Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt 20.augustil 2017 ründas kostja hagejat Xxxx vastas asuval sillal tekitades hagejale füüsilist valu, näkku marrastused ning lõhkudes ära hageja hambaproteesid. Hageja helistas koheselt politseisse ja ka kiirabisse. Hageja nõue on kostja vastu ründamisest tekkinud hambaravi kulude katmine. 01. augustil 2018 sai hageja kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (kriminaalasi nr.xxxx), milles on otsus, et hageja tsiviilhagi summas 667 eurot jätta läbi vaatamata. Antud dokumendi uuesti läbilugemisel avastas hageja, et seal on puudulik ja vale info. Kahtlustatava T. K.'i isikukood on vale. Määruses on kahtlustatava nime juures asuvaks isikukoodiks xxxx kuid T. K.'i korrektne isikukood on xxxx. Määruse punktis nr.8 on ka kahtlustatava nimi vale. Määruse punktis nr.8 on kirjutatud kahtlustatava nimeks T. K., kuid õige nimi on T. K.. Hageja loeb kriminaalasja lõpetamise määrust õigustühiseks ning nõuab endiselt T. K.'ilt hambaravi kulude katmist 667 eurot ja viiviseid seisuga 19.04.2019 summas 88,88eur. 19.04.2019 seisuga on hageja nõue kostja vastu kokku summas 755,88eur.

Kostja vastuväited

Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu.

Kostja vastuväidete kohaselt 19.augustil 2017 23:30-23:40 sooritas kostja stardirevolvrist 3-4 lasku Xxxxs verandal. Samas soovis külalistele head Vabariigi taasiseseisvumispäeva.

Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt hüvitise summas 667,00 eurot ja viivise väljamõistmiseks, jätta rahuldamata hageja nõue määruse tühistamise kohta ja jätta asja nr xxxx lõpetamise määrus kehtivaks. Menetluskulude jaotamisel jätta kõik hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamise nõue

Hageja on hagiavalduses esitanud nõude kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamiseks. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. KrMS § 2017 lg 1 kohaselt kannatanu võib esitada kaebuse prokuratuurile käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel

kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. Seega KrMS määrab kindlaks täpse korra, kuidas saab kannatanu prokuratuuri määrust vaidlustada. Kohus märgib, et tsiviilasjas ei ole võimalik sellise nõudega hagi läbi vaadata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi kriminaalmenetluse määruse tühistamiseks läbi vaatamata kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alt3). Hageja kahju hüvitamise nõue

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi kahju hüvitamise nõudes tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 20. augustil 2017 ründas kostja hagejat Xxxxs vastas oleval sillal tekitades hagejale füüsilist valu, näkku marrastused ning lõhkudes ära hageja hambaproteesid. Hageja on esitanud kostja vastu varalise kahju hüvitamise nõude. Hageja palub kostjalt välja mõista varalise kahju hüvitise summas 667 eurot, mis seisneb lõhutud hambaproteeside maksumuses. Kostja ei välista seda, et tema poolt sooritatud ühe käelöögi tagajärjel võis hageja hambaprotees puruneda, kuid kostja leiab, et ta tegutses hädakaitse seisundis, mistõttu kostja ei vastuta hagejale tekkinud kahju eest. Kostja ei vaidle vastu hagejale tekkinud varalise kahju suurusele.

Kohus peab esmalt vajalikuks märkida järgmist seoses asjaoluga, et hageja ei ole oma nõuet kvalifitseerinud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-106-13 p-s 18 öelnud, et hageja nõude kvalifitseerimine ja õige seaduse kohaldamine on kohtu ülesanne. Nimelt ei ole kohus tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-69-12 p 13, 3-2-1-6209 p 13, nr 3-2-1-147-08 p 11, nr 3-2-1-57-13 p 10).

Antud juhul on hageja esitanud asjaolud, mille pinnalt on kohtul võimalik tuvastada, et hageja nõue on kvalifitseeritav kahju hüvitamise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 2alusel. Nimelt hageja väidab, et kostja ründas hagejat tekitades hagejale füüsilist valu ja lõhkudes ära hageja hambaproteesid. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kannatanule tekitati kehavigastusi.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 15 märkinud, et VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust välistavat asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Lisaks viitab kostja VÕS §-le 1045 lg 2 p 3, mille kohaselt ei ole kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja tegutses hädakaitseseisundis.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja lõi 20. augustil 2017 Xxxx vastas oleval sillal toimunud kohtumisel hagejat rusikaga, mille tulemusena purunesid hageja hambaproteesid ning hambaproteeside parandamine läks hagejale maksma 667 eurot. Kahju suuruse tõendamiseks on hageja esitanud ka hambaravi kulusid tõendavad kviitungid (tlk

71). Seega on tõendatud, et kostja oma käitumisega kahjustas kostja hageja tervist, mis seisneb hageja hambaproteeside purunemises.

VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ja lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 130 lg 1 järgi isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.

Hagejal on tekkinud varaline kahju VÕS § 128 lg-te 2 ja 3 ning § 130 lg 1 tähenduses hambaproteeside parandamise maksumuse näol summas 667 eurot, mille tekkimise eest kaitseb hagejat VÕS § 1045 lg 1 p 5.

Kohus leiab, et hagejal tekkinud kahju hambaproteeside parandamise vajaduse ja kostja käitumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Kui kostja ei oleks hagejat vastu nägu rusikaga löönud, ei oleks hageja hambaproteesid kahjustada saanud ja hageja ei oleks pidanud käima korduvalt hambaarsti juures ja hambaproteese parandada laskma.

Kostja väidab, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 p 3 alusel, sest kostja tegutses hädakaitseseisundis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 140 sätestab, et hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse piiride mõiste on sätestatud KarS § 28 lg-s 2. Selle sätte järgi ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta tekitab ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju. Isik, kes väidab, et ta tekitas kahju hädakaitse seisundis, peab VÕS § 1045 lg 2 p 3 järgi tõendama ka selle, et ta ei ületanud hädakaitse piire (RKTKo 3-2-1-72-12, p 11).

Kriminaalmenetluses kahtlustatava T. K. 20.08.2017 ülekuulamise protokolli kohaselt on kostja andnud järgmiseid ütluseid: „Ü. ülbitses ja kutsus mind silla peale juttu rääkima. Sild asub minu maja vahetus läheduses, kuna otse minu maja juures on Xxxx jõgi. Mina nõustusin ja läksin koos oma pojaga T. K. silla juurde. Mina võtsin kaasa taskulambi, kuna välja oli pime. Jõudsin silla juurde Ü. veidi varem, kuna Ü. kodu asub 150 m kaugusel sillast. Meil oli Ü.ga sõnavahetus, kuid siis mina ütlesin temale, et oleme rahulikud ja läheme nüüd laiali, kuid tema oli vihane. Ma hoidsin taskulampi käes ja valgustasin Ü.t, et näha mida tea võib teha, kuna teadsin, et Ü. on äkilise iseloomuga ja kord tahtis mu tütre pojale kallale minna ja Ü. oli rääkinud, kuidas ta seal andis ühele ja teisele peksa. Üks moment märkasin, et Ü. oli juba minu ees ja tegi liigutust nagu tahaks mind rünnata ning ma lõin teda rusikaga näkku. Ü. ütles, et ta ei jäta seda nii ja läks kodus poole (tlk 67 pöördel). Kriminaalmenetluseses tunnistaja T. K. 24.04.2018 ülekuulamise protokolli kohaselt on tunnistaja andnud järgmised ütluseid: „Seejärel isa ütles, et Ü. helistas, kes on külavanem, ja soovis silla peal kokku saada. Isa palus, et tuleksin temaga kaasa. Meie võtsime taskulampe ja suundusime silla poole, mis asub majast umbes 25 meetri kaugusel. Isa jõudis sillani samaaegselt Ü.ga ja mina jäin veidi eemale seisma. Ü. oli agressiivselt meelestatud ning süüdistas isa hobuste laiali hirmutamises ja isa selgitas vastu, et see ei ole võimalik, kuna stardipüstoli paugud ei kõla nii kõvasti, et hobused nende peale ehmataks.

Isa ütles Ü.le, et too ei jamaks ja pakkus laiali minna, Ü. oli agressiivse hääletooniga ja teatas, et kas tema siis ei või silla peal olla ja hakkas sammuma isa suunas ning mingi hetkel nad oli väga lähedal kohakuti. Isa aimates ohtu, selle tõttu, et Ü. liikus tema suunas käed ees ning kontakt oli juba väga lähedane, lõi ühe korra Ü.le näkku. Ü. ütles isale: “seda sa veel kahetsed!“ ja astus eemale. Seejärel mina ja isa läksime koju ja umbes kella viie ajal kohale tulid kiirreageerijad ja viisid isa ära“ (tlk 70). 20.08.2017 on patrullpolitseinik S. B. teinud ettekande, mille kohaselt 20.08.2017 olles patrullis AP 3684 koos patrullpolitseinik A. M.’ga, saime kell 01:30 väljakutse aadressile Xxxx, kus ootab kannatanu Ü. K., kellel oli eelnevalt toimunud naabriga konflikt, mille käigus naaber T. K. lõi Ü.t paremale näo piirkonda rusikaga. Kell 01:55 jõudsime kohale koos kiirabi ekipaažiga. Kiirabi fikseeris Ü.l vigastused paremal pool lõua piirkonnas marrastuse ja muhk, paremal pool ülemine ja alumine hammas pooleks, kannatanu üle kuulatud. Konflikt oli saanud alguse sellest, et T. K. tulistas 6-7 korda relvast õhu, mis hirmutas kõrval koplis olevaid hobuseid. Ü. K. helistas ja uuris miks naaber seda tegi, mille peale T. K. kutsus Ü. K. enda juurde, Jõe talu juures avalikul teel T. K. ründas Ü.t. T. nähtavad vigastused puudusid visuaalselt, samuti T. tunnistas tulistamist ja Ü. loomist (tlk 72 a).

Kohus leiab, et kriminaalmenetluses kahtlustatava (kostja) ja tunnistaja antud ütlused ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku S. B.e ettekanne sedastavad riimuvalt tüli tekkimise asjaolud – kostja lasi (stardi)relvast, hobused ehmatasid laskudest ja jooksid laiali, hageja helistas kostjale ja kutsus kokku saama. Kostja antud ütlused ja tunnistaja antud ütlused riimuvad osas, et Ü. K. helistas kostjale öösel pärast kella 00.00. Ettekande kohaselt sai politsei patrull väljakutse kell 01.03. Kostjale esitatud süüdistuse kohaselt lõi ta hagejat kella 01.25 ajal. Samuti riimuvad kostja ja tunnistaja kriminaalmenetluses antud ütlused osas, et hageja oli kohtudes agressiivselt meelestatud, tekkis sõnavahetus, kostja tahtis tüli lõpetada ja rahulikult laiali minna, hageja kõndis kostjale lähemale ja seisis tema ees. Kostja järeldas hageja liigutusest, et viimane tahab teda rünnata ning lõi esimesena hagejat rusikaga näkku. Tunnistaja nägi eemalt, et kostja lõi enesekaitseks hagejat.

T. K. esitati kahtlustus karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 01.08.2018 määrusega ringkonnaprokurör Natalja Vester lõpetas kriminaalasjas nr xxxx menetluse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 199 lg 1 p 1, § 200 ja § 206 alusel. Kriminaalmenetlus lõpetatakse kui puudub kriminaalmenetluse alus (KrMS § 199 lg 1 p 1, § 200). Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis (KrMS § 194 lg 2). Kostja suhtes lõpetati kriminaalmenetlus kuriteokoosseisu puudumise tõttu mitte oportuniteediga (avaliku huvi puudumine, ebaoluline kahju) (tlk 7-7 pöördel).

Kohus leiab, et kostja lõi hagejat vähemalt kaudse tahtlusega – ta pidas võimalikuks ja möönis, et rusikaga löök näkku võib põhjustada tervisekahjustuse või valuaistingu. KarS § 28 annab hädakaitse mõiste. Isik on hädakaitse seisundis kui ta tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Võimalus vältida rünnet või pöörduda abi saamiseks teise isiku poole ei välista õigust hädakaitsele.

Hädakaitse olemasoluks järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine). Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse vastavust KarS

§ 28 nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses. Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Kaitsetegevus peab olema kantud kaitsetahtest, s.t kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses. Kui süüdlase tegevus ei ole kaitsetahtest kantud, ei saa rääkida ka õigusvastasust välistava asjaolu esinemisest KarS § 28 lg 1 mõttes ega hädakaitse piiride ületamise võimalikkusest. (RKKKo 3-1-1-71-14, p 8).

Hageja oli osalt kostja tegevuse tõttu olukorras, kus tema hobused jooksid laiali ning hageja vastutas nende eest. Hageja pidi olukorra lahendama, kuid võttis inimlikult ebasobiva verbaalselt ründava positsiooni. See aga ei õigusta kostja tegevust. Kostja ütlustest ei nähtu ja tunnistaja T. K. kriminaalmenetluses antud ütlused ei kinnita, et kostja oli hädakaitseseisundis. Kuuldused hageja isiku kohta, hageja agressiivne hoiak kohtumisel ja hageja seismine kostja lähedal ees ei ole piisav, et jaatada võimalikku eesseisvat rünnet. Kostja ei selgita, millest ta järeldas eelseisvat rünnet. Kohtu hinnangul ei olnud esitatud tõenditele tuginedes kostja hagejat rünnates hädakaitse seisundis.

Isegi, kui kostja oleks olnud hädakaitseseisundis, siis kostja kaitsetegevus (rusikaga löök näkku) ei olnud sellises olukorras kohtu hinnangul sobiv kaitsevahend selle intensiivsuse tõttu. Kahtlustuse sisu kohaselt T. K. lõi Ü. K.i rusikaga lõua piirkonda, mis põhjustas kannatanule füüsilist valu ja kehalisi vigastusi. Vastavalt 20.08.2018 kell 02.15 koostatud isiku läbivaatuse protokollile ülemise parema hamba murd, alumise parema hamba murd, parema lõua poole marrastus ja muhk. Kiirabikaardi anamneesi kohaselt eemaldunud tükk suulae proteesi ülemisest 2 hambast ja tükk alumisest hambast. Paremal alalõual 1cm x 0,5 cm muhk, marrastus (tlk 4-6). Sellega tekitas kostja hagejale üleliigset kahju. Hageja helistas enne kohtumist kostjale ja oli agressiivselt meelestatud. Kostjal oli võimalik loobuda kokkusaamisest hagejaga öösel ehk vältida rünnet enda suhtes. Kostja tekitas hagejale vähemalt kaudse tahtlusega üleliigset kahju ning olukorras, kus ta sai vältida kokkupõrget.

Seega ei ole leidnud kohtule esitatud tõenditega tõendamist, et kostja oleks tekitanud hagejale kahju tegutsedes hädakaitse seisundis.

Kostja ei ole tõendanud endal süü puudumist VÕS § 1050 lg 1 tähenduses.

Eeloodust tulenvalt tuleb rahuldada hageja kahju hüvitamise hagi ja kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju hüvitis summas 667 eurot. Hageja viivise nõue

Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivised summas 88,88 eurot. Hageja on arvestanud viivist perioodi 20.08.2017-19.04.2019 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vaidles hageja viivise nõudele vastu. Kostja leiab, et viivise nõue on alusetu, sest hagist ei nähtu, et kostja oleks hageja kahjust ja nõudest enne hagi esitamist üldse midagi teadnud.

VÕS § 82 lg 7 kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.

Kohus leiab, et kostja seisukoht, justkui ei oleks kostja teadnud enne hagi esitamist hageja hammaste purunemisest ja hageja nõudest kahju hüvitamiseks, on ümber lükatud kohtule esitatud tõenditega. Asjaolu, et hageja üleval paremal murdus hammas ja paremal all

murdus hammas, oli kostjale teada juba 20.08.2017.a., kuna seda on selgitatud kostjale kahtlustatavana ülekuulamise protokollis (tlk 57-68). Nimetatud hageja kahtlustuses kirjeldatud vigastused fikseeris politsei ja kiirabi 20.08.2017.a. sündmuskohale jõudes ning selle kohta koostas 20.08.2017.a. patrullpolitseinik S. B. ettekande (tlk 73a). Samuti esitas hageja 01.03.2018.a. hambaravikviitungid ja kriminaalasjas tsiviilhagi nõude 01.03.2018.a. (tlk 71-72). Seega oli kostja teadlik hageja nõudest juba kriminaalmenetluse toimumise ajal. Samas ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohata, millal täpselt kostja sai teada hageja kahju hüvitamise nõudest. Hageja on esitanud kriminaalmenetluses kostja vastu kahju hüvitamise hagi 01.03.2018. Seega ei saanud kostja kohustus hagejale tekkinud kahju hüvitamiseks olla jõudnud sissenõutavaks 20.08.2017, sest hageja ei olnud selleks ajaks veel kostjale oma nõuet esitanud. Kohus peab eluliselt usutavaks, et kostja võis hageja kahju hüvitamise nõudest teada saada 20 päeva pärast kriminaalmenetluses hagiavalduse esitamist, st 20.08.2018. Seega on hageja viivise nõue kohtu hinnangul põhjendatud alates 21.08.2018.

VÕS § 113 lg 1 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Alates juulis 2018 kuni jaanuarini 2020 on intressimäär 0%. Seega on viivisemäär 8 %. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuselt 667 eurot viivised ajavahemiku 21.08.2018 -19.04.2019 eest summas 33.38 eurot (vt viivisekalkulaator.ee).

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 667 eurot ja viivised 33,38 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja viivise nõude summas 55,58 eurot.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele peaaegu täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 25.11.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 14.10.2020 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.