Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 19. november 2021
Tsiviilasja number
2-17-17881
Tsiviilasi
OÜ PMT hagi OÜ Mereel Invest (likvideerimisel) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 17 009 eurot 2 senti Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 21. mai 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Mereel apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
Invest
(likvideerimisel)
(kostja): OÜ Mereel Invest nende Apellant (likvideerimisel) (registrikood 12040097), likvideerija Ellen Merelaid Vastustaja (hageja): OÜ PMT (registrikood 10450980), lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov Kolmas isik kostja poolel: (isikukood XXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
Rain
Merelaid
1.Jätta OÜ Mereel Invest (likvideerimisel) apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 21. mai 2021. a otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Mereel Invest (likvideerimisel) kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast asjas lõpplahendi jõustumist. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ PMT (hageja) esitas 28. novembril 2017 hagi Mercanter Invest OÜ (registrist kustutatud) (Mercanter) vastu põhivõlgnevuse 16 600 euro ja viivise väljamõistmiseks. Mercanter esitas taotluse endise juhatuse liikme Rain Merelaidi (kolmas isik kostja poolel) menetlusse kaasamiseks. Maakohus rahuldas taotluse ja kaasas R. Merelaidi menetlusse. Hageja taotles kaasata menetlusse Mercanteri õigusjärglasena OÜ Mereel Invest (likvideerimisel) (kostja). Maakohus rahuldas taotluse 10. detsembri 2019. a määrusega ning kaasas OÜ Mereel Invest (likvideerimisel) kostjana menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Mercanter 21. juulil 2017 suulise müügilepingu haagise HUMUS 12BC müügiks. Mercanteri nimel sõlmis lepingu R. Merelaid. Hageja esitas
21.juulil 2017 Mercanterile müügilepingu alusel arve nr M170631 summas 3600 eurot (käibemaksuga) ja 24. juulil 2017 arve nr M170632 summas 15 600 eurot (käibemaksuga). Kaup anti Mercanterile üle tema poolt määratud kohas 24. juulil 2017. Poolte vahel puudus vaidlus kauba üleandmise ja kauba tellimise ning kvaliteedi kohta. Hagi esitamise seisuga on Mercanter tasunud hagejale koos käibemaksuga kokku 2600 eurot. Mercanter jättis arved 16 600 euro osas õigeaegselt tasumata. Mercanter viivitas kohustuse täitmisega alates
8.augustist 2017, sissenõutavaks muutunud viivis hagiavalduse esitamise seisuga on 409 eurot 2 senti. Kolmas isik kostja poolel tegutses Mercanteri nimel ning hagejal oli alus eeldada, et tal oli selleks esindusõigus. Tehingu tegemisega esindatava nimel on tegemist ka siis, kui see tuleneb asjaoludest või tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses isik vastutab ja tehing on seotud selle majandus2
või kutsetegevusega. Väide, et Mercanteri juhatuse liige Ellen Merelaid ei teadnud tehingust midagi, ei vasta tegelikkusele. E. Merelaid oli tehingust teadlik ja selle ka heaks kiitnud. Maksekorraldus hagejale 27 000 euro tasumise kohta on kostja poolt võltsitud, hageja ei ole selle alusel raha saanud.
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Hageja väide, et hageja ja Mercanter vahel on sõlmitud müügileping haagise HUMUS 12BC soetamiseks, on paljasõnaline. Samuti ei vasta tõele väide, et haagise valdus on üle antud. Üleandmise-vastuvõtmisaktist tulenevalt on haagis üle antud R. Merelaidile, kes ei ole kostjaga seotud, seega on hagi esitatud vale isiku vastu. Mercanteri juhatuse liikmele teadmata on toimunud tehingud, milleks juhatuse liige pole heakskiidu andnud. R. Merelaid kui endine Mercanteri juhatuse liige omas juurdepääsu Mercanteri e-posti aadressile, seega olid tal võimalused hagejaga e-maili teel suhelda. Samuti on R. Merelaidi allkiri haagise vastuvõtmise dokumendil. Hageja ei ole arvete kättesaamist tõendanud. Hageja võis ajada segi Mercanteri ja R. Merelaidi või Mercanteri ja R. Merelaidi äriühingu Mercanter Trans OÜ. Väidetava seadme valduse ülevõtmise kohta on andnud allkirja R. Merelaid, kes ei ole Mercanteri seaduslik esindaja ja kellele ei ole väljastatud üld- ega erivolitust Mercanteri nimel tegutsemiseks, sh haagise HUMUS 12BC ostmiseks või vastuvõtmiseks. Hageja on olnud hooletu ja jätnud Mercanteri esindaja volitused kontrollimata. Valduse üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt läheb omandiõigus Mercanterile üle haagise lepingujärgse maksumuse täieliku tasumisega. Omandi ülemineku kohta koostatakse eraldi akt. Akti omandiõiguse ülemineku kohta esitatud ei ole, seega on haagise omanikuks hageja. Mercanter ei ole jätnud oma lepingulisi kohustusi täitmata, kuna puudub leping. Esitatud arved ei kvalifitseeru tõenditeks, kuna õigused ja kohustused tulenevad lepingust, mitte arvest. Hageja ei ole lepingu olemasolu ja selle kehtivust tõendanud. Nõude sissenõutavaks muutumise aeg on tõendamata ja nõue ei ole selge. R. Merelaid kinnitas, et helistas hagejale kas enda nimel või Mercanter Trans nimel ja tellis haagise 3000 euro eest. Hageja ei ole tõendanud, et haagise hind oleks olnud teistsugune kui 3000 eurot. Kolmas isik on oma allkirjaõigust ära kasutades teinud kaks ülekannet kokku summas 2600 eurot, pidades seda ise Mercanteri lühiajaliseks laenuks enda ettevõttele Mercanter Trans.
4.R. Merelaidi selgituste kohaselt tegutses ta Mercanteri juhatuse liikme E. Merelaidi teadmata. R. Merelaid maksis haagise eest Mercanteri kontolt, kuna tal endal arveldusarved puuduvad. Haagist tahtis ta osta endale edasimüügi eesmärgil. R. Merelaidi väitel ostis ta hagejalt vaidlusaluse haagise 3000 euro eest, tegemist oli rikkis haagisega. Hageja väljastas arve koos käibemaksuga summas 3600 eurot. R. Merelaid soovis haagise korda teha ja müüa seejärel see edasi Mercanterile. Haagis on ajalehe kaudu edasi müüdud.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 21. mai 2021. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja Mercanter Invest OÜ ja hageja vahel 21. juulil 2017 sõlmitud heinarullihaagise „HUMUS 12BC“ müügilepingust tuleneva võlgnevuse 16 600 eurot ning viivise 409 eurot 2 senti perioodi 8. august 2017 – 28. november 2017 eest ning jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostja on menetlusse kaasatud Mercanteri üldõigusjärglasena TsMS § 209 lg 1 alusel. Mercanteri juhatuse liikmeks on olnud E. Merelaid (I kd, tl 23 pöördel). R. Merelaid on olnud Mercanteri juhatuse liige kuni 21. detsembrini 2015. Kuivõrd R. Merelaid ei olnud vaidlusaluse tehingu tegemise ajal Mercanteri juhatuse liige, võis tema esindusõigus tulla tehingust.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teinud majandusvõi kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Nimetatud isikute puhul eeldatakse volituse olemasolu ning kolmandad isikud ei pea esindusõiguse olemasolu eraldi kontrollima. Tehingu tegemist majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel eeldatakse eelkõige selliste isikute puhul, kes tegutsevad teisele poolele äratuntavalt teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses. Oluline on, kuidas võis tehingut mõista teine pool. Kui tehing on tehtud teise isiku nimel, sõltuvad sellise tehingu tagajärjed asjaolust, kas tehingu teinud esindaja omas tehingu tegemisel esindusõigust ning tegutses selle piires. Esindusõiguse piires tehtud tehing hakkab kehtima vahetult isiku suhtes, kelle nimel tehing tehti. TsÜS § 118 alusel toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Maakohus leidis, et R. Merelaidile oli antud volitus Mercanteri nimel tehingute tegemiseks. Toimiku materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et Mercanteri internetipanga kasutajaks on olnud R. Merelaid (I kd, tl 148). Mercanter avaldas (I kd, tl 76), et kuna R. Merelaid on endine Mercanteri juhatuse liige, siis omas ta juurdepääsu Mercanteri e-posti aadressile. Kuivõrd R. Merelaidil oli ligipääs nii Mercanteri rahale (arveldusarvele) kui ka asjaamisele (e-postile), oli talle antud vähemalt kaudne volitus Mercanteri nimel tehingute tegemiseks. Lisaks on E. Merelaid teatanud, et ta oli 2017. aasta suvel äärmiselt keerulises psühholoogilises olukorras ning alates oktoobrist 2017 käib ta regulaarselt ravil ning ei olnud seetõttu võimeline igapäevaselt ettevõtte tegevusel silma peal hoidma (I kd, tl 76). Seega on ka eluliselt usutav, et sel ajal tegeles Mercanteri asjaajamise ja majandustegevusega R. Merelaid, kes on muuhulgas olnud E. Merelaidi abikaasa kuni 1. veebruarini 2021. Usutav on, et selliselt sai R. Merelaidi volitust Mercanteri nimel tegutsemiseks mõista ka hageja ega pidanud seetõttu vajalikuks täiendavalt R. Merelaidi esindusõiguse olemasolu kontrollima. Ka PRIA 19. veebruari 2019. a dokumendist nähtub, et E. Merelaid on andnud R. Merelaidile täielikud volitused Mercanteri esindamiseks PRIA-s (I kd, tl 164). Seetõttu on ka eluliselt usutav, et R. Merelaidile oli antud volitus Mercanteri majandus- või kutsetegevuses tegutsemiseks, kuna vaidlusalust haagist sooviti soetada justnimelt PRIA toetusel, milleks PRIA on luba andnud (I kd, tl 42, 49). Eluliselt ei ole usutav, et haagise eest sai R. Merelaid tasuda Mercanteri kontolt ning seejärel soovis selle Mercanterile müüja. R. Merelaidi väited, et ta tegutses enda huvides, on vastuolulised, ebausutavad ning tõendamata. Praegusel juhul ei oma ka olulist tähtsust asjaolu, kes tegelikkuses Mercanteri e-posti kaudu hagejaga suhtles, kuna ilmselgelt oli ka R. Merelaidile antud volitus Mercanteri nimel tegutsemiseks. Ettevõtte juhatuse liige peab tegutsema korraliku ettevõtja hoolsusega, majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, heas usus ja ühingu huvides. Lisaks peab juhatuse liige olema piisavalt informeeritud ettevõttes toimuvast ning mitte võtma põhjendamatuid riske. Seega tulnuks E. Merelaidil Mercanteri juhtimisel olla hoolsam ja informeeritum ning R. Merelaidi poolt tehtud tehingutega mittenõustumisel need koheselt tühistada. Maakohus leidis, et Mercanter ja hageja sõlmisid suulise heinarullihaagise HUMUS 12BC müügilepingu. Müügilepingu sõlmimiseks ei näe seadus ette kohustuslikke vorminõudeid. Järelikult tuleb selline leping lugeda sõlmituks, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja väitel sõlmiti vaidlusalune müügileping suuliselt. Toimiku
materjalidest nähtub ning pooled ei vaidle, et R. Merelaid on 24. juulil 2017 allkirjastanud haagise valduse üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2407171, millest tuleneb, et tooteks on heinarullihaagis HUMUS 12BC, tellijaks Mercanter, esindajaks R. Merelaid. Kuivõrd nimetatud aktist nähtub, et haagise lepinguline maksumus on 16 000 eurot (lisandub käibemaks) (I kd, tl 11), on usutav, et pooled on eelnevalt kokkuleppe saavutanud ning lepingu sõlminud. Usutav ei ole, et R. Merelaid oleks nimetatud akti allkirjastanud, kui haagise hinnaks oleks tegelikkuses kokkulepitust oluliselt väiksem hind, s.o 3000 eurot nagu on menetluses väidetud. PRIA-le taotluse esitamisega saab samuti lugeda kaudselt tuvastatuks, et Mercanter on hagejaga lepingu sõlminud, vastasel juhul poleks tal alust PRIA-le taotluse esitamiseks (I kd, tl 163). Mercanteri e-posti aadressilt on hagejale 4. augustil 2017 edastatud e-kiri, millest tuleneb, et PRIA on rahuldanud kostja taotluse haagise HUMUS ostmiseks (I kd, tl 42, 49). Lisaks on Mercanteri e-posti aadressilt hagejale 4. augustil 2017 edastatud e-kiri, millele on lisatud maksekorraldus summas 610 eurot, selgitusega „M170631 osamakse“ (I kd, tl 54–55). Maakohus nõustus hagejaga, et ilmselt oli asjaoludest tulenevalt vaidlusalune leping sõlmimitud
21.juulil 2017, mil Mercanterile esitati esimene arve nr M170631 summas 3600 eurot selgitusega „ettemaks HUMUS 12BC“ (I kd, tl 9). Arve on Mercanteri poolt osaliselt tasutud (I kd, tl 55, 151). Puudub vaidlus, et Mercanteri arvelduskontolt tasuti hagejale kokku 2600 eurot, seega vaatamata arve maksetingimustele („Prepaid“) ja 24. juuli 2017. a arvel nr M170632 ettemaksu mahaarvestamisele jäi Mercanteril tasumata 16 600 eurot. Mercanterile müüdud haagise tasumise kohustus saabus arvest nr M170632 nähtuvalt 7. augustil 2017 (I kd, tl 10). Eluliselt ei ole usutav, et Mercanter ei ole nimetatud arvet kätte saanud, kuna ka poolte kirjavahetuses on muuhulgas jutt selle arve tasumata jätmisest. Nimetatud arve on sissenõutavaks muutunud ning hageja saab nõuda VÕS § 108 lg 1 alusel selle täitmist. Müügilepingu puhul on oluline omandiõiguse ülemineku hetk. Tavapäraselt läheb omandiõigus üle koos asja valduse üleminekuga. Poolte kokkuleppel annab omandiõiguse ülemineku hetke müügilepingus muuta, s.o siduda seda täieliku tasumisega. Seda on ka pooled teinud. Poolte sõlmitud valduse üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 2407171 (I kd, tl 11) nähtub, et sellega antakse üle toote valdus, kuid toote omand kuulub kuni tellija poolse toote lepingulise maksumuse täieliku tasumiseni tootjale, s.o hagejale. Aktist nähtub ka, et haagise valdus on Mercanterile üle läinud. Vaatamata sellele, et hageja on kohtule teatanud, et Mercanterile läks üle ka haagise omandiõigus, ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta kohutule esitatud ei ole. Omandireservatsioonile tuginedes võib müüja asja ostjalt üksnes siis välja nõuda, kui müüja on lepingust taganenud (VÕS § 233 lg 2 esimene lause). Kuivõrd Mercanter tasus hagejale vaid 2600 eurot ning on jätnud 16 600 eurot (sh käibemaks) tasumata, on hageja pöördunud
22.augustil 2017, 24. augustil 2017 ja 31. augustil 2017 Mercanteri poole haagise tagastamiseks ja lahenduse leidmiseks (I kd, tl 12–13). Mercanter hagejale haagist tagastanud ega kokkulepitud ostuhinda täies ulatuses tasunud ei ole. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole tõendanud, et kohustuse rikkumine on olnud vabandatav. Hageja poolt Mercanterile avaldatust tagastada hagis saab järeldada, et ta on soovinud tehingut tagasi pöörata, seega tegi hageja sisuliselt müügilepingust taganemise tahteavalduse. Kuivõrd on tuvastatud oluline lepingurikkumine Mercanteri poolt, võis hageja müügilepingust VÕS § 101 lg 1 p 4 ja § 116 alusel taganeda. VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Puudub vaidlus, et Mercanter on hageja tahteavalduse lepingu lõpetamiseks kätte saanud (I kd, tl 12). Seega on hageja õiguspäraselt ning kehtivalt poolte vahel sõlmitud suulisest müügilepingust taganenud. Kuivõrd
kostja on kohtule teatanud, et ta on vaidlusaluse haagise edasi müünud ning seda tagastada ei ole enam võimalik, tuleb hagejale tasuda haagise eest tasumata jäänud ostuhind, s.o 16 600 eurot (sh käibemaks). Hageja viivisenõude esitamine oli tingitud Mercanteri enda käitumisest. Hageja on korduvalt edastanud Mercanterile meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta või palunud haagist tagastada. Mercanter võlgnevust tasunud ega haagist tagastanud ei ole. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Hageja väide, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping haagise soetamiseks, on paljasõnaline. Lepingu olemasolu ja selle kehtivust peab käesoleval juhul tõendama hageja, mida ta aga teinud ei ole. Samuti on vale hageja väide, et kostjale on haagise valdus üle antud. Üleandmise-vastuvõtmisaktist tulenevalt on haagis üle antud R. Merelaidile, kes ei ole seotud kostja ettevõttega. Hagi on esitatud vale isiku vastu. R. Merelaid kinnitas, et helistas hagejale kas enda, või Mercanter Trans nimel ja tellis haagise 3000 euro eest. Hageja ei ole tõendanud, et haagise HUMUS 12BC hind oleks olnud teistsugune kui 3000 eurot. Mercanteri teadmata on toimunud tehingud, millele kostja juhatuse liige oma heakskiitu (volitust) ei ole andnud. Kuna R. Merelaid on endine Mercanteri juhatuse liige, siis omas ta juurdepääsu Mercanteri e-posti aadressile ja ta sai hagejaga e-maili teel suhelda. Samuti on R. Merelaidi allkiri haagise vastuvõtmise dokumendil. Lepingu sõlmimise aeg ei ole teada. Väidetava lepingu raames esitas hageja Mercanterile
21.juulil 2017 arve nr M170631 summas 3600 eurot ning 24. juulil 2017 arve nr M170632 summas 15 600 eurot. Mercanteri ei ole arveid kätte saanud, hageja ei ole arvete kättesaamist tõendanud. Hageja ajas segi Mercanteri ja R. Merelaidi või Mercanteri ja R. Merelaidi äriühingu Mercanter Trans. Kuigi Mercanteri ja R. Merelaidi äriühingu ärinimed on sarnased, ei õigusta see hageja hooletut käitumist ostja ja ostja seadusliku esindaja või volitatud isiku tuvastamisel. Väidetava haagise valduse ülevõtmise kohta on andnud allkirja R. Merelaid, kes ei ole Mercanteri seaduslik esindaja ja kellele ei ole väljastatud üld- ega erivolitust kostja nimel tegutsemiseks, sh haagise HUMUS 12BC ostmiseks või vastuvõtmiseks. Hageja on jätnud volitused kontrollimata. Mercanteri ei ole haagise valdust saanud. Haagise HUMUS 12BC omanikuks on hageja. Nõude sissenõutavaks muutumise aeg on tõendamata ja nõue ei ole selge. Seega ei ole põhjendatud ka viivise nõue.
7.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei ole vääralt kohaldanud materiaal- ega menetlusõigusnorme.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.
9.Hageja nõuab kostjalt hageja ja kostja õiguseellase vahel sõlmitud müügilepingujärgse ostuhinna tasumist.
Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kolmanda isiku (R. Merelaidi) ja hageja vahel toimus suhtlus haagise HUMUS 12BC müügi üle (kohtuistungi protokoll II kd, tl 86). Kolmas isik ja kostja on seisukohal, et läbirääkimiste tulemusel sõlmitud tehingu pooleks ei saanud mitte hageja ja Mercanter, vaid kolmas isik või temaga seotud äriühing Mercanter Trans. Apellatsioonkaebuses on ekslikult viidatud kostjale kui tehinguparterile. Kostja on Mercanteri õigusjärglane. Ringkonnakohus leiab vastuseks apellatsioonkaebusele, et seaduses ei ole vallasasja müügilepingule sätestatud kohustuslikku vormi. Ka kokkuleppele jõudmise täpne ajahetk ei mõjuta praegusel juhul ostuhinna nõude kehtivust, ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult lugenud asjaoludest tulenevalt lepingu sõlmimituks 21. juulil 2017, mil kostjale esitati esimene arve nr M170631 3600 eurot, selgitusega „ettemaks HUMUS 12BC“ (I kd, tl 9), mille Mercanter osaliselt tasus (I kd, tl 55, 151). Mercanteri poolt tehtud maksekorraldustel on märgitud arve number. Ka kolmas isik kinnitas, et kokkulepe võidi sõlmida arve saamise päeval (II kd, tl 76 pöördel).
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et haagise müügileping on sõlmitud hageja ja Mercanteri vahel, keda esindas tehingu tegemisel R. Merelaid. TsÜS § 115 lg 1 teise lause järgi kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Seega on kehtivaks esinduseks vajalik nende mõlema eelduse olemasolu. Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel, et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Tehingu tegemine esindatava nimel võib tuleneda ka tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. TsÜS § 116 lg 2 järgi eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega (vt Riigikohtu 21. detsembri 2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-16, p 16). Vaidlust ei ole selles, et hageja poole pöördus R. Merelaid. Mercanteri väitel (I kd, tl 145) on kolmas isik Mercanteri esindajaga kohtumisel kinnitanud, et R. Merelaid helistas hagejale kas enda nimel või Mercanter Trans nimel (täpselt ei mäleta). Arve müügilepingu eseme eest väljastati hageja poolt Mercanterile, mille äriühing ka osaliselt tasus. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei tulene, et lepingupooleks oleks pidanud saama füüsiline isik, mitte äriühing kellele arve esitati. R. Merelaidi vastuse kohaselt kohtule tegutses ta ilma E. Merelaidi teadmata ning maksis Mercanteri kontolt, kuna tal endal arveldusarved puuduvad (I kd, tl 98). Ka valduse üleandmise-vastuvõtmise aktil on tellijana märgitud Mercanter. Mercanteri saamist lepingupooleks tõendab ka äriühingu poolt PRIA-le esitatud taotlus müügilepingu esemeks oleva haagise ostimiseks toetuse saamiseks. PRIA selgituse kohaselt esitas E. Merelaid Mercanteri esindajana toetustaotluse põllumajandusseadmete- ja tehnika soetamiseks (I kd, tl 163), R. Merelaid esitas 5. augustil läbi e-PRIA keskkonna maksetaotluse, mis sisaldas mh ka dokumente Humus 12BC soetamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas tõendamist leidnud ka see, et R. Merelaidil oli Mercanteri esindamiseks esindusõigus. TsÜS § 121 lg 2 kohaselt teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud
selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. TsÜS § 121 lg 2 puhul on tegemist TsÜS § 118 lg-s 2 reguleeritud volituse tekkimise spetsiifilise juhuga, mistõttu tuleks esimesena kontrollida esindusõiguse olemasolu just TsÜS § 121 lg 2 järgi (vt Riigikohtu
21.detsembri 2016. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-16, p 19). Ringkonnakohus leiab, et R. Merelaidi esindusõigus hageja ees ei tekkinud TsÜS § 121 lg 2 alusel. R. Merelaid ei ole Mercanteri seaduslik esindaja, tema tööülesannete kohta äriühingus puuduvad tsiviilasjas tõendid. Nii Mercanteri seadusliku esindaja kui ka R. Merelaidi enda kinnitusel tegutses ta hagejaga müügilepingut sõlmides ilma E. Merlaiult korraldust saamata. Erinevalt hagejaga suhtlemisest on PRIA-le esitatud kirjalik volikiri Mercanteri esindamiseks kolmanda isiku poolt, AS SEB Pank selgitas, et R. Merelaid on Mercanteri internetipanga kasutaja. Ringkonnakohtu hinnangul võib aga lugeda, et R. Merelaidile on antud volitus Mercanteri esindada TsÜS § 118 lg 2 alusel, mille kohaselt loetakse juhul, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, et esindatav on volituse andnud. R. Merelaidi käitumisest (esitatud arvete tasumine, läbirääkimiste pidamine, äriühingu nimel üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamine) võis hageja järeldada, et talle on antud volitus tehingu tegemiseks. Asja materjalide kohaselt pidi E. Merelaid kui Mercanteri seaduslik esindaja ka teadma, et R. Merelaid tegutseb äriühingu nimel selle esindajana. R. Merelaidil oli juurdepääs internetipangale, talle oli antud äriühingu esindusõigus PRIA-s. R. Merelaidi esindusõigust ei mõjuta välissuhtes see, et äriühingu seaduslikul esindajal oli tehingute tegemise ajal probleem tervisega (alkoholism, I kd, tl 76). E. Merelaidi vastuse kohaselt kohtule (I kd, tl 76) oli R. Merelaid endine Mercanteri juhatuse liige ning omas seega ka juurdepääsu Mercanteri e-posti aadressile [email protected], mille paroole ei ole muudetud. Seega pidi E. Merelaid möönma, et R. Merelaid saab anda äriühingu nimel tahteavaldusi.
11.Vastavalt VÕS § 208 lg-le 1 tuleb ostjal müüjale tasuda müügilepingu järgne asja ostuhind, hageja on menetluses kostjalt ka tasumata ostuhinna osa nõudnud, seega esitanud kostja vastu VÕS § 108 lg 1 järgse rahalise kohustuse täitmise nõude. Ringkonnakohus leiab, et õiguslikult põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, mille kohaselt on hageja nõude aluseks võlasuhtest taganemise VÕS § 189 lg 1 järgne üleantu tagastamise nõue. Hageja ei ole taganemisele menetluses tuginenud ning selgelt arusaadavat taganemisavaldust esitanud. Ainuüksi hageja kokkuleppe leidmise eesmärgil Mercanterile tehtud pöördumistest (22., 28. ja 31. augustil 2017) haagise tagastamiseks ja lahenduse leidmiseks (I kd, tl 12–13) hageja taganemisavaldust ei tulene. Hageja on esitanud 31. augustil 2017 Mercanterile kohustuse täimise ning viivise tasumise nõude. Ka kohtumenetluses on hageja esitanud kohustuse täitmise ja viivise nõude, taganemist kui võimalikku nõudealust ei ole kohus ka pooltega arutanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse väited müügilepingu ebaselguse kohta on paljasõnalised. See, et hageja ei ole tõendanud kohustuse täitmise kohta, ei mõjuta kostja kohustuse sisu. Müügilepingu eseme valduse üleminekut Mercanterile tõendab üleandmise vastuvõtu akt. Kostja väited Mercanteri poolt kolmandale isikule antud laenule ei ole asjakohased. Ringkonnakohus leiab, et hageja ostuhinna tasumise nõue kuulub rahuldamisele. Maakohus on põhjendatult rahuldanud ka hageja viivisenõude. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega.
12.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.
13.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohus ei ole otsuses poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. TsMS § 174 lg 4 teise lause kohaselt ei määra kõrgema astme kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud. Seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.