Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

jääkväärtus (st liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulu, milles see ei olnud kaetud juba tasutud liisingumaksetega) 9071,77 eurot (hind KM-ta). Hageja müüs liisingueseme 1 hinnaga 10 000 eurot (hind KM-ta). Peale seda jäi hagejal veel müügist saadud rahalistest vahenditest üle 10 000 – 9071,77 = 928,23 eurot. Tulenevalt Liisingulepingu ülesütlemisest on hagejale tekkinud lisakulud. Hagejal tuli peale liisingulepingu ülesütlemist kanda perioodil 10.03.2020–13.08.2020 kaskokindlustuse kulu summas 306,33 eurot. Peale seda jäi hagejal veel müügist saadud rahalistest vahenditest üle 928,23 – 306,33 = 621,90 eurot. Kuivõrd liisinguvõtja ei tagastanud hagejale ise õigeaegselt liisingueset 1 tuli hagejal kanda liisingueseme valduse kättesaamiseks lisakulusid kokku summas 191,75 eurot, mille hageja on täielikult tasaarveldanud liisingueseme 1 müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. Peale seda jäi hagejal veel müügist saadud rahalistest vahenditest üle 621,90 – 191,75 = 430,15 eurot. Lisaks eelnevale tuli hagejal tasuda liisingueseme 1 müügikorda seadmisega ning müümisega seotud kulusid kokku summas 572 eurot, millest luges hageja liisingueseme 1 müügist saadud rahaliste vahendite arvelt tasutuks 430,15 euro ulatuses. Seega on hagejal liisingueseme 1 müügiga seotud kulude hüvitamise nõue kokku summas 572,00 – 430,15 = 141,85 eurot. Hageja edastas liisinguvõtjale ja kostjale nõudekirja, milles nõudis liisingulepingust 1 tuleneva võlgnevuse tasumist hiljemalt 23.09.2020. Hagejale ei ole hagi esitamise seisuga liisingulepingust 1 tulenevaid võlgnevusi tasutud. Hageja ja liisinguvõtja sõlmisid 08.02.2018 liisingulepingu nr xxxxxxxxx (liisinguleping 2), mille alusel omandas hageja liisinguvõtja poolt määratud müüjalt liisinguvõtja huvides ja ülesandel sõiduauto Audi Q7, tehasetähisega XXXXXXXXXXXXX, väljalaskeaastaga (liisinguese 2) ning andis selle liisinguvõtja kasutusse. Hageja sõlmis kindlustusvõtjana Salva Kindlustuse AS-ga kindlustuslepingu perioodiks 23.01.2020-22.01.2021. Liisingulepingust 2 tulenevate rahaliste kohustuste täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja 09.02.2018 käenduslepingu nr xxxxxxxxx, mille p 1 alusel kohustus kostja hageja ees vastutama hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingust nr xxxxxxxxx tulenevate kõigi liisinguvõtja kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu p 2 järgi on kostja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 31 500,00 eurot. Arvestades, et liisinguvõtja ei tasunud nõuetekohaselt liisingulepingust 2 tulenevaid makseid, edastas hageja 06.02.2020 liisinguvõtjale ja kostjale teate liisingulepingu 2 ülesütlemise kohta, milles teatas, et loeb liisingulepingu seisuga 06.02.2020 üles öelduks, nõudis lepingumaksete võlgnevuse koos lisandunud viivistega kokku summas 2872,56 eurot tasumist ning 5 päeva jooksul arvates teate saamisest liisingueseme 2 hageja esindajale tagastamist. Liisingulepingu 2 ülesütlemise seisuga olid tasumata arved nr 15342378, 15381964, 15420993, 15461097, 15499046, 15507789, 15536494. Liisingulepingu 2 ülesütlemise seisuga oli liisinguese 2 lepinguline jääkväärtus (st liisingueseme ostuhinna finantseerimise kulu, milles see ei olnud kaetud juba tasutud liisingumaksetega) 18659,95 eurot (hind KM-ta). Hageja müüs liisingueseme hinnaga 17 083,33 eurot (hind KM-ta). Hageja arvestas sõiduki müügist hagejale laekunud rahaliste vahendite arvelt osaliselt, so 17 083,33 euro ulatuses, hüvitatuks liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõude. Seega on hagejal liisingueseme soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue 18 659,95–17 083,33=1576,62 eurot. Tulenevalt liisingulepingu 2 ülesütlemisest on hagejale tekkinud lisakulud. Hagejal tuli kanda vara valduse kättesaamiseks tehtud kulusid kokku summas 191,75 eurot. Lisaks eelnevale tuli hagejal tasuda liisingueseme 2 müügikorda seadmisega ning müümisega seotud kulusid kokku summas 1055,33 eurot. Hageja edastas liisinguvõtjale ja kostjale nõudekirja, milles nõudis liisingulepingust 2 tuleneva võlgnevuse tasumist hiljemalt 25.08.2020. Hagejale ei ole hagi esitamise seisuga liisingulepingust 2 tulenevaid võlgnevusi tasutud. Hageja palub kostjalt välja mõista mõista liisingulepingust nr xxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku summas 3618,80 eurot, millest 1771,25 eurot moodustab enne liisingulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud lepingumaksetest, 1705,70 eurot

lepingumaksetelt arvestatud viivisenõudest (kuni hagiavalduse esitamiseni) ning 141,85 eurot liisingueseme müügiga seotud lisakulude hüvitamise nõudest ning liisingulepingust nr xxxxxxxxx tulenev võlgnevus kokku summas 7623,23 eurot, millest 2533,11 eurot moodustab tasumata lepingumaksete võlgnevusest, 2266,51 eurot viiviste kuni hagiavalduse esitamise nõudest, 1576,62 eurot liisingueseme 2 soetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõudest ning 1247,08 eurot ülesütlemisel tekkinud lisakulude hüvitamise nõudest. Hageja palub välja mõista menetluskulud riigilõiv summas 600 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud kohtutäituriga allkirja vastu edasiandmiseks 12.11.2021.a. (aadressil xxx xx, xxx, abikaasale X, dok 5s, 17.11.2021). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 600 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 600 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 600 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid menetluskulusid ei ole hageja välja toonud ja muid menetluskulusid ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (600 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.