Jätta Osaühingu Bankend Group taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT
1.Osaühing Bankend Group (avaldaja) esitas 5. augustil 2021 avalduse äriregistrisse juhatuse liikme kohta tehtud kande muutmiseks. Avaldaja palus kustutada registrikaardilt juhatuse liige Vjatšeslav Fursov ja kanda juhatuse liikmena registrisse Mark Fursovi.
2.Tartu Maakohtu registriosakond jättis 13. augusti 2021. a määrusega avalduse rahuldamata. Taotletud kannet ei saa teha, sest esitatud osaniku otsuse on vastu võtnud osanik OÜ MajorFS esindaja Vjatšeslav Fursov. Otsuses on märgitud, et osaühingu põhikirja p-i 4.5 kohaselt võib osanik, kellele kuulub vähemalt 40% osadega esindatud häältest, igal ajal nimetada ühe juhatuse liikme ning tema poolt nimetatud juhatuse liikme tagasi kutsuda. Sellisel juhul ei ole selle juhatuse liikme valimiseks ja tema tagasikutsumiseks vajalik kõikide osanike poolt otsuse vastuvõtmine. Juhatuse liikme Vjatšeslav Fursovi nimetas ametisse osanik OÜ MajorFS, kellel on põhikirjast tulenevalt ainuõigus võtta vastu otsus tema nimetatud juhatuse liikme tagasi kutsumiseks ning tema nimetatud juhatuse liiget asendava juhatuse liikme nimetamiseks ilma, et selleks kutsutaks kokku avaldaja osanike koosolekut. Juhatuse liikme volitused lõppevad tagasikutsumisega, tagasiastumisega või volituste tähtaja möödumisega. Osanikud võivad otsuseid vastu kolmel viisil: osanike koosolekul (äriseadustiku (ÄS) § 170–1721), koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (ÄS § 173 lg-d 1–4) või erandina ka kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (ÄS § 173 lg-d 6 ja 7). Kui osaühingul on üks osanik või kui lisaks temale on osanikuks vaid osaühing ise, võib otsuseid vastu võtta, järgimata ÄS §-s 170, § 171 lg-tes 4–6, §-s 172 ning § 173 lg-tes 1–41 sätestatut. Sel juhul tuleb otsus vormistada kirjalikult ja allkirjastada osanike poolt ning selles tuleb märkida muu hulgas osanike nimed ja häälte arv, samuti otsuse tegemise aeg (ÄS § 173 lg 6). See kohaldub ka juhul, kui osanikke on rohkem, kuid tingimusel, et nad kõik otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad (ÄS § 173 lg 7). Teine osanik on varasemas menetluses (14. aprilli 2021. a eitav kandemäärus Ä 10017946 / 27) kinnitanud, et ta ei allkirjasta dokumente. Otsuste kehtivuse küsimuses on tegemist vaidlusaluse õigussuhtega. Vaidlused tuleb lahendada enne kandeavalduste alusel registrikannete tegemist, mistõttu ei ole võimalik kandeavaldust rahuldada. Registrisse tuleb teha üksnes selliseid kandeid, mis ei tekita eeldatavasti uusi õiguskonflikte (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a kohtumääruse tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11).
Osanike otsus, koosoleku protokoll või hääletusprotokoll juhatuse liikme tagasikutsumise kohta lisatakse kandeavaldusele (ÄS § 184 lg 1). Kui osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus esitatakse äriregistrile, peab see sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv (ÄS § 174 lg 4). Osa iga üks sent annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti (ÄS § 169 lg 2).
MÄÄRUSKAEBUS
3.Avaldaja esitas maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada registriosakonna määruse täies ulatuses ning saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks ja avaldaja uue juhatuse liikme kohta registris muudatuse tegemiseks. Määruskaebuse kohaselt jättis registriosakond põhjendamatult tähelepanuta avaldaja põhikirjas sätestatud erikorra juhatuse liikmete tagasi kutsumiseks ja ametisse nimetamiseks. Osaühingutele laienevad oluliselt suuremad valikuvabadused põhikirjas ühingusiseste küsimuste reguleerimisel, kui teist liiki äriühingutele. ÄS § 139 lg 2 sõnastusest tuleneb, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis pole seadusega vastuolus, s.o osaühingu põhikirjas võib ühingusiseselt kokku leppida määramatus hulgas tingimustes seni, kuni need tingimused ei riku ühtki imperatiivset seaduse sätet. Kuivõrd osaühingu juhatuse liikme valimine on selgelt ühingusisene küsimus, on põhikirja punktides 4.5 – 4.6 sätestatud avaldaja osanikele antav eriõigus lubatav, kuivõrd selle teostamine ei kahjusta osaühingut, osaühingu võlausaldajaid ega osanikke. Registriosakond ei ole põhikirja jõustumisel teinud avaldajale etteheidet selles sisalduvate väidetavalt õigusliku mõjuta sätete osas. Viide potentsiaalsele osanike vahelisele vaidlusele ei põhjenda kandeavalduse rahuldamata jätmist. Põhikirja kehtiva sõnastuse kokkuleppimisel soovisid avaldaja osanikud taolist omavahelist vaidlust vältida, välistades vajaduse hageda teise osaniku nõusolekut. Registriosakond ei ole aga võtnud põhikirja sätete kehtivuse osas seisukohta, viidates üksnes asjaomastele osanike otsuse langetamise seaduse sätetele neile tõlgendust andmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu registriosakonna määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu registriosakonna määruse tühistamiseks ega muutmiseks.
5.Avaldaja põhikirja p 4.5. sätestab, et tingimusel, et osanikule kuulub vähemalt 40% osadega esindatud häältest, on sellel osanikul õigus igal ajal nimetada üks juhatuse liige ning enda poolt nimetatud juhatuse liige tagasi kutsuda. Sellisel juhul ei ole selle juhatuse liikme valimiseks ja tagasikutsumiseks vajalik kõikide osanike poolt otsuse vastuvõtmine. Avaldaja hinnangul on viidatud põhikirja punkt seadusega kooskõlas, registripidaja ei ole varasemalt põhikirja suhtes etteheiteid teinud ning selle põhikirja punkti järgi ei olnud avaldaja teise osaniku otsust juhatuse liikme valimiseks vaja. Ringkonnakohus avaldaja lähenemisega ei nõustu. ÄS § 170 lg 1 järgi võtavad osanikud otsuseid vastu koosolekul või ÄS §-s 173 sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. Osanike otsuste vastuvõtmiseks on seaduses sätestatud formaliseeritud kord (esmajoones ÄS §d 168-177) ja osanikud väljendavad oma tahet eelkõige osanike otsuste kaudu. Osanike otsus on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 21; 1. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-10,
p 12). Osanikud võivad võtta otsuseid vastu kolmel viisil: osanike koosolekul (ÄS § 170-1721), koosolekut kokku kutsumata, korraldades hääletamise kirja teel (ÄS § 173 lg-d 1–4) või erandina ka kirjaliku ühehäälse otsusena muid formaalsusi järgimata (ÄS § 173 lg-d 6–7).
6.ÄS § 184 järgi ei pea juhatust valima ilmtingimata osanike koosolekul, seega saavad osanikud valida juhatust ka koosolekut kokku kutsumata. Otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata on reguleeritud ÄS §-s 173. ÄS § 173 lg 6 kohaselt saab juhul, kui osaühingul on ainult üks osanik, osanike otsuse vastu võtta lihtsustatud korras, st osanike koosolekut kokku kutsumata. Vaidlust ei ole, et avaldajal on kaks osanikku, kellest ühele kuulub 40% häältest ja teisele vastavalt 60% häältest. ÄS § 173 lg 7 järgi kohaldatakse ÄS § 173 lg-s 6 sätestatut lihtsustatud korda otsuste vastuvõtmisel ka juhul, kui osanikke on rohkem, kuid tingimusel, et nad kõik otsusega nõustuvad ja selle allkirjastavad. Tuvastatud asjaoludel ei ole vaidlusalust otsust võetud vastu osanike konsensusega, st kõik osanikud ei ole otsusega nõustunud ega seda allkirjastanud, nagu näevad ette ÄS § 173 lg-d 6 ja 7. Kui osa osanikke hääletab otsuse vastu või kui osa osanikke jätab hääletamata, ei ole otsust ÄS § 173 lg-te 6 ja 7 järgi võimalik vastu võtta.
7.Juhatuse liikmed valitakse ÄS § 168 lg 1 p 4 ja § 184 lg 1 esimese lause järgi osanike otsusega ja osanike otsused võetakse vastu häälteenamusega ning seaduse või põhikirjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõuet (ÄS § 174 lg 1). Ringkonnakohtu hinnangul saab põhikirjaga ette näha üksnes suuremat häälteenamuse nõuet osanike otsuste vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 4. veebruari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-09, p 13; 27. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p-d 23–24, 26). Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et osanikel on põhikirja koostamisel vabadus teha valikuid, mis mahuvad seadustega lubatud piiridesse. ÄS § 139 lg 2 kohaselt võib põhikirjas ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Viidatud sätetest tulenevalt ei ole isiku valimise häälteenamuse nõue imperatiivne ning põhikirjas võib sätestada suurema häälteenamuse nõude. Seega kehtib ÄS § 174 lg-s 3 sätestatud häälteenamuse nõue juhul, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud kõrgendatud häälteenamuse nõuet (Riigikohtu 18. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-06, p 14). Osanikud saavad ÄS § 139 lg 2 järgi ette näha rangemaid nõudeid, mh juhatuse valimisel kõrgendatud häälteenamuse nõude. Käesolevas vaidluses on põhikirjas aga sätestatud võimalus otsustada ainuisikuliselt (ilma häälteenamuse nõudeta) juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine, mis ei ole aga seadusega kooskõlas. Juhatuse liikmeks olek on õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus (Riigikohtu 10. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4121, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb viidatud Riigikohtu seisukohta tõlgendada selliselt, et osaühingu nõusolek tuleb lugeda antuks seaduses kehtestatud häälteenamuse või sellest kõrgema häälteenamuse nõude täitmisel. Praegusel juhul puudub aga avaldaja teise, sh enamusosaniku nõusolek juhatuse liikme tagasikutsumiseks ja uue valimiseks. Seega keeldus registripidaja põhjendatult kandeavalduse rahuldamisest.
8.Menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 172 lg 2). Menetluses osales üksnes avaldaja. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
9.Avaldaja esitas määruskaebuses ka taotluse riigilõivu tagastamiseks selle tasunud isikule, kui määruskaebus rahuldatakse. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda.
Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.