Vent System Project OÜ hagi AS Eviko vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
19 406,38 eurot Hageja Vent System Project OÜ (registrikood 11720522) Kostja AS Eviko (registrikood 10321432)
Kohtuistungi toimumise aeg
21. september 2021, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Vent System Project OÜ hagi osaliselt.
2.AS-lt Eviko mõista Vent System Project OÜ kasuks välja põhivõlg 3099,15 eurot ja viivised 6477,09 eurot.
3.AS-lt Eviko mõista Vent System Project OÜ kasuks välja viivised 0,15% päevas tasumata põhivõlalt alates 26.11.2021 kuni põhivõla tasumiseni.
Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Vent System Project OÜ esitas 13.08.2020 Tartu Maakohtule hagi, milles palus AS-lt Eviko välja mõista põhivõlg 9756,75 eurot, viivis 13.08.2020 seisuga 4307,81 eurot ja tulevikus tekkiv viivis 0,15% päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.02.2019 töövõtulepingu. Lepingu kohaselt oli hageja kohustatud ehitama Tallinnas C.R. Jakobsoni tn 13 asuva äri- ja korterihoone ventilatsioonisüsteemi. Tööde maksumuseks lepiti kokku 196 402,80 eurot koos käibemaksuga. 11.05.2020 seisuga oli teostatud ja tasutud töid 176 739,05 euro väärtuses, tegemata oli töid 19 673,75 euro väärtuses. 11.05.2020 saatis hageja kostjale teostatud tööde akti nr 9 summas 9836,87 eurot ja arve nr 86-20 summas 19 673,75 eurot. Arve nr 86-20 sisaldas endas akti nr 9 järgi vastu võetud töid. Seejuures palus hageja tasuda ainult akti nr 9 ulatuses. 26.05.2020 tasus kostja arve nr 86-20 osaliselt summas 6557 eurot. Seoses tasumisega korduvalt viivitamise ja tööjärje puudumisega ütles hageja 15.07.2020 avaldusega töövõtulepingu üles. Lepingu ülesütlemise momendiks ei olnud tööd täies mahus lõpetatud muu hulgas selle tõttu, et puudus tööesi teiste alltöövõtjate töödega viivitamise tõttu. Lepingu ülesütlemise momendil oli kostja võlgu arve nr 86-20 alusel 13 116,75 eurot. Koos ülesütlemise avaldusega saatis hageja kostjale teostatud tööde akti nr 10 summas 6476,88 eurot. Kokku pidi kostja teostatud tööde aktide nr 9 ja 10 järgi hagejale maksma 16 313,75 eurot ja ülejäänud osas esitas hageja krediitarve nr 86-20 summale 3360 eurot. Kostja võlgnevus hagejale ees on 9756,75 eurot. Töövõtulepingu p 8.4 järgi kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summade eest viivist 0,15% päevas. Teostatud tööde akt nr 9 oli saadetud kostjale elektronpostiga 11.05.2020, nõue muutus sissenõutavaks alates 18.05.2020. Teostatud tööde akt nr 10 oli saadetud kostjale elektronpostiga 15.07.2020, nõue muutus sissenõutavaks 22.07.2020. Lisaks arvestas hageja viivist järgmiselt: - teostatud tööde akt nr 1 saadeti kostjale 04.10.2019. Arve nr 212-19 summas 13 137,48 euro tasumise tähtaeg oli 01.11.2019, arve tasuti 07.11.2019. Viivis 118.24 eurot; - teostatud tööde akt nr 2 saadeti kostjale 01.11.2019. Arve nr 252-19 summas 10 852,14 euro tasumise tähtaeg oli 29.11.2019, arve tasuti 11.12.2019. Viivis 195,34 eurot; - arve nr 261-19 summas 43 268,40 euro pidi olema tasutud 19.11.2019. Arve tasuti 08.01.2020. Viivis 3245,13 eurot; - teostatud tööde akt nr 4 saadeti kostjale 03.12.2019. Arve nr 275-19 summas 19464 eurot tasumise tähtaeg oli 31.12.2019, arve tasuti 13.01.2020. Viivis 379,55 eurot; - teostatud tööde akt nr 6 saadeti kostjale 30.01.2020. Arve nr 17-20 summas 25 338,96 eurot tasumise tähtaeg oli 29.02.2020. Tasuti 30.01.2020 summa 5000 eurot, 12.02.2020 summa 15 000 eurot, 05.03.2020 summa 5338,96 eurot. Viivis 40,04 eurot; - teostatud tööde akt nr 9 saadeti kostjale 11.05.2020. Summa 9836,87 euros tasumise tähtaeg oli 09.06.2020. Tasuti 26.05.2020 summas 6557 eurot, tasumata 3279,87 eurot. Viivis 319,79 eurot; - teostatud tööde akt nr 10 saadeti kostjale 15.07.2020. Summa 6476,88 euro tasumise tähtaeg oli 12.08.2020, summa on tasumata. Viivis 9,72 eurot.
2/10
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt lõpetada võlasuhe menetlusliku tasaarvestusega. Kostja vastuväidete kohaselt on kostjal tasumata hagejale 9 756,75 eurot, kuna see pole muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole esitanud täitedokumentatsiooni ja üleandmise-vastuvõtmise lõppakti. Kostja ei tunnista hageja poolt 15.07.2020 esitatud töövõtulepingu ülesütlemise avaldust. Hageja tugines arvele nr 41-20 summas 456 eurot, millel ei ole lepinguga seost ning arvele nr 86-20, mille aktsepteerimisest kostja juhatuse liige keeldus. Samas puudub ülesütlemisel sisuline tähtsus, kuna hageja oli töid akteerinud ja arveid esitanud 90% ulatuses lepingu maksumusest. Ehitusvaldkonna tavapraktikas reserveeritakse viimased 10% töö hinnast väljamaksmiseks peale kõigi tööde üleandmist. Kostja hinnangul on tegemist heade kommetega vastuolus oleva õigustühise tahteavaldusega. Töövõtulepingu nr 865-8 p 3.3 kohaselt pidi hageja lõpetama tööd hiljemalt 30.11.2019. Kostja viivitas arvete tasumisega üle nelja päeva viiel korral kokku 36 päeva. Viivitus 50 päeva oli ettemaksu tasumisel ventilatsiooniagregaatide tarne eest. Seetõttu pikendasid pooled lepingu p 7.2.3 alusel 28.02.2020 kokkuleppega nr 1 tööde teostamise tähtaega kuni 15.04.2020. Mõlemad pooled on kokkuleppe allkirjastanud. Maksetähtaegadest tulenevad pretensioonid on rahuldatud tööde teostamiseks lisaaja andmisega ja tuleb jätta tähelepanuta. Kostja ei olnud nõus sellega, et oleks mingil viisil takistanud hagejat tema töödes. Kostja nimetas jaanuar-juuli 2020 poolte vahel peetud e-kirjavahetuses puuduseid hageja tööde kvaliteedis ja raskuseid töögraafikus püsimisel. Kostja viitas sellele, et hageja poolne mahajäämus takistab ka teiste töövõtjate lepingute täitmist. Hageja töös ilmnenud puudused kõrvaldas osaühing Vendihai hinnaga 4 794 eurot (koos käibemaksuga). Kõik tööd on vastu võetud ja nende eest on OÜ-le Vendihai kostja volitusel tasunud EVIKO Ehitus OÜ. Kostja ülesandel esitas EVIKO Ehitus OÜ hagejale kahju tõendavad kuludokumendid ja arve, hageja jättis arve tasumata. OÜ Vendihai kõrvaldas nii hageja tehtud tööde puudused kui tegi lõpuni hageja tegemata tööd, kostja esitas tehtud tööde nimekirja. Kostja lisas 17.09.2021, et hageja poolsete puuduste kõrvaldamise eest tasus kostja osaühingule Vendihai arve nr 2020052 alusel 842,4 eurot (663,6 eurot) ja Tammi Teenuste osaühingule arve nr 20-57 alusel 1200 eurot. Nimetatud summad ei puuduta hageja poolt pooleli jäetud tööde lõpuni tegemist, vaid ainult puuduseid. Kostja teatas hagejale 12.08.2020 kirjaga, et kavatseb lepingu p 7.1.4. kohaselt nõuda leppetrahvi 8 189,45 eurot. Hageja viivitas lepingu täitmisega 16.04. – 14.07.2020 ning kostja teavitas hagejat leppetrahvi rakendamisest vähem kui 30 päeva jooksul lepingust taganemisest. Samas kirjas on viidatud ka puudustele summas 5995 eurot. Kuna hageja esmasele nõudele ei reageerinud, esitas kostja uue nõudekirja 01.10.2020. Kostja tasaarvestab puuduste kõrvaldamise eest tasutud 6657,60 eurot (4794 + 663,6 + 1200) ja leppetrahvi tähtaja ületamise eest nõutava 8189,45 eurot ehk kokku 14 847,05 eurot hageja nõudega kostja vastu. Hagejale peale tasaarvestust väljamaksmisele kuuluvast summast tuleb kuni tööde garantiiperioodi lõpuni 15.10.2023 lepingu p 11 kohaselt kinni pidada garantiiaja tagatise maksumus 3273,38 eurot ja deponeerida see kostja arvelduskontole. Kostja leidis viiviste kohta, et nõustub arve 212-19 osas summas 118,24 eurot, arve 252-19 osas summas 195,34 eurot ja arve 275-19 osas summas 379,55 eurot, kokku 693,13 eurot. 3/10
Arve nr 17-20 tasuti hageja taotlusel osade kaupa lepingu p 8.5 ette nähtud kiirmakse korra alusel. Akti nr 9 alusel esitatud arvest nr 86-20 tasus kostja 16 päeva enne tähtaega summa 6557 eurot, jääk 3279,87 eurot pole muutunud sissenõutavaks. Arve nr 261-19 on ettemaksu arve ventilatsiooniseadmete eest, mille tasumise korda on eraldi kirjeldatud lepingu punktis
8.1.1.Hagejal oli õigus ettemaksete hilinemise korral töövõtuleping ennetähtaegselt üles öelda ning kui hageja seda õigust ei kasutanud, ei saa ta nõuda viivist.
HAGEJA SEISUKOHT TASAARVETUSE OSAS
3.Hageja leidis, et kostja peaks tasaarvestuse tegemiseks esitama vastuhagi. Hageja vaidles leppetrahvile vastu, kuna kostja esitas nõude alles kolm kuud pärast lepingu ülesütlemist. “Nõudekiri” oli edastatud hagejale kohtuprotsessi raames alles 01.10.2020. Tööde teostamise tähtaega pikendati 28.02.2020 kuni 15.04.2020. 28.02.2020 kokkuleppe on allkirjastanud ainult kostja. Ajavahemikul alates 28.02.2020 kuni 15.04.2020 ei saanud hageja temast sõltumatutel põhjustel tööd lõpuni viia, tähtaega pikendati tööjärje puudumise tõttu. Objekti peatöövõtja pikendas veel kord tööde tähtaega ning vastavalt 29.05.2020 garantiikirjale lubas hageja lõpetada osad tööl hiljemalt 12.06.2020 ja ülejäänud esimesel võimalusel peale ehitaja käest vastava töökäsu saamist. Tööde teostamise tähtaja ületamine on vabandatav, kuna see on tingitud kostja poolsest lepingu rikkumisest. Kostja ei teavitanud hagejat, et tehtud tööl on puudused ning hageja sai sellest teada alles 17.09.2021 esitatud dokumentidest. Puudustest teatamata jätmine ei ole mõistlikult vabandatav. Lisaks ei ole kostja nõudnud puuduste kõrvaldamist ega saa tugineda tööde lepingutingimustele mittevastavusele. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja tehtud töö oli puudustega. Teostatud tööde aktidest nähtuvalt olid need tööd, mida hageja ei teinud töövõtulepingu ülesütlemise tõttu. 05.09.2020 akt summas 3995 eurot ei tõenda, et Vendihai OÜ teostas kostja jaoks aktis kirjeldatud tööd “puuduste kõrvaldamiseks” ning et kostja tasus Vendihai OÜ-le aktis toodud summa. Kostjal esitatud tõendid ei kinnita puuduste olemasolu, dokumentatsiooni ja paigaldustööde ülevaatuse aktis puuduvad allkirjad. Seega ei ole kostjal õigust nõuda 4794 eurot. Hageja esitas kostjale kindlustusgarantii 2% ulatuses lepingu hinnast. Seega pole alust kinni pidada garantiiaja tagatise maksumust 3273,38 eurot. Garantii arvelt on võimalik katta puuduste kõrvaldamise kulud.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
4.Kohus määras 21.09.2021 kohtuistungil hagejale tõendite esitamise tähtajaks 01.10.2021. Kostja teatas, et kuna hageja seisukoht on esitatud hilinemisega 04.10.2021, tuleks tema seisukoht jätta tähelepanuta. Kohus selgitab kostjale, et seisukoht on esitatud kohtule 01.10.2021, s.o tähtaegselt, kuid see on kostjale nähtavaks tehtud 04.10.2021. Hagejal ei ole vastutust selle eest, millal kohus teeb teisele poolele dokumendi e-toimiku kaudu nähtavaks.
5.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: • poolte vahel sõlmiti 18.02.2019 alltöövõtuleping nr 865-8, mille kohaselt hageja kohustus Tallinnas C.R. Jakobsoni tn 13 asuva äri- ja korterihoone ventilatsioonisüsteemi ehituse tööd üle andma 30.11.2019 (I kd, tl 9-57);
4/10
• • • • •
alltöövõtulepingu lisaks oleva hinnapakkumise kohaselt oli tööde hind kokku 163 669 eurot, koos käibemaksuga 196 402,80 eurot (I kd, tl 30); hageja saatis kostjale 11.05.2020 teostatud tööde akti nr 9 summas 9836,88 eurot ja arve nr 86-20 summas 19 673,75 eurot. Hageja palus tasuda arve akti nr 9 ulatuses (I kd, tl 58-62); kostja tasus 26.05.2020 arve nr 86-20 alusel 6557 eurot (I kd, tl 63-65); hageja esitas kostjale teostatud tööde akti nr 10 ja kreeditarve summas -3360 eurot (tl 68-70). hageja ütles 15.07.2020 avaldusega töövõtulepingu üles (I kd, tl 71-74).
Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 9756,75 eurot ja viivised.
6.Poolte vahel on sõlmitud VÕS § 635 kohane töövõtuleping. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt on kostja tasunud arve nr 86-20 (summa 19 673,75 eurot) alusel 6557 eurot ning hageja on teinud kreeditarve summas -3360 eurot. Seega on kostjal hageja arvestuse kohaselt tasumata 9756,75 eurot. Kostja on sellega arvestusega päri, kuid leiab, et summa pole muutunud sissenõutavaks. Kostja teatas, et ei tunnista hageja poolt 15.07.2020 esitatud töövõtulepingu ülesütlemise avaldust. Samas ei ole kostja esitanud hageja vastu lepingu täitmise nõuet ega ülesütlemist vaidlustanud. Hoolimata lepingu ülesütlemise tunnistamisest või mittetunnistamisest tuleb kostjal tasuda hagejale nende tööde eest, mis hageja on teinud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on töövõtulepingu järgsed tööd arve nr 86-20 aluseks olevas ulatuses teinud, arvestades hageja koostatud kreeditarvet. Kostja on viidanud sellele, et hageja ei ole esitanud täitedokumentatsiooni ja üleandmisevastuvõtmise lõppakti. Samas ei ole kostja esitanud hagejale nõuet dokumentide väljanõudmiseks ja seega ei anna võimalik dokumentide mitteesitamise kostjale alust keelduda töölepingujärgse tasu maksmisest. Kostjal on VÕS § 637 järgi kohustus tasuda hagejale tehtud tööde eest 9756,75 eurot.
7.Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse. Kostja tasaarvestas hageja nõudega kostja poolt puuduste kõrvaldamise eest tasutud 6657,60 eurot ja nõutava leppetrahvi 8189,45 eurot ehk kokku 14 847,05 eurot. Hageja leidis, et kostja peaks nõude lahendamiseks esitama vastuhagi. Kohtu arvates ei ole hageja seisukoht õige. Riigikohus on viimati näiteks 05.04.2019 otsuse nr 2-16-16481 p-s 15 selgitanud, et nõuete tasaarvestamiseks ei pea isik esitama vastuhagi ning tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal. Lisaks on Riigikohus 27.10.2021 otsuse nr 2-19-6689 p-s 12.1 välja toonud, et kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei kohaldu. Seega tuleb kohtul analüüsida kostja esitatud tasaarvestuse vastuväidet.
8.Esmalt tasaarvestas kostja hageja nõudega lepingu p 7.1.4. alusel nõutava leppetrahvi 8 189,45 eurot.
5/10
8.1 Kostja leiab, et hageja viivitas lepingu täitmisega 16.04. – 14.07.2020. Lepingu p 7.1.4 kohaselt võib lepingu tähtaegade (k.a. vahetähtaegade) ületamise korral nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi 0,15% lepingulisest maksumusest iga lepingu tähtaega ületanud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu maksumusest. Leppetrahv arvestatakse maha viimasest arvest või nõutakse sisse eraldi. Seega võib nimetatud punkti alusel nõuda leppetrahvi, kui hageja on rikkunud lepingus kokku lepitud tähtaega. Lepingu p 3.3 kohaselt on tööde üleandmise tähtaeg 30.11.2019 (I kd, tl 9). Poolte väitel sõlmisid pooled 28.02.2020 täiendava kokkuleppe, millega pikendati tööde teostamise tähtaega kuni 15.04.2020 (I kd, tl 107-108). Hageja on juhtinud tähelepanu sellele, et kokkuleppel ei ole kostja esindaja digiallkirja. Samas on kostja menetluses kinnitanud täiendava kokkuleppe sõlmimist ning lähtunud ka leppetrahvi arvutamisel sellest, et tööde teostamise tähtaeg oli 15.04.2020. Kohus loeb ebaõigeks hageja väite, mille kohaselt objekti peatöövõtja pikendas lepingu täitmise tähtaega kuni 12.06.2020 (I kd, tl 113). Real Estate Builders OÜ 19.05.2020 teatest selgub, et hageja on lubanud tööd lõpetada 12.06.2020 ning osaühing garanteerib tööde eest tasumise, kuid teates ei ole poolte vahel sõlmitud lepingu tähtaegade pikendamise kokkulepet. Hageja lubadus tööd mingiks ajaks lõpetada ei tähenda, et kostja on selle lubadusega automaatselt nõus olnud ning et see muudab pooltevahelist lepingut. Seega tuleb lugeda, et tööde teostamise tähtaeg oli 15.04.2020. Hageja ei olnud 15.07.2020 lepingu ülesütlemise hetkeks lepingujärgseid töid lõpetanud. 8.2 Kostja esitatud e-kirjavahetusest nähtuvalt on töö tellija juba 08.01.2020 juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja ei pea tähtaegadest kinni. Kostja on viidanud sellele, et hagejal on objektil liiga vähe inimesi ning see takistab ka teiste töövõtjate tööde tegemist (I kd, tl 105 pöördel, 160-161). Hageja väide, et lepingu esialgset tähtaega pikendati tööjärje puudumise tõttu, ei ole tõendatud. Täiendavas kokkuleppes on viidatud tähtaja pikendamise põhjusena sellele, et ventseadmed tarniti objektile alles 17.01.2020 (I kd, tl 107 pöördel). Hageja enda esitatud e-kirjavahetuse kohaselt peatas ta töö ajaks, kuni märtsikuu tööde akti alusel on arve tasutud ( I kd, tl 131-132). Hageja on maikuu kirjavahetuses viidanud sellele, et pole tööjärge (I kd, tl 135-136). Tõenditest nähtuvalt ei ole hageja tõendanud oma väidet, et tööde tähtaegset tegemist takistasid teised tööd. Kirjavahetuse järgi hilines ventseadmete tarne ning hageja peatas ühepoolselt märtsis tööd. Kohus möönab, et maikuus võis olla hagejal tööjärje puudus. Ventseadmete tarne hilinemine ja tööde peatamine märtsikuus võisid kahtlemata kaasa tuua selle, et teised töövõtjad ei saanud samuti nende töölepingujärgseid töid teha. See omakorda tõi kaasa hagejal tööjärje puudumise. Samas on selle olukorra tekitanud hageja, mitte kostja. Kohus leiab eeltoodu alusel, et lepingu p 7.1.4 järgse leppetrahvi nõudmise eeldused on täidetud. 8.3 VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostja väitel teatas ta hagejale leppetrahvi nõudmisest 12.08.2020 kirjaga (II kd, tl 11-12). Hageja vastuväite kohaselt ei ole leppetrahvi nõue esitatud mõistliku aja jooksul, hageja sai leppetrahvi kohta teate alles 01.10.2020 (II kd, tl 13-15). Kostja esitatud tõendi kohaselt 6/10
saatis kostja 12.08.2020 kirja hagejale e-postiga (II kd, tl 11). Kohus leiab TsÜS § 70 järgi, et kostja on oma tahteavaldust väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Pooled on pidevalt suhelnud e-kirjade abil ja kostjal pidi olema võimalik eeldada, et hageja saab e-postiga saadetud nõude kätte. Kohus loeb tõendatuks, et kostja esitas hagejale leppetrahvi nõude 12.08.2020. Samas asub kohus seisukohale, et leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Leppetrahvi nõudeõiguse tekkimine ei ole seotud sellega, millal hageja lepingu üles ütles, vaid hageja poolse lepingu rikkumisega. Kostja sai juba lepingujärgsel tähtajal aru, et hageja ei saa töid valmis hiljemalt 30.11.2019 ning tal oli võimalik alates sellest ajast esitada leppetrahvi nõue. Pooled pikendasid lepingu tähtaega mitu kuud pärast seda, kui esialgses lepingus toodud tähtaeg oli lõppenud. Isegi kui asuda seisukohale, et leppetrahvi nõudeõigus tekkis poolte vahel kokku lepitud uuel tähtajal 15.04.2020 ei ole nõue esitatud mõistliku aja jooksul. Kohus ei pea mõistlikuks nõude esitamise ajaks nelja kuud. Kohus leiab eeltoodu kokkuvõtteks, et kostjal ei ole hageja vastu leppetrahvi tasumise nõuet ning kostja ei saa seda hageja nõudega tasaarvestada.
9.Kostja väitel on tal hageja vastu nõue puuduste välja mõistmiseks summas 6657,60 eurot. Nimetatud summa koosneb: • OÜ-le Vendihai arve nr 2020039 alusel tasutud 4794 eurot (I kd, tl 97-98, 164); • OÜ-le Vendihai arve nr 2020052 alusel tasutud 663,6 eurot (I kd, tl 186-187); • OÜ-le Tammi Teenused arve nr 20-57 alusel tasutud 1200 eurot (I kd, tl 195). Kostja esitanud vastuväite, et hageja on tööd teinud puudustega. Seega tuleb kohtul analüüsida kolme asjaolu: 1) töövõtja tehtud töö vastavus lepingutingimustele; 2) kas töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest; 3) kas kostja sai kasutada õiguskaitsevahendeid. 9.1 VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja oli 06.04.2021 kohtuistungil nõus, et pärast tema poolset lepingust taganemist sõlmis kostja lepingu teise ettevõtjaga, kes kõrvaldas hageja võimalikud puudused ja tegid tööd lõpuni. Hageja kinnitas samas, et OÜ Vendihagi arve nr 2020039 on esitatud nende tööde kohta, mida tegi hageja. Hageja on hilisema menetluse jooksul üldsõnaliselt väitnud, et kostja esitatud dokumendid ei tõenda puuduste esinemist hageja töös. Kostja on esitanud puuduste nimekirja (I kd, tl 177) ning tõendid puuduste esinemise kohta (I kd, tl 179-198). Kostja on nimetanud järgmised puudused: • parklas asuvate ventilatsiooniagregaatide märgistamine; • parklas asuva tulekaitseisolatsiooni korrastamine; • korruse äripindadel ventilatsiooniagregaatide ümberpaigaldamine vastavalt paigaldusjuhendile; • parklas asuvate ventilatsiooni tuletõkkeklappide demonteerimine ja tagasipaigaldus; • hageja poolt esitatud dokumentatsiooni korrastamine; • ventilatsioonitorustiku puhastamine, ventilatsiooniseadme seadistamine ja filtrite vahetamine korteris nr 7; • ventilatsiooniseadme parandustööd korteris nr 35; 7/10
• •
ventilatsiooniseadme reguleerimis- ja parandustööd korterites nr 8 ja 15; mürasummutite paigaldamine äripindade nr 36 ja nr 37 ventilatsioonitorustikku.
Hageja ei ole ühegi puuduse kohta välja toonud, et hageja ei ole vaidlusalust tööd teinud või et see töö ei ole tehtud puudustega. Hageja pole esitanud puuduste likvideerimise kohta ühtegi tõendit. Seega tuleb kohtul lugeda tõendatuks, et hageja tööd olid tehtud puudustega ning kostja on tasunud puuduste kõrvaldamise eest kokku 6657,60 eurot. 9.2 Põhimõtteliselt vastutab töövõtja alati töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Sellest reeglist on kolm erandit ning üheks neist on juht, kui tellija ei teata puudustest mõistliku aja jooksul. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hageja leidis, et sai puudustest teada alles 17.09.2021 esitatud dokumentidest. VÕS § 645 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad, et tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui 1) lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu või 2) töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Kuivõrd hageja on majandus-ja kutsetegevuses tegutsev äriühing, kes paigaldas ventilatsiooni, pidid talle olema teada ka kõikvõimalikud töö tegemisel esinenud puudused ning ta oli lepingujärgsete tööde tegemisel raskelt hooletu. Kuna hageja on eelduslikult oma kutsealal tegutsev professionaal, annab tema raskest hooletusest tunnistust mis tahes tööl esinev oluline puudus, mille vältimist saaks vastaval kutsealal tegutsevalt hoolikalt ja üldtunnustatud standardeid järgivalt ettevõtjalt oodata. Kostja esitatud puuduste nimekirjas on kohtu arvates ainult sellised puudust, mida oleks olnud võimalik hoolsa tegutsemise korral vältida. Kostja võib seega lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, millal ta puudustest hagejat teavitas. Kostja väitel teavitas ta hagejat puudustest 12.08.2020 ning 01.10.2020 (II kd, tl 11). Kuivõrd kostja ei ole hagejale esitanud puuduste loetelu, ei saa lugeda teda puudustest teatanuks. 9.3 Kostja saab kasutada õiguskaitsevahendeid. Kostjal on õigus nõuda VÕS § 115 alusel puudustega töö tõttu talle tekitatud kahju hüvitamist. Kostja on õiguskaitsevahendina kasutanud tasaarvestusavaldust, s.o esitanud sisuliselt vastuväitena kahju hüvitamise nõude. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostjal on õigus hageja nõudega tasaarvestada oma nõue summas 6657,60 eurot.
10.Kostja leiab, et kuni tööde garantiiperioodi lõpuni 15.10.2023 tuleb lepingu p 11 kohaselt kinni pidada garantiiaja tagatise maksumus 3273,38 eurot ja deponeerida see kostja arvelduskontole. Kostja selline taotlus ei tulene seadusest. Kostja peaks esitama eraldi nõude garantii saamiseks ning määrama ära, kas see on lepingu täitmise või näiteks kahju hüvitamise nõue. Kostja praegust vastuväidet saab käsitleda kohtuotsuse täitmise korra 8/10
määramise taotlusena. Kohus ei lahenda käesolevas asjas poolte vahelist vaidlust garantii kohta ning ei seo ka otsuse täitmist garantiiga. Kohus selgitab, et hageja on menetluses esitanud tõendi garantii olemasolu kohta (I kd, tl 168).
11.Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja on hagejale võlgu arve nr 86-20 alusel 9756,75 eurot. Kuna kostja on selle summaga tasaarvestanud oma nõue hageja vastu summas 6657,60 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3099,15 eurot.
12.Hageja on lisaks põhivõlale palunud kostjalt välja mõista ka viivised. Töövõtulepingu p 8.4 kohaselt on alltöövõtjal ülekandega hilinemisel õigus nõuda viivist 0,15% päevas. 12.1 Kostja ei vaielnud hagejale vastu järgmiste viiviste nõudes: • akti nr 1 alusel koostatud arve nr 212-19 tasumise eest viivis 118.24 eurot; • akti nr 2 alusel koostatud arve nr 252-19 tasumise eest viivis 195,34 eurot; • akti nr 4 alusel koostatud arve nr 275-19 tasumise eest viivis 379,55 eurot Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja on nende arvete tasumisega viivitanud ja kohus mõistab selles osas viivise välja. 12.2 Kostja selgituse kohaselt on arve nr 261-19 ventilatsiooniseadmete ettemaksu arve ja selle tasumise korda on kirjeldatud lepingu punktis 8.1.1. Töövõtulepingu p 8.1.1 sätestab: „Töövõtja maksab ventilatsioonseadmete eest kooskõlas V-2/2019-1 hinnapakkumisega (51 510,00) ettemaksu 100 % ulatuses Alltöövõtja esitatud arvete põhjal järgmisel viisil: 30% enne seadmete tellimist, mitte hiljem kui kolm kalendripäeva alates lepingu sõlmimise kuupäevast ja 70% peale valmistaja-tehasest seadmete väljasaatmise valmisoleku kohta kinnituse saamist, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul alates Alltöövõtjalt valmistaja-tehase kinnituse koopia kättesaamisest. Juhul, kui ettemakse ei ole ülaltoodud nõutavas korras makstud, annab see Alltöövõtjale õiguse käesolev töövõtuleping ennetähtaegselt üles öelda.“ Seega ei ole pooled kokku leppinud, et selle arve tasumisega viivitamise puhul ei ole töövõtjal õigust nõuda viivist. Lepingust võib aru saada, et ettemaksete hilinemine annaks hagejale õiguse töövõtuleping ennetähtaegselt üles öelda. Lepingu ülesütlemine välistaks olemuslikult viiviste nõude, kuna sellega lõppeks hageja nõue ettemaksu tasumiseks. Pooled ei ole välistanud viivise nõudmist olukorras, kus hageja lepingu ülesütlemise õigust ei kasuta. Kohus mõistab arve nr 261-19 tasumisega viivitamise eest välja 3245,13 eurot. 12.3 Ka asjaolu, et arve nr 17-20 tasuti hageja taotlusel lepingu p 8.5 ette nähtud kiirmakse korra alusel ei välista viiviste nõudeõigust. Pooltel on viiviste nõudeõigus alati juhul, kui selles pole sõnaselgelt kokku lepitud teisiti. Lepingu p 8.5 ei ole teistsugust kokkulepet välja toodud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised 40,04 eurot. 12.4 Kohus on eelpool leidnud, et arve nr 86-20 alusel on tasumata 9756,75 eurot. Arve sisaldas aktide nr 9 ja nr 10 alusel tehtud töid ja hageja väitel oli akti nr 10 alusel tehtud tööde tasumise tähtaeg 12.08.2020. Kostja on Vendihai OÜ-le tasunud enne arve tasumise tähtaega puuduste kõrvaldamiseks 4794 eurot ja sellega tekkis kostjal õigus need summad tasaarvestada. Kostja võla suuruseks jäi 4962,75 eurot. 15.09.2020 tasus hageja Vendihai OÜ-le 663,6 eurot ning pärast tasaarvestust jäi kostja võlgnevuse suuruseks 4299,15 eurot. 11.01.2021 tasus kostja Tammi Teenuste OÜ-le 1200 eurot, pärast tasaarvestust on võla
9/10
suurus 3099,15 eurot. Nende perioodide eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kuni kohtuotsuse kuulutamiseni viivis 2498,79 eurot (253,1 + 767,4 + 1478,29).
13.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks pärast tasaarvestusi välja põhivõla 3099,15 eurot ja VÕS § 113 alusel viivised 6477,09 eurot. Hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised kuni põhivõla tasumiseni.
14.Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohus on pärast tasaarvestust rahuldanud hageja põhinõude umbes 32% ulatuses. Kuna sellele lisaks rahuldab kohus osaliselt ka hageja nõude viiviste välja mõistmiseks, on nõue rahuldatud umbes pooles ulatuses. Pooltel ei olnud lepingulisi esindajaid. Hagejat on esindanud juhatuse liige ning kostjat Eviko Ehitus OÜ juhatuse liige. Kohus leiab, et seega on põhjendatud poolte menetluskulude jätmine nende enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Kohtuotsust on osaliselt muudetud Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2022 otsusega.
10/10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.