Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
X hagi Y vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14. oktoobri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
700,38 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood
XXXXXXXXXXX),
esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny PelloLepik Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Peeter Malve Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14. oktoobri 2020 otsus osas, milles X hagi Y vastu kahju hüvitamiseks summas 667 eurot ja viivise väljamõistmiseks summas 33,38 eurot rahuldati. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta X hagi Y vastu kahju hüvitamiseks summas 667 eurot ja viivise väljamõistmiseks summas 33,38 eurot rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 14 oktoobri 2020 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 14. oktoobri 2020 otsus muutmata.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Jätta läbi vaatamata X hagi kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks. 4.2 Jätta X hagi Y vastu kahju hüvitamiseks summas 667 eurot ja viivise väljamõistmiseks summas 33,38 eurot rahuldamata. 4.3 Jätta rahuldamata X hagi viiviste summas 55,58 euro nõudes.
4.4 Jätta menetluskulud maakohtus X kanda.
5.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus X kanda.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 19.04.2019 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles taotles kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja 755,88 euro väljamõistmist.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt lasti 19.08.2017 hilisõhtul Raasiku vallas Kivisoo küla kandis saluuti ja hageja püüdis naabertalu hobuseid, kes saluudi peale koplist välja jooksid. Hageja oli just hobused kinni saanud, kui kuulis kostja talust pauke. Hageja helistas kostjale ja palus mitte paugutada, sest muidu jooksevad hobused uuesti välja. Kostja kutsus hageja enda talu juurde sillale. Hageja läks, lootes öelda, et kostja paugutamise hobuste pärast lõpetaks. Kohale jõudes nägi hageja, et teda ootavad kostja ja tema poeg Q. Kostja alustas norivat vestlust. Ühel hetkel lõi kostja hagejat rusikaga näkku, tekitades näkku marrastused ja lõhkudes hambaproteesid. Hambaravi kulud on 667 eurot. Lisaks hambaravikulude hüvitamisele nõuab hageja viivist 19.04.2019 seisuga summas 88,88 eurot.
3.Hageja sai 01.08.2018 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, milles jäeti tema tsiviilhagi läbi vaatamata. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on kahtlustatava nimi ja isikukood vale. Vastus hagile
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja sooritas XXX külas XXX talus 19.08.2017 enne keskööd stardirevolvrist 3-4 lasku. Mõne aja pärast helistas hageja. Vestluse käigus kutsus hageja kostja sillale. Kostja äratas oma poja, et ta tuleks tunnistajaks. Kostja teadis, et hageja võib olla agressiivne. Hageja ja kostja kohtusid sillal. Toimus vaidlus, mille lõpetuseks ütles
kostja hagejale, et hakaku minema. Hageja hakkas karjuma, et tema käib, kus tahab. Hageja alustas kätega vehkides rünnet kostja vastu. Ootamatu füüsilise ründe peatamiseks lõi kostja hagejat näo piirkonda. Tegemist oli hädakaitsega. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamise nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 14.10.2020 otsusega läbi vaatamata hagi kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks. Kahju hüvitamise nõude rahuldas maakohus osaliselt ja mõistis kostjalt välja kahjuhüvitise 667 eurot ja viivise 33,38 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hagi viiviste 55,58 euro nõudes.
6.Maakohus jättis hagi kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. KrMS § 2017 lg 1 kohaselt võib kannatanu esitada kaebuse prokuratuurile käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Seega määrab KrMS kindlaks täpse korra, kuidas saab kannatanu prokuratuuri määrust vaidlustada. Tsiviilasjas ei ole võimalik sellise nõudega hagi läbi vaadata, mistõttu ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
7.Seoses kahju hüvitamise nõudega märkis kohus, et VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kannatanule tekitati kehavigastusi.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja lõi 20. augustil 2017 XXX külas XXX talu vastas oleval sillal toimunud kohtumisel hagejat rusikaga, mille tulemusena purunesid hageja hambaproteesid ning hambaproteeside parandamine läks hagejale maksma 667 eurot. Seega on tõendatud, et kostja oma käitumisega kahjustas hageja tervist, mis seisneb hambaproteeside purunemises. Hagejal on tekkinud varaline kahju VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 ning § 130 lg 1 tähenduses hambaproteeside parandamise maksumuse näol summas 667 eurot.
9.Kostja väidab, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 p 3 alusel, sest kostja tegutses hädakaitseseisundis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 140 sätestab, et hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse piiride mõiste on sätestatud karistusseadustiku (KarS) § 28 lg-s 2.
10.Maakohus hindas kriminaalmenetluses kostja kahtlustatavana 20.08.2017 ülekuulamise protokolli, Q tunnistajana 24.04.2018 ülekuulamise protokolli ja patrullpolitseiniku C 20.08.2017 ettekannet ning leidis, et need sedastavad riimuvalt tüli tekkimise asjaolud – kostja lasi (stardi)relvast, hobused ehmatasid laskudest ja jooksid laiali, hageja helistas kostjale ja kutsus kokku saama. Kostja antud ütlused ja tunnistaja antud ütlused riimuvad
osas, et hageja helistas kostjale öösel pärast kella 00.00. Ettekande kohaselt sai politsei patrull väljakutse kell 01.03. Kostjale esitatud süüdistuse kohaselt lõi ta hagejat kella 01.25 ajal. Samuti riimuvad kostja ja tunnistaja kriminaalmenetluses antud ütlused osas, et hageja oli kohtudes agressiivselt meelestatud, tekkis sõnavahetus, kostja tahtis tüli lõpetada ja rahulikult laiali minna, hageja kõndis kostjale lähemale ja seisis tema ees. Kostja järeldas hageja liigutusest, et viimane tahab teda rünnata ning lõi esimesena hagejat rusikaga näkku. Tunnistaja nägi eemalt, et kostja lõi enesekaitseks hagejat.
11.Maakohus asus seisukohale, et kostja lõi hagejat vähemalt kaudse tahtlusega – ta pidas võimalikuks ja möönis, et rusikaga löök näkku võib põhjustada tervisekahjustuse või valuaistingu. Hageja oli osalt kostja tegevuse tõttu olukorras, kus tema hobused jooksid laiali ning hageja vastutas nende eest. Hageja pidi olukorra lahendama, kuid võttis ebasobiva verbaalselt ründava positsiooni. See aga ei õigusta kostja tegevust. Kostja ütlustest ei nähtu ja tunnistaja Q kriminaalmenetluses antud ütlused ei kinnita, et kostja oli hädakaitseseisundis. Kuuldused hageja isiku kohta, hageja agressiivne hoiak kohtumisel ja hageja seismine kostja ees lähedal, ei ole piisav, et jaatada võimalikku eesseisvat rünnet. Kohtu hinnangul ei olnud esitatud tõenditele tuginedes kostja hagejat rünnates hädakaitseseisundis.
12.Isegi, kui kostja oleks olnud hädakaitseseisundis, siis kostja kaitsetegevus (rusikaga löök näkku) ei olnud sellises olukorras sobiv kaitsevahend selle intensiivsuse tõttu. Vastavalt 20.08.2018 kell 02.15 koostatud isiku läbivaatuse protokollile tuvastati ülemise parema hamba murd, alumise parema hamba murd, parema lõua poole marrastus ja muhk. Kiirabikaardi anamneesi kohaselt on eemaldunud tükk suulae proteesi ülemisest 2 hambast ja tükk alumisest hambast. Paremal alalõual 1cm x 0,5 cm muhk, marrastus (tlk 4-6). Sellega tekitas kostja hagejale üleliigset kahju. Hageja helistas enne kohtumist kostjale ja oli agressiivselt meelestatud. Kostjal oli võimalik loobuda kokkusaamisest hagejaga ehk vältida rünnet enda suhtes.
13.Seega ei ole leidnud tõendamist, et kostja oleks tegutsenud hädakaitseseisundis. Kostja ei ole tõendanud endal süü puudumist VÕS § 1050 lg 1 tähenduses. Eeloodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja kahju hüvitamise hagi ja kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 667 eurot.
14.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivised summas 88,88 eurot. Hageja on arvestanud viivist perioodi 20.08.2017-19.04.2019 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja leiab, et viivise nõue on alusetu, sest hagist ei nähtu, et kostja oleks hageja kahjust ja nõudest enne hagi esitamist teadnud.
15.Kohus leidis, et kostja seisukoht, justkui ei oleks kostja teadnud enne hagi esitamist hageja hammaste purunemisest ja hageja nõudest kahju hüvitamiseks, on ümber lükatud kohtule esitatud tõenditega, millest nähtuvalt oli kostja teadlik hageja nõudest juba kriminaalmenetluse toimumise ajal. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, millal täpselt kostja sai teada hageja kahju hüvitamise nõudest. Maakohus pidas eluliselt
usutavaks, et kostja võis hageja kahju hüvitamise nõudest teada saada 20 päeva pärast kriminaalmenetluses hagiavalduse esitamist, st 20.08.2018. Seega on hageja viivise nõue kohtu hinnangul põhjendatud alates 21.08.2018. Maakohus mõistis VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel kostjalt hageja kasuks välja viivised ajavahemiku 21.08.2018 -19.04.2019 eest summas 33.38 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja viivise nõude summas 55,58 eurot.
16.Kuna hagi kuulub rahuldamisele peaaegu täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Apellatsioonkaebus
17.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse 13.11.2020 kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada täielikult ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
18.Maakohus oleks pidanud jätma kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamise nõude läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel (kohus ei ole pädev asja lahendama).
19.Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, kuidas kohus kvalifitseeris hageja kahju hüvitamise nõude. Kohus on viidanud nii varalist kui ka tervisekahju reguleerivatele sätetele. Hambaproteesiga seonduv kahju ei ole tervisekahju.
20.Kohus on asunud õigustama hagejat, kes tülitas kostjat öisel ajal ja süüdistas hobuste laialijooksmises, nõudis kostjaga kohtumist ning käitus provotseerivalt ja agressiivselt. Asjaoludest võib järeldada, et kui kostja ei oleks hagejat löönud, oleks seda teinud hageja. Kostja selgitas piisava konkreetsusega, et hageja üritas teda esimesena lüüa. Kostja tekitas kahju hädakaitseseisundis. Kohus luges arusaamatult kostja kaitsetegevuse intensiivsemaks ründetegevusest. Ainult hagejal oli reaalne võimalus kokkupõrget ära hoida, kostjal seda ei olnud. Üksnes juba kostja kõrgest vanusest tulenevalt, ei ole eluliselt usutav, et kostja oleks ilma põhjuseta rünnanud oluliselt nooremat meest. Samuti ei saa rääkida hädakaitsepiiride ületamisest, kuna kostja lõi hagejat vaid ühe korra.
21.Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kostja taotluse H ja Q seletuskirja vastuvõtmiseks ja PPA-lt andmete väljanõudmiseks, mis puudutab hageja poolt H vastu 2016.a mais sooritatud rünnet. Nendega soovis kostja tõendada, et hageja on varasemalt käitunud agressiivselt.
22.Kuna maakohus jättis ühe nõude läbi vaatamata ja teine nõue rahuldati osaliselt, siis ei saanud kohus jätta kõiki menetluskulusid kostja kanda.
Vastus apellatsioonkaebusele
23.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Kostja on palunud apellatsioonkaebuse nõudepunktis tühistada maakohtu otsuse täielikult. Siiski nähtub apellatsioonkaebuse sisust, et kostja ei vaidlusta maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas. Samuti ei ole apellatsioonkaebuse sisust nähtuvalt kostja vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles hageja nõue kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks, jäeti läbi vaatamata. Kuigi kostja hinnangul tulnuks see jätta läbi vaatamata teisel õiguslikul alusel, nähtub apellatsioonkaebuse sisust, et kostja soovib selle nõude läbi vaatamata jätmist. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostjal ka õiguslikku huvi eeltoodud osades maakohtu otsust vaidlustada. Seega nimetatud osades ringkonnakohus maakohtu otsust ei kontrolli (TsMS § 651 lg 1).
25.Apellatsioonkaebuse sisust järelduvalt on kostja vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hagi vaidlustatud osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
26.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1043 lg 2 p 3 järgi ei ole kahju tekitamine õigusvastane kui kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis.
27.Hagejal ja kostjal puudub vaidlus, et kostja lõi 20.08.2017 XXX külas XXX talu vastas asuval sillal toimunud kohtumisel hagejat rusikaga, mille tagajärjel purunesid hagejal hambaproteesid. Maakohtu tuvastatu kohaselt puudub poolte vahel vaidlus ka selles, et tekitatud kahju suuruseks on 667 eurot.
28.Pooltel on eelkõige vaidlus küsimuses, kas kostja tegutses hädakaitseseisundis. Õiguskirjanduses on selgitatud, et hädakaitse on kaitse, mis on vajalik iseenda või teise isiku vastu toimepandava õigusvastase ründe (keha, elu, omandi jne ründamine) tõrjumiseks juhul, kui ei ületata hädakaitse piire (P. Varul, jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2020, lk 771). Hädakaitse piiride mõiste on sätestatud karistusseadustiku § 28 lõikes 2. Selle kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Riigikohus on 25.03.2004 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-17-04 (p 10) selgitanud, et hädakaitseseisundi olemasoluks peab esinema õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku
õigushüvedele. Seejuures peab rünne olema vahetu või seisma vahetult ees (peab olema vahetu oht ründeks). Seega võib hädakaitseseisund tekkida enne seda, kui ründaja tegevus jõuab katse staadiumisse karistusõiguslikus mõttes ehk enne vahetu ründe algust. See aga tähendab, et rünnatav isik ei pea ootama, et ta satuks ründajaga vahetusse võitlusolukorda, vaid ta võib enda või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema hetkest, kui seda õigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks.
29.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja ei olnud hädakaitseseisundis. Kostja poolt kriminaalasjas kahtlustatavana antud ütluste kohaselt oli neil hagejaga silla juures sõnavahetus. Kostja ütles hagejale, et oleme rahulikud ja läheme laiali, kuid tema oli vihane. Üks moment kostja märkas, et hageja oli juba tema ees ja tegi liigutuse nagu tahaks kostjat rünnata ja kostja lõi teda rusikaga näkku (tl 67-68). Kostja poja Q poolt kriminaalasjas tunnistajana antud ütluste kohaselt oli hageja agressiivselt meelestatud ja süüdistas kostjat hobuste laiali hirmutamises, kostja selgitas vastu, et see ei ole võimalik, kuna stardipüstoli paugud ei kosta nii kõvasti, et hobused nende peale ehmataks. Kostja ütles hagejale, et ta ei jamaks ja pakkus laiali minna. Hageja oli agressiivse hääletooniga ja teatas, et kas siis tema ei või silla peal olla ja hakkas sammuma kostja suunas ja mingil hetkel olid nad väga lähedal kohakuti. Kostja, aimates ohtu, selle tõttu, et hageja liikus kostja suunas käed ees ning kontakt oli juba väga lähedane, lõi ühe korra hagejat rusikaga näkku (tl 69-70). Hageja on tsiviilasjas 26.06.2020 esitatud menetlusdokumendis selgitanud, et hageja võis žestikuleerides kostja poole liikuda, aga kostja ründamist ei ole toimunud (tl 64 pöördel).
30.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub nii kostja kui ka Q kriminaalasjas antud ütlustest, et omavahelise konflikti olukorras liikus hageja käed ees kostja poole ja väga lähedale. Ka hageja enda selgitustest järeldub, et hageja liikus käed ees kostja poole. Kuigi hageja on ise oma käte hoiakut nimetanud žestikuleerimiseks, ei toeta seda väidet kostja ja Q poolt kriminaalasjas antud ütlused ega muud tsiviilasjas esitatud tõendid. Kostja ütluste kohaselt tegi hageja ka liigutuse nagu ta tahaks lüüa, kuid seda väidet Q ütlused ning ka hageja selgitused ei kinnita. Samas riimuvad kostja ja tunnistaja Q ütlused kriminaalasjas selles, et hageja oli agressiivselt meelestatud. Kokkuvõtvalt saab kolleegiumi hinnangul lugeda tõendatuks, et pingelises konfliktsituatsioonis liikus agressiivselt meelestatud hageja käed ees kostjale väga lähedale. Sellises olukorras andis hageja käitumine ringkonnakohtu arvates kostjale alust kartuseks, et hageja võib teda vahetult füüsiliselt rünnata. Sealjuures tuleneb Riigikohtu 25.03.2004 otsusest kriminaalasjas nr 3-1-1-17-04 (p 10), et isik ei pea ootama, et ta satuks ründajaga vahetusse võitlusolukorda, vaid ta võib enda või teise isiku õigushüvede kaitseks hakata tegutsema hetkest, kui seda õigushüve ähvardab reaalne oht vahetuks ründeks. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostja jaoks olemas reaalne oht vahetuks ründeks ning tegemist oli hädakaitseseisundiga.
31.Maakohus leidis, et isegi kui kostja oleks olnud hädakaitseseisundis, siis oli kostja kaitsevahend ebasobiv selle intensiivsuse tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kostja ületas hädakaitse piire. Riigikohus on 04.05.2011 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-2611 (p 17) selgitanud, et hädakaitse piiride ületamisest saab objektiivselt rääkida siis, kui hädakaitset on teostatud vahendiga, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele või kui ründajale
on tekitatud ilmselt liigne kahju. Samuti on Riigikohus 15.10.2015 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-65-15 (p 10) põhjendanud, et kaitsetegevuse ründele vastavuse või mittevastavuse tuvastamisel on kohaldatavad ex ante-hindamiskriteeriumid. See tähendab muu hulgas, et hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab objektiivsele kõrvalseisjale olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal − seda ei saa tuletada hiljem saadud teadmiste põhjal. Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul lõi kostja rusikaga üks kord hagejat näopiirkonda. Kuna oli reaalne oht, et hageja ründab füüsiliselt kostjat, siis kostja poolt hädakaitseks ühe löögi tegemist ei saa pidada kaitseks, mis selgelt ei vastanud ohu suurusele. Kuigi hageja sai hädakaitse tagajärjel vigastusi, ei võimalda asjaolud väita, et kostja oleks tekitanud hagejale kavatsetult või otsese tahtlusega liigset kahju.
32.Maakohus põhjendas hädakaitse piiride ületamist ka sellega, et kostjal oli võimalus jätta kohtumisele minemata. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendusega. Hindamaks, kas kostja järgis hädakaitse piire, tuleb lähtuda kostja tegevusest hädakaitseseisundi ajal. Kostja ei olnud oma kodus hädakaitseseisundis. Kostja sattus hädakaitseseisundisse siis, kui pingelises konfliktsituatsioonis liikus hageja käed ees kostjale väga lähedale. Ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et kostja tegutsemine hädakaitseseisundi ajal ei ületanud hädakaitse piire.
33.Kuna kostja tekitas hagejale kahju hädakaitseseisundis ning hädakaitse piire ületamata, siis esineb kostja tegevuses õigusvastasust välistav asjaolu, mistõttu tuleb hagi kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
34.Kuna hagi kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks jääb rahuldamata, siis puudub vajadus võtta seisukohta apellatsioonkaebuse väidete osas, mis puudutavad maakohtu poolt tõenditega seonduvate taotluste rahuldamata jätmist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Arvestades asja lahendamise tulemust, tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.