad
Harju Maakohtu menetluses on A. Õ. hagi K. N. vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
Hagiavalduse kohaselt luges hageja 06.08.2018 oma elukohas Xxxx kinnistu hoovis murule asetatud linal raamatut. Tema mobiiltelefon oli samuti lina peal. Kella 12:00 ajal ilmus tema kõrvale hoovi kostja koos kahe kastekannuga ja pritsis sõnagi lausumata kostja kell 12:00:11 üle kastekannust. Vastuseks hageja küsimusele käskis kostja tal muru pealt lahkuda, sest väidetavalt ei hoolitse hageja kinnistu hoovi eest piisavalt. Hageja selgitas kostjale, et hooldab kinnistu hoovi samamoodi nagu kõik kinnistu elanikud seda teevad ja hoov on kõigile elanikele ühiseks kasutamiseks, seega võib ta oma koduhoovis raamatut rahulikult ja segamatult lugeda. Kuna hageja ei allunud kostja provokatsioonile ja käsule lahkuda, vaid luges rahulikult raamatut edasi, siis kell 12:01:13-12:01:26 valas kostja mulle pähe ja peale teise kastekannu täie külma vett. Peale seda kostja lahkus. hageja proovis mobiiltelefoniga politseile helistada, kuid veega kastmise tulemusel mobiiltelefon ei töötanud. Samuti sai vee- ja niiskuskahjustusi hageja raamat „Surfi Buddha“. Külma veega ülevalamise tulemusel sai hageja au ja väärikus riivatud ja kahjustatud. Kostja käitumine antud olukorras ei ole täiskasvanud mõistlikule inimesele kohane. Arvestades, et intsidendi juures viibisid kolmandad isikud ja väike laps, siis selline käitumine kostja poolt ei ole kindlasti eeskujuks väikesele lapsele. Hageja tundis ennast alandatuna. Tänaseni ei ole kostja hageja ees vabandanud oma vääritu käitumise pärast, vastupidiselt leiab kostja, et selline käitumine on aktsepteeritav ja normaalne inimeste vahelises suhtluses, millega hageja kindlasti ei nõustu. Sündmuse toimumist, selle kuupäeva ja kellaaega tõendab hageja turvakaamera salvestusega. Raamatu, selle olemasolu sündmuse ajal ning raamatul tekkinud vee- ja niiskuskahjustusi tõendab hageja fotodega. Mobiiltelefoni, selle olemasolu sündmuse ajal ja sellel vee- ja niiskuskahjustuste tekkimist tõendab hageja Xxxx ja FIXIT dokumentidega. Hageja leiab, et tema au ja väärikust on riivatud ja kahjustatud kostja poolt ning seeläbi on kostja rikkunud võlaõigusseaduse (VÕS) järgmisi paragrahve: 1043, 1045 lõike 1 punkt 4 ja 8, 1046 lõige 1. Kostja valas hagejat tahtlikult külma veega üle, mistõttu on kostja süüdi hagejale mittevaralise kahju põhjustamises – VÕS § 1050 ja 104 lõige 5. VÕS § 134 lõike 2 järgi tuleb kostjal mulle tasuda mõistlik rahasumma au ja väärikuse rikkumise eest. Kuna hageja ei oska ise mõistliku rahasummat nimetada, siis palub ta, et kohus ise määraks õiglase ja mõistliku rahasumma, mis kompenseeriks hagejale tema au ja väärikuse rikkumise tulemusel tekkinud mittevaralise kahju kostja poolt. Hageja põhistab mittevaralise kahju tekkimist järgmiselt: hageja mittevaraline kahju seisneb füüsilises valus/kannatustes (külma veega üle valamine on füüsiliselt väga ebameeldiv kogemus eriti kui ei ole selleks valmis) ning hingelises valus/kannatuses (kolmandate isikute nähes selliselt alavääristamine ja häbistamine ei ole normaalne. Hageja tunneb ennast häbistatult ning tema au ja väärikust on selgelt rikutud kostja poolt. Sellise käitumisega andis kostja juures viibijatele selge sõnumi, et hagejaga suheldes ei pea järgima elementaarseid inimeste vahelisi suhtlemisemaneere, valima sõnu ega teguviisi, vaid hagejat võib kohelda nagu pähe tuleb, sealhulgas viisil, kuidas kohelda ei tohiks. Pärast seda valdab hagejat sündmust pealt näinud isikutega kohtumisel häbitunne, nagu oleks ta teisejärguline inimene ning ta peab olema valmis selleks, et ka teised kohtlevad hagejat halvemini kui üldiselt naabreid koheldakse. Kostja käitumise sõnum oli, et austus, lugupidamine ja viisakas suhtlus ei ole need hoiakud, mida hageja suhtes peaks üles näitama. Kostja arvates on selline käitumine (alavääristav, au teotav) ühiskonnas tolereeritav erimeelsuste lahendamisel, kuid hageja sellega ei nõustu. Erimeelsused lahendatakse väärikalt ja teise poole au teotamata.
2-19-8700 Kostja õigusvastane tegu seisneb kolmandate isikute silme all, s.t avalikult minule külma vee tahtlikus peale valamises, millega on hageja au ja väärikus, kui isiklik õigus, saanud selgelt rikutud (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Samuti on selline kostja käitumine selges vastuolus heade kommetega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). On selge, et kostja meelega ja tahtlikult valas hageja üle külma veega, soovides hagejale halba. Eks see on ikka nii, et kui „Nõuga ei saa, siis saab jõuga“ ja kuna kostja sõnadega ei saavutanud oma eesmärki (et hageja lahkuks hoovist), siis otsustas ta selleks omakohtu korras hageja külma veega üle valada. Põhjuslik seos kahju ja teo vahel on ilmne (VÕS § 127 lg 4), kui kostja ei oleks hagejat avalikult külma veega üle valanud, siis ei oleks hagejal tekkinud külmast veest füüsilist ebamugavust ja kannatusi ega hingelist valu ja kannatusi sellest, kuidas hagejat kolmandate inimeste ees avalikult häbistati ja au teotati ning seda minu enda kodu hoovis. Raamatu ja mobiiltelefoni tõendid seonduvad mittevaralise kahjuga seeläbi, et kostja rikkus nii raamatu kui hageja mobiiltelefoni, siis tekkisid sellest hagejale täiendavad kannatused. Hageja elukorraldus oli mõnda aega häiritud, kuna ta ei saanud mobiiltelefoni kasutada ja see tekitas lisastressi. Hageja pidi otsima võimalusi telefoni võimalikult odavaks remontimiseks. Tema jaoks ei olnudki nii suur negatiivne tagajärg telefoni remondikulu, vaid see, et hageja pidi selle lisakohustusega tegelema ja oma aega raiskama, mida ta ei oleks pidanud tegema kui kostja oleks inimväärselt käitunud. Raamat, mille kostja rikkus, oli hageja elukaaslase kingitus sünnipäevaks ning sisaldas pühendust, mille kostja oma tegevusega rikkus, nagu on näha tõenditena lisatud fotodelt. Pühendus on vee tõttu täiesti laiali valgunud. Hageja jaoks oli raamat väga oluline ja eriline, mida ei ole võimalik asendada samaväärsega. II Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta see rahuldamata. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude. Väidetavalt on tekkinud hagejal mittevaraline kahju kostja tegevusest ja nimelt on saanud kahjustada raamat, telefon ja põhjustatud hingelisi üleelamisi. Hageja poolt esitatud videost on selgelt näha, et kostja alustas lillede kastmist kaugemalt. Tegemist oli palava päevaga ja kostja soovis enne pereliikmetega xxxx lahkumist kasta lilled ära. Samuti on videost selgelt näha, et kostja ja samal ajal õues viibinud K.-L. N. ja E. R. püüavad selgitada hagejale, et on soov lilli kasta ja et hageja läheks korraks kaugemale. Hageja ei tee seda ja sai tõesti märjaks. Videolt pole näha, ei telefoni ega raamatut. Ka ei reageeri hageja mingilgi moel (ei hüppa püsti, ei vaata telefoni või raamatut). Lisan juurde foto, millelt on näha, et hageja asukoht oli tõesti väga lähedal lillepeenrale. Hageja helistas küll pärast kuhugi, kuid kostja ei oska selgitada kuhu. Hageja on pöördunud nimetatud sündmuse osas ka politseisse, kuhu esitas sama videomaterjali. Menetlust ei alustatud. Hageja on väitnud, et telefon sai veekahjustusi ja seda polnud võimalik kasutada. Samas on esitatud dokumentidest näha, et hageja on võtnud augustis hinnapakkumise ja novembris hinnapakkumise. On eluliselt ebausutav, et neli kuud ei lasknud hageja oma telefoni ära parandada, kui see kasutuskõlbmatu oli (ei toiminud Bluetooth ja Wifi). Novembris Xxxx poolt tehtud hinnapakkumises/defekteerimisaktis ei märgita telefonil veekahjustusi. Ka puudub tõend, et hinnapakkumine oleks võetud sellele telefonile, mis oli kõnealusel päeval A. Õ. kasutuses. Kahjustatud raamatu suhtes on esitatud foto, kus on tõesti veekahjustustega raamat „Surfi Buddha“. Raamat on samas terve ja loetav (köide pole lagunenud). Hageja väitel läks laiali hageja elukaaslase poolt kirjutatud pühendus. Kostja ei ole kõikide nende aastate jooksul näinud,
2-19-8700 et hageja kellegagi koos elaks, kuid see teema on hageja isiklikku elu puudutav, nii et siin ei saa kostja midagi väita. Hageja hagiavalduse lisa 2.1. fotolt on näha, et kirjutatud pühendus on küll värvi andnud, kuid vasakul küljel on tekst täiesti selge ja loetav. Mis puudutab A. Õ. poolt väidetut, et teda alandati ja see on talle põhjustanud mittevaralist kahju, siis lisab kostja juurde mõned meilivahetused hageja ja kostja vahel, millest nähtub, milline on hageja suhtlusstiil kostjaga. Hageja on füüsiliselt rünnanud kostjat ja alustati ka kriminaalmenetlust, kuid milles kostja oli nõus lepitusmenetlusega arvestades asjaoluga, et elatakse ühes majas. Hageja on rünnanud ka kostja tütart, kes elab samas majas, mistõttu on hageja jutt, kuidas kostja käitub üldiste moraalinormidega vastanduvalt, täiesti kohatu. Kostja suhtumist ühisesse õuealasse iseloomustab pigem destruktiivne käitumine. Ülepaisutatud on jutt sellest, kuidas hageja koos kostjaga on õueala hooldanud. Tõsiasi on see, et muruniitmist tuleb meelde tuletada ja seda tehakse siiski väga harva. Tore oleks olnud, kui hageja nägi kostjat lilli kastmas ja oleks näiteks oma abi pakkunud. Hageja ei ole tõendanud kostja õigusvastast käitumist ja endal mittevaralise kahju tekkimist selle tagajärjel. Kostja palus hagejal korduvalt hagejal oma asukohta vahetada, et oleks võimalik lilli kasta nii et hageja märjaks ei saa, kuid hageja ignoreeris teda. Seega puudub kostjal süü. Kostja tugineb ka VÕS § 139 sätetele. Hageja sõnul on tal tekkinud häbitunne kostja ja tunnistajate ees. Kahtlemata pole objektiivsete mõõtevahenditega antud menetluses mõõta sellist sügavalt isiklikku emotsiooni nagu häbitunne. Küll aga on võimalik teha teatavaid järeldusi inimese faktilisest käitumisest ja hinnata tavapärase käitumise mõõdupuudest lähtudes, kas inimene tõesti tunneb konkreetsete isikute suhtes püsivat häbitunnet. Hageja on varasemalt korduvalt füüsiliselt rünnanud nii kostjat kui ka tunnistajat, samuti on ta olnud ka e-kirjades verbaalselt solvav. Seega pole tal enne hagis kirjeldatud juhtumit olnud häbitunnet kostja või tunnistajate ees. Pärast hagis kirjeldatud juhtumit on hageja suhtumine olnud kostjasse ja tunnistajatesse samasuguselt solvav. Kostja esitab kaks meilivahetust, mis on toimunud 2019. aastal ja 2020. aastal. Seega ei ole hageja käitumises kostja ja tunnistajate suhtes olnud absoluutselt mingeid muudatusi. Kostja on seisukohal, et hagejal pole pärast hagis kirjeldatud juhtumit häbitunnet tekkinud. Hageja kinnitab ka, et sai külmašoki. Juurde lisatud videol pole näha, et väidetav veega üle kastmine teda kuidagi mõjutaks. Ta ei hüppa püsti, ei tee mingeid äkilisi või ehmunuid liigutusi. Samuti pole ta pärast väidetavat külmašoki saamist liikumatu, vaid tõstab mingeid asju, liigutab pead, istub täiesti rahulikult edasi. Lisaks sellele on videost näha pikk teavitustöö selle kohta, et kohe jõuab kastmine tema istumiskoha juurde, mistõttu väide täielikust ootamatusest ei vasta tõele. Varalise kahju tekkimise kohta on kostja oma vastuväited esitanud esimeses vastuses ja jääb nende juurde. Kostjal puudus igasugune tahtlus tekitada lillede kastmise käigus kostjale või tema varale kahju. Mõistetamatu on ka hageja seisukoht, et kostja käitumine on ajendatud soovist saada kinnistul ülemvõim.
2-19-8700 Hageja soovib vande all kinnitada oma hingelisi üleelamisi. Arvestades dokumentaalseid tõendeid, kuidas hageja jätkuvalt suhtub kostjasse ja tunnistajatesse, siis pole tema vande all ülekuulamine põhjendatud ja kostja ei anna selleks nõusolekut. III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 8 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega.
4.Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
5.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt nõuab hageja talle kostja poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja vaidleb hagile vastu.
6.Hageja mittevaraline kahju seisnes füüsilises valus/kannatustes, mis tekkis külma veega üle valamisest ja hingelises valus/kannatuses, mis seisnes kolmandate isikute nähes alavääristamises ja häbistamises. Kostja tunnistab oma vastuses, et hageja sai märjaks seetõttu, et kostja kastis lilli. Eeltoodust tulenevalt puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja sai kostja tegevuse tulemusel veega kastes märjaks.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, millistel asjaoludel hageja veega märjaks sai ehk kas hageja sai veega märjaks kostja õigusvastase ja süülise tegevuse tulemusel, mille tagajärjel tekkis hagejale mittevaraline kahju. Õigusvastane tegevus
8.Hagiavalduse kohaselt luges hageja 06.08.2018 oma elukohas Xxxx kinnistu hoovis murule asetatud linal raamatut, linal asus ka hageja mobiiltelefon. Kella 12:00 ajal ilmus tema kõrvale hoovi kostja koos kahe kastekannuga ja pritsis sõnagi lausumata kell 12:00:11 hageja veega üle. Vastuseks hageja küsimusele käskis kostja tal muru pealt lahkuda, sest väidetavalt ei hoolitse hageja kinnistu hoovi eest piisavalt. Kuna hageja ei allunud kostja provokatsioonile ja käsule lahkuda, vaid luges rahulikult raamatut edasi, siis kell 12:01:13-12:01:26 valas kostja hagejale pähe ja peale teise kastekannu täie külma vett. Kostja vastuse kohaselt kastis kostja vaidlusalusel päeval palava ilma tõttu lilli, koos kostjaga viibisid aias isikud, kes püüdsid hagejale selgitada soovi lilli kasta ja selgitasid, et hageja läheks kaugemale, mida hageja ei teinud ja sai seetõttu märjaks.
2-19-8700
9.Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud kohtule tõendina väljavõtted turvakaamera videost ajaperioodi kohta, mil toimus vaidlusalune intsident. Kohus on videolõike vaadelnud 12.10.2021 toimunud kohtuistungil. Kohus on tuvastanud, et videolt nähtub, et intsidendi toimumise hetkel seisab turvakaamera ja hageja vahel tunnistaja E. R., mistõttu puudub täpne salvestus vaidlusalusel hetkel toimunud sündmuse kohta. Kohtu hinnangul on videolõigult näha veepritsmed, kuid selle põhjal ei ole võimalik tuvastada kas ja kui palju valatud veest langes hagejale ja tema esemetele ning kas hageja veega märjakssaamine toimus kostja heade kommete vastase tegevuse tulemusel.
10.Tunnistaja K.-L. N. ütluste kohaselt istus hageja vaidlusalusel hetkel murul kohas, mis on kolmest küljest piiratud lillepeenardega. Kostja hakkas lilli kastma ja palus hagejal antud asukohast lahkuda. Tunnistaja ütluste kohaselt palusid nad kostjaga korduvalt, et hageja lahkuks, kuid hageja seda ei teinud ja sai lillede kastmise käigus märjaks (01:10:37, tl 94). Tunnistaja E. R. ütluste kohaselt palusid naised ja ka tema ise hagejal korduvalt eest ära minna, kuid hageja seda ei teinud. Tunnistaja E. R. ise hageja veega kastmist pealt ei näinud, kuna olevat jälginud oma last, tunnistaja ei näinud, kas hageja sai märjaks, kuid sai aru, et kui kostja kastis, siis pritsis vesi hagejale peale, kuid hageja sihilikku veega üle kallamist ei toimunud (01:24:59, tl 95).
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja sai kostja poolse tegevuse tulemusel veega märjaks, siis on poolte vahel vaidlus hagejale peale valatud vee koguses ja selle kallamise viisis. Kohus on eelevalt tuvastanud, et kohtule tõendina esitatud videolt ei ole võimalik tuvastada hagejale langenud vee kogust ja täpset sündmuse käiku, kuna vahetu sündmus on varjatud seetõttu, et hageja ja kaamera vahel seisab tunnistaja E. R., mille tõttu sündmuse täpsed asjaolud ei ole nähtavad. Kuna kostja ja tunnistajate ütluste kohaselt toimus hageja veega ülevalamine lillede kastmise käigus olukorras, kus hagejal oli palutud lahkuda, ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et kostja valas tahtlikult hagejale peale kastekannutäie külma vett, mille tulemusel tekkis hagejal füüsiline valu ja kannatus ootamatult külma veega üle valamise tulemusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas pole tõendatud, et kostja tegevus hagejale vee peale valamise oli õigusvastane.
Kahju
12.Kohtu hinnangul võib ootamatu veega märjakssaamine olla ebameeldiv kogemus, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et see tõi talle kaasa kahju ulatuses, mis annab aluse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. 13 Hageja väidetel koosneb talle tekkinud mittevaraline kahju ka hingelises valus ja kannatuses, mis seisnes kolmandate isikute nähes tema alavääristamises ja häbistamises. Hageja tunneb ennast häbistatult ning tema au ja väärikust on selgelt rikutud kostja poolt. Hageja arvates andis kostja sellise käitumisega juures viibijatele selge sõnumi, et hagejaga suheldes ei pea järgima elementaarseid inimeste vahelisi suhtlemisemaneere, valima sõnu ega teguviisi, vaid hagejat võib kohelda viisil, kuidas kohelda ei tohiks. Pärast seda sündmust valdab hagejat sündmust pealt näinud isikutega kohtumisel häbitunne, nagu oleks ta teisejärguline inimene ja ta peab olema valmis selleks, et ka teised kohtlevad hagejat halvemini kui üldiselt naabreid koheldakse. Kostja käitumise sõnum oli, et austus, lugupidamine ja viisakas suhtlus ei ole need hoiakud, mida hageja suhtes peaks üles näitama. Hageja arvates näitas kostja, et teda alavääristav ja au teotav käitumine on sobiv erimeelsuste lahendamisel, millega hageja ei nõustu.
14.Kostja on esitanud vastuväitena hageja väitele, et teda alandati ja sellega põhjustati talle mittevaraline kahju, poolte meilivahetuse, millest nähtub hageja suhtlusstiil kostjaga. Kostja
2-19-8700 väidetel on hageja kostjat füüsiliselt rünnanud, mille kohta alustati ka kriminaalmenetlust, kuid milles kostja oli nõus lepitusmenetlusega arvestades asjaoluga, et elatakse ühes majas. Kostja väidetel on hageja rünnanud tema tütart, kes elab samas majas, mistõttu on hageja jutt, kuidas kostja käitub üldiste moraalinormidega vastanduvalt, täiesti kohatu. Kostja suhtumist ühisesse õuealasse iseloomustab pigem destruktiivne käitumine. Ülepaisutatud on jutt sellest, kuidas hageja koos kostjaga on õueala hooldanud. Tõsiasi on see, et muruniitmist tuleb meelde tuletada ja seda tehakse siiski väga harva. Tore oleks olnud, kui hageja nägi kostjat lilli kastmas ja oleks näiteks oma abi pakkunud.
15.Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditest ilmneb, et poolte vahelised suhted on pikka ega olnud probleemsed, mille kulminatsioonina on hageja esitanud hagi kostja vastu mittevaralise kahju nõudes. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul hageja hingelisest valust ja kannatusest tuleneva mittevaralise kahju hindamisel hinnata pooltevahelisi suhteid kogumis.
16.Kohus märgib, et asjas kogutud tõenditest nähtub, et hagejal oli võimalus veekahjustustest tingitud kahju ära hoida. Hageja on ise hagiavalduses välja toonud, et kostja oli käskinud tal muru pealt lahkuda, sest väidetavalt ei hoolitse hageja kinnistu hoovi eest piisavalt. Hageja selgituse kohaselt ei allunud ta kostja provokatsioonile ja käsule lahkuda, vaid luges rahulikult raamatut edasi. Kostja ja tunnistajate K.-L. N.u ning E. R. ütluste kohaselt palusid nad kõik korduvalt hagejat lahkuda põhjusel, et hageja võib lillede kastmise käigus märjaks saada, kuid hageja ei lahkunud ja sai seetõttu lillede kastmise käigus märjaks. Tõendina esitatud videolõik on hääletu, seetõttu ei võimalda see tuvastada, kas ja millest pooled rääkisid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja avaldas hagejale, et soovib tema lahkumist, kuid hageja avaldatu põhjal pidas ta seda provokatsiooniks ja ei lahkunud. Tunnistaja K.-L. N. ütluste kohaselt väljendas hageja kostjale oma soovimatust lahkuda ebatsensuursete sõnadega (01:10:27, tl 94). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal, kes teadis või pidi olema teadlik poolte vahelisest pikaajalisest pingelisest olukorrast, oleks sündmuskohalt lahkumisega olnud võimalik järgnev intsident ära hoida. Hageja seda siiski ei teinud ja jäi sündmuskohale.
17.Kostja on esitanud tõenditena Politsei- ja Piirivalveameti teatise väärteomenetluse alustamise kohta (tl 43), mille kohaselt rebis hageja maha Xxxx hoovis aiaväravale kinnitatud plastikust parkimist korraldava märgi ja muutis selle kasutamiskõlbmatuks; hageja 05.10.2015 kostjale adresseeritud e-kirja (tl 46), milles hageja küsib, et millal kostja viimati oma vaimset tervist kontrollis; hageja kostjale adresseeritud 02.10.2015 e-kirja, milles on järgmised ebaviisakad väljendid: ... saadate oma paberist soperdised..., olete seda arulagedat tegevust siiski jätkanud, risustades postkasti ja raisates teiste inimeste aega..., .... kas Teil on lühike mälu? Või vaevavad Teid mingid vaimsed probleemid? Järjekordne tõestus, et Te ei pea suusõnalistest kokkulepetest kinni ning igasugused dokumenteerimata „vestlused“ Teiega on mõttetud“ (tl 46 ja 46 pöördel); hageja 25.04.2015 kostjale adresseeritud e-kirja, järgmise sisuga: „Teie nõdra mälu kompenseerimiseks ..., ....see on Teie irratsionaalne suurusehullustus, mis aastatega on kahjuks vaid süvenenud (tl 47 pöördel); 29.08.2020 hageja kostjale adresseeritud e-kirja: „oma asjatu targutamise ja alaväärsuskompleksi võite mujal välja elada, selleks on ohtralt asutusi ja huvigruppe“ (tl 78).
18.Tunnistajad K.-L. N. ütluste kohaselt on hageja pidevalt käitunud agressiivselt ülejäänud kinnistul elavate inimestega, mis seisneb selles, et ta on korduvalt füüsiliselt rünnanud kinnistul elavaid inimesi. Hageja on tunnistajat verbaalselt rünnanud ja ähvardanud füüsilise vägivallaga pärast seda, kui tunnistaja lükkas lund kohas, kus hageja arvas, et seda ei peaks lükkama ja palunud autovärav sulgeda, küsinud, miks hageja lillepeenraid lõhub ja kinnistut kahjustab. Ka on hageja lõhkunud, viimati ukseluku, mille lõhkumise hageja poolt politsei tuvastas (01:06:00). Tunnistaja E. R. ütluste kohaselt (01:31:20) on hageja käitumine pärast seda intsidenti muutunud
2-19-8700 agressiivsemaks, hageja ründab naisi, tema sõnaväljendid on ebaviisakad, hageja on laste ees naisele kallale läinud. Tunnistaja E. R. ütluste kohaselt on olukord majas pinev, ta on teinud ettepaneku asjad selgeks rääkida, kuid hageja ei tule kokkulepitud ajal kohale (tl 95, 95 pöördel).
19.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja väiteid talle tekkinud alandustunde tekkimises tuleb hinnata kogumis muude tõenditega. Kohtu hinnangul ei saa olukorras, kus hageja pidevad kirjalikud pöördumised kostja aadressil (eelviidatud e-kirjavahetus) on kostjat halvustavad ning tunnistajate ütlustest ja Politsei- ja Piirivalveameti tõendist nähtub hageja agressiivne käitumine, pidada põhjendatuks ja adekvaatseks hageja väiteid, et hageja tunneb pidevat alandust isikute ees, kelle nähes ta veega üle kallati.
20.Kohus leiab, et isiku tunded, mis tulenevad konkreetsest sündmusest ja suhtest, on subjektiivsed ja selliste tunnete kujunemine sõltub väga erinevatest asjaoludest, mille hindamiseks tuleks kõiki asjaolusid arvesse võtta. Käesoleval juhul ei ole hageja kõiki oma subjektiivsete tunnete aluseks olevaid asjaolusid välja toonud ega taotlenud sellekohase asjatundja arvamuse esitamist. Kohtule esile toodud asjaolud annavad keskmisele mõistlikule isikule aluse arvata, et kuna asjas on tõendamist leidnud, et hageja enda suhtumine kostjasse ja teistesse majaelanikesse on ebaviisakas ja agressiivne, siis on tal alus eeldada ka vastaspoolelt enda suhtes negatiivset suhtumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et väidetava alandus- ja häbitunde tekkimise eest kannab vastutus hageja isiklikult oma pikaajaliselt väljakujunenud suhtlemise tulemusel.
21.Hageja väidetel koosneb osa tema mittevaralisest kahjust selles, et kostja poolt valatud vesi kahjustas tema elukaaslase kingitud raamatu, mis oli hagejale kallis kingitus ja sellest, et kostja valatud vesi kahjustas tema mobiilitelefoni, millest tulenevalt pidi otsima erinevaid võimalusi telefoni parandamiseks, mis kogumis tekitasid hagejale täiendavaid kannatusi. Hageja elukorraldus oli mõnda aega häiritud, kuna ta ei saanud mobiiltelefoni kasutada ja see tekitas lisastressi. Hageja pidi otsima võimalusi telefoni võimalikult odavaks remontimiseks. Tema jaoks ei olnudki nii suur negatiivne tagajärg telefoni remondikulu, vaid see, et hageja pidi selle lisakohustusega tegelema ja oma aega raiskama, mida ta ei oleks pidanud tegema, kui kostja oleks inimväärselt käitunud. Raamat, mille kostja rikkus, oli hageja elukaaslase kingitus sünnipäevaks ja sisaldas pühendust, mille kostja oma tegevusega rikkus, nagu on näha tõenditena lisatud fotodelt. Pühendus on vee tõttu täiesti laiali valgunud. Hageja jaoks oli raamat väga oluline ja eriline, mida ei ole võimalik asendada samaväärsega.
22.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole videolt näha telefoni ega raamatut, samuti on videolt näha, et hageja ei reageeri mingilgi moel, kuna ta ei hüppa püsti või ei vaata telefoni või raamatut. Kostja vastuväidete kohaselt on kohtule esitatud dokumentidest näha, et hageja on võtnud telefoni remondi hinnapakkumise augustis ja novembris. Kostja leiab, et on eluliselt ebausutav, et neli kuud ei lasknud hageja oma telefoni ära parandada, kui see oli kasutuskõlbmatu, sest ei toiminud Bluetooth ja Wifi. Novembris Xxxx poolt tehtud hinnapakkumises/defekteerimisaktis ei märgita telefonil veekahjustusi. Ka puudub tõend, et hinnapakkumine oleks võetud sellele telefonile, mis oli kõnealusel päeval hageja kasutuses. Kahjustatud raamatu suhtes on esitatud foto, kus on tõesti veekahjustustega raamat „Surfi Buddha“. Raamat on samas terve ja loetav (köide pole lagunenud). Kostja toob oma vastuväites välja asjaolu, et kuigi hageja väitel läks laiali hageja elukaaslase poolt kirjutatud pühendus, ei ole kostja kõikide nende aastate jooksul näinud, et hageja kellegagi koos elaks. Hageja hagiavalduse lisa 2.1. fotolt on näha, et kirjutatud pühendus on küll värvi andnud, kuid vasakul küljel on tekst täiesti selge ja loetav.
23.12.10.2021 toimunud kohtuistungil on hageja vastuseks kohtu küsimusele vastanud, et video pealt ei ole näha, et telefon ja raamat rikuti ära vaidlusalusel ajal. Hageja selgituste kohaselt
2-19-8700 tõendab ta raamatu ja telefoni rikkumist tol hetkel tehtud fotodega raamatust ja telefoni ekspertiisiaktiga (00:10:16, tl 90). Kostja vastuväidete kohaselt olid vaidlusalusel ajal hageja juures raamat ja telefon, kuid ei ole teada, milline raamat ja telefon seal olid, kuna hageja luges peale intsidenti raamatut edasi ja rääkis korduvalt telefoniga, mis ei viidanud mingitele riketele nendes asjades (00:10:30, tl 90).
24.Kohus leiab, et hageja väide raamatu ja telefoni rikkumise kohta ei ole tõendatud. Kostja on nimetatud esemete kahjustamisele vastu vaielnud, väites, et tema kahjustuste ilmnemist ei näinud ja pole teada, kas tsiviilasja juurde esitatud fotod raamatust (tl 3-7) on tehtud samast raamatust, mida hageja vaidlusalusel päeval luges, samuti ei ole kostja kordagi kõigi aastate jooksul näinud, et hagejal oleks elukaaslane. Ka on kostja pidanud ebausutavaks telefoni kahjustamist, kuna hageja ei lasknud oma telefoni ära parandada 4 kuu jooksul. Tunnistaja K.-L. N.u ütluste kohaselt rääkis hageja pärast intsidenti pikalt telefoniga ja raamatu peale võis mõned piisad vett sattuda, kuid see ei kahjustanud oluliselt raamatut (01:12:46, tl 94). Hageja on kohtuistungil (01:38:45, tl 96) avaldanud, et sama telefoniga tegi ta pilti raamatust. Kohtu hinnangul ei tõenda asjas kogutud tõendid hageja raamatu ja telefoni kahjustamist hageja väidetud määral ja sellest tingitud kannatuste tekkimist, mis tõendaks mittevaralise kahju tekkimist hagejale. Kohtu hinnangul ei ole hageja kostja vastuväitetest tulenevalt tõendanud, et kahjustada sai hageja elukaaslase pühendusega raamat, kuna tõendatud ei ole, et toimikus olevad fotod on tehtud vaidlusalusest raamatust intsidendi järgselt. Hageja väide selle kohta, et raamat on ainulaadne ja asendamatu, on ümber lükatud hageja esitatud tõendiga, mille kohaselt oli vaidlusalune raamat müügis ka hagi esitamise ajal (tl 8) ja samuti on võimalik elukaaslasel palud uude raamatuse kirjutada varasem pühendus. Samuti ei ole hageja kohtu hinnangul ümber lükanud kostja vastuväidet selle kohta, et intsidendist tulenevalt tuli väidetavalt kostja tegevuse tulemusel kahjustada saanud telefoni parandama alles nelja kuu möödumisel.
25.Kohus märgib, et hageja ei ole esitanud varalise kahju hüvitamise nõuet rikutud telefoni ja raamatu eest, vaid on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude tulenevalt rikutud esimetest tekkinud mittevaralisest kahjust. Kuna hageja ei ole tõendanud esemete rikkumist kostja poolt ja sellest tingitud kannatuste esinemist määral, mis tõid kaasa mittevaralise kahju tekkimise, siis leiab kohus, et hageja esemete rikkumisega kaasnevast kannatusest tingitud mittevaralise kahju nõudes on tõendamata. Süü
26.Hageja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude tulenevalt veega ülevalamisest tingitud kahjust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tegevuse tulemusel sai hageja märjaks.
27.VÕS § 1050 lg 1 sätestab, et kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
28.Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-20-3046/33 tehtud lahendis (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-20-3046/33) leidnud, et süüküsimuse hindamisel ei saa jätta kõrvale kaasnevaid asjaolusid. Süüdistatava tegu ei ole tihtilugu võimalik hinnata lahutatuna kas konkreetset sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast kontekstist (punkt 33). Riigikohus on leidnud, et asjassepuutuv on nn teoprovokatsiooni instituut, mille all peetakse silmas olukordi, kus isik kutsub enda vastu suunatud ründe esile meelega ja eesmärgipäraselt (nn tahtlik provokatsioon) või põhjustab enda õigushüvede vastu suunatud ründe lihtsalt õigusvastase ja/või sotsiaaleetiliselt hukkamõistetava käitumisega (nn süüline provokatsioon). Praktikas on rõhutatud sedagi, et provokatsioon võib
2-19-8700 avalduda ka pikaajalises ning süstemaatilises käitumises ning on eraldi toonitatud tarvidust anda vajadusel hinnang ka kannatanu enda rollile sündmustikus (punkt 36). Riigikohus on korduvalt märkinud, et tagajärje omistamise teo toimepanijale võib välistada kannatanu enda ebakohane käitumine ning oma õigushüvede ohtu asetamine ehk (teadlik) eneseohustamine (punkt 37). Kolleegium selgitab siinkohal, et teadlik eneseohustamine hõlmab kindlasti ka tahtlikku provokatsiooni, s.o sisuliselt ründe väljameelitamise olukordi (punkt 38).
29.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja tegevuse tulemusel sai hageja veega märjaks. Hageja väidetel tekkis sellest talle mittevaraline kahju. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et VÕS § 1050 lg 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, on põhjendatud kostja süü hindamisel kohaldada kriminaalõiguse põhimõtteid kostja süü kindlaksmääramisel, millised seisukohad on kohus eelnevalt kriminaalasjas tehtud lahendis esile toonud.
30.Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hagejal oli võimalik sündmuskohalt lahkumisega ära hoida vaidlusalune intsident, ei teinud hageja seda, vaid provotseeris oma tegevusega enda vastu väidetavalt suunatud ründe ehk sai kostja tegevuse tulemusel veega märjaks. Tunnistaja K.-L. N. ütluste kohaselt kasutas hageja kostja aadressil ebatsensuurseis sõnu: „mine p... vanamoor, ...“ (01:10:27, tl 94), asjas esitatud poolte vahelisest e-kirjavahetusest nähtub hageja alaline ebaviisakas ja solvav pöördumine kostja poole, tunnistajate ütluste kohaselt on hageja käitumine valdavalt agressiivne. Ka selgub asja materjalidest, et hagejale heidetakse ette kinnistu hooldamata jätmist ja lõhkumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja tahtlik provotseerimine ja aastatepikkune käitumine teiste majaelanike suhtes on hinnatav teadliku provokatsioonina. Hageja aastaid väldanud agressiivne ja ebaviisakas käitumine ning vaidlusalusel juhul provotseeriv käitumine lõi olukorra, kus hageja kostja poolse tegevuse tulemusel veega märjaks kasteti. Hageja väidetel tekitas veega märjakssaamine temas ebamugavustunnet ja valu, mida hageja ei ole tõendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja provotseerivast käitumisest ja ebaolulisest kahjust tingituna puudub kostjal süü hagejale kahju tekitamises. Põhjuslik seos
31.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud kostjale etteheidetava teo õigusvastast toimepanemist, kostja süülist tegevust ja hagejale mittevaralise kahju tekitamist. Tulenevalt asjaolust, et kohus ei ole tuvastanud kostja poolset rikkumist ja süülist käitumist ning kahju tekkimist, siis puudub alus hinnata põhjuslikku seost eeltoodud asjaolude vahel.
32.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kuigi kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 4 jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2-19-8700 TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Menetluskulude kindlaksmääramisest TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.