lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-11041/10

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 18.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-11041/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1831
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2021 Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-11041

Tsiviilasi

T T pankrotiavaldus

Menetlustoiming

võlgniku pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur

Pankrotiavalduse läbivaatamine

Võlgnik: T T (isikukood xxx, elukoht: xxx) Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (Fontala OÜ, asukoht Ristiku 10 10612 Tallinn, e-post: [email protected]; telefon 50 13340) kirjalik menetlus

Resolutsioon

3.Kuulutada välja T T (isikukood xxx) pankrot 18. novembril 2021 kell 12.00.
4.Nimetada T T pankrotihalduriks Lembit Ülper (Fontala OÜ, asukoht Ristiku 10 10612 Tallinn, epost: [email protected]).
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 06.12.2021 algusega kell 9.30. Üldkoosolek viiakse läbi pankrotihalduri korraldamisel virtuaalselt.
6.Võlausaldajad, sealhulgas pankrotiavalduse esitanud võlausaldajad, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
7.Kohustada T Tt esitama halduri või kohtu nõudmisel kõik dokumendid ja teave, eelkõige oma vara ja võlgade kohta. Kui T T ei täida teabe andmise kohustust ja/või ei ilmu vannet andma, siis on kohtul õigus trahvida või kohaldada sundtoomist või määrata aresti kuni 3 kuud.
8.Pankrotihalduril tuleb esitada enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsioon.
9.Määrata ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi tasu suuruseks 1400 eurot.
10.Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Lembit Ülperi (isikukood 35512170336) tasu 584 eurot. Tasu kanda Lembit Ülperi kontole nr xxx AS-s SEB Pank.
11.Mõista T Tlt välja Lembit Ülperi kasuks ajutise halduri tasu summas 816 eurot.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
13.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.Kohtumäärus saata võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile, Rahandusministeeriumile ja punkti 10 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Asjaolud Avaldaja esitas 14.07.2021 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning 16.08.2021 avalduse täpsustuse. 19.08.2021 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnik kinnisvara ei oma. Võlgnik töötab xxx. Võlgniku selgituste kohaselt tal mistahes varalisi sääste ja muud vara ei ole. Võlgniku kinnitusel tekkisid tal makseraskused ehk maksejõuetus aastal 2015, mil ta ei suutnud erinevatel isiklikel põhjustel tasuda oma võlakohustusi ega suuda seda vara puudumise tõttu käesoleva ajani. Võlgnik avaldab, et tema makseraskused tekkisid seoses sellega, et ta võttis erinevatelt laenupakkujatelt laenu, mis kulusid varasemate võetud laenude refinantseerimiseks, mis viiviste ja intresside kasvades üha suurenesid. Võlgniku hinnangul on tema maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks liiga kergekäeline kohustuste võtmine. Ajutine haldur on selgitanud, et võlgniku seni täitmata kohustused on tulnud erinevatest tsiviiltehingutest (valdavalt laenutehingud), mis tehti eesmärgiga kindlustada oma elutegevust ja rahuldada elukondlikke vajadusi, lootuses leida tasuv ja suuremat tulu andev töökoht, sh väljaspool Eestit, millest saadava tulu arvelt tasuda võlausaldajate võlad. Paraku võlgniku plaanid ei realiseerunud. Kuna käesoleval juhul ei ole ajutine haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud võlgniku poolt oma võlausaldajate huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat käitumist ja/või enda maksejõuetuse tekitamiseks, ei pea ajutine haldur võlgniku pankrotisituatsiooni tekkimist esialgu võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks ja süüks. Ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu (PankrS § 28 mõistes), vaid muu kohustus, mis on toonud kaasa võlgniku maksejõuetuse. Varad on kokku summas 76,69 eurot ja kohustusi vähemalt summas 38 943,34 eurot. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole T T süüdi mõistetud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380– 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Seega puudub alus T T võlgadest vabastamise menetluse alustamisest keeldumiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna ta ei suuda vara puudumise tõttu rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur palub määrata tasuks 1400 eurot, millest 584 eurot hüvitada riigi vahenditest ja 816 eurot mõista välja pankrotivara arvelt. Kohus on ajutise halduri aruande koos tasutaotlusega kätte toimetanud e-toimiku kaudu 10.09.2021. Avaldaja ei ole vastuväiteid esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et

võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et kuna võlgniku vara on 76,69 eurot, kohustused moodustuvad vähemalt 38 943,34 eurot, võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, tema igakuistest sissetulekutest 1150 eurot (lisandub lisatasu 50-150 eurot) ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, siis on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lg 2 ütleb, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 ja PankrS § 171 lg 1 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda PankrS § 88 lg 1. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

PankrS 661 lg 1 kohaselt esitab haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Seletuskirja kohaselt on VÕS-i tähenduses tegemist mittesiduva eelarvega. Juhul kui haldur soovib eelarve olulise ületamise korral nõuda tasu ja väljamõistetavate menetluskulude suurendamist, peab ta kohtule ja võlausaldajatele viivitamata teatama eelarve ületamisest. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 20 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 70 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1400 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021 aastal on kuupalga alammääraks 584 eurot. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu 584 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest ning 816 eurot mõista välja võlgnikult. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja