lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-11813/34

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 18.11.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-24-11813/34
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2947
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-24-11813

Määruse kuupäev

Tartu, 18. november 2026

Kohtukoosseis

Eesistuja Margit Vutt, liikmed Kaupo Paal ja Martin Triipan

Kohtuasi

TYCOON OÜ avaldus Tallinn, Võistluse tn 6 korteriomanike 30. juuni 2024. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. mai 2026. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TYCOON OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Avaldaja TYCOON OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski Puudutatud isik Tallinn, Võistluse tn 6 korteriühistu, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Simo Soolo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS MÄÄRAB

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. mai 2026. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-11813 osas, millega jäi rahuldamata TYCOON OÜ nõue tuvastada Tallinn, Võistluse tn 6 korteriomanike 30. juuni 2024. a üldkoosoleku teise päevakorrapunkti kohta vastu võetud otsuse (uue põhikirja vastuvõtmise otsus) tühisus või tunnistada see kehtetuks. Samuti tühistada ringkonnakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas.
2.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 04.11.20262-26-20877/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 04.11.20262-26-23255/7Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.10.20262-25-10767/32Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 27.10.20262-26-20198/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20262-26-15985/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.10.20262-26-1792/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3.Rahuldada TYCOON OÜ määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.TYCOON OÜ (avaldaja) esitas 2. augustil 2024 Tallinn, Võistluse tn 6 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu avalduse korteriomanike 30. juuni 2024. a üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt nende kehtetuks tunnistamiseks. Avaldaja on korteriomanik ja korteriühistu liige. Avaldaja ja puudutatud isik on alates 2023. a oktoobrist vaielnud majandamiskulude arvete üle. Puudutatud isiku arvates oli avaldajal majandamiskulude võlg üle 46 000 euro. Selle nõude üle toimunud vaidlus lahendati tsiviilasjas

2-24-11813 nr 2-23-16691, kus kohus jättis avaldajalt võla väljamõistmise avalduse rahuldamata, leides muu hulgas, et arvete aluseks olnud majandamiskulude arvutamise kord on seaduse ja põhikirjaga vastuolus.

30.juunil 2024 toimus korteriomanike üldkoosolek, kus otsustati kinnitada uus põhikiri (otsus 1) ja kiita tagantjärele heaks vaidlusaluste arvete aluseks olnud majandamiskulude arvutamise kord (otsus 2). Üldkoosolekul osales avaldaja esindaja, kes hääletas mõlema otsuse vastu ja esitas neile vastuväited. Esimest korda esitas avaldaja oma vastuväited juba enne koosolekut 17. juunil 2024 korteriühistute veebikeskkonnas Korto. Seejärel esitas ta samad vastuväited ka üldkoosolekul, andes puudutatud isiku juhatusele üle dokumendi, mis lisati koosoleku protokollile. Lõpuks esitas avaldaja oma vastuväiteid sisaldava dokumendi tervikuna uuesti ka vahetult pärast üldkoosoleku lõppu. Avaldaja hinnangul on mõlemad otsused tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 järgi tühised, kuna nendega otsustati küsimusi, mille lahendamiseks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek. Otsusega 1 muudeti põhikirjas muu hulgas üldelektri- ja üldküttekulude jaotamise põhimõtteid. Uue põhikirja kohaselt võetakse nende kulude jaotamisel lisaks korteriomaniku eriomandi pindalale arvesse ka tema erikasutusse antud kaasomandiosa pindala. Selline kulude jaotus kahjustab korteriomanikke ebamõistlikult, sest see ei arvesta asjaoluga, et erikasutusõiguse esemeks olevat garaaži köetakse ülejäänud hoonega võrreldes oluliselt vähem. Otsusega 2 on aga sisuliselt püütud taastada majandamiskulude nõuet, mille kohta kohus tsiviilasjas nr 2-23-16691 leidis, et see on põhjendamatu, kuna lähtub seaduse ja põhikirjaga vastuolus olevast kulujaotusest. Otsus 2 on tühine muu hulgas ka vastuolu tõttu heade kommetega. Alternatiivselt tuleb vaidlusalused otsused tunnistada kehtetuks, kuna need on seadusega vastuolus ja rikuvad kohustust arvestada korteriühistu liikmete õigustatud huvidega.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku arvates ei ole avaldajal õigust nõuda vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna ta ei esitanud üldkoosolekul nõuetekohast vastuväidet ega lasknud seda protokollida. Protokollile lisatud foto on tehtud üksnes avaldaja esindaja käes olnud dokumendi esilehest ja dokumendi ülejäänud leheküljed edastati alles pärast üldkoosoleku lõppu. Avaldus ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Otsused ei ole tühised. Kulude jaotus vastavalt kasutusõigusele on õiglane ja põhjendatud ega kahjusta ülemäära korteriomanike huve. Otsusega 1 heaks kiidetud põhikirjamuudatused ei kahjusta korteriomanike huve ülemäära ja õiglane on jagada garaažiga seotud kulud nende korteriomanike vahel, kellel on garaažikohtade erikasutusõigus. Garaaž moodustab 6528,2 m2 suuruse kaasomandiosa, mille hüvesid tarbivad need, kellel on seal erikasutusõigus. Nii näiteks on avaldaja avanud seal töökoja, hoiab garaažis oma vallasvara, tarbib elektrit ja pakub autode parkimise teenust. Samas teeb korteriühistu garaaži ülalpidamiseks kulutusi – seal on nii elektri kui ka kuuma vee abil töötav küte, mis on korteriühistule suur kulu. Otsuse 2 eesmärk oli üksnes kinnitada seni faktiliselt kehtinud kulude jaotamise kord, mille aluseks olnud põhikirjamuudatus jäi omal ajal äriregistrisse kandmata.
3.Maakohus rahuldas 31. märtsi 2025. a määrusega avalduse osaliselt ja tunnistas otsuse 2 kehtetuks. Otsuse 1 tühisuse tuvastamise või selle kehtetuks tunnistamise nõue jäi rahuldamata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole otsus 1 tühine ja seda ei ole põhjust ka kehtetuks tunnistada. Kui majas on kinnine parkla pindalaga 6528,2 m2, siis on põhjendatud ja õiglane, et garaaži üldise kütte ja elektri eest maksavad need, kellel on garaažikohtade erikasutuse õigus. Avaldajale kuuluva eriomandi pindala on 71,1 m2, kuid tal on erikasutusõiguse alusel õigus kasutada 2(7)

2-24-11813 ka rohkem kui 100 parklakohta, mille köetav pind on üle 3000 m2. Üldelektri- ja üldküttekulude jaotus vastavalt kasutusõigusele on õiglane ja põhjendatud ega kahjusta ülemäära avaldaja huve. Maakohus leidis, et avaldaja ei ole kaotanud õigust nõuda otsuse 2 kehtetuks tunnistamist, kuna tema vastuväited nähtuvad üldkoosoleku protokollile lisatud fotolt. Otsus 2 tuleb tunnistada kehtetuks, sest majandamiskulude jaotamise korda ei saa tagantjärele heaks kiita ja seda on põhikirjaga võimalik muuta üksnes edasiulatuvalt.

4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, vaidlustades seda osa maakohtu määrusest, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus ekslikult, et otsusega 1 vastu võetud põhikirjamuudatuses sätestatud majandamiskulude jaotus on kooskõlas korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg-ga 2. Avaldaja hinnangul kahjustab selline kulude jaotus teda ebamõistlikult, suurendades tema kanda jäävat üldelektri- ja üldküttekulu mitmekümnekordselt. Kulude selline jaotus ei ole avaldaja arvates põhjendatud ka seetõttu, et garaaži tegelik elektri- ja soojusenergia tarbimine on oluliselt väiksem kui ülejäänud üldpindade puhul.
5.Puudutatud isik esitas samuti maakohtu määruse peale määruskaebuse, vaidlustades seda osa maakohtu määrusest, millega maakohus avalduse rahuldas ja jaotas menetluskulud.
6.Menetlusosalised vaidlesid teineteise määruskaebusele vastu.
7.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 663 lg 5) alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. mai 2025. a määrusega määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei esine aluseid, mille tõttu võiks uue põhikirja vastuvõtmise otsus olla tühine. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus aga, et avaldajal ei ole õigust põhikirja uue redaktsiooni vastuvõtmise otsust (otsust 1) vaidlustada, kuna ta ei lasknud üldkoosolekul nõuetekohaselt protokollida oma vastuväidet sellele otsusele. Protokollile on lisatud foto, mis on tehtud kellegi käes hoitava dokumendi esimesest leheküljest, ning sellest nähtub soov täiendada päevakorda ja arutada kompromissi, samuti vastuväide majandamiskulude tagasiulatuvale heakskiidule. Eelnevast järeldub, et koosolekul ei tutvutud terve dokumendiga, vaid arutati kompromissi sõlmimise küsimuse päevakorda lisamist. Avaldaja esindaja ei palunud protokollida vastuväidet, vaid palus kanda protokolli, et koosolekul keelduti võtmast päevakorda kompromissi sõlmimist. Seda kinnitab protokoll, mille kohaselt avaldaja esindaja palus lisada päevakorda dokumendi, mida ta näitas oma käest. Avaldaja esindaja sai selle peale eitava vastuse. Muid tõendeid selle kohta, et üldkoosolekul oleks otsusele 1 esitatud vastuväide, ei ole. Paljasõnaline on avaldaja väide, et koosoleku juhataja ja protokollija tõlgendasid tema tahteavaldusi pahauskselt ning jätsid vastuväite esitamise fakti protokollimata.

3(7)

2-24-11813 Menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja esitas pärast üldkoosolekut juhatusele tervikdokumendi, millest nähtub mh vastuväide põhikirjas kehtestatavale kulujaotusele. Kuna üldjuhul saab vastuväite esitada üksnes kuni koosoleku lõppemiseni, siis ei saa vastuväite hilisem esitamine anda alust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Vastuväide ei saanud olla ka seisukoha avaldamine Kortos enne üldkoosoleku toimumist, sest see seisukoht ei olnud adresseeritud koosolekul osalenud korteriühistu liikmetele, vaid juhatusele. Eeltoodut arvestades sai avaldaja vaidlustada üksnes otsust 2. Kuna põhikirja muutmise kehtetuks tunnistamise nõude esitamine on TsÜS § 38 lg 4 teise lause järgi välistatud, siis ei ole vaja hinnata, kas põhikirja muudatustes sätestatud kulujaotus on vastuolus seadusega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis avaldaja määruskaebuse otsust 1 puudutavas osas rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Avaldaja palub saata asja tühistatud osas tagasi alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas ringkonnakohus TsÜS § 38 lg 4 teist lauset liiga formaalselt. See säte ei tähenda, et vastuväite protokollimata jätmine välistab otsuse vaidlustamise ka juhul, kui vastuväite esitamise tahe oli koosolekul osalenutele arusaadav ja vastuväite esitamine on objektiivselt tõendatav. Avaldaja hääletas üldkoosolekul otsuste 1 ja 2 vastu ning andis koosolekul mõista, et kavatseb need otsused vaidlustada. Avaldajale ei saa ette heita seda, et koosoleku juhataja ja protokollija jätsid tema vastuväite nõuetekohaselt protokollimata. Koosoleku juhataja oli avaldaja vastuseisust uuele kulujaotusele teadlik juba enne koosoleku algust, sest ta oli vastanud avaldaja Korto kaudu esitatud vastuväitele. Kuigi avaldaja esitas vastuväite tervikteksti ka kohe pärast koosoleku lõppu, lisati protokollile foto sellest dokumendist vaid osaliselt. Avaldaja hinnangul käitusid koosoleku juhataja ja protokollija seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega ning seda tulnuks asja lahendamisel arvestada.
10.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu määruse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11.Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 2, § 695 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise, tuvastatud asjaoludele ebaõige õigusliku hinnangu andmise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, millega jäi rahuldamata avaldaja nõue tunnistada kehtetuks korteriomanike 30. juuni 2024. a üldkoosolekul vastu võetud otsus 1 (uue põhikirja vastuvõtmise otsus). Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
12.Riigikohus kontrollib määruskaebemenetluses ringkonnakohtu määrust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 688 lg 1 ja § 695). Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, tunnistades otsuse 2 kehtetuks. Avaldaja vaidlustas avalduse osalise rahuldamata jätmise ja puudutatud isik selle rahuldamise. Ringkonnakohtus oli seega vaidluse all maakohtu määrus tervikuna. Ringkonnakohus jättis mõlemad määruskaebused rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsiooni muutmata. Kuna ringkonnakohtu määruse vaidlustas ainult avaldaja (osas, milles tema avaldus jäi rahuldamata), on kohtumäärus jõustunud osas, millega tunnistati kehtetuks otsus 2 ehk majandamiskulude jaotuse tagasiulatuva

4(7)

2-24-11813 heakskiitmise otsus (TsMS § 456 lg 4 ja § 655 lg 2 p 1). Seega on Riigikohtus toimuvas määruskaebemenetluses vaidluse all üksnes otsuse 1 ehk põhikirja muutmise otsuse kehtivus.

13.Esmalt märgib kolleegium, et kohtute tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et otsus 1 võiks olla mingil põhjusel tühine. Avaldaja on tuginenud sellele, et uue põhikirjaga kehtestatud majandamiskulude jaotamise kord on vastuolus kulude jaotust sätestavate normidega. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandiosa suurusele. Sama paragrahvi teine lõige võimaldab korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades näha korteriühistu põhikirjaga ette teistsuguse majandamiskulude jaotuse aluse ja tasumise korra, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemäära ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt kaasomandiosa suurusele või enda tarbitud teenuse mahule. Kui korteriomanike üldkoosoleku otsusega on kehtestatud põhikiri, milles on ette nähtud põhireeglist kõrvale kalduv majandamiskulude jaotus, ja see on vastuolus KrtS § 40 lg-ga 2, ei ole otsus tühine, vaid see võib olla kehtetuks tunnistatav. Eeltoodust tulenevalt saaks avaldaja nõude otsust 1 puudutavas osas rahuldada üksnes juhul, kui oleks alus see kehtetuks tunnistada.
14.Riigikohtu menetluses on keskne vaidlusküsimus, kas avaldajal on üldse õigus esitada kõnealuse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Nimelt võib üldkoosolekul osalenud korteriomanik KrtS § 29 lg 2 teise lause kaudu kohalduva TsÜS § 38 lg 4 teise lause järgi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda vaid juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust, et avaldaja ei esitanud koosolekul põhikirja muutmise otsusele nõuetekohast vastuväidet ja seega ei ole tal õigust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist.
15.Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise menetluses esitatava vastuväite eesmärk on eelkõige tagada õiguskindlus ja anda teistele koosolekul osalevatele liikmetele märku, et kavatsetakse hääletustulemusega mitte nõustuda ning vastuvõetud otsus hiljem vaidlustada. See tähendab, et kui isik ei lase vastuväidet protokollida, nõustub ta hääletustulemuse ja otsuse seaduslikkusega ning hilisem otsuse vaidlustamine oleks käsitatav vastuolulise käitumisena, mis on hea usu põhimõttest tulenevalt lubamatu (RKTKo 05.06.2019, 2-16-19017/101, p 35).
16.Lisaks eelnevale on TsÜS § 38 lg 4 teises lauses sätestatud vastuväite eesmärk anda teistele organi liikmetele märku, et vastuväite esitaja hinnangul on kavandatava otsuse sisu või selle vastuvõtmise kord seadusega vastuolus. Niisugune eesmärk aitab mh kaasa sellele, et teised liikmed saaksid otsuse võimalikest puudustest teada, kujundada oma seisukoha ja seda hääletamisel arvestada. Vastuväitena TsÜS § 38 lg 4 tähenduses ei saa käsitada üksnes koosolekul hääletamisele pandud otsuse eelnõule vastu hääletamist, sest sellega väljendab isik küll, et ta ei nõustu otsuse sisuga, kuid sellest ei järeldu veel, et ta peab otsuse sisu või selle vastuvõtmise korda tingimata ebaseaduslikuks. Vastuväite esitaja ei pea sõnaselgelt väljendama kavatsust otsus hiljem vaidlustada. Piisab sellest, kui koosolekul osalevale mõistlikule liikmele on arusaadav, et vastuväite esitaja arvates on hääletamisele pandud otsus materiaalselt või protseduuriliselt vastuolus seaduse või põhikirjaga. Sellest tuleneb ühtlasi ka võimalus otsus hiljem vaidlustada.
17.TsÜS § 38 lg 4 teise lause sõnastusest nähtub, et vaidlustamisõiguse jaatamiseks peab korteriomanik laskma oma vastuväite protokollida. Sätte eesmärgist lähtudes tuleb otsuse hilisemat 5(7)

2-24-11813 vaidlustamisõigust andev vastuväide lugeda nõuetekohaselt esitatuks ka olukorras, kus vastuväide küll esitati, kuid jäi koosoleku juhataja või protokollija eksimuse või pahausksuse tõttu protokolli kandmata. Koosolekul väljendatu hindamisel tuleb lähtuda selle sisust, mitte pealkirjast, üksikutest sõnadest ega vastuväite esitaja kasutatud ekslikest väljenditest. Oluline on see, et isiku avalduses väljenduks arusaadav seisukoht, et kavandatav või vastu võetud otsus on mingil põhjusel vastuolus seaduse või põhikirjaga. Lisaks tuleb arvestada, et protokoll on vastuväite esitamise tõendamisel küll oluline, kuid mitte ainus võimalik tõend. Vastasel juhul oleks juriidilisel isikul võimalik pahauskselt takistada otsuste vaidlustamist, jättes koosolekul esitatud vastuväited lihtsalt protokollimata.

18.KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduv mittetulundusühingute seaduse § 21 lg 6 näeb ette, et üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, liikmete arv, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsad asjaolud. Üldkoosoleku pidamine ja selle nõuetekohase protokollimise korraldamine on koosoleku juhataja kohustus. Mh peab koosoleku juhataja tagama üldkoosolekul tähtsate asjaolude, sh seal esitatud vastuväidete, nõuetekohase protokollimise. Isikule, kes püüab esitada vastuväidet sisaldavat dokumenti, kuid kellelt seda vastu ei võeta, ei saa ette heita, et ta ei lasknud oma vastuväidet nõuetekohaselt protokollida, kui tema esitatud vastuväide jääb protokolli kandmata seetõttu, et koosoleku juhataja hindas selle sisu valesti ega pidanud seda oluliseks.
19.Praeguses asjas leidis ringkonnakohus, et avaldaja ei lasknud oma vastuväidet nõuetekohaselt protokollida. Eeltoodud järeldust põhjendas ringkonnakohus sellega, et koosolekul ei tutvutud avaldaja esitatud dokumendiga täies ulatuses ning protokollile lisati üksnes foto dokumendi esimesest leheküljest. Sellel leheküljel avaldatu kohaselt soovis avaldaja täiendada päevakorda ja arutada majandamiskulude jaotamisega seotud kompromissi ning esitada vastuväite majandamiskulude tagasiulatuva heakskiitmise kohta. Samas on ringkonnakohus aga ka tuvastanud, et dokumenti, mida avaldaja püüdis esitada, ei võetud temalt vastu ja et avaldaja esitas oma vastuväited otsuse eelnõule esimest korda juba enne üldkoosoleku toimumist korteriühistu veebikeskkonnas (Korto). Pärast seda, kui temalt koosolekul dokumenti vastu ei võetud, saatis ta selle ka puudutatud isikule.
20.Ringkonnakohus tegi eeltoodud tuvastatud asjaoludest kogumis vale õigusliku järelduse, leides, et niisuguses olukorras ei ole avaldaja nõuetekohast vastuväidet esitanud. Neil asjaoludel tuleb lugeda, et avaldaja vastuväide jäi koosolekul nõuetekohaselt protokollimata, mistõttu on avaldajal õigus esitada otsuse 1 kehtetuks tunnistamise nõue, nagu leidis õigesti maakohus. See, et avaldaja pidas otsust 1 seadusega vastuolus olevaks, ei saanud teistele korteriomanikele tulla üllatusena. Nii enne koosolekut Kortos avaldatud seisukoht kui ka koosolekul esitatud dokument, mida koosoleku juhataja käsitas päevakorra täiendamise ja kompromissi sõlmimise ettepanekuna, väljendasid selgelt avaldaja arvamust, et majandamiskulude jaotus, mille tulemusena korteriomanikud peavad kandma majandamiskulusid proportsionaalselt lisaks enda kaasomandiosale ka nende erikasutuses olevale pinnale, on vastuolus seadusega.
21.Eeltoodust tulenevalt on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et avaldajal ei ole õigust otsust 1 vaidlustada põhjusel, et ta ei lasknud protokollida oma vastuväidet sellele otsusele. Kuna ringkonnakohus avaldaja etteheiteid kõnealuse otsuse seaduslikkusele sisuliselt ei käsitlenud, tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada otsuse 1 kehtetuks tunnistamise nõuet puudutavas osas. Riigikohus ei saa ise asjas lõpplahendit teha, sest otsuse 1 seadusele vastavuse kindlakstegemiseks on vaja hinnata tõendeid (TsMS § 688 lg 5). Seetõttu tuleb asi tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul sisuliselt hinnata, kas korteriühistu põhikirjas ette nähtud majandamiskulude arvestuse alused on kooskõlas KrtS § 40 lg-ga 2.

6(7)

2-24-11813

22.Avaldaja arvates tuleb otsus 1 kehtetuks tunnistada eelkõige põhjusel, et sellega vastu võetud põhikirjamuudatus on vastuolus KrtS § 40 lg-ga 2. Seega on võimalik kehtetuks tunnistamise alus TsÜS § 38 lg 1 esimene lause – vastuolu seadusega. Avaldaja hinnangul on seadusega vastuolus garaaži üldelektri- ja üldküttekulude jaotamise kord, mille kohaselt kannavad neid kulusid üksnes parkimiskohti erikasutusõiguse alusel kasutavad korteriomanikud proportsionaalselt igaühe erikasutusse antud pinna suurusega. Avaldaja leiab, et selline kulude jaotus kahjustab teda ebamõistlikult, sest võrreldes eriomandi suurusest lähtuva kulude jaotusega jätab see märkimisväärse osa garaaži majandamiskuludest tema kanda.
23.Riigikohus on varem selgitanud, et KrtS § 40 lg-s 2 sätestatud erandit tuleb mõista kitsalt ja rakendada ainult erandjuhtudel, kusjuures selline erand peab olema kõiki asjaolusid arvesse võttes mõistlik ega tohi ülemäära kahjustada ühegi korteromaniku õigustatud huve (RKTKm 22.04.2021, 2-18-12753/34, p 13.1).
24.KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud majandamiskulude jaotuse üldpõhimõte lähtub sellest, et korteriomanik kannab kaasomandi esemega seotud kulusid proportsionaalselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusele, kusjuures kaasomandiosa suurus on omakorda seotud tema eriomandi suurusega (KrtS § 1 lg 1). Samas võib teiste korteriomanike kasutust välistav erikasutusõigus anda korteriomanikule, kelle kasuks see on seatud, võimaluse tarbida mingi kaasomandiosaga seotud hüvesid, samal ajal kui teised korteriomanikud seda kaasomandiosa kasutada ei saa. Niisuguse erikasutusõigusega kaasomandiosa on sarnane eriomandiga, mistõttu võib olla õiglane ja kõigi huve arvestav see, kui erikasutusse antud kaasomandiosaga seotud mõõdetavaid kütte-, elektri- jms kulusid kannavad üksnes need korteriomanikud, kellel on kõnealuste kaasomandiosade erikasutusõigus. See, et niisuguse kulujaotuse korral kulud suure hulga parkimiskohtade erikasutusõigust omava isiku jaoks suurenevad, ei muuda majandamiskulude arvutuse põhimõtet veel ebamõistlikuks ega kahjusta ülemäära kellegi huve. Vastupidi võib korteriomanike huve kahjustavaks pidada olukorda, kus korteriomanikud peavad kandma sellise kaasomandiosaga seotud kulusid, mille kasutamisest nad on erikasutusõiguse tõttu välistatud.
25.Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul siiski võtta seisukoht ka avaldaja määruskaebuse väite kohta, et põhikirjaga kavandatav kulude jaotus kahjustab avaldajat ülemäära, kuna garaaži tegelik elektri- ja soojusenergia tarbimine on oluliselt väiksem kui ülejäänud üldpindade puhul.
26.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 alusel asja lahendava kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.09.20262-25-21878/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 30.09.20262-23-4251/176Harju Maakohus Tallinna kohtumaja