Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil (kohtuistung toimus osaliselt videoistungina) osalesid
Harju Maakohus Andres Suik 19.11.2021, Tallinn 2-21-650 If P&C Insurance AS hagi osaühing Lembitu E Kinnisvara, PLT PriMed Invest OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes 35 391,78 eurot Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168; asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Krista Raudsepp (OÜ Julianuse Õigusbüroo; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja I: osaühing Lembitu E Kinnisvara (registrikood 10961739; asukoht Tuuliku tee 4c, 10621 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja I lepinguline esindaja: advokaat Kaspar Koppel (Advokaadibüroo Laus & Partnerid; e-post: [email protected]); Kostja II: PLT PriMed Invest OÜ (registrikood 11120339, asukoht Metsa tn 21a, Laagri alevik, Saue vald, 76401 Harjumaa; e-post: [email protected]); Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Toivo Viilup (Osaühing Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi; e-post: [email protected]). 30.09.2021 Hageja lepinguline esindaja: Krista Raudsepp Kostja I lepinguline esindaja: advokaat Kaspar Koppel Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Toivo Viilup
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt I osaühing Lembitu E Kinnisvara ja kostjalt II PLT PriMed Invest OÜ solidaarselt hageja If P&C Insurance AS kasuks kahjuhüvitis summas 6860 eurot ja 39 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 60,04 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudest (6860,39 eurot) alates 16.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta hageja If P&C Insurance AS menetluskulud 21% ulatuses võrdsetes osades kostja I osaühing Lembitu E Kinnisvara ja kostja II PLT PriMed Invest OÜ kanda. 4.2 Jätta kostja I osaühing Lembitu E Kinnisvara ja kostja II PLT PriMed Invest OÜ menetluskuludest 79% hageja If P&C Insurance AS kanda. 4.3 Määrata kindlaks, et kostja I Lembitu E Kinnisvara poolt hagejale If P&C Insurance AS hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 291,1 eurot. 4.4 Määrata kindlaks, et kostja II PLT PriMed Invest OÜ poolt hagejale If P&C Insurance AS hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 291,1 eurot. 4.5 Määrata kindlaks, et hageja If P&C Insurance AS poolt kostjale I osaühing Lembitu E Kinnisvara hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 1407 eurot. 4.6 Määrata kindlaks, et hageja If P&C Insurance AS poolt kostjale II PLT PriMed Invest OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 1682,7 eurot. 4.7 Tasaarvestada hageja ja kostjate vastastikused väljamõistetavad menetluskulud. Välja mõista hagejalt If P&C Insurance AS kostja I osaühing Lembitu E Kinnisvara kasuks menetluskulud summas 1115,9 eurot. Välja mõista hagejalt If P&C Insurance AS kostja II PLT PriMed Invest OÜ kasuks menetluskulud summas 1391,6 eurot. 4.8 Hageja If P&C Insurance AS poolt kostjatele Lembitu E Kinnisvara ja PLT PriMed Invest OÜ käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 4.7. alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.If P&C Insurance AS (hageja) esitas 15.01.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse osaühing Lembitu E Kinnisvara ja PLT PriMed Invest OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista osaühingult Lembitu E Kinnisvara kahjuhüvitis summas 26 010,45 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 222,15 eurot ning edasiulatuv viivis põhivõlalt alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub mõista PLT PriMed Invest OÜ ́lt kahjuhüvitis summas 6 502,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 55,53 eurot ning edasiulatuv viivis põhivõlalt alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-21-650
2.18.01.2018. a toimus kahjujuhtum/veeavarii aadressil xxx. Ülevaatusakti kohaselt on leke alguse saanud keskkütte amortiseerunud torustiku sektsioonis tekkinud rikkest. Suurulatusliku veelekke on tinginud läbilõigatud surve all oleva keskkütte torustiku sektsioon, mille lõpumuhv, keevis või „pime“ purunesid. Veelekke tõttu sai kahjustada ettevõttele M OÜ kuuluv vara, mis asus hoone esimesel korrusel. Kahjustada said kasutatavate ruumide siseviimistlus ja ettevõtte muu vara. Nimetatud vara suhtes kehtis kindlustusleping, mille alusel tasus hageja M OÜ ́le kahjuhüvitise summas 39 015,68 eurot. Hüvitis koosnes: siseviimistluse taastusremondi maksumusest 26 666,50 eurot, tulekahju signalisatsiooni parandamise maksumusest 1 010,60 eurot, eripuhastustööde maksumusest 248 eurot, niiskusimurite rendi maksumusest 91,20 eurot, elektri avariitööde maksumusest 210,65 eurot, koristustööde maksumusest 2 050 eurot, tooraine ja valmistoodangu maksumusest 2 359,65 eurot, Boxmaker tootmisseadme remondi maksumusest 982,83 eurot, klišeede kapi väärtuse maksumusest 1 081,31 eurot, linttimistöörista väärtuse maksumusest 1 374,10 eurot, klapp-laua väärtuse maksumusest summas 50 eurot, 2 diivani väärtuse maksumusest 500 eurot, 6 ruloo väärtuse maksumusest 290,50 eurot, Makita trellkruvikeeraja väärtuse maksumusest 109 eurot, Bosch lööktrelli väärtuse maksumusest 113 eurot, tulekahjusignalisatsiooni tööde maksumusest 730,90 eurot.
3.xxx kinnisasja 80/120 kaasomandist kuulub kostjale I osaühing Lembitu E Kinnisvara 80/120 kaasomandist ning 20/120 kaasomandist kostjale II PLT PriMed Invest OÜ. Kaasomandisse kuulub ka hoone küttesüsteem. Kaasomanikud ei täitnud tehnosüsteemi kontrollimise kohustust ning ei taganud selle süsteemi korrasolekut.
4.Kahju hüvitamist saab võlaõigusseaduse järgi nõuda VÕS § 115 lg 1 järgi mõne olemasoleva (lepingust või lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva) kohustuse rikkumisele tuginedes või kahju õigusvastasele tekitamisele (deliktile) tuginedes VÕS § 1043 jj alusel. VÕS § 492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
5.Hageja nõuab viivist alates 26.11.2020 nõudekirja tasumise tähtajale 06.12.2020 järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 15.01.2021 seadusejärgses määras 8% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal kostja I vastu sissenõtavaks muutunud viivis summas 222,15 eurot ning kostja II vastu 55,53 eurot. Hageja palub kostjalt I välja mõista viivis põhisummalt 26 010,45 eurot alates hagiavalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub kostjalt II välja mõista viivis põhisummalt 6 502,61 eurot alates hagiavalduse kohtusse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Juhul, kui kohus leiab, et vaidlusaluse tekitatud kahju eest vastutab vaid kostja I ainuisikuliselt ning et kostja II ei vastuta kahju põhjustamise eest, nõuab hageja kostjalt I täiendavalt tekitatud kahju hüvitamist summas 6 501,61 eurot, st kokku 32 513,06 eurot. Kõnealusel juhul ei nõua hageja kostjalt I täiendavalt tekitatud kahju summalt, so 6 501,61 euro, kahju hüvitamise tasumisega viivitamise eest viivist.
7.Oma 11.03.2021 menetlusdokumendis jäi hageja hagiavalduses esitatud taotluste juurde. Hageja ei nõustu kostja I ja kostja II väidetega, et veetoru purunemise puhul on tegemist vääramatu jõuga VÕS § 103 mõistes ja seetõttu on see vabandatav. Asjaolust, et toru läks katki, järeldub, et kaasomanikud/kostjad ei olnud piisava intervalliga kontrollinud torustiku seisundit ja rikkusid sellega neil lasuvat käibekohustust. Hageja ei nõustu kostja II väidetega, et kahju eest vastutab vaid kostja I, kuna hoone väidetav küttetorustik kuulub kostja I ainuomandisse. Kahjujuhtumi põhjuseks oli maja kaasomandisse kuuluv tehnosüsteem/küttesüsteemi torustik. Hoone küttesüsteem kuulub kaasomandisse. Tegemist on ehitise olulise osaga TsÜS § 55 lg 1 mõttes ning
2-21-650 TsÜS § 54 lg 1 järgi seega ka ehitise aluse kinnisasja oluliseks osaks.
8.Kindlustuspoliisi kohaselt oli kindlustatud hoone siseviimistlus, toodang, varustus, kontoritehnika ja mööbel. Hageja märgib, et kannatanu on ainuisikuliselt kogu xxx esimese korruse kasutaja ning pakkumised on võetud kõik nimetatud esimese korruse remondi ja koristustööde jaoks. Eeldatavalt/ilmselt on kannatanu hinnapakkumise küsimisel kasutanud teise ettevõtte e-posti aadressi ning pakkumised on seetõttu ilmselt koostatud ja edastatud vastavalt emailis olnud rekvisiitidele M AS nimele. Äriühingute M AS ja M OÜ juhatuse liige on sama isik ning e-posti aadressid ettevõtetel äriregistri andmetel on [email protected] ja [email protected].
9.Kahju menetlemisse on kaasatud eelkõige kindlustusandja ja kindlustusvõtja. Seadusega ei ole ette nähtud kindlaid vorminõudeid kahju tuvastamise aluseks olevatele dokumentidele, sh ei näe vorminõue ette, et need peaks olema allkirjastatud. Materjali kahjusumma on arvestatud materjali sisseostu hinnaga, valmistoodangu maksumus arvestatud tootepõhise hinnaga vastavalt toodangu hinnale ja tooraine maksumusele. Kahjustatud lainepapp asus kahjustada saanud hoones ning kahjustatud lainepapp ja selle toodang on nähtav ka hagi lisas 3 esitatud piltidelt.
10.Kostja I vastuse punktis 2.5.3 ja kostja II vastuse punktis 2.3.2.4 esitatud väide on hageja seisukohast samuti otsitud ja põhjendamatu. Hageja leiab, et hagiavalduse lisa 5 lk 8 olev kviitung on täiesti loetav ja digitaalses formaadis on faili võimalik suurendada, millega on kviitungis toodu veelgi selgem. Hagi lisas 5 lk 1 on välja toodud, et 18.01.2018-24.01.2018 renditud seadet kasutati kuivatamiseks ja niiskuse imamiseks, mis on seotud kindlustusjuhtumi kahju kõrvaldamisega. Laua hinna osas on arvestatud ilma käibemaksuta summat. Kannatanul oli 2 diivanit ning pakkumises on märgitud ühe diivani hinnaks 350,45 eurot. Hageja on arvestanud 2 diivani maksumuseks kokku 500,00 eurot (1 diivan hind/maksumus 250 eurot) ning hinna osas on arvestatud ilma käibemaksuta summa ning asja väärtuse vähenemist. Hageja on otsustanud lintimistöörista hüvitada hinnaga 1 374,10 eurot ehk väiksemas ulatuses kui hinnapakkumise alusel uue tööriista maksumus ning hinna osas on arvestatud käibemaksuta summa ning asja väärtuse vähenemist. Läbijooks seintel ja lagedes, kus asuvad elektrijuhtmed, kilbid ja pistikud said ilmselgelt veekahjustusi ning tuli elektriku poolt üle vaadata ja parandada/vahetada. Arvel toodud objekti aadress kattub kannatanu/kahjujuhtumi aadressiga ning tööde tellijaks on kannatu. Tulekahju ja signalisatsioonisüsteem on ilmselgelt oluline osa tuleohutuse mõttes. Eripuhastustööd on uputuse järgne koristus olmeruumides ja tsehhi osas. Hageja seisukohast on nimetatud puhastustööd põhjendatud, kuna veekahjud olid suured ning ruumide puhastus on ilmselgelt vältimatu akende, põrandate ja muude pindade puhastamiseks. Hageja on otsustanud klišeede kapi hüvitada hinnaga 1 081,31 eurot ehk väiksemas mahus, st ilma käibemaksuta summa ning arvestatud on ka asja väärtuse vähenemist.
KOSTJA II VASTUVÄITED
11.Kostja II esitas 05.02.2021 vastuse hagiavaldusele. Kostja II vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja II ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt kuulub vaidlusaluse veeavarii põhjustanud xxx hoone küttetorustik xxx kinnistu kaasomanike kostja I, kostja II ja M Kinnisvara OÜ kaasaomandisse. Hoone soojatrassi omanikuks on ainuisikuliselt kostja I, kes on sõlminud hoones tegutsevate üürnikega otselepingud nende kasutuses olevate pindade soojusenergiaga varustamiseks. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et M OÜ-le kahju põhjustanud veeleke lähtus ostja I ainukasutuses ja -valduses olevast hoone osast, mistõttu on ka sellest tulenevalt õiguslikult võimalik kahju hüvitamise nõude esitamine üksnes kostja I vastu.
12.Olukorras, kus kostja II ei ole rikkunud kaasomandi valdamisega seotud kohustusi ning kostja II tegevus/tegevusetus ei ole M OÜ-le tekkinud kahjuga seotud, on välistatud hageja nõude
2-21-650 rahuldamine kostja II vastu muuhulgas VÕS § 115 lg 1 ja §-de 127 ja 128 alusel. Samuti on põhjendamatu ka hageja alternatiivne nõue kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 alusel. Kostja II lisab, et küttetrassi ootamatu purunemine kvalifitseerub vääramatu jõuna VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Seega isegi juhul, kui eeldada kostjal II kõnealuse küttetrassiga seoses mingisuguse korrashoiukohustuse olemasolu, siis oleks sellise väidetava kohustuse rikkumine vabandatav.
13.Isegi juhul, kui kohus peaks pidama õiguslikult võimalikuks rahuldada hageja kahju hüvitamise nõue kostja II suhtes, tuleks hageja kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata selle tõendamatuse tõttu. Samuti ei ole esitatud nõue vähemalt osaliselt seotud M OÜ-le tekkinud kahjuga. Hagiavalduse lisana 7 esitatud hinnapakkumine on koostatud M AS-ile, mitte M OÜ-le, mistõttu võib eeldada, et vastav arve ei ole seotud kindluslepingu ja selle alusel tasutud hüvitisega. Hageja ei ole tõendanud ka oma väidet, justkui oleksid eripuhastustööd seotud kindlustusjuhtumiga. Seoses tooraine ja valmistoodangu hävinemisega, ei nähtu kelle poolt ja mis varade kohta on akt koostatud ning kas ja kuidas on aktilt nähtuvad tooted ja summa seotud kindlustuslepinguga. Niiskusimurite rendi arve-kviitungi esimene rida ei ole loetav ja teisel real on kirjas „pikendusjuhe“. Hageja ei ole tõendanud, et vastav kulu oleks seotud kindlustusjuhtumiga. Hinnapakkumine seoses tulekahjusignalisatsiooni süsteemi töödega ei ole seostatav kindlustusjuhtumiga. Tõenäoline, et vastavate tööde tellijaks oli kahjustada saanud pinna omanik, mitte üürnik M OÜ. Hinnapakkumine on esitatud M AS-ile, mitte kindlustuslepingu pooleks olnud M OÜ-le. Vastava kahju hüvitamist ei saa seega hageja kostjatelt nõuda sõltumata sellest, kas vastav summa on kindlustuslepingu alusel M OÜ-le mis tahes põhjusel tasutud. Hagi lisas 5 on hageja viidanud AJ Tooted AS 26.01.2018. hinnapakkumisele summas 1 081,31 eurot klišeede kapi eest, kuid hagile on lisatud pakkumine summas 1 381,05 eurot joonistekapi eest – kostjale II jääb arusaamatuks, kas tegemist on samade toodetega ning mis on tinginud summaarsed erinevused. Hagi lisana 5 on esitatud müügikuulutused, mis aga summaarselt ei klapi hageja poolt hagiavalduses avaldatud summadega ning ühtlasi jääb arusaamatuks kuulutuste seos väidetavalt tekkinud varakahjuga. Hagi lisana 5 esitatud hinnapakkumine on taaskord suurem, kui hageja poolt hagiavalduses avaldatud linttimistööriista maksumus, mistõttu jääb tegeliku väidetava kahju suurus selgusetuks. Hagiavalduse lisas 5 viitab Hageja Boxmaker tootmisseade remonttöödele summas 982,83 eurot, kuid viidatud lisadest nähtuvalt on vastavate tööde maksumuseks 786,7 eurot, mistõttu on hageja nõue vähemalt osaliselt alusetu. Hagiavalduse lisana 8 esitatud arve (elektri avariitööd) seotus kindlustuslepinguga on tõendamata, st hageja ei ole selgitanud, millise M OÜ kindlustuslepinguga kaitstud varaga seonduvalt on vastavad tööd teostatud. Hagiavalduse lisana 10 esitatud Pro Leksing OÜ arvete seos kindlustuslepinguga on tõendamata, samuti on arvetelt nähtuvad tööd/tooted juba kajastatud hagiavalduse lisana 5 lk 9 esitatud Pro Leksing OÜ hinnapakkumisel. Seega nõuab hageja samade tööde/toodete eest kahju hüvitamist vähemalt osaliselt topelt. Akt seoses tööseisaku ja koristustöödega tšehhis justkui tõendaks vastav koristustööde teostamist summas 2 050,00 eurot – hageja ei ole tõendanud tööde seotust kindlustuslepinguga ega tööde maksumust. Hagiavalduse lisana 5 on esitatud toodete müügikuulutused, kuid hageja ei ole esitanud mis tahes tõendeid selle kohta, mis alusel on hageja väidetavalt vastavad summad M OÜ-le tasunud, mh puudub info, kas tooted kanti maha või on väidetavalt kahjustada saanud tooteid võimalik parandada.
KOSTJA I VASTUVÄITED
14.Kostja I esitas 10.02.2021 vastuse hagiavaldusele. Kostja I vaidles tema esitatud nõuetele täies ulatuses vastu. Kostja I on seisukohal, et ta ei ole rikkunud mitte ühtegi kohustust ning veetorustiku purunemine oli üllatuslik ega olnud prognoositav kaasomanikele. Kostja I on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et vältida kaasomanikule kahju tekkimine. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostjalt I oleks saanud oodata ootamatult tekkinud veetoru purunemisega arvestamist või selle vältimist. Kostja I leiab, et veetoru ootamatu lõhkemine on vääramatu jõud VÕS § 103 mõttes, mistõttu kostja I vastutus hagis nimetatud nõuete eest on isegi teoreetiliselt välistatud.
2-21-650
15.Hagi on tõendamata kahju hüvitamise nõude suuruse osas. Hagi lisaks 1 oleva kindlustuspoliisi kohaselt oli kindlustusvõtja M OÜ. Samas hagi lisade kohaselt on kindlustusjuhtumiga seonduvad tõendid esitatud seoses kolmandate isikutega. Hageja ei ole tõendanud tekkinud kahju suurust. Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, mis sai kahjustatud varast. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise kulusid ning võimaliku väärtuse vähenemist. Antud juhul on ebaselge, kas veekahjustusi saanud seadmeid oli võimalik parandada või müüa nt varuosadeks. On põhjendamatu mõista välja kahjuhüvitist hageja poolt nõutud ulatuses kuni ei ole tõendatud, mis sai kahjustatud asjadest ning milline oli nende väärtus enne ja pärast kahju tekkimist. Vallasasjade turuväärtuse määramisel tuleb VÕS § 479 lg 2 kohaselt võtta arvesse mõislik amortisatsioon. Antud juhul on ebaselge, millisel määral hageja on amortisatsiooni arvestanud.
16.Kostja I juhib seoses hageja poolt esitatud tõenditega tähelepanu alljärgnevale. Akt rikutud pakendi ja vahepapi kahjumi kohta on allkirjastamata, millel puudub igasugune tõendi väärtus. Aktist ei selgu, kes selle koostas, millisest tsehhis asus papp ja kuidas on see määratud. Aktist ei nähtu selle seos antud kindlustusjuhtumi ega kindlustuslepinguga. Hinnapakkumine summas 38 688 eurot on koostatud X AS-le. Hagist ei nähtu, milline seos on X AS-l antud kindlustusjuhtumiga. Antud juhul on hagi kohaselt kahju kannatud isikuks M OÜ, mistõttu antud tõend on asjakohatu. Hagi lisa 5 lk-l 8 olev arve kviitung ei ole loetav. Samuti ei selgu hagist selle seos kindlustusjuhtumiga. Antud juhul on kahju kannatanud isikuks M OÜ, kes tegutseb eeldatavasti üürilepingu alusel. Hageja ei ole selgitanud, mis põhjusel üürnik parandab tulekahjusignalisatsiooni süsteemi üüripinnal. Hinnapakkumine summas 348,60 eurot on koostatud M AS-le. Hagist ei nähtu, milline seos on X AS-l antud kindlustusjuhtumiga. Hagi lisa 5 lk-l 12 oleva toote hind ei ole kooskõlas hagis lk-l 3 oleva viitega, mistõttu kahju summa kujunemine ei ole tõendatud ega jälgitav. Hagi lisas 5 lk-l 13 oleva toote hind on 350,45 eurot, kuid hagis lk-l 3 on antud toote hinnaks märgitud 500 eurot, mistõttu kahju summa kujunemine ei ole tõendatud ega jälgitav. Hagi lisas 5 lk-l 14 oleva tööriista maksumus erineb hagi lk-l 3 märgitust, mistõttu kahju summa kujunemine ei ole tõendatud ega jälgitav. Tööjõule tehtud kulutusi ei ole kontrollinud kolmas osapool ning akt on koostatud M OÜ raamatupidamisandmete alusel. Tegemist ei ole usaldusväärse tõendiga. Samuti ei nähtu aktist, millega seoses on koristustöid tehtud ega nende seost kahjujuhtumiga. Hagi lisas 5 lk-l 16 kohaselt on Boxmaker remondtööde maksumus summas 286,20 eurot, kuid hagis on märgitud antud tööde maksumuseks 982,83 eurot, mistõttu kahju summa kujunemine ei ole tõendatud ega jälgitav. Samuti ei nähtu, mille alusel on tehtud M OÜ väljamakse seoses antud elektritööriistadega. Puudub informatsioon, kas antud tooted asusid kahjujuhtumi ajal M OÜ ruumides, kas seadmeid oli võimalik parandada ja mis oli nende jääkväärtus. Hagi lisaks 7 olev hinnapakkumine on tehtud X AS-le, kes ei olnud hagejaga sõlminud kindlustuspoliisi. Hagi lisaks 8 olev arve kohaselt teostati elektri avariitööd ja esitati arve materjalide eest. Hagist ei selgu antud tööde seotus kahjujuhtumiga. Hagi lisaks 10 oleva arve kohaselt teostas Pro Leksing OÜ täiendavad lisatööd. Antud juhul kattuvad märgitud tööd suures osas hagi lisas 5 lk-l 9 olevate töödega. Dokumendist ei selgu, kas nendel oli seos kahjujuhtumiga või kas tegemist oli puudulikult tehtud tööde parandamisega.
17.Juhul, kui kohus leiab, et hagis nimetatud kahju on tõendatud, siis on ebaõigesti määratud kaasomanike vastutuse proportsioonid. Asja lahendamisel on oluline eristada seda, et kinnistul asub kaks hoonet – büroohoone ja tootmishoone. Büroohoone kuulub tervikuna kostjale I. Tootmishoone kuulub 2/4 osas kostjale I ja 1/4 osas kostjale II ja 1/4 osas M Kinnisvara OÜ-le. Antud juhul tekkis kahju tootmishoones, millest 50 % kuulub kostjale I ning M Kinnisvara OÜ ja kostjale II kuulub 25%. Samas ulatuses jaguneb kaasomanike võimalik vastutus ning kaasomanikud on seda kinnitanud mh kulutuste jaotamisel. Kostjale I kuuluvad väljaspool hoonet asuvad kommunikatsioonid, kuid hoone sisene keskküttetorustik on kaasomandis.
2-21-650 KOHTU SELGITUSED 30.09.2021 KOHTUISTUNGIL JA POOLTE SEISUKOHAD
18.30.09.2021 kohtuistungil selgitas kohus, et AÕS § 75 lg 1 on sätestatud, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Samas näiteks hagiavalduses viidatud Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-18-14355 (ERGO Insurance SE hagi solidaarselt PLT Primed Invest OÜ, OÜ Lembitu E Kinnisvara ja M Kinnisvara OÜ vastu kahju hüvitamiseks) oli hageja esitanud kostjate vastu solidaarvastutusel põhineva hagi ja kohus leidis 27.06.2021 määruses, et „AÕS § 75 lg 1 mõtte kohaselt vastutavad kaasomanikud võlausaldajale, kes pole ise kaasomanik, kaasomandist lähtuva kahju eest solidaarselt.“ Ka Riigikohus selgitas 19.03.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-13649, et tulenevalt AÕS § 72 lg 5 teisest lausest kannavad kaasomanikud ühiselt ka kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju sõltumata sellest, kas sellise kahju kandjaks on kolmas isik (VÕS § 1059) või üks kaasomanikest (AÕS § 72 lg 5 teine lause). Riigikohus leidis, et AÕS § 75 lg 1 järgi kannavad kaasomanikud sellist kahju omavahelises suhtes vastavalt kaasomanikule kuuluva osa suurusele. Eeltoodut arvestades on kohtu arvates võimalik, et käesolevas asjas üürnikult nõude omandanud hagejal puudub õigustatud huvi tuvastada solidaarvõlgnike vastutuse jagunemist nende sisesuhtes (lisaks võiks sel juhul kolmas kaasomanik olla vältimatu kostja käesolevas menetluses).
19.Hageja esitas 30.09.2021 kohtuistungil alternatiivse nõude. Juhul, kui kohus tuvastab, et kostjad vastutavad solidaarselt, siis palus hageja mõista summad välja solidaarselt (põhivõlgnevus kokku summas 32 513,06 eurot, viivis 222,15 eurot hagi esitamise seisuga ja viivis, mis ei ole sissenõutavaks muutunud).
20.Kohus märkis 30.09.2021 kohtuistungil, et hagi kohaselt toimus 18.01.2018 kahjujuhtum/veeavarii xxx, mille tõttu sai kahjustada ettevõttele M OÜ kuuluv vara, mis asus hoone esimesel korrusel. Kahjustada said kasutatavate ruumide siseviimistlus ja ettevõtte muu vara. Hageja märgib hagis, et M OÜ ei olnud kaasomanik, vaid ettevõte, mis kahjustada saanud tootmispinnal asus (ehk tootmispinda üüris), kelle vara oli hageja poolt kindlustatud. Hageja nõuab hüvitist siseviimistluse kahjustamise eest, elektritööde eest jmt, mille puhul ei ole üürniku omandit kahjustatud. Kohus selgitas, et hagi kohaselt on hageja oma nõude M OÜ-lt omandanud VÕS § 492 lg 1 alusel. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Järelikult sai hagejale üle minna üksnes see nõue, mis kindlustusvõtjal sai olla kostjate vastu. Hageja on viidanud, et kaasomanik saab esitada teise kaasomaniku vastu kahju hüvitamise nõude kaasomandist tulenevate kohustuste rikkumise tõttu eelkõige VÕS § 115 lg 1 alusel. Kohus märkis, et kuna hageja on oma väidetava nõude omandanud üürnikult, mitte kaasomanikult, saaks hageja nõude aluseks olla VÕS § 1045 lg 1 p 5, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna üürniku M OÜ ning kostja I ja kostja II vahel puudus leping (sellele pooled ei tugine), siis ei saa kohtu hinnangul hageja nõude aluseks olla VÕS § 115. VÕS § 115 käsitleb eelkõige lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamisest.
21.Kohus palus eelnevat arvestades poolte seisukohta VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaldamise kohta, mh selles osas, kas ja millises ulatuses on hageja nõuete puhul täidetud VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestatud omandi kahjustamise eeldus. Kohus palus poolte seisukohta selles, et kas pooled nõustuvad, et kuna kindlustusvõtja ei olnud kinnisasja omanik ja seega ei kuulunud talle kinnisasja oluliseks osaks olev hoone ega selles asunud küttetorustik, siis ei saanud tal olla ka võõra asja kahjustamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet (ei lepingulist ega lepinguvälist) kostjate vastu.
22.Hageja kohtu seisukohtadele kohtuistungil vastu ei vaielnud. Kostja I esindaja märkis, et
2-21-650 10.02.2021 hagivastuse p-s 2.2 viitas kostja I ka sellele, et kindlustuspoliisi kohaselt oli kindlustusvõtja M OÜ, aga tõendid on esitatud seoses kolmandate isikutega. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Hageja ei ole tõendanud, et just üürnikule oleks tekkinud kahju. Kui vaadata kinnistusraamatu väljavõtet, siis tegelikult on M Kinnisvara OÜ kaasomandi omanik. See kahju ei ole saanud tekkida üürnikule, sest üürnik ei ole selle vara omanik. Kostja I esindaja leidis, et hagejale ei saa kuuluda nõuet siseviimistlusega seonduva kahju hüvitamiseks. Üürniku omandi kahjustamisega seotud kulude osas tuleks lähtuda lepinguvälisest võimalikust vastutusest, sest ei ole tõendatud, et oleks mingi lepinguline suhe olnud.
23.Kostja II esindaja nõustus, et lepingulist suhet üürniku ja teiste kaasomanike vahel ei eksisteerinud. Kui üldse, siis pigem on lepinguväline alus.
24.Kohus küsis, kas üürnik M OÜ-lt nõude omandanud hagejal saaks olla kostjate vastu võõra omandi kahjustamisest tulenev nõue VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel ehk kui kostjad oleksid tekitanud kahju seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega, kas sellise kahju hüvitamist võõrale omandile saaks nõuda ka üürnik? Hageja esindaja jäi hagiavalduse juurde. Kostja I esindaja leidis, et üürnik ei saa vastavat nõuet esitada ning et selline nõue ei saa minna üle hagejale. Vara omanik ei ole isik, kes on kindlustusvõtja ja seetõttu ei ole täidetud eeldused hoonega seotud kahju osas. Kostja I esindaja leidis, et kahju ei ole tekkinud üürnikule ja seetõttu ei ole võimalik kahju hüvitamise nõudmine kostjatelt. Kostja II esindaja leidis VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaldamise osas, et lõikest 1 konkreetse aluse valimine olemuslikult faktilist õiguslikku olukorda ei muuda. Kui kahjustada saab üürileandja vara, siis üürnikul iseseisvat nõudeõigust kolmanda isiku vastu olla ei saa.
25.Kohus määras jätkata asja menetlust poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohus määra pooltele läbirääkimiste pidamiseks ja kompromissi kohtule esitamiseks tähtaja 02.11.2021. Juhul, kui pooled 02.11.2021 kompromissi ei esita, siis soovi korral saavad pooled esitada täiendavad seisukohad 08.11.2021. Hagejal tuleb välja tuua eraldi need kahjud, mis on seotud üürnikule tekitatud kahjuga ja kahjud, millised seonduvad üldiselt omandi kahjustamisega.
26.08.11.2021 täiendavas seisukohas jäi hageja täies ulatuses hagiavalduses ja oma kirjalikes menetlusdokumentides ning kohtuistungil avaldatu/esitatu juurde leides, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Hageja on seisukohal, et hagiavalduse lisa 1 (so ettevõtte vara kindlustus poliis) kohaselt hõlmab M OÜ kindlustuspoliis mh ka tootmisruumide siseviimistlust tootmisruumides ja mille alusel on hageja vaidlusaluse kahju ka hüvitanud. Hageja selgitab, et hageja ettevõtte varakindlustus hõlmab kindlustuskohas alati siseviimistlust, kui tegemist on üüripinnal asuva ettevõttega. Enamus ettevõtteid asuvad/tegutsevad üüripindadel, seetõttu teevad ettevõtted siseviimistluse üüripinnal vastavalt enda äranägemisele/vajadusele. Hageja toob näitena, et näiteks kui üüripinnale asub hambaravi teenust osutav ettevõte, siis teenust osutavates ruumides, teeb siseviimistluse ettevõte vastavalt enda vajadusele. Samuti ka näiteks kaubanduskeskustes üüripindadel asuvad ettevõtted teevad enda hallatavad ruumid vastavalt oma äranägemisele/vajadusele. Nimetatud asjaolude tõttu hõlmab ettevõtte varakindlustus kindlustusobjektidel ka siseviimistlust.
27.Hageja soovib juhtida tähelepanu, et ka teised kindlustusandjad kindlustavad ettevõtte vara kindlustamisel ka siseviimistluse, kui ettevõte asub üüripinnal, nagu näiteks Kominsur kindlustus (https://kominsur.ee/ee/property), Gjensidige (https://www.gjensidige.ee/ariklient/hoonete-javara-kindlustamine), Inpro kindlustus (https://www.inpro.ee/varakindlustus). Hageja kindlustuse tingimuste TPD-20161 punkti 16. kohaselt on siseviimistlus hoone osad, mida saab muuta või eemaldada hoone püsimiseks ja ohutuse tagamiseks vajalikke konstruktsioone ega teiste hooneomanike huve kahjustamata. Siseviimistlust muutes hoone väline kuju ei muutu. Punkti 17. kohaselt siseviimistlus on näiteks: 17.1. põrandad, laed ja seinad kuni kandva konstruktsioonini ja
2-21-650 nende kattematerjalid; uksed ja aknad; sanitaartehnika; 17.2. elektri-, vee-, gaasi-, kanalisatsiooni, kütte-, ventilatsiooni-, kliima-, tulekustutus-, side- ja valvesüsteemi osad, mis teenindavad ainult kindlustuskohaks olevat ruumi. 17.3. sisevalgustid; 17.4. trellid, turvakardinad. Vastavalt Harju Maakohtu kohtunõudele toob hageja välja, et siseviimistlusega seonduv kahjusumma on 26 666,50 EUR (hagi lisa 7). Vastavalt kostjale I kuuluvale suuruse osale/proportsioonile 80/120 on siseviimistlusega seonduv nõude osa summa 17 777,66 EUR ja kostjale II kuuluvale suuruse osale/proportsioonile 20/120 on siseviimistlusega seonduv nõude osa summa 4 444,41 EUR.
28.Kostja I leidis oma 15.11.2021 seisukohas, et hageja nõue on tõendamata. Hageja väitis oma 08.11.2021. a vastuse p-s 2.2., et hageja kindlustuspoliis mh hõlmab tootmisruumide siseviimistlust. Kostja I märgib, et hageja ei ole siseviimistluse omandiõiguse kohta esitanud mitte ühtegi tõendit, mis kinnitaks siseviimistluse kuulumist kindlustusvõtjale ehk M OÜ-le. VÕS § 492 kohaselt sai hagejale minna üle ainult M OÜ-le kuulunud potentsiaalne nõue siseviimistluse hüvitamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et M OÜ-le oleks kuulunud siseviimistlus ega M OÜ-le kahju tekkimist seoses siseviimistlusega.
29.Kostja I hinnangul on hageja antud asjas tõendanud hoopis seda, et kõik siseviimistlusega seotud kulud jäid M AS (registrikood: 10101400) kanda, mille kohta hageja on esitanud alljärgnevad tõendid: 1. R OÜ hinnapakkumine nr 418, 23.01.2018. a Klient M AS, summas 38 688 eurot (vt hagi lisa nr 5 lk 5). 2. R OÜ hinnapakkumine nr 0018, 07.02.2018. a Tellija M AS summas 32 383,80 eurot (vt hagi lisa nr 7). Eeltoodule juhtis kostja I tähelepanu mh oma 10.02.2021. a vastuses hagiavaldusele p-s 2.5. 12). Hageja ei ole tõendanud, et M AS oleks sõlminud hagejaga kindlustuspoliisi. Samuti ei ole hageja tõendanud, millisel viisil oleks M AS väidetav siseviimistluse hüvitamiseks läinud üle M OÜ-le või hagejale. Kostja I märgib, et hageja on tõendanud seda, et tootmishoone kaasomanik on M Kinnisvara OÜ (vt hagi lisa 12). Antud asjas ei ole ka tõendeid selle kohta, et M OÜ-le oleks kuulunud tootmishoone kaasomand. Järelikult hageja ei ole tõendanud ka seda, et kaasomaniku võimalik nõue siseviimistluse hüvitamiseks oleks kuidagi läinud üle hagejale. Seega hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
30.Hageja on oma 08.11.2021. a vastuse p-s 2.2. viidanud sellele, et ettevõtte varakindlustus hõlmab kindlustuskohas alati siseviimistlust, kui tegemist on üüripinnal asuva ettevõttega, sest enamus ettevõtteid teevad siseviimistluse vastavalt oma äranägemisel. Kostja I märgib, et hageja ei ole viidanud ega esitanud tõendina M OÜ üürilepingut xxx kasutamise kohta, mistõttu hageja väited ei ole tõendatud. Samuti ei saa kohtuotsus tugineda sellel, kelle äranägemisel üürilepingute korral siseviimistlus ehitatakse. Hageja on oma 08.11.2021. a vastuse p-s 2.2. viidanud kindlustuslepingu tingimustele. Kostja I nõustub kostja II seisukohaga, et hageja ei ole esitanud kindlustuslepingu tingimusi ja on viidanud üksnes kindlustuspoliisile. Kostja I hinnangul ei ole võimalik lähtuda kindlustuslepingust olukorras, kus hageja ei ole seda kohtule esitanud. Kostja I leiab samuti, et menetlusdokumenti kopeeritud veebilehe link ei asenda asjas tõendite esitamise kohustust. Kohus ja kostjad ei pea otsima võimalikke tõendeid hageja poolt viidatud veebilehtedelt, vaid hageja peab oma tõendid hagiavalduse lisama. Samuti on ebaselge, millal lingitud veebilehtedel olev informatsioon muutub või täieneb.
31.Hageja on oma 08.11.2021. a vastuse p-s 2.3. viidanud teiste kindlustusseltside tingimustele siseviimistluste kindlustamisel. Kostja I leiab, et teiste kindlustusseltside tingimustele viitamine ei ole asjakohane. Samuti ei saa kindlustusseltside lepingutingimustele viitamisega tõendada seda, et hoone siseviimistlus kuulus M OÜ-le. Seda enam olukorras, kus siseviimistlusega seonduvad hinnapakkumised ei ole esitatud M OÜ-le. Kostja I hinnangul on hageja seisukohtade kohaselt M OÜ nõue üürisuhte raames. Samas hageja jättis nõude esitamata M OÜ üürileandja vastu. VÕS § 276 kohaselt peab üürileandja tagama ruumide hoidmise seisundis, et need on sobivad kasutamiseks. Kostja I leiab, et ebaõiged on viited ka soojusenergia müügilepingule, sest antud lepingu pooleks ei ole M OÜ ja see puudutas soojusenergia müüki väljaspool hoonet. Kostja I
2-21-650 hinnangul peaks olema antud kohtuasja kaasatud M Kinnisvara OÜ, sest hageja hinnangul tuleb kaasomanike suhtes rakendada solidaarset vastutust.
32.Kostja II märkis oma 15.11.2021 seisukohas, et kostja II jääb kõikide seni esitatud vastuväidete juurde ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks Hageja seisukohale, justkui ei õigustaks M OÜ kindlustusleping mh kolmanda isiku varale (tootmisruumide siseviimistlus) tekitatud kahju hüvitamist, märgib Kostja II, et Hageja ei ole asjas tõendina esitanud kindlustuslepingu tingimusi, vaid üksnes kindlustuspoliisi. Kohus ei saa asjas lahendit rajada tõenditele, mida menetlusosalised esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik asjas lähtuda kindlustuse tingimuste TPD-20161 väidetavast regulatsioonist, kuna sellised üldtingimusi Hageja asja materjalide koosseisu esitanud ei ole. Samuti ei ole asjakohased Hageja viited väidetavalt teiste turuosaliste poolt kohaldavatele kindlustustingimustele. Esiteks ei ole Hageja ka selliseid kindlustustingimusi asjas esitanud (menetlusdokumenti kopeeritud veebilehe link ei asenda asjas tõendite esitamist ning menetlusosalistel ja kohtul puudub nii õigus kui kohustus otsida ühe poole poolt viidatud tõendeid menetlusdokumentides viidatud veebilehtedelt) ning teiseks ei omaks ka võimalikud teiste kindlustusseltside poolt kohaldatavad tingimused antud vaidluse lahendamisel relevantsust.
33.Lisaks ülaltoodule osundab Kostja II asjaolule, et olukorras, kus Hageja esitatud asjaolude valguses on M OÜ-le varaline kahju väidetavalt tekkinud üürisuhte raames, jääb üldse arusaamatuks kahju nõude adresseerimine Kostja I ja Kostja II vastu, kes vaieldamatult sellise üürisuhte osapooled ei ole. VÕS § 278 p 3 kohaselt, kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist. VÕS § 276 lg 1 sätestab, et üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Vaieldamatult on M OÜ üürileandja viidatud nõuete vastu eksinud olukorras, kus hoone (milles paikneb üüripind) küttetorustik osutus amortiseerunuks ja selle purunemise tõttu tekkis kahju M OÜ kui üürniku üüripinnal olnud varale.
34.Kostja II hinnangul on üsnagi kõnekas fakt, et Hageja ei ole hagiavalduses kostjana nimetanud M Kinnisvara OÜ-d kui xxx kinnisasja kolmandat kaasomanikku ja M OÜ üürileandjat. Seda eriti olukorras, kus Hageja muutunud positsiooni kohaselt peaks kaasomaniku suhtes kohaldama solidaar- ja mitte osavastutust. Kokkuvõttes on Kostja II seisukohal, et sõltumata Hageja kahju nõude tõendatusest ning sellest, kas Hageja saab nõuda üüripinnale tekitatud kahju hüvitamist (mille osas jääb Kostja II kõikide seni esitatud vastuväidete juurde) ei vastutaks Kostja II väidetava kahju hüvitamise eest, kuna Hageja peaks oma kahju nõude adresseerima kas üürisuhte raames M Kinnisvara OÜ kui üürileandja vastu või Kostja I vastu tulenevalt purunenud soojustrassi omandiõiguse kuulumisest ja sellega seotud riisiko langemisest Kostjale I.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
35.Vaidlus puudub selles, et 18.01.2018. a toimus kahjujuhtum - veeavarii aadressil xxx. Ülevaatusakti kohaselt on leke alguse saanud keskkütte amortiseerunud torustiku sektsioonis tekkinud rikkest. Suurelatusliku veelekke on tinginud läbilõigatud surve all oleva keskkütte torustiku sektsioon, mille lõpumuhv, keevis või „pime“ purunesid. Hageja on viidanud ja tõendanud hagiavalduses (I kd, tl 12-15), et avarii on alguse saanud amortiseerunud ja hooldamata keskkütte torustiku sektsioonist, mis teenindab xxx hoonet. Veelekke tõttu sai kahjustada ettevõttele M OÜ kuuluv vara, mis asus hoone esimesel korrusel. Kahjustada said kasutatavate ruumide siseviimistlus ja muu vara. Nimetatud vara suhtes kehtis kindlustusleping (I kd, tl 9-11) mille alusel tasus hageja M OÜ ́le kahjuhüvitise summas 39 015,68 eurot (I kd, tl 67-70).
2-21-650
36.Vaidlus puudub ka selles, et xxx kinnisasja 80/120 kaasomandist kuulub kostjale I osaühing Lembitu E Kinnisvara 80/120 kaasomandist ning 20/120 kaasomandist kostjale II PLT PriMed Invest OÜ (I kd, tl 71). Kohus nõustub hagejaga, et kostjate kui kaasomanike tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine on kostjate kui kaasomanike vastutuse aluseks. Riigikohus on leidnud, et korteriomanikud valdavad ja kasutavad keskküttesüsteemi püstikuid kaasomanikena AÕS § 72 järgi ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest (vt Riigikohtu 11.05.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 13). Riigikohus on 11.12.2013 otsuse nr 3-2-1-129-13 p-s 47 selgitanud, et kaasomanikel on ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. See ei ole aga üksnes passiivne kohustus hoiduda kaasomandieseme kahjustamisest. See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid. Kaasomanike ühine kohustus on tagada, et elamu tehnosüsteemid oleksid korras. Sellest tulenevalt on kaasomanikud kohustatud kontrollima tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduse kõrvaldamiseks, sh andma nõusoleku selleks vajalike otsuste vastuvõtmiseks või kokkulepete sõlmimiseks ja kulude kandmiseks (vt ka Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Kuigi viidatud Riigikohtu lahend puudutas korteriomanikke, on kohus seisukohal, et samad põhimõtted kehtivad kaasomanike suhtes ka käesolevas menetluses. Kohus on seisukohal, et ainuüksi amortiseerunud torustiku purunemine ja lekkimine tõendab asjaolu, et kostjad kui kaasomanikud on rikkunud oma kohustust hoida kaasomandi osa korras. Hageja on tõendanud hagiavalduses (vt I kd, tl 12-51), et kostjad kui kaasomanikud ei ole täitnud enda kohustusi, mh jätnud torustiku piisavalt hooldamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 lg 1 alusel kehtib eeldus, et kostjate kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
37.Kohus ei nõustu kostjate paljasõnaliste vastuväidetega, nagu olnuks veetoru purunemise näol tegemist vääramatu jõuga VÕS § 103 mõttes. VÕS § 103 lg 2 on sätestatud, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus on seisukohal, et amortiseerunud keskküttetorustiku purunemine ei olnud käesoleval juhul vääramatu jõud. Torustiku purunemise näol ei olnud tegemist kaasomanike kontrollile mittealluva sündmusega nagu nt pommiplahvatus või ootamatu loodusjõud. Kaasomanikele kuuluv torustik sai puruneda ja lekkida eelkõige põhjusel, et kostjad ei taganud vastava tehnosüsteemi kontrollimise kohustust ja süsteemi korrasolekut. Kostjatelt kui kaasomanikelt võis oodata ja eeldada torustiku korrashoiu ja hoolduskohustuse täitmist ning vajadusel meetmete võtmist torustiku purunemise vältimiseks. Torustiku purunemine amortiseerimise tõttu on välditav, vajadusel ka amortiseerunud torustiku vahetamisel teel. Lähtuda ei saa põhimõttest, et torustik kulumise tõttu ühel n-ö prognoosimatul ja üllataval ajahetkel niikuinii puruneb. Sama väära loogika järgi võiks omanikud lasta ka varisemisohtlikud vanad majad lihtsalt kokku kukkuda.
38.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et kostjad kui kaasomanikud vastutavad 18.01.2018 aadressil xxx toimunud veeavarii tagajärjel tekkinud kahju eest. Kohus ei nõustu aga kostja II väidetega, et kahju eest vastutab vaid kostja I, kuna hoone küttetorustik kuulub väidetavalt kostja I ainuomandisse. Hageja märgib põhjendatult, et kahjujuhtumi põhjuseks oli maja kaasomandisse kuuluv tehnosüsteem/küttesüsteemi torustik. Kohus nõustub hagejaga, et hoone küttesüsteem kuulub kaasomandisse. Tegemist on ehitise olulise osaga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 55 lg 1 mõttes ning TsÜS § 54 lg 1 järgi seega ka ehitise aluse kinnisasja olulise osaga. Asi ja selle olulised osad ei saa TsÜS § 53 lg 2 järgi olla eri isikute omandis ning asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt ka Riigikohtu 30.11.2014 otsuse 3-2-1-111-04 p 18). Kohus leiab, et hoones oleva soojustrassi hargnemine eraldi korrustele on tavapärane igas kaugküttega köetavas hoones, mis ei tähenda, et
2-21-650 tegemist oleks eraldiseisva küttesüsteemiga. Seega on ebaõige kostja II järeldus, nagu vastutaks kostja I kaasomanikuna tema ainukasutuses ja -valduses olevast hoone osa valdamise ja kasutamisega seoses põhjustatud võimaliku kahju eest. Erinevalt kostjast II on kohus seisukohal, et 14.12.2007 müügilepingust (I kd, tl 86) ega 23.08.2006 kinnistu mõttelise osa müügilepingu p
1.3.0.viitest kasutuskorrale (I kd, tl 87-90) ei tulene, nagu kuuluks mingi osa xxx kinnisasja küttesüsteemist kostja I ainuomandisse. Sellist järeldust ei tulene ka hagi lisaks 20 olevast ülevaatuse aktist nr 366/20 (I kd, tl 91-92). Ka kostja I on leidnud hagivastuse p-s 2.17., et hoonel on üks kaasomandis olev keskküttesüsteem (vt I kd, tl 119 pöördel).
39.Käesoleva kohtuotsuse p-s 38 märgitud põhjendusi arvestades on eksitavad ka kostja I vastuväited, nagu oleks asja lahendamisel on oluline eristada seda, et kinnistul asub kaks hoonet – büroohoone ja tootmishoone. Paljasõnalised on kostja I vastuväited, nagu kuuluks büroohoone tervikuna kostjale I ning tootmishoone 2/4 osas kostjale I ja 1/4 osas kostjale II ja 1/4 osas M Kinnisvara OÜ-le. See, et kaasomanikud on kokku leppinud kasutuskorras ja jaganud vastavalt omavahelisele kokkuleppele mingeid kulutusi (vt I kd, tl 122-129), ei muuda kaasomanike omandiõigust ega vastutust kolmandate isikute ees. Samuti ei muuda kaasomanike omandiõigust ega vastutust kolmandate isikute ees kostja I viidatud krundi plaan (vt I kd, tl 130 kostja I vastuse lisa 9).
40.Meelevaldne on kostja I arvamus, nagu tuleks käesolevas asjas kaasomanike võimaliku vastutuse määramisel võtta arvesse kaasomanike kokkulepet, selle täitmise praktikat ja kaasomanike poolset tõlgendust. Nii kostja I kui kostja II vastuväited seoses kaasomanike vastutuse ulatusega võivad olla asjakohased kaasomanike omavahelises sisesuhtes, kuid mitte käesolevas vaidluses, kus hagejaks on kaasomanike suhtes kolmas isik. Kohus selgitas menetlusosalistele 30.09.2021 kohtuistungil, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 on sätestatud, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hagiavalduses viidatud Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-18-14355 (ERGO Insurance SE hagi solidaarselt PLT Primed Invest OÜ, OÜ Lembitu E Kinnisvara ja M Kinnisvara OÜ vastu kahju hüvitamiseks) oli hageja esitanud kostjate vastu solidaarvastutusel põhineva hagi ja kohus leidis 27.06.2021 määruses, et „AÕS § 75 lg 1 mõtte kohaselt vastutavad kaasomanikud võlausaldajale, kes pole ise kaasomanik, kaasomandist lähtuva kahju eest solidaarselt.“ Ka Riigikohus selgitas 19.03.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-18-13649, et tulenevalt AÕS § 72 lg 5 teisest lausest kannavad kaasomanikud ühiselt ka kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju sõltumata sellest, kas sellise kahju kandjaks on kolmas isik (VÕS § 1059) või üks kaasomanikest (AÕS § 72 lg 5 teine lause). Riigikohus leidis, et AÕS § 75 lg 1 järgi kannavad kaasomanikud sellist kahju omavahelises suhtes vastavalt kaasomanikule kuuluva osa suurusele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et käesolevas asjas üürnikult nõude omandanud hagejal puudub õigustatud huvi tuvastada solidaarvõlgnike vastutuse jagunemist nende sisesuhtes (lisaks võiks sel juhul kolmas kaasomanik olla vältimatu kostja käesolevas menetluses).
41.Arvestades käesoleva kohtuotsuse p-s 40 esitatud põhjendusi on kohus seisukohal, et kostjate vastutus hagejate ees saab olla üksnes solidaarne. Eksitav on ka hageja viide 15.12.2012 kaasomanike kokkuleppe punktile 2.4. (I kd, tl 77). Tegemist on 15.12.2012 kaasomanike omavahelise kokkuleppega, mis kehtib üksnes kaasomanike omavahelistes suhetes, mitte aga kahju kannatanud kolmandate isikute suhtes. Analoogselt ei saaks näiteks korteriomanikud kahju kannatanud isikule siduvalt kokku leppida, et kolmandale isikule tekitatud kahju eest vastutab ainult üks korteriomanik või et üks korteriomanik vastutab 95% ulatuses ja teised üksnes 5% ulatuses. See tooks kaasa olukorra, kus kaasomanike poolt tekitatud kahju võiks jääda hüvitamata ja kahju kannatanud isiku huvid kaitseta (näiteks lepivad korteriomanikud kokku, et katuselt langenud jääpurikate eest tekkinud kahju eest vastutab ainult üks maksejõuetu korteriomanik). Kohus rõhutab veekord, et kaasomanikud võivad omavahelises sisesuhtes sõlmida kokkuleppeid
2-21-650 nendevahelise vastutuse jagunemise kohta, kuid väljapool sisesuhet kolmandale isikule tekitatud kahju eest on kaasomanike vastutus solidaarne. Kohus märgib, et otsustab õiguse kohaldamise ise. Riigikohus on 16.11.2016 otsuse nr 3-2-1-117-16 p-s 12 selgitanud, et võlgnike paljusust reguleerivaid sätteid kohaldab kohus ise, sõltumata poolte õiguslikust hinnangust (TsMS § 436 lg 7). Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et muude kahju hüvitamise eelduste täidetuse korral saab kohus hageja esitatud alternatiivsetest nõuetest rahuldada üksnes solidaarvastutusel põhineva nõude. Rahuldamisele ei kuulu hageja nõuded, mis põhinevad kaasomandi proportsioonioonidele või kasutuskorra kokkuleppele (sh alternatiivnõuded, mis lähtuvad ekslikust eeldusest, justkui saaks hoone ja/või küttesüsteemi omand olla erinev kinnistu omandist).
42.Poolte vahel on vaidlus ka kahjunõude põhjendatuse ja tõendatuse üle. Hagi kohaselt toimus 18.01.2018 kahjujuhtum/veeavarii xxx, mille tõttu sai kahjustada M OÜ kuuluv vara, mis asus hoone esimesel korrusel. Muuhulgas loeb hageja M OÜ vara hulka ka kasutatavate ruumide siseviimistluse. Hageja märgib hagis, et M OÜ ei olnud kaasomanik, vaid ettevõte, mis kahjustada saanud alal tootmispinda üüris ning kelle vara oli hageja poolt kindlustatud. Kohus selgitas 30.09.2021 kohtuistungil, et hageja nõuab hüvitist siseviimistluse kahjustamise eest, elektritööde eest jmt, mille puhul ei ole üürniku omandit kahjustatud. Kostja I vastuväite kohaselt ei ole hageja mh selgitanud, mis põhjusel üürnik parandab tulekahjusignalisatsiooni süsteemi üüripinnal. Kostja II vastuväite kohaselt peaks hageja mh selgitama, kuidas on üüripinna renoveerimisega seotud tööd ja koristustööd seotud kindlustuslepinguga ja selle alusel tasutud hüvitisega.
43.Kohus selgitas 30.09.2021 kohtuistungil, et hagi kohaselt on hageja oma nõude M OÜ-lt omandanud VÕS § 492 lg 1 alusel. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Järelikult sai hagejale üle minna üksnes see nõue, mis kindlustusvõtjal sai olla kostjate vastu. Hageja on viidanud, et kaasomanik saab esitada teise kaasomaniku vastu kahju hüvitamise nõude kaasomandist tulenevate kohustuste rikkumise tõttu eelkõige VÕS § 115 lg 1 alusel. Kohus märkis, et kuna hageja on oma väidetava nõude omandanud üürnikult, mitte kaasomanikult, saaks hageja nõude aluseks olla VÕS § 1045 lg 1 p 5, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna üürniku M OÜ ning kostja I ja kostja II vahel puudus leping (sellele pooled ei tugine), siis ei saa kohtu hinnangul hageja nõude aluseks olla VÕS § 115. VÕS § 115 käsitleb eelkõige lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamisest (vt I kd, tl 190-192).
44.Kohus jääb 30.09.2021 kohtuistungi selgituste juurde. Vaidlusaluse kinnisasja kolmas kaasomanik lisaks kostjatele on M Kinnisvara OÜ (I kd, tl 71). Kuna kindlustusvõtja M OÜ ei olnud kinnisasja omanik ja seega ei kuulunud talle kinnisasja oluliseks osaks olev hoone, siis ei saanud tal olla ka võõra asja kahjustamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet (ei lepingulist ega lepinguvälist) kostjate vastu. Seega ei saa ka hagejal kui üürnikust kindlustusvõtjalt nõude omandanud isikul olla kostjate vastu võõra asja kahjustamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Seetõttu on asjakohatud hageja 05.11.2021 menetlusdokumendi arutlused selle üle, kas M Tootmise OÜ kui üürniku kindlustuspoliis hõlmas ka tootmisruumide siseviimistlust või milline on teiste kindlustusseltside praktika üüripinnal asuva ettevõtte vara kindlustamisel. Hageja ja üürniku vahel sõlmitud kindlustuslepinguga ei saa muuta asja omandit. See, millist kindluskaitset hageja üürnikule pakkus ja mille eest kindlustushüvitise välja maksis, on hageja enda vaba valik. Hageja poolt üürnikule pakutud kindlustuskaitse ulatus ei muuda aga asjaolu, et hagejal kui üürnikust kindlustusvõtjalt nõude omandanud isikul ei saa olla kostjate vastu võõra asja kahjustamisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet. Kohus märgib, et 30.09.2021 kohtuistungil hageja ega kostjad kohtu eelviidatud õiguslikule käsitlusele vastu ei vaielnud (I kd, tl 191-192).
Arvestades eeltoodut jääb kohus 30.09.2021 kohtuistungil esitatud selgituse juurde, et kuna
2-21-650 hageja on oma nõude omandanud üürnikult, mitte kaasomanikult, saaks hageja nõude aluseks olla VÕS § 1045 lg 1 p 5, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjatelt sellise kahju hüvitamist, mis ei seondu üürniku omandiga. Kostja II esitas põhjendatud vastuväite selles, et esitatud nõue ei ole vähemalt osaliselt seotud M OÜ-le tekkinud kahjuga. Kohus nõustub kostjaga II, et kui kahjustada saab üürileandja vara, siis üürnikul (ja järelikult ka üürnikult vastava nõude omandanud hagejal) iseseisvat nõudeõigust kolmanda isiku vastu olla ei saa. Samuti nõustub kohus kostjaga I, et hagejale ei saa kuuluda nõuet siseviimistlusega seonduva kahju hüvitamiseks. Kohus on seisukohal, et üürnikule kuuluva varaga ei seondu ja rahuldamata tuleb jätta järgnevad hageja kahjunõude koosseisu kuuluvad kulutused: 1) siseviimistluse taastusremont summas 26 666,50 eurot; 2) täiendav siseviimistluse kulu 3610,45 eurot, sh tulekahju signalisatsioon 1010,60 eurot, eripuhastustöö 248 eurot, niiskusimurite rent 91,20 eurot, elektri avariitööd 210,65 eurot ja koristustööd 2050 eurot; 3) täiendavalt nõutud tulekahjusignalisatsiooni tööd 730,90 eurot (vt I kd, tl 62). Kohus leiab, et hageja kahjunõuet ei ole võimalik rahuldada ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel, sest isegi kui kostjad oleksid tekitanud kahju seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega, siis võõrale omandile tekitatud kahju hüvitamist ei saaks nõuda üürnik ega ka üürnikult nõude omandanud hageja. Samuti on kohus seisukohal, et VÕS § 1045 lg 1 p 7 eesmärgiks ei ole üürniku kaitsmine võimaliku tööseisakuga seotud kahju eest (VÕS § 1045 lg 3). Kui üürnik ei saa üüritavat pinda temast mittesõltuval põhjusel kasutada, on tal võimalik esitada kahjunõue üürileandja vastu (VÕS § 278).
46.Kohus leiab, et üürnikule kuuluva vara omandi kahjustamisega on seotud alljärgnev kahju kokku summas 6860,39 eurot, mille põhjustas 18.01.2018 veeavarii aadressil xxx: 1) Tooraine ja valmistoodang 2359,65 eurot, sh: tooraine-lainepapp 1148,25 eurot ja valmistoodang 1211,40 eurot; 2) Boxmaker tootmisseade 982,83 eurot, sh: avariiaegne nõustamine ja remont 238,50 eurot, avariijärgne remont 548,20 eurot ning veaotsing ja remonditöö 196,13 eurot; 3) Põhivahendid, mööbel jms väikevahendid 3517,91 eurot sh: klišeede kapp 1081,31 eurot, lintimistööriist 1374,10 eurot, klapp-laud 50 eurot, diivanid 2 tk 500 eurot, ruloo kangas 6 tk 290,50 eurot, makita trellkruvikeeraja 109 eurot ja Bosch lööktrell 113 eurot (vt I kd, tl 52-62, tl 65, tl 67-70, tl 148). Kuigi kostjad on esitanud nimetatud kulutuste osas erinevaid vastuväited, on hageja kostjate vastuväiteid ümber lükanud oma 11.03.2021 menetlusdokumendis, viidates hagile ja 11.03.2021 menetlusdokumendile (I kd, tl 137-142) lisatud tõenditele (vt I kd, tl 52-62, tl 65, tl 67-70, 147154). Kohus nõustub hageja esitatud tõendeid ja põhjendusi arvestades sellega, et viidatud kulude osas kokku summas 6860,39 eurot on endise olukorra taastamiseks ja rikutud/hävinenud tehnika parandamiseks või asendamiseks tehtud kulutused põhjendatud (sh on hüvitise maksmisel arvesse võetud asjade kulumist ehk amortisatsiooni hüvitise maksmisel).
47.Eeltoodud põhjendusi ja kohtu poolt tuvastatud asjaolusid arvestades kuulub osaliselt rahuldamisele hageja poolt 30.09.2021 kohtuistungil esitatud alternatiivnõue Hageja esitas 30.09.2021 kohtuistungil alternatiivse nõude selliselt, et juhul, kui kohus tuvastab, et kostjad vastutavad solidaarselt, siis palus hageja mõista kostjatelt võlgnevuse välja solidaarselt (I kd, tl 191). Kohus rahuldab hagejate alternatiivnõude osaliselt ning mõistab kostjalt I osaühing Lembitu E Kinnisvara ja kostjalt II PLT PriMed Invest OÜ solidaarselt hageja If P&C Insurance AS kasuks kahjuhüvitise summas 6860 eurot ja 39 senti. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas. Nagu kohus eelnevalt selgitas, rahuldamisele ei kuulu hageja nõuded, mis põhinevad kaasomandi proportsioonioonidele või kasutuskorra kokkuleppele (sh alternatiivnõuded, mis lähtuvad ekslikust eeldusest, justkui saaks hoone ja/või küttesüsteemi omand olla erinev kinnistu omandist).
48.Osaliselt rahuldamisele (vastavalt põhinõude rahuldamise ulatusele) kuulub ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
2-21-650 muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Seega saab hageja nõuda kostjalt viivist hagiavalduses märgitud viisil ehk alates kostjatele saadetud 26.11.2020 kahjunõuetes märgitud tasumise tähtajale 06.12.2020 järgnevast päevast 07.12.2020 kuni hagi esitamiseni 15.01.2021 seadusejärgse viivisemääraga iga viivitatud päeva eest. Summalt 6860,39 eurot perioodi 07.12.2020 kuni 15.01.2021 tasumisele kuuluv seadusjärgne viivis on 60,04 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 15.01.2021 sissenõutavaks muutunud viivise summas 60,04 eurot ja edasiulatuva viivis põhinõudest (6860,39 eurot) alates 16.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
49.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 1 on sätestatud, et kui otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vastutavad kaaskostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus rahuldas käesolevas asjas hageja põhinõude nõude ligikaudu 21% ulatuses, mistõttu kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab hageja menetluskulud 21 % ulatuses kostjate kanda võrdsetes osades ning kostjate menetluskulud 79% ulatuses hageja kanda.
50.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude nimekirja 11.11.2021, paludes määrata kindlaks ja mõista kostjalt I Lembitu E Kinnisvara OÜ ja kostjalt II PLT PriMed Invest OÜ solidaarselt välja hageja If P&C Insurance AS kasuks riigilõiv 1000 eurot ja esindustasu summas 2597,83 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluks riigilõiv summas 1000 eurot.
51.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus nõustub kostjatega, et hageja lepingulise esindaja kulu on osaliselt ülepaisutatud. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot/h on mõistlik. Samuti peab kohus põhjendatuks hagiavalduse koostamisega seotud ajakulu kokku 6,5 h. Hageja lepingulise esindaja poolt kostjate vastusega tutvumise, seisukoha kujundamise ja 11.03.2021 menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus viidatud menetlusdokumendi sisu arvestades 6 h (seega vastavas osas vähendab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 h võrra). Muuhulgas võtab kohus arvesse, et hageja esitas põhjendamatuid käsitlusi alternatiivnõuete osas ning vaheotsuse taotluse, mille kohus jättis rahuldamata. Ülemäärane on ka hageja esindaja poolt näidatud ajakulu kohtuistungi ettevalmistamiseks mahus 5 h. Arvestades hageja esindaja osalemist kohtuistungil ja seal tehtud avaldusi, ei ületanud kohtu hinnangul hageja esindaja põhjendatud ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamiseks 2 h (seega vastavas osas vähendab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu 3 h võrra). Arvestades hageja 08.11.2021 menetlusdokumendi sisu, ei ületanud kohtu hinnangul selle koostamiseks vajalik aeg 0,5 h (seega vastavas osas vähendab
2-21-650 kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu 0,5 h võrra). Kokkuvõttes vähendab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu 7,5 h võrra, mis vastab hageja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot/h alusel summale 825 eurot). Ülejäänud osas peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjenduks. Seega kokkuvõttes loeb kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 1772,83 eurot (taotletud summa 2597,83 – kohtu poolt vähendatud summa 825 eurot). Nimetatud lepingulise esindaja kulule lisandub riigilõiv summas 1000 euro ja kokku on hageja põhjendatud menetluskulud summas 2772,83 eurot. Kostjad vastutavad hageja menetluskulude eest 21% ulatuses ja kostjad vastutavad hageja menetluskulude eest võrdsetes osades. 21% hageja menetluskuludest on 582,29 eurot. Seega vastutavad kostja I ja kostja II kumbki hageja menetluskulude eest summas 291,1 eurot (ümardatud summa). Kohus määrab kindlaks, et kostja I Lembitu E Kinnisvara poolt hagejale If P&C Insurance AS hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 291,1 eurot ja kostja II PLT PriMed Invest OÜ poolt hagejale If P&C Insurance AS hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on samuti 291,1 eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta.
52.Kostja I on viidanud oma 15.11.2021 taotluses ekslikult Harju Maakohtu tsiviilasja nr 2 18-14355 menetluskuludele, mida kohus käesoleva menetluses ei käsitle. Kostja I palub käesolevas asjas mõista If P&C Insurance AS-lt Lembitu E Kinnisvara OÜ kasuks välja Lembitu E Kinnisvara OÜ poolt Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-21-650 kantud menetluskulud kokku summas 1976 eurot. Kostja I taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta ja lähtudes tunnitasust 130 eurot/h. Kohtu hinnangul on kostja I lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kostja I lepingulise esindaja ajakulu osas leiab kohus, et hageja vastuväited kostja I lepingulise esindaja kuludele on osaliselt põhjendatud. Kohus peab vajalikuks vähendada kostja I lepingulise esindaja ajakulu kokku 1,5 h võrra, mis vastab summale 195 eurot. Kokku on kostja I lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik kulu 1781 eurot (taotletud summa 1976 eurot – kohtu poolt vähendatud summa 195 eurot). Hageja vastutab kostja I menetluskulude eest 79 % ulatuses. 79% kostja I menetluskuludest on 1407 eurot (ümardatud summa). Kohus määrab kindlaks, et hageja If P&C Insurance AS poolt kostjale I osaühing Lembitu E Kinnisvara hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 1407 eurot. Kostja I menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta.
53.Kostja II menetluskulud moodustavad lepingulise esindaja tasu näol 2 168 eurot. Kostjale II on osutatud õigusabi kokku 14,2 h ulatuses tunnitasuga 150-160 eurot/h. Kohus leiab, et kostja II lepingulise esindaja ajakulu on täies ulatuses põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kostja II vandeadvokaadist lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasuks käesoleva asja keerukust arvestades võib lugeda 150 eurot/h. Seega peab kohus põhjendatuks kostja II lepingulise esindaja kulude arvestuses tervikuna lähtuda tunnihinnast 150 eurot/, mitte osaliselt 160 eurot/h. Kohus ei pea võimalikuks lugeda hüvitatavaks menetluskuluks lepingulise esindaja kantseleikulusid kokku summas 16 eurot. Kostja II taotlus lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks ei ole põhjendatud summas 38 eurot (taotletud summa 2168 eurot – kohtu poolt põhjendatuks peetud summa 2130 eurot). Kokku on kostja II lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik kulu 2130 eurot. Hageja vastutab kostja II menetluskulude eest 79 % ulatuses. 79% kostja II menetluskuludest on 1682,7 eurot (ümardatud summa). Kohus määrab kindlaks, et hageja If P&C Insurance AS poolt kostjale II PLT PriMed Invest OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus on 1682,7 eurot. Kostja II menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta.
54.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostjate vastastikused väljamõistetavad menetluskulud summas (vt kohtuotsuse p 50-53), mille tulemusena mõistab kohus hagejalt If P&C Insurance AS kostja I osaühing Lembitu E Kinnisvara kasuks menetluskulud summas 1115,9 eurot (1407 - 291,1) ning kostja II PLT PriMed Invest OÜ kasuks menetluskulud summas 1391,6 eurot (1682,7 – 291,1). Vastavalt kostjate taotlusele märgib kohus,
2-21-650 et hageja poolt kostjatele käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p 4.7. alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
55.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.