Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasja number ja hagi ese
Hagihind
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 2. oktoober 2025 2-25-107389 Placet Group OÜ hagi L.K. vastu 10.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr JM4039850 tuleneva põhivõlgnevuse 3900 euro, intressi 350,29 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1267,11 euro, lepingu sõlmimise tasu 195 euro ning 10 euro sissenõudmiskulu ja jooksva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmiseks kirjalik hagimenetlus 6157,25 eurot
Kohtunik
Kadi Karting
Hageja
Placet Group OÜ (registrikood: 11198910)
Hageja lepinguline esindaja
Inga Ohakas
Kostja
L.K. (isikukood: XXX)
Kostja lepinguline esindaja
Maia Ploom
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista L.K.-lt Placet Group OÜ kasuks välja tasumata põhivõlg 3900 eurot, intress 50,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 645,67 eurot ja sissenõudmiskulu 10 eurot. Muus osas jätta hagi rahuldamata.
3.Jätta menetluskuludest 75% kostja kanda ja 25% hageja kanda.
4.Mõista L.K.-lt Placet Group OÜ kasuks välja menetluskulud 585 eurot.
Mõista Placet Group OÜ-lt L.K. kasuks välja menetluskulud 120 eurot.
6.Tasaarvestada Placet Group OÜ ja L.K. vastastikku väljamõistetavad menetluskulude nõuded (resolutsiooni p-d 4 ja 5) ja mõista L.K.-lt Placet Group OÜ kasuks välja menetluskulud 465 eurot.
7.Toimetada kohtuotsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostja lepingulisele esindajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada 1
selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
Hagiavaldus, seisukohad ja tõendid
1.Placet Group OÜ (hageja) esitas 23.04.2025 kohtule hagiavalduse L.K. (kostja) vastu (dtl 38-45). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.01.2024 tarbijakrediidilepingu nr JM4039850, mille alusel andis hageja kostjale kasutusse laenusumma 3900 eurot (dtl 47-49). Laen kanti kostja AS SEB Panga arveldusarvele samal päeval (dtl 133). Leping nägi ette, et kostja tasub laenu tagasi 12 osamaksena, summas 404,82 eurot kuus. Krediidi kulukuse aastamäär oli lepingus märgitud 51,99%, mis vastas seaduses sätestatud piirangutele, kuivõrd lepingu sõlmimise ajal kehtis Eesti Panga poolt avaldatud tarbijakrediidi kulukuse määra kolmekordne ülempiir 52,08%.
2.Enne laenu andmist hindas hageja kostja krediidivõimet, tuginedes tema esitatud AS SEB Panga konto väljavõtetele, kus tuvastati sissetulekud, sh pension ja töötasu. Lisaks teostati päringud Creditinfo, Maksuameti, Rahvastikuregistri ja Ametlike Teadaannete registrisse (dtl 129). Kontrollimisel selgus, et kostjal puudusid maksehäired, maksuvõlad ja ülalpeetavad ning igakuine sissetulek ulatus keskmiselt 904,32 euroni. Finantskohustuste, majapidamiskulude ning ka taotletava laenu igakuise osamakse arvestamisel jäi kostjale igakuine vaba jääk 102,75 eurot, mis kinnitas tema krediidivõimelisust lähtudes vastutustundliku laenamise põhimõtetest.
3.Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega teinud ühtegi tagasimakset. Kolmel järjestikusel kuul, veebruaris, märtsis ja aprillis, jäi osamaksed tasumata. Hageja teavitas kostjat korduvalt võlgnevusest, saatis meeldetuletused ja 11.04.2024 edastas ka ülesütlemise hoiatuse, määrates lisatähtajaks 25.04.2024 võlgnevuse tasumiseks (dtl 136). Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, ütles hageja lepingu 26.04.2024 üles. Vastavalt hageja üldtingimustele, mis olid kostjale edastatud lepingu sõlmimise päeval koos laenulepingu dokumentidega, loetakse e-kirjaga saadetud teated kättesaaduks ühe kalendripäeva möödumisel, mistõttu loeti, et kostja sai ülesütlemisavalduse kätte 12.04.2024.
4.Hagi kohaselt oli 23.04.2025 seisuga kostja võlgnevus järgmine: tagastamata põhiosa 3900 eurot, tasumata intressid 350,29 eurot, tasumata lepingutasu 195 eurot ja sissenõudmiskulud 10 eurot. Lisaks sellele on hageja arvestanud lepingujärgseid viiviseid perioodi 27.04.2024 kuni 22.04.2025 eest ulatuses 1267,11 eurot, tuginedes lepingus sätestatud viivisemäärale 0,09% päevas. Hageja taotleb ka jooksva viivise arvestamist põhivõlgnevuselt alates 23.04.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse (3900 euro) tasumisen. Kokku nõuab hageja kostjalt välja 5722,40 eurot ning menetluskuludena riigilõivu summas 630 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Hageja leiab, et kostja on rikkunud laenulepingust tulenevaid kohustusi ja palub kohtul rahuldada hagi täies ulatuses.
5.Placet Group OÜ esitas 23.05.2025 seisukoha kostja vastusele, milles avaldab, et sai 17.04.2024 Politsei- ja Piirivalveametilt teate kriminaalasjast nr 24278050219, mille raames uuriti kostja andmete võimaliku väärkasutamise asjaolusid (dtl 261-262). Placet Group OÜ edastas oma vastuse politseile 23.04.2024. Hageja ei olnud varasemalt saanud kostjalt teavitust kelmuse ohvriks langemise kohta. 27.02.2025 toimunud järelpärimise tulemusena selgus, et menetlus on PPA poolt lõpetatud ja hagejat ei ole kriminaalasjas kannatanuna kaasatud. Lähtuvalt kriminaalmenetluse lõpetamisest ja kannatanu staatuse puudumisest on hageja seisukohal, et kostjaga sõlmitud laenuleping JM4039850 ei ole seotud kuriteoga ning leping on sõlmitud
2
õiguspäraselt. Seetõttu loeb hageja, et esitatud nõue kostja vastu on jätkuvalt põhjendatud ja tõendatud.
6.Hageja lisab 18.06.2025 täiendavalt, et täitis oma kohustused vastavalt laenulepingule ning väljamakse tehti otse kostja pangakontole (dtl 284-286). Lepingu sõlmimiseks kasutati kostja autentimisvahendeid ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei andnud tahteavaldust ega sõlminud lepingut. Seega sõlmiti leping just kostjaga, kes vastutab selle täitmise eest. Kostja seisukohad ja tõendid
7.Kostja leiab 08.05.2025 esitatud vastuses (dtl 171-172), et esitatud haginõue on põhjendamatu ja tõendamata ning palub selle jätta rahuldamata.
8.Kostja kinnitab, et ei ole sõlminud hagejaga laenulepingut, esitanud ühtegi laenutaotlust ega olnud teadlik väidetavalt tema nimel sõlmitud laenulepingust. Kostja ei ole kunagi kasutanud eposti aadressi XXX, millele hageja väidetavalt laenulepingu ja muud dokumendid saatis. Kostja sattus pettuse ohvriks. Talle helistati ja teatati, et tema pangakontole on sisse murtud ning tema nimel soovitakse võtta kiirlaene. Kostja suunati AS-i SEB pank ja hiljem selgus, et tema nimel ja andmeid kasutades on võetud kiirlaene kokku 6900 euro ulatuses. Kostjalt varastati ka telefon ning telliti uus pangakaart, mis ei jõudnud kunagi kostja valdusse. Kostja avalduse alusel alustas Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskond KarS § 213 lg 1 tunnustel kriminaalasja nr 24278050219 (dtl 174). Hageja kui krediidiandja on jätnud täitmata oma hoolsuskohustuse. Eriti arvestades, et tegemist on X-aastase inimesega, kelle puhul tulnuks kontrollida, kas taoline isik tõepoolest vajab kõrge kulukusega kiirlaenu. Hageja on olnud selgelt enam huvitatud laenu väljastamisest kui isikusamasuse tuvastamisest või kliendi tegelike vajaduste väljaselgitamisest. Hageja ei ole ka hagis esitanud laenutaotlust, mille väidetavalt pidi kostja täitma. Kostja märgib, et makseteenuse pakkujal on kohustus tagada, et kõigi elektrooniliste tehingute tegemisel kasutatakse piisavalt turvalisi tuvastamisviise, eriti juhul, kui on oht, et andmeid võidakse väärkasutada või toimub pettus.
9.Kostja leiab 07.06.2025 seisukohas täiendavalt, et hageja järeldus, justkui kriminaalmenetluse lõpetamine ja hageja mittekaasamine kannatanuna kinnitaks, et kostjaga sõlmitud leping ei ole seotud kelmusega, on ekslik (dtl 266-267). Kostja selgitab, et kriminaalasi lõpetati enne hagi esitamist ning kostja ei saanud selleks ajaks olla teadlik hageja nõudest, kuna tal puudus teadmine väidetava laenu olemasolust. Politsei 17.04.2024 kirjaga on aga kinnitatud, et kostja isikuandmeid ja digitaalseid isikutuvastusteenuseid on kuritarvitatud lepingute sõlmimiseks, mis tähendab, et kostja oli kelmuse ohver. Lisaks ei ole hageja esitatud tõendid piisavad ega veenvad. Smart-ID tuvastamise logi ei ole loetav ega tõenda kindlalt, et lepingu sõlmis kostja isiklikult. Ka puuduvad tõendid selle kohta, et kostjale oleks tema nimel sõlmitud lepingute kohta võlateateid või muid dokumente saadetud. Kostja kinnitab, et tema ei ole laenu taotlenud, allkirjastanud ega hagejalt raha saanud. Samuti puuduvad hageja poolt esitatud pangakinnitused raha ülekandmisest kostja kontole.
10.Kostja selgitas 18.06.2025 täiendavalt kohtule, et tema ID-kaart ja PIN-koodid sattusid kolmandate isikute valdusse tema tahte vastaselt ja süüta, kuna ta tegutses kelmide juhiste järgi, uskudes, et aitab Eesti Vabariigi politseiasutust kelmide tabamisel (dtl 272-273). Kelmide juhtnööride alusel vormistati laen ning pärast laenuraha laekumist 10.01.2024 võttis kostja raha oma kontolt välja (dtl 274-279) ja edastas selle Western Unioni kaudu Rumeeniasse (dtl 281). Hiljem selgus, et tegemist oli pettusega ning kostja jäi ilma nii rahast kui ka lubatud tagasimaksest. Kostja palus vähendada hageja poolt nõutavaid viiviseid, kuna arvestades pettuse asjaolusid oleks äärmiselt ebaõiglane kohustada kostjat maksma lisaks põhivõlale veel suuri viiviseid. Samuti tõi kostja välja, et tal puuduvad rahalised vahendid laenuraha tagastamiseks ning hageja ilmselt asub nõuet täitmisele pöörama kohtutäituri kaudu. Lisaks juhib kostja tähelepanu, et hageja nõutav viivis ei saa ületada põhivõlga 3900 ja ning hageja ei ole viivise suurendamise aluseid esitanud.
3
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
12.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.
14.Kohus analüüsib esmajärjekorras, kas hageja ja kostja vahel on üldse sõlmitud tarbijakrediidileping nr JM4039850. Kostja on eitanud lepingu sõlmimist, laenu taotlemist ja raha saamist.
15.VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 80 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil, sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on elektrooniliseks allkirjaks ka digitaalallkiri. Seadusest tuleneva vormi järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 83 kohaselt tühine. VÕS § 408 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt muutub VÕS § 404 lg-tes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.
16.Hageja on esitanud tõendid, mille alusel on tuvastatav, et 10.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel anti kostjale laenu 3900 eurot, mis kanti samal päeval kostja nimel olevale SEB Panga kontole (dtl 133). Leping allkirjastati Smart-ID abil ning sisaldas seadusest tulenevat kohustuslikku krediiditeavet, sh maksegraafikut, krediidi kulukuse määra (51,99%) ja viivisemäära. Hageja esitatud dokumendid, logid ja e-kirjad viitavad, et tehing on vormistatud korrektselt. Hageja on tuvastanud kostja läbi Smart-ID, sh on kostja esitanud ID-kaardi ees- ja tagaküljest pildi, samuti pildi iseendast (dtl 199-202). Kostja on laenulepingu allkirjastanud (dtl 292-294). Digitaalse allkirja andmise puhul on kohtupraktika (vt RKTKo nr 2-16-124450, p-d 22– 24; 2-23-11584, p 11) kohaselt kehtiv eeldus, et ID-kaardi või Smart-ID vahenditega antud allkiri pärineb isikult, kellele autentimisvahendid on väljastatud. Kui isik väidab vastupidist, lasub tal tõendamiskohustus, et tema identiteeti on kuritarvitatud ilma tema teadmise ja tahteta ning et ta ei ole isikusamasust tõendavaid vahendeid kellelegi vabatahtlikult edastanud. Samuti on kõrge hoolsuskohustus seoses autentimisvahendite turvalise hoidmisega. Kostja on esitanud algselt väiteid, et sattus pettuse ohvriks ja ei ole lepingut sõlminud. Ta viitas algatatud kriminaalmenetlusele, kuid esitatud tõendite pinnalt ei ole tuvastatav, et tema autentimisvahendid oleksid kolmandate isikute valdusesse sattunud tema süüta või et tal puudus kontroll nende kasutamise üle. Käesolevas asjas on tõendatud, et kriminaalmenetlus on lõpetatud (dtl 257), hagejat ei ole käsitletud kannatanuna ja ei ole tuvastatud, et kostja identiteeti oleks kasutanud keegi teine. Puuduvad tõendid, et ID-kaart või Smart-ID vahendid oleksid varastatud või väljapetetud, samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid nõuetekohast hoolsust oma isikuandmete kaitsel. Kuna kostja ei ole esitanud veenvaid tõendeid, mis välistaksid tema osaluse
4
lepingu sõlmimisel ning hageja on omalt poolt esitanud lepingu kehtivuse ja laenu väljamakse kohta piisavad ning usaldusväärsed dokumendid, on tuvastab kohus, et leping on kostja poolt kehtivalt sõlmitud. Lisaks on kostja menetluse käigus hilisemalt avaldanud, et on saanud raha, võtnud selle sularahas välja ja kandnud selle Western Unioni kaudu edasi. See, mis kostja saadud rahaga tegi või kas teda on kolmandate isikute poolt kelmuse kaudu ära kasutatud, väljub kohtu hinnangul käesoleva asja menetluse raamidest.
17.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Vaidlusaluse tarbijakrediidilepingu sõlmise ajal (10.01.2024) oli Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 17,36% (vt Eesti Panga kodulehelt). Lepingujärgne krediidi kulukuse määr 51,99% aastas seda Eesti Panga tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa. Seega ei ole leping VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine.
18.VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Kostja ei ole teostanud hagejale ühtegi tagasimakset. Kohus tuvastab, et kostja jättis täielikult tagastamata vähemalt kolm osamakset (veebruar 2024, märts 2024 ja aprill 2024). Kostjale on 11.04.2024 edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 25.04.2024 võlgnevuse tasumiseks (dtl 136). Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 26.04.2024 üles (dtl 136). Lepingu üldtingimuste p 13.1. näeb ette, et lepingu sõlmimisega nõustub klient sellega, et kõik asjakohased teated ja muu teave võidakse saata talle e-posti aadressile (dtl 140). Eelpool mainitud teate, sh arved edastas krediidiandja e-postile XXX. Kohus tuvastab, et kuivõrd kostja on laenutaotlusele märkinud sama e-posti ja taotluse ka digitaalselt allkirjastanud (dtl 286), puudub alus kahtluseks, et e-post ei kuulunud kostjale. Hageja on esitanud tõendid, et teated saadeti lepingu sõlmimisel kostja enda poolt edastatud kontaktandmetele, mistõttu võis hageja mõistlikult eeldada, et tegemist on kostja kontaktiga ning et kostjal oli võimalus seal saadetutega tutvuda. Riigikohtu praktika kohaselt lasub küll tahteavalduse kättesaamise tõendamise koormus saatjal, kuid kui kasutatakse lepingupoole enda antud kontaktandmeid, eeldatakse, et adressaadil oli mõistlik võimalus teatega tutvuda (vt nt RKTKo nr 3-2-1-151-11, p 12; RKTKo nr 2-15-17677, p 13). Käesolevas asjas ei ole kostja seda eeldust ümber lükanud. Samuti on kriminaalmenetlus lõpetatud ning ei ole tuvastatud, et kostja autentimisvahendid või kontaktandmed oleksid sattunud kolmandate isikute valdusse tema tahtest sõltumatult. Seega lepingu ülesütlemise avalduse võib lugeda kostja poolt TsÜS § 69 lg 3 alusel kätte saaduks.
19.Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).
20.Ka krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sh arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise
5
kohustuse täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
21.Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo nr 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel.
22.Kohus leiab järgnevatel põhjendustel, et hageja on kostjaga 10.01.2024 tarbijakrediidilepingut sõlmides rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kostja majanduslikku olukorda piisava põhjalikkusega analüüsinud ja on seetõttu kostja krediidivõimelisuse osas jõudnud ebaõigele järeldusele. On tuvastatav, et kostja esitas hagejale oma pangakontode väljavõtted (XXX ja XXX) perioodi 13.07.2023-09.01.2024 kohta (dtl 79-127). Kostja pangakonto väljavõtetelt nähtub, et osundatud perioodil laekusid tema kontole nr XXX igakuiselt sissetulekud peamiselt XXX-lt (XXX), OÜ-lt XXX (XXX) ja Sotsiaalkindlustusametilt (sissetulekud ümardatud täisarvuni). Juulis 2023 laekus XXX 282 eurot. Augustis 2023 laekus XXX 282 eurot, XXX 972 eurot ja Sotsiaalkindlustusametilt pension 692 eurot, kokku 1946 eurot. Septembris 2023 laekus XXX 111 eurot ja pension 692 eurot, kokku 803 eurot. Oktoobris 2023 laekus XXX 282 eurot, pension 692 eurot ning üksi elava pensionäri toetus 200 eurot, kokku 1174 eurot. Novembris 2023 laekus XXX 282 eurot ja pension 692 eurot, kokku 974 eurot. Detsembris 2023 laekus XXX 282 eurot ja pension 692 eurot, kokku 974 eurot. Jaanuaris 2024 (kuni 9.01) laekus pension 692 eurot. KAVS § 49 lg 3 kohaselt tuleb krediidiandjal ja -vahendajal hinnata sissetulekute regulaarsust. Käesolevas asjas saab kostja tolle perioodi püsivateks sissetulekuteks lugeda üksnes tasu XXX ja vanaduspensionit. Nimetatud sissetulekuid laekus tol perioodil kokku 5673 eurot, keskmiselt 811 eurot kuus.
23.Samal perioodil olid kostja püsikulud seotud üüri (XXX), elektri (Elektrum Eesti OÜ), side (Elisa Eesti AS) ning krediidikohustuse (Coop Finants AS) tasumisega (ümardatud täisarvuni). Juulis 2023 maksis kostja üüri 75 eurot ja Coopile 34 eurot, kokku 109 eurot. Augustis 2023 olid vastavad kulud üür 72 eurot, elekter 37 eurot, Elisa 60 eurot ja Coop 83 eurot, kokku 252 eurot. Septembris 2023 maksti üüri 72 eurot, elektrit 43 eurot, Elisale 80 eurot ja Coopile 7 eurot, kokku 202 eurot. Oktoobris 2023 olid kulud üür 82 eurot, elekter 41 eurot, Elisa 56 eurot ja Coop 19 eurot, kokku 198 eurot. Novembris 2023 tasuti üüri 100 eurot, elektrit 43 eurot, Elisale 62 eurot ja Coopile 30 eurot, kokku 235 eurot. Detsembris 2023 olid vastavad kulud üür 113 eurot, elekter 43 eurot, Elisa 62 eurot ja Coop 52 eurot, kokku 270 eurot. Jaanuaris 2024 kuni 9. kuupäevani maksti elektrit 46 eurot ja Elisale 66 eurot, kokku 112 eurot. Seega kujunesid üüri-, elektri-, Elisa ja Coop Finantsi kulud perioodi juuli 2023 kuni jaanuar 2024 eest kokku 1378 eurot, mis teeb keskmiselt ca 197 eurot kuus.
24.Kostja pangakontolt nr-ga XXX on tuvastatav, et perioodil juuli 2023 kuni jaanuar 2024 igapäevakulud kujunesid järgmisteks: juulis 2023 kulutas kostja Maximas, Euroapteegis ja Realiseerimiskeskuses kokku ligikaudu 120 eurot; augustis 2023 Maximas, Lidlis, Realiseerimiskeskuses ja lillepoes umbes 200 eurot; septembris 2023 Maximas ja teistes poodides ligikaudu 80 eurot; oktoobris 2023 Maximas, Selveris, Realiseerimiskeskuses ja apteegis kokku
6
umbes 220 eurot; novembris 2023 Maximas, Selveris, Rimis, Realiseerimiskeskuses ja apteegis ligikaudu 160 eurot; detsembris 2023 Maximas, Lidlis ja apteekides kokku umbes 180 eurot; jaanuaris 2024 olulisi poekulusid ei olnud, esines vaid väiksemaid sularahast tehtud oste. Kontolt nr XXX on tuvastatav, et samal perioodil kujunesid igapäevakulud järgmisteks: juulis 2023 kulutas kostja Maximas kokku umbes 51 eurot; augustis 2023 Rimis, Lidlis ja lillepoes kokku umbes 51 eurot; septembris 2023 Maximas ligikaudu 6 eurot; oktoobris 2023 Maximas, Lidlis, Rimis, VSB-s ja riiete kaupluses kokku umbes 127 eurot; novembris 2023 Maximas ligikaudu 70 eurot; detsembris 2023 Maximas, Realiseerimiskeskuses ja Euroapteegis kokku umbes 109 eurot; jaanuaris 2024 lillepoes ja Realiseerimiskeskuses kokku umbes 23 eurot. Kahe pangakonto väljavõtete põhjal olid kostja igapäevakulud poodides ja apteekides perioodil juuli 2023 kuni jaanuar 2024 kokku ligikaudu 1400 eurot, see teeb keskmiselt ca 200 eurot kuus majapidamiskuludele.
25.Arvestades kostja keskmisest sissetulekust 811 eurost maha igakuised vältimatud kulutused (toit, apteek, üür, elekter, side ja varasemad kohustused) ca 397 euro (200 + 197) ulatuses, jäi kostjale vaba raha umbes 414 eurot. Kostjaga sõlmitava tarbijakrediidilepingu igakuine osamakse oli aga 404,82 eurot, mistõttu sai kostjale pärast makse tasumist jääda kasutada üksnes 10 eurot. Selline rahaline olukord ei võimalda kohtu hinnangul katta pensionäril mistahes ootamatuid ja vältimatuid kulutusi (nt arsti visiiditasu, ravimite ost, avariiremont vms). Kohus peab seda krediidi andmise seisukohalt ebamõistlikuks ja vastutustundetuks, sest krediidiandja peab hindama mitte ainult laenusaaja võimet kanda igakuist makset, vaid ka tema tegelikku toimetulekut erakorraliste või vältimatute kulude korral. Lisaks tuleb arvestada, et lepingu sõlmimise ajal oli tegemist xaastase pensionäriga, kelle ainsaks kindlaks sissetulekuks saab üldjuhul pidada vanaduspensionit. Ehkki kostja teenis pensioni kõrval ka väikest lisasissetulekut, ei nähtu hageja esitatud tõenditest, et laenuandja oleks kontrollinud või hinnangud vastava töö- või töövõtulepingu kestvust. Lisatöö ei pruugi olla stabiilne ega pikaajaliselt prognoositav tulu. Krediidiandja pole kontrollinud, kas on tagatud, et laenuperioodi vältel säilib kostjal piisav maksevõime ega tekitata talle üleliigset finantskoormust. Laenumakse oli kostja sissetulekuid arvestades ebamõistlikult kõrge.
26.Kostja pensionäristaatuse tõttu pidi hageja olema kohtu hinnangul laenu andmisel eriti tähelepanelik. Kostja pangakontolt on tuvastatav, et perioodil juuli 2023 kuni jaanuar 2024 tehti sealt regulaarselt ka sularaha väljavõtteid: juulis 2023 umbes 80 eurot, augustis ligikaudu 1900 eurot, septembris 475 eurot, oktoobris 610 eurot, novembris 500 eurot, detsembris 470 eurot ning jaanuaris 2024 (kuni 9.01) 235 eurot, kokku võeti vaadeldaval perioodil sularaha välja ligikaudu 4270 eurot, mis teeb keskmiselt 610 eurot kuus. See asjaolu võib kinnitada, et kostjal esines lisakulutusi, mille sisu ja vajalikkust ei ole hageja laenu andmisel kontrollinud. Samuti esines igakuiselt laekumisi erinevatelt eraisikutelt. Augustis 2023 kanti kostjale xxx 50 eurot ja xxx 700 eurot. Septembris 2023 laekus XXX 100 eurot, oktoobris 2023 XXX 100 eurot, novembris 2023 Svetlana Platonovalt 25 eurot ja Carine Popovalt 100 eurot, detsembris 2023 Carine Popovalt 100 eurot ja XXX 20 eurot ning jaanuaris 2024 veel XXX 100 eurot. Kokku laekus eraisikutelt sel perioodil vähemalt 1295 eurot. Vastutustundlikul laenuandjal olnuks kohtu arvates kohustus välja selgitada, kas tegemist on juhuslike toetustega, kostjale antud eralaenudega, maksustatavate võlaõiguslike töötasudega vms.
27.Krediidiandja ülesanne ei piirdu ainult taotleja esitatud andmete vastuvõtmise ja formaalse analüüsiga, vaid hõlmab ka nende andmete tegelikku kontrollimist ja kriitilist hindamist. Krediidiandja peab hindama, kas tarbija suudab võetud laenukohustust täita, võttes arvesse mitte ainult tema sissetulekuid, vaid ka reaalseid kohustusi ja igapäevaseid kulutusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ tarbijakrediidi direktiivi preambuli p-s 26-28 on rõhutatud, et kuigi tarbijatel on kohustus oma finantskohustusi vastutustundlikult täita, lasub krediidiandjal siiski peamine kohustus veenduda, et laenuandmine on põhjendatud. Krediidiandjal ei ole lubatud tugineda pelgalt tarbija enda esitatud andmetele, vaid ta peab neid ka kontrollima. Kui krediidiandja ei ole rakendanud vajalikke meetmeid, et tagada laenuvõtja tegelik maksevõime, ei saa hilisemaid makseraskusi pidada ainult tarbija vastutuseks.
7
28.Riigikohus on varasemalt märkinud, et kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses (vt RKTKo nr 2-21-13098/50, p 26, 2-23116386/18 p 14.1.4). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS § 403 4 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena. Vastasel juhul võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (vt RKTKo nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli kostjaga 10.01.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu ajal kuni lepingu ülesütlemiseni (26.04.2024) 4,5% aastas (https://www.eestipank.ee/volasuheteintressimaar), mis oli tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressist (32,57% aastas) madalam. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi üksnes seadusjärgses madalamas määras. Kuivõrd kostja sai laenu kokku 3900 eurot ja ta ei ole ühtegi osamakset tasunud, mõistab kohus kostjalt nimetatud summa hageja kasuks põhivõlana välja. Seadusjärgse intressi võlgnevus perioodi 11.01.2024–25.04.2024 eest on kostjal 50,83 eurot (kohtu arvutused: https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest), mis tuleb kostjalt samuti hageja kasuks välja mõista.
29.Varasem ringkonnakohtute praktika on möönnud, et vaatamata VÕS § 4034 lg 7 teises lauses sätestatule, on laenuandjal siiski õigus nõuda ka seadusjärgset viivist ja sissenõudmiskulusid, kui vastava nõude eeldused on täidetud (TlnRnKo nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo nr 2-21-125271, p 9; TrtRnKo nr 2-18-12417, p 11 ja TlnRnKo nr 2-23-147731, p 42). Kooskõlas VÕS § 4034 lõikega 7 ja § 415 lg-ga 1 ei saa viivisemäär vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel jääda kehtima suuremas ulatuses, kui seaduses sätestatud määras ja võlasuhtele tuleb kohaldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära (TlnRnKo nr 2-23-147731, p 40). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjale hageja kasuks välja ka seadusjärgses määras viivise alates põhivõlgnevuse sissenõutavaks muutumisest (26.04.2024) kuni kohtuotsuse tegemiseni (02.10.2025), s.o sissenõutavaks muutununa summas 645,67 eurot (kohtu arvutused: https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt). Kohus leiab, et hageja nõude rahuldamine ajavahemikus alates põhinõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohtuotsuse tegemiseni täidab käesoleval juhul viivisenõude eesmärgi. Kohus arvestab VÕS § 113 lg-s 8 ja §-s 162 sätestatud võimalusega viivise vähendamiseks, kui selle väljamõistmine ületaks mõistlikkuse piiri. Ka kostja on palunud 18.06.2025 vastuses viiviseid vähendada (dtl 273). Arvestades, et just hageja enda tegevusetus kostja krediidivõimelisuse hindamisel viis olukorrani, kus kostja sattus ebaproportsionaalsesse laenukoormusse, leiab kohus, et kohtuotsusest edasiulatuva viivise nõue ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Selles osas jätab kohus nõude rahuldamata.
30.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist lepingu kehtivusajal iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta vaid ühe tasulise meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot, tingimusel et enne on tarbijale saadetud vähemalt üks tasuta meeldetuletus. Käesolevas asjas moodustavad sissenõudmiskulud kokku 10 eurot, millest 5 eurot on arvestatud iga tasulise meeldetuletuskirja eest. Varasemad tasuta meeldetuletused edastati kostja e-postile 11.02.2024 ja 12.03.2024 (dtl 149-154). Kohus on tuvastanud, et see e-post pidi kuuluma kostjale ning seega pidi ta need teated ka kätte saama (vt otsuse p 18). Placet Group OÜ üldtingimuste p 7.4 ning laenuandja hinnakiri näevad ette õiguse nõuda 5 euro suurust tasu iga tasulise võlateate eest (dtl 155). Hageja saatis kostjale tasulised meeldetuletuskirjad 20.02.2024 ja 20.03.2024 (dtl 142-147). Hageja nõue sissenõudmiskulude 10 euro hüvitamiseks on põhjendatud ja kohus mõistab vastava kulu kostjalt hageja kasuks välja.
31.Kokkuvõtlikult mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3900 eurot, intressi 50,83 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 645,67 eurot ja sissenõudekulu 10 eurot. Eelnimetatud summasid ületavas osas jääb hagi rahuldamata.
8
Menetluskulud
32.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Kuna hagi rahuldati ca 75% ulatuses (4606,50 : 6157,25 x 100), jäävad sellises ulatuses menetluskulud kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda.
33.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hagiavalduse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 630 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on see täies ulatuses vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja ei ole küll esitanud eraldi menetluskulude nimekirja, kuigi kohus määras selleks 26.08.2025 tähtaja, kuid kohus arvestab hagiavalduses sisalduvat taotlust, milles hageja palus välja mõista 150 eurot õigusabikuluna. Kohus leiab, et arvestades tavapärast tarbijakrediidivaidlustes nõutavate dokumentide ettevalmistamise mahtu, on 150 euro suurune õigusabikulu põhjendatud ja mõistlik. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 585 eurot (780 × 75%).
34.Kostja 02.09.2025 menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid kostja menetluskulud kulutused õigusabile 9h ulatuses kokku 1350 eurot. Kohtu hinnangul on kostja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 480 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2023 määruses nr 2-21-10648 (p 57) ja sama kohtu 19.04.2021 määruses nr 2-19-110078 (p 19) märgitakse mh, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on 60-100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtu hinnangul saab kostja esindaja õigusabi põhjendatud tunnihinnaks vaidluse sisu ja keerukust arvestades pidada 80 eurot (km-ta). Kohtu hinnangul on kostja esindaja põhjendatud ajakulu vastutuste sisukust ja argumentatsiooni arvestades 6 tundi. Menetluskulude jaotusprotsenti silmas pidades mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 120 eurot (6 x 80 × 25%).
35.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja ja kostja vastastikku väljamõistetavad menetluskulud tasaarvestada ja tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 465 eurot (585 - 120). (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Karting kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.