Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

780 eurot kuus. Käesoleval aastal on töönappuse tinginud eelmisel aastal alanud Covid haiguspuhang, mis on tinginud olukorra, kus spetsialiste (maastikuehitajaid) otsitakse vähem ning inimesed ise teevad ära rohkem tööd ning tellimustööd tellitakse vähem koduaedadesse. Võlgnik on töötanud ametlikult, ei ole varjanud saadud tulusid ega oma mingit isiklikku vara. Võlgnik on teinud kõik, mis suudab oma sissetulekute suurendamiseks, kuid see pole õnnestunud põhjusel, et tema konkurentsivõime tööturul on kesine. Võlgnik on keskeriharidusega ja õppinud maastikuehitaja kutse, kuid sellel erialal on tööd vaid hooajaliselt ning töömaht on suures osas seotud ilmastiku oludega, mida ei saa võlgnik määrata. Võlgnik kasvatab üksinda kahte alaealist poega, kellest vanem poeg õpib xxxx teisel kursusel ning tema ülalpidamisega on kaasnenud kulutused ühiselamule ja isikukaitsevahenditele, kuna vanem poeg elab nädala sees ühiselamus ning peab valmistama endale ise toidu ning ei saa osa võtta perekonna ühisest toidust on kulutused toidule suurenenud märkimisväärselt. Noorem poeg õpib kodu lähedal xxxx ning tema ülalpidamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi. Koos aruandega esitas võlgnik kohtule seoses tähtaja täitumisega taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Kohus küsis taotluse osas võlausaldajate seisukohta. 20.10.2021 teatas võlausaldaja AS Xxxx, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja märkis, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul teinud võlausaldajale mitte ühtegi väljamakset. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 2 p 1 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos ning PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 176 lg 1 kohaselt lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Võlausaldaja AS Xxxx jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Kohus leiab, et on täitnud PankrS § 175 lg-st 3 tuleneva nõude, kui andis võlgnikule, usaldusisikule ja võlausaldajatele võimaluse kirjaliku seisukoha esitamiseks (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16). Käesolevaks hetkeks on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat ning võlgnik on esitanud taotluse, millega palus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja vabastada võlgnik allesjäänud kohustustest. Usaldusisik esitas viimase usaldusisiku aruande 27.09.2021. Aruande kohaselt töötab võlgnik G OÜ-s xxxx. Võlgnikul on olnud aastaringne sissetulek, millest on ülal pidanud oma kahte alaealist poega, kes on õpilased. Võlgnik selgitab, et võlgade mittetasumise põhjuseks on asjaolu, et tema töötasu oli ja on väike, mille tõttu ei ole võlgnikul menetluse jooksul tekkinud vahendeid, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Võlgniku ainsaks sissetulekuks on olnud töötasu keskmiselt bruto 780 eurot kuus. Käesoleval aastal on töönappuse tinginud eelmisel aastal alanud Covid haiguspuhang, mis on tinginud olukorra, kus spetsialiste (maastikuehitajaid) otsitakse vähem ning inimesed ise teevad ära rohkem tööd ning tellimustööd tellitakse vähem koduaedadesse. Võlgnik on töötanud ametlikult, ei ole varjanud saadud tulusid ega oma mingit isiklikku vara. Võlgnik on teinud kõik, mis suudab, oma sissetulekute suurendamiseks, kuid see pole õnnestunud põhjusel, et tema konkurentsivõime tööturul on kesine. Võlgnik on keskeriharidusega ja omandanud maastikuehitaja kutse, kuid sellel erialal on tööd vaid hooajaliselt ning töömaht on suures osas seotud ilmastikuoludega, mida ei saa võlgnik määrata. Võlgnik kasvatab üksinda kahte alaealist poega, kellest vanem poeg õpib xxxx teisel kursusel ning tema ülalpidamisega on kaasnenud kulutused ühiselamule ja isikukaitsevahenditele. Kuna vanem poeg elab nädala sees ühiselamus ning peab valmistama endale ise toidu ja ei saa osa võtta perekonna ühisest toidulauast, on kulutused toidule suurenenud märkimisväärselt. Noorem poeg õpib kodu lähedal xxxx ning tema ülalpidamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi. Kohus möönab, et võlgnik ei ole võlausaldajale väljamakseid teinud, kuid võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul olnud kättesaadav, täitnud aruande esitamise kohustust. Riigikohus märkis tsiviilasja nr 2-11-24696 30.10.2019 määruse p-des 18 ja 19, et tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Aruande kohaselt töötab võlgnik G OÜ-s xxxx, töötasuga 780 eurot kuus (bruto). Kohtu hinnangul vastab töö võlgniku haridusele ja oskustele. Sellega saab lugeda täidetuks PankrS § 173 lg 1. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse ajal pidevalt töötanud. Kohtu hinnangul saab lugeda, et võlgnik on menetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud PankrS § 173 lg-st 1 tulenevaid kohustusi oma võimaluste ja võimete piires. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi. Arvestades eeltoodut, ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis takistaks võlgnikku täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus võlgniku taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse PankrS § 175 lg 8 alusel. Tulenevalt PankrS § 172 lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.